PickUp - Briti eri: Lasnamäe noortekeskuse ühised matkad

Projekti idee oli osta matkavarustus ja korraldada noortega matk.

Eesmärgid- 

keelepraktika, uute oskuste arendamine, loodusega koos kauni Eestimaa tundma õppimine. Esiteks, valisime koos noortega välja varustuse. Matka planeerimine oli kõige raskem osa projektis, kuna tahtsime, et kõigi jaoks oleks matk huvitav ja iga arvumus loeks. Projektimeeskond oli tugev ja me õppisime omavahel kokkuleppeid tegema, arendades sellega ka eri rahvustest noorte suhtlemisoskuseid, mis keelebarjääri tõttu mõnikord tahaplaanile on jäänud.

Siin otsisime  infot kus ja kuidas Eestis leida õige koht looduses, kus saaks veeta vaba aega, kuidas marsruuti valida, liikumise reeglid, matkategevusi, ohutusplaani koostada.
Meie projektis osales 13 inimest, vanuses 14-19, neist 8 vene ja 3 eesti rahvusega noort ja 2 noorsootöötajad. Meil vedas ilmaga. See oli tõesti hea päev. Enne matkale minemist on vaja tutvuda ilmaprognoosiga. Pole olemas halba ilma, vaid võivad olla valed riided.

Lõimumise mõõde. 

Osales 3 eesti rahvusega noori. Koostöö õnnestus, sest kui me jagasime ülesandeid või koostasime gruppe, siis igas grupis oli eesti rahvusega noor ja ta oli tähtis inimene meeskonnast, noored aitasid teda ka keeleliselt ja noored õppisid üksteiselt palju. Meie eesmärk- keelepraktika, nii  vene- eesti kui eesti- vene töötas meie arvates väga hästi.

Kõige huvitavama osa oli telgi kokkupanek. Me õppisime töötama grupis, koostöö oli põnev.
Kokkupanek ei olnud nii kiire ja lihtne, see võttis 2 tundi aega. Peaaegu kõik noored tegid seda esimest korda. Arenes nii meeskonnatööoskus, kui ka  vastutustunne. Ühine tegevus tugevdas meeskonda. Seltskonnamängud metsas tegid meie üritus lõbusaks, samuti õpiti üksteist tundma. Aga ökoloogiline mäng ja arutelu oli noorte jaoks ka väga õpetlik ja põnev. See aitas paremini mõista ja suunata tähelepanu ökoloogia poole meie riigis. See projekt võimaldas arendada mitmesuguseid oskusi nagu füüsilised oskused, sotsiaalseid oskused (organiseerimine, suhtlemine teisest keeleruumist inimesega, abivalmidus, meeskonnatöö, juhtimine, vastutuse jagamine, ülesannete jagamine, kokkuleppe oskus, võimalus nautida loodust, orienteerumine looduses) See projekt andis  julgust suhelda kaaslastega, arendas silmaringi, õpetas arvestama teiste inimestega.

Tagasiside on tähtis osa meie projektis. Tagasiside oli suuline, ja saab öelda, et kõigil osalejatel on huvi ja soov edasi matkasid korraldada või matkadel osaleda. Suvel on meil plaanis korraldada kindlasti vähemalt kolm matka. 

PickUp - Briti eri: Ahja noortekeskus "Helenda turvaliselt ja eredalt"

Meie projekti ideeks oli korraldada Ahja Noortekeskuse 16.sünnipäeva pidu koos sõpradega teistest Põlva-, Võru- ja Tartumaa noortekeskustest. Proovisime välja mõelda erinevaid ideid, et see ei oleks lihtsalt sünnipäevapidu vaid, et sellel oleks ka õpetlikum pool. Pärast pikka arutelu jõudsime järeldusele/otsusele, et kõige parem lahendus oleks tõmmata tähelepanu pimedas turvalisele liikumisele. Meie eesmärgiks oli mitte lihtsalt pidada loengut helkuri olulisuse kohta, vaid tutvustada noortele ka teisi mooduseid kuidas ennast pimedas nähtavaks teha. Uurisime erinevaid võimalusi kuidas olla pimedas nähtavam. Asja natuke lähemalt uurides leidsime pimedas helendavad käepaelad ja ultraviolettvalguses helendavad nahavärvid.

Kogu ürituse korraldamise käigus õppisime juurde väga palju. Pidime kirjutama erinevatele asutustele, et leida koostööpartnereid. Väga sõbralikult  suhtus meie ideesse maanteeamet, kes toetas meid helkurite ja plakatitega. Oma abikäe oli nõus ulatama ka Põlva Tarbijate Ühistu, kes toetas meid mängude auhindadega. Väga palju õppisime ka organiseerimist, vastutust ja meeskonna tööd. Pidime ise suhtlema artisti, esinejate, toitlustaja ja fotoboxi esindajaga. Tegime koos kutseid ja saatsime sõpradele. Meie korraldatud noorteõhtul oli ligi 200 külalist.

Kuna tegu oli suure noorteüritusega kaasasime sellesse ka kohalikke noori. Noortekeskuses valmistasid noored peoks kaunistusi, tegid kutseid. Ka peo toimumise päeval oli abis väga palju noori. Siinkohal sooviksimegi tänada  abilisi, kes aitasid peo toimumisele  kõige aktiivsemalt kaasa. Täname peo õhtujuhte Marit Alliksood ja Indrek Pallandit, saali kaunistajat Getter Pihlakut, fotograafi Renar Kihhot, ning Helen Otsat ja Steffy Prantsi, kes tegid helendavaid näomaalinguid.  Janely- Sandra Sirkel viis noortega läbi erinevaid mänge, mis ühendasid. Kes soovisid rahulikumat õhtut, need meisterdasid õpitoas ise helkureid. Peaesineja oli noorte soovil Küberünnak, kelle loomingus on alati kasulik sõnum. Õhtu kirsiks oli suur sünnipäevatort Ah-Ja Pubilt, mida me ise saime noortekeskuses kaunistada. Loomulikult olid peole oodatud ka kogukond ja lapsevanemad. Meie rõõmuks oli huvilisi rohkesti.

Meie eesmärgid õnnestusid täielikult, sest tegime koostööd maanteeametiga ja selle tulemusel panime üles ka plakateid, et tõsta inimeste teadlikust helkuri kandmise kohta. Peol tegime viktoriini, esinesid JJ-Street tantsukooli õpilased ja nendega koos ‘õppisime  tantse. Noored esinesid omaloominguliste  tantsukavadega. Õppisime seda kuidas planeerida aega ja tegevusi, kuidas meeskonnatöö toimima panna ja kuidas ülesanded ära jagada. Õppisime avalikku esinemist ja teavitustööd tegema(ürituse info jagamine ja PickUp Briti -eri häälte kogumine oma projektile). Õppisime ka eelarve planeerimist.

Meie arvates oli meie projekt edukas ja seda võib järeldada ka positiivsest tagasisidest, mis meieni jõudis. Noortel oli tore ja meeleolukas õhtu. Koolivaheaeg algas lõõgastudes ja pingeid välja tantsides. Meie projekti oli kaasatud ka sõbrad Kallaste Koolist, kellega meid seob ammune sõprus Noortekohtumised projekti kaudu. Nemad käisid meil külas ja meie nende juures. Kahjuks ei saanud nad seekord osaleda meie peol, ja saatsid meile õnnitlused  posti teel. Vene keelt kõnelevaid noori osales siiski meie üritusel koos Räpina Avatud Noortekeskuse noortega ja JJ-Street tantsukooli tantsijatega.

Meie õppisime vägagi palju, saime kokku veel vabariigi aastapäeva eel ja analüüsisime ürituse korraldamist. Väga tähtis on ülesandeid jagada ja kaasata rohkem noori, sest peo ajal võib tulla ootamatusi ja siis on hea, kui rohkem inimesi on teemaga kursis.

PickUp - Briti eri: Haapsalu noored külas Ida-Virumaal

Antud projekt oli üks kõige huvitavamaid ja katsumisi täis projekt mida, me korraldanud oleme. Meil tekkis töö käigus erinevaid probleeme, mida me ei oleks kunagi osanud ette aravata. Õppisime, et alati võib juhtuda midagi alates info liikumisest Haapsalust Narva vahel kui ka majutuse ja transpordiga.

Projekti idee oli saada endale uusi tutvusi Ida-Virumaalt, kellega tulevikus erinevaid koostöö võimalusi leida, mida me ka kindlasti saime, kuna kohapeal noortega tekkis meil koheselt hea side ja mõistsime üksteist isegi siis kui tekkis keelelisi probleeme.

Kuna Narva sõidab Haapsalust päris kaua jõudsime, alles õhtuks kohale ning seejärel läksime ööbimiskohta, mis oli Narvast 15 km kaugusel ja selleks kasutasime ühistransporti. Esimese päeva õhtul külastasime Narva noortekeskust, kus meile tehti põhjalik ülevaade sellest, mida noored seal teha saavad. Näiteks on Narva noortel võimalus teha videoid/filme ja nende töötlemiseks on neil eraldi ruum, kus nad saavad videoklippe monteerida. Koheselt tekkis meil mõte, et see on midagi mida me saaks ka  Haapsalus  teha.

Teisel päeval läksime me uuesti noortekeskusesse, et noortele abi pakkuda, kes korraldasid Narva noortekeskuse sünnipäeva, aga kui me kohale jõudsime olid juba asjad tehtud ja kahjuks ei saanud me neid aidata, peale seda näitasid Vene noored meile linna ja tähtsamaid vaatamisväärsuseid. Käisime linnuse muuseumis, kus saime rohkem teada Narva linna kohta. Kolmandal päeval hakkasime juba tagasi Haapsalu poole liikuma, aga enne seda jõudsime ka minna noortekeskuse sünnipäevale, mis oli hästi korraldatud, seal toimusid erinevad mängud ja ülesanded mida noored pidid sooritama.

Projekti eesmärk oli saada mõistmine miks Eesti-Vene noored läbi ei saa. Peamiseks põhjuseks, miks just noored omavahel läbi ei saa on keelte vähene valdamine, kus siis mõlemad osapooled ei räägi ühist keelt. Tänapäeva noored toovad seda pigem vabanduseks, sest tegelikult ei viitsita pühenduda keelte õppimisele.

Eesmärgid osaliselt õnnestusid saime endale uusi tutvusi, kuigi noori ei olnud kohapeal nii palju kui me alguses arvasime. Leidsime endale uued sõbrad, kellega on juba plaanis suvel uus projekt teha Haapsalus, kus Narva noored tulevad meile külla.

 Projektis olid pigem korralduslikud probleemid, mis ei tulenenud meist, meil oli probleeme transpordi, kui ka majutusega. Transpordi probleemid tulenesid sellest, et  erinevad firmad ütlesid meile ära või oli hind liiga kallis, lõpuks läksime me Narva liinibussiga, mis oli omakorda kogemus, mida kindlasti tavaliselt projektides ei kasutata. Majutuse probleemid seisnesid selles, et viimastel hetkedel öeldi meile, et ei saada majutada ja pidime endale uue ööbimiskoha otsima. Lõpuks said kõik probleemid lahendatud ning ma arvan, et see tõi meie meeskonna paremini kokku, sest endiselt meenutame seda reisi Narva.

Lõimumine

Haapsalust me läksime koos seitsme noorega, kellest kaks oli Vene rahvusest. Kohapeal oli ootamas meid kuusteist noort ning ENLi esindajad ja noorsootöötajad, kellega saime vestelda sealsetest noorte probleemidest. Saime jagada ka enda probleeme, mis meil on Haapsalus ja leidsime, et noored ei julge omavahel suhelda, kas siis keelelistel põhjustel või on stereotüübid mis tulevad kodust või sõpradelt. Seda probleemi on raske lahendada, kuna noored ja nende maailmavaated on erinevad ja sellega tuleb arvestada. Koostöö õnnestus meil ja saime Vene noortega kohe jutule ja arutasime mitu tundi noorte probleemidest, Narvas ja Haapsalus ning rääkisime ka pontensiaalsest uuest projektist Haapsalus.

Kogukond

Kindlasti sai kogukond uusi teadmisi kuidas rohkem noori kaasata ja mida nendega teha saaks. Projekt meeldis kohalikele noortele, kuna saime kõik koos sõpradeks, mis kindlasti tuleb Eestis kasuks, kui tead erinevatest kohtadest noori.

Erinevad oskused mida omandasime

Kindlasti arendasime reageerimis oskust ning paidlikust. Õppisime veel seda, et kui keegi oma lubadust murrab siis kuidas seda lahendada. Arendasime ka oma keelelisi oskusi, mis tuleb kasuks, et mõista teisi noori.

Kokkuvõte

Projektis tekkis erinevaid probleeme mis alguses tundusid lahendamatud, aga noored suutsid ja said probleemid lahendatud, kui nad seda väga tahtsid. Projektis ei olnud nii palju noori kui me soovisime, aga need noored kellega meil oli võimalus vestelda, andsid meile hea ülevaate probleemidest, mis Narvas leidub. Ma arvan, et projekti võib lugeda õnnestunuks, kuna on ka tulemas uus projekt Narva noortega.

PickUp - Briti eri: CISV pagulasperede ja noorte koostöö

Projektiga “PickUp – Briti Eri” soovisime omavahel kokku tuua Eesti noori ja pagulasperesid, et näidata nende vastu üles huvi, sallivust ning vastuvõtlikust. Soovisime erinevate ürituste kaudu arendada noorte ettevõtlikust ning edendada kodanikuaktiivsust ja näidata, mida organisatsioon CISV endast kujutab.

Korraldasime kokku kolm üritust: tutvumiseks mõeldud mängude päev, kolmepäevane noortelaager ja vabatahtliku töö päev. Mängude päeval mängisime CISV noorte ja pagulasperedega üheskoos traditsioonilisi CISV’i mänge, osalesime muusikatöötoas ning veetsime lihtsalt mõnusalt aega. Laagris tutvustasime noortele erinevaid CISV’i teemasid (milleks on mitmekesisus, jätkusuutlik areng, inimõigused, konflikt ja lahendus) viies läbi nendele vastavaid tegevusi, näiteks arutelud, simulatsioonid jm. Viimase ürituse raames võtsime osa MTÜ AUH heakorrapäevast Tartu Koduta Loomade varjupaigas, kus aitasime noortega varjupaigal loomade puure koristada, suhtlesime nendega ning tegelesime loomadega.

Projekti eesmärk oli soodustada välismaalt tulnud perede, laste ja noorte integreerimist Eesti ühiskonda, luua tugivõrgustik pagulaslastele läbi sõpruse ja edendada kultuuridevahelist mõistmist. Meie eesmärgid õnnestusid suuresti. Usume, et Eesti noored mõistavad nüüd pagulaste olukorda paremini kui varem ja loodame, et nad leiavad, et meie organisatsiooni tegevused on põnevad ja jätkavad osuvõttu. Pagulasperesid oli vahel raske kaasata, sest neid ei tulnud igale üritusele nii palju, kui oleksime oodanud. Järgmine kord võiks üritust rohkem reklaamida, julgustada rohkem noori ning pagulasperesid osa võtma. Nõnda võiks projekti mõju suurem olla, kui sooviksime tulevikus sarnaseid üritusi korraldada. Arendasime oma koostöö- ja suhtlusoskusi, ajaplaneerimist. Õppisime nägema sarnasusi ning hindama erinevusi.

Lõimumise mõõde

Kuna meie MTÜ näol on tegu rahvusvahelise organisatsiooniga, käime teisest rahvusest noortega läbi igapäevaselt. Meid aitasid paljuski sama organisatsiooni Soome noored ning teised mentorid Euroopast. Soome ja Leedu noored võtsid osa meie teisest üritusest, lühikesest noortelaagrist, ja soomlased viisid läbi ühe pikema tegevuse ja olid üldiselt moraalseks toeks.

Meie projekti eesmärk oli kaasata enda tegemistesse pagulastaustaga noori, mistõttu kohtusime noortega Sri Lankalt, Süüriast ja Iraagist. Samuti viis meie esimesel üritusel töötoa läbi muusik Brasiiliast ja üritustel oli kohal ka ühe meie Tartu noore vahetusõpilane Austraaliast. Väga huvitav oli kuulata nende tundeid Eestis elamise kohta ja arutada mõtteid erinevatest maailma probleemidest.

Kuigi fookusgrupiks olid alguses kõik meie projektist huvitatud pagulaspered, märkasime kohe, et suurim huvi tuli meievanuste noorte poolt. Seega korraldasime järgmised üritused nii, et osalejateks olid meie organisatsiooni liikmed vanuses 15-25a, kuhu kutsusime ka vastavas eas Pagulasabi liikmed. Kokku osalesid meie projektis 7 eri rahvusest inimesed ja kokku oli üritustel 49 osalejat (osad neist on samad inimesed, kes tulid rohkem kui ühele üritusele).

Meie hinnangu järgi läks projekt igati asja ette. Ehk ei saanud täiesti kõik ootused täidetud, kuid kokku oli meil ligikaudu 10 pagulasest osalejat, mis on meie organisatsiooni mõõtmete kohta päris hea number. Nii esimesel kui kolmandal üritusel osalenud pagulasnoored olid koostöövalmis ja meie organisatsiooni tööst huvitatud, seega oli ka meie noortel lihtne neile meie väärtusi ja liikumist tutvustada. Me ei suutnud leida ühtegi uut pere, kes meie liikmeks oleks astunud – see on mõistetav perede erinevate majanduslike olukordade tõttu, kuid see-eest saime kaks uut huvilist, kes edasise noortetegevuse kohta infot saada soovivad.

Meile on oluline, et koostöö jätkuks, sest ühiskonnas erinevate rahvuste vaheline suhtlus ja kooseksisteerimine on ühtedeks meie väärtusteks. Siiamaani ei olnud meie organisatsiooni liikmete hulgas väga palju kultuurilist mitmekesisust, seega oleks tore, kui mõlemad osapooled edasise koostöö tagajärjel areneks ja üksteisele midagi kasulikku anda saaks.

Kogukonna tagasiside

Kogukond sai enim kaasatud samuti esimese ja kolmanda ürituse puhul. Esimesel üritusel oli meie kogukonnaks konkreetselt Tallinnas ja ümbruses elavad pagulaspered, kes said meie üritusel veeta toreda laupäeva pärastlõuna mängides, süües ja tantsides. Kolmandal üritusel käisime loomade varjupaigas, kus koristasime ja koertega jalutasime, mis on samuti kogukonna abistamine teise nurga alt.

Kogukonna kasu võib hetkel tunduda võrdlemisi väike, kuid usume, et kui Pagulasabiga ühist koostööd jätkame, saame pagulasnoortele pakkuda alalise sõpruskonna ja mugava koha, kus maailmarahuga seonduvate teemade üle arutada. Teisel üritusel, noortelaagris, oli väga abivalmis ja asjalik õpilaskodu juhataja, kes meid Noarootsi koolis vastu võttis, seega oli ka kogukond ise meile kasulik. Muidu olid meie noored üsnagi hästi majandavad ja said oluliste ülesannetega ise hakkama. Pagulasabi ja nende kliendid õpetasid meile ehk enim – võtsime paari noorega osa mõnest Pagulasabi poolt korraldatud liikmesüritusest, näiteks Süüria toidu valmistamise töötoast, mis oli väga hariv ja tõi erinevad grupid mitmel viisil omavahel lähemale.

Tagasiside projektile oli positiivne. Kuigi kommunikatsioon võib pagulastega olla keeruline – kasvõi keele- või kultuuribarjääri tõttu – olid nad meie organisatsiooni tegevustest huvitatud, mängudest osa võtta ja soovisid noortega suhelda. Me leiame, et meie ülesanne polnud otseselt Pagulasabi noorte elu parandada; see on ehk ministeeriumite ja valitsuse töö. Me üritasime lihtsalt luua kogukonda, kus nendega ühiselt aega veeta ja ühtlasi näidata, et nende mõtteid ja tundeid võetakse kuulda. Kuigi jõudsime oma ideedega väheste inimesteni (Eestis polegi suurtes numbrites pagulasnoori), panustasime just isiklikele suhetele ja heale tundele.

Elulised oskused

Õppisime arvestama inimestega, kes ei ole meiega peale vaadates nii sarnased. Õppisime ka seda, et tegelikult oleme sisimas kõik mõtete ja tunnetega inimesed ja noored inimesed, kes vajavad oma arvamuse avaldamist. Õppisime veelgi paremini projekte planeerima ja lühikese ajaga erinevate ülesannetega toime tulema, eelarvet koostama ja pärast tehtud tööd evalueerima. Kindlasti arendasime oma avatud meelt ja koostöövalmidust. Kombena ehk mõtleme nüüd alati, kuidas oma üritused rohkem inklusiivseks teha. Samuti planeerisime logistikat, et kõik sündmused ei toimuks samas piirkonnas, vaid erinevates, et saaksime kaasata mitmeid erinevaid noori. Peamiselt planeerisime eelnevalt omavahel läbi arutades ning seejärel suhtlesime teiste osapooltega, et logistiline lahendus oleks kõigile mugav.

Kirjutasime lühikesi inglisekeelseid kokkuvõtteid, et projekti oma sotsiaalmeedia kanalites organisatsiooni teiste filiaalidega jagada, samuti töötas dokumentatsioonina hästi vahepeal kirjutatud vahearuanne. Paberimajanduse koha pealt pidime täitma kulublankette, et saada avanssi organisatsiooni pangaarvelt ja tagantjärele tõestada tehtud kulud. Samuti oli PickUp eelarve koostamine kasulik kogemus.

Kui kerkisid probleemid, tavaliselt proovisime neist läbi minna üheskoos, kuid kui mure esines just tiimi omavahelises koostöös, võis asi keerulisem olla. Lahendasime asju tavaliselt üheskoos arutades ja olukorda hinnates või tegime koosoleku. Õppimisoskus arenes just läbi inimestega suhtlemise. Usume, et parim maailmaharidus, mida luua saame, ongi üksteisest huvitumine ja tähele panemine. Siinkohal kasulik argumenteerimine on CISV noorte suur huvi ja tavapära. Kuigi oskasime seda juba kindlasti ennegi, ei saa üheski sotsiaalses oskuses end alati sama enesekindlalt tunda, eriti kui su vestluspartner on sulle varem tundmatust kultuurist. Tihti polegi vestlemise juures kõige raskem oma arvamuse edastamine, vaid hoopis partneri mõttega kuulamine.

Kindlasti arenesid meie ajaplaneerimisoskus ja ka kohusetunne. Kuna vastutus oli meie käes, siis andsime endast parima, et projekt oleks nauditav ja tasuv nii osalejatele kui ka organiseerijatele. Ettevalmistused projektiks ei olnud alati kerged, kuid tänu heale tööjaotusele ja koostööle saime kõik probleemid kollektiivselt lahendatud.

Suhtumine ja väärtused

Projekti jooksul kindlasti süvenes soov õppida rohkem teiste rahvuste ja kultuuride kohta, et neid paremini mõista ja vajadusel aidata. Kõige rohkem ilmselt arenes algatusvõime ja motivatsioon. Õppisime, et ei ole võimatu algatada projekte, et teha muudatusi murettekitavates valdkondades – kõik on saavutatav, kui oled oma eesmärkide nimel valmis töötama. Samuti loodame, et motiveerisime ka teisi, et edaspidistes projektides oleks veel rohkem aktiviste. Tööjaotus arenes iga üritusega aina enam. Lõpuks kujunesid välja spetsiifilised inimesed, kes tegid kindlaid ülesandeid (meedia ja teavitustöö, suhtlemine teiste organisatsioonidega, ürituste toimumispaigad). 

Mida õppisite eelarve planeerimisest ja majandamisest?

Õppisime, et sellega käib kaasas nii kergeid kui raskeid punkte. Omal kogemusel oskame öelda, et vahel võib raha kasutades ette tulla olukordi, mis täielikult eelarvele ei vasta, kuid nendest saab hästi õppida ja järgmist üritust planeerides neid vigu vältida. Õppisime veel Exceli valemite kasutamist, mille abiga oli kulunud ja allesjäänud rahaga opereerimine väga lihtne. Kuniks me meile arvestatud raha piiri ei ületanud ja kõigi eesmärkide poole pürgiti, olid noortel mõistuse piires üsnagi vabad käed. Samuti õppisime tšekkide ja arvete vormistamist, skanneerimist ja allkirjastamist.

Tehnoloogilised oskused

Projekti käigus õppisime võtma ühendust läbi erinevate organisatsioonide meile sobiva sihtgrupiga ühendust, et kutsuda neid üritustele. Samuti õppisime tegema tõhusamat teavitustööd läbi Instagrami ja Facebooki postituste, nii teksti kui ka visuaalselt (pildid, plakatid, videod). 

●       Rõõm tutvuda:

○        https://www.instagram.com/p/BeygnsIHwY6/

○        https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2018731588396979

●       JB laager:

○       https://www.instagram.com/p/Bf0CqSTHgyu/

○       https://www.instagram.com/p/Bf3_-J8H21B/

○       https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2045781829025288

●       Loomade Varjupaik:

○       https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2055231511413653

PickUp - Briti eri: Aseri noortekeskuse köök

Nii nagu igal kodul on olemas köök, nii peab ka igal noortekeskusel olema köök! Peale projekti kirjutamist ei jõudnud me ära oodata, et köögimööbel koos tehnikaga meieni jõuaks ja kui see päev lõpuks saabus, siis ainus asi, mida me kohe kasutada saime oli blender ja siis tegime ka esimesed kokteilid.

Õpetaja Kristel korraldas meile eesti-vene toidupäeva ja sellel päeval oli meil külas Aseri Kooli endine kokk Karin Rohesalu. Karin õpetas meile päris õige pärmitaina tegemist. Sõtkuda said kõik nii poisid kui tüdrukud. Nii huvitav oli vaadata, kuidas taigen kerkib, peaaegu üle kausi ääre! Pärast tegime nii soolaseid kui ka magusaid pirukaid. Saime teada palju huvitavaid nõkse, näiteks kuidas pirukaid kokku siduda ja mida teha siis kui moos on liiga vedel ja kipub pirukast välja voolama.

Taina sõtkumine ei olnudki kõige kergem tegevus ja sellele tegevusele pretendeerisid vähesed.. Pirukate meisterdamisest tahtsid osa võtta juba paljud. Veel sai ise pelmeene tehtud. Tüdrukud tegid taina ja täidise. Pelmeene valmistasid poisid ja keetsid ka poisid.  Loomulikult ei puudunud ka sel päeval kiluvõileivad. Need, kes söögi tegemise ja küpsetamisega ei tegelenud, pesid pärast nõud ning koristasid köögi. Seega oli igaüks meist midagi teinud ja välja teeninud pelmeenid, pirukad, võileivad ja muffinid.

Meid on alati noortekas 50/50 vene ja eesti rahvusest lapsi ja noori ja meie vaheline koostöö on hea. Kui tavaliselt on noortekas palju poisse, siis sellel päeval oli ka tüdrukuid palju. Tänu sellele päevale õppisid paljud esimest korda pärmitainast tegema ja päris algusest peale pelmeene tegema. Tore oli kuulda, et Karinile meeldis meid, noori juhendada ja ta tuleks rõõmuga jälle meile midagi õpetama.

Köök on meile väga vajalik, kuna koolpäevad on pikad ja koolitoit pole just kõigi lemmik, siis on peale kooli väga hea süüa teha, meie lemmikuteks on pelmeenid nii praetult kui ka keedetult. Pitsa, mida saab teha väga mitmel moel. Näiteks tavalise saia põhjal, või hoopis tortilla pitsa põhjadel, või päris tainast segades. Veel oleme teinud erinevaid salateid ja virsiku kooki küpsetanud.

Kuna Aseri Koolis ei ole võimalik kodunduse tunde anda, siis Kool ja Noortekas teevad koostööd ja laste kodunduse tunnid toimuvad ka Noortekas. Tüdrukutele meeldib väga süüa teha ja nende silmad lähevad särama kui õpetaja ütleb, et teeme vahelduseks kodunduse tunni. Toidutegemine on oskus, mis tänapäeval on jälle au sees ja seda on vaja igale ühele meist.

Õpetaja Kristel arvab: Noorte vahel toimib koostöö väga hästi ja vahet pole, kas väike või suur, kõik teevad köögis midagi. See on lihtsalt eluliselt vajalik asi. Täpselt nii nagu me peseme oma hambaid või kammime juukseid, tahame me süüa ja juua. Koos kokkamine aitab meil kaasa ka eesti-vene  ja poisid-tüdrukud suhtlusele, õpitakse rohkem teine teisega arvestama ja koostööd tegema.

Meie omalt poolt täname PickUp- Briti eri projekti tiimi ja võimalust Aseri Noortekale köök soetada.

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Portugalis

11.-17. märtsil 2018 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit Portugali, mille raames tutvuti erinevate noorsootöö organisatsioonidega ning teenustega, mis suunatud noortele, kes ei õpi ega tööta. 

Eesti esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Ege Kirik (Kristiine noortekeskus), Merilin Kalavus (MTÜ Tähe noorteklubi), Maire Püss (Põltsamaa Noorte ja Elukestva Õppe Keskus). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.

Projekti partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island), õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti värvikas nädal, mille käigus tutvuti Lissaboni ja selle lähiümbruse NEET-noorte reaalsusega, arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle noorsootöös ja õpiti teineteise praktikatest. 

Kuigi kevadist Portugali väisas meiega samaaegselt ka torm Gisele, algas õppevisiit ja meie esimene tööpäev Lissabonis päikseliselt. Rõõm oli taaskohtuda eelmistelt õppevisiitidelt juba teada nägudega ning tutvuda uute osalejatega. Nädala programmi tutvustus andis kinnituse, et ees ootab palju põnevat ning juba esimese päeva pärastlõunal, peale projekti ja õppevisiidi nädala sissejuhatust, alustasimegi avastusretke.

Lissabon võlus meid esimesest silmapilgust oma värvide ja mitmekesisusega. Esimene külastuspaik, EPI üllatas samuti positiivselt. Tegu on ametikooliga, kus põhikooli lõpetanud noored saavad lisaks keskhariduse omandamisele spetsialiseeruda meediasuuna erialadele, sh graafiline disain, 2D/3D animatsioon, fotograafia, multimeedia, muusika ja helitehnoloogia, video, sündmuskorraldus. Enda lugusid sellesse kooli ning endale õige eriala juurde jõudmisest jagasid koolis õppivad innukad noored, kelle õppeprogramm sisaldab ka palju erialadevahelist koostööd ning praktikat teemakohastes ettevõtetes, et saada päris tööleuks vajalikke kogemusi ja oskuseid. 

Päeva teine külastus viis meid organisatsiooni AMRT, mis tegutseb migrantide kogukonnas selle nimel, et kohalikku elanikkonda ja noori läbi eri tegevuste, sh läbi spordi kaasata ja integreerida. Läbi nende projekti AMRT Ubuntu Basket kaasatakse kohalikke noori korvpallitreeningutesse, soodustades omavahelist suhtlemist ja koostööd, luues noortele avaramaid perspektiive, kujundades neid aktiivseteks inimesteks ning tulevasteks eestvedajateks. 

Õppevisiidi teine päev algas 15 kraadises soojas, koos värskendava apelsinimahlaga. Enne esimest ametliku kohtumist oli varastel ärkajatel võimalus külastada Lissaboni katedraali ja kohaliku kirbuturgu.

Esimene õppeprogrammi külastus sel päeval viis meid IPAV- Forum Estudante organisatsiooni. IPAV on pika ajalooga ning alustas enda tegevust aastal 1991, nende eesmärk on tõsta noorte teadlikkust tööturu ja sellega seonduva osas. Nad haldavad veebilehte ning annavad välja ajakirja koolinoortele, milles käsitlevad erinevaid tööturu ja ja karjääriga seonduvaid teemasid. Näiteks käsitletakse esimese töökoha leidmist, sotsiaalsete oskuste arendamist ja tulevikuks vajalike pädevusi. IPAV teeb koostööd koolidega korraldades muuhulgas näiteks juhtumiarutelusid, andmaks noortele kogemusi reaalsusega sarnanevate kohtuasjade läbi viimisest ja toetades kriitilist mõtlemist. IPAV korraldab suveakadeemiaid, mille fookuses on erinevad erialad. Lisaks kuulub organisatsiooni alla noorte esinduskogu, mille ligikaudu 200 liiget jagavad koolides infot organisatsiooni projektide ja ajakirjade kohta. 

Järgnevalt külastasime Portugali spordi ja noorsootöö institutsiooni (IPDJ), mis kuulub Portugali haridusministeeriumi alla. Saime ülevaate olemasolevatest toetusskeemidest. Kõneainet tekitas eelkõige projekt, mis on suunatud NEET- noortele ja mille sihtrühmaks on noored vanuses 18-29 eluaastat, kes ei tööta ega õpi ning on Portugali kodanikud. Projekt jaotub kaheks- esimeseks osaks treening ja noorte ettevalmistus ettevõtluse alustamiseks ning ideede arendamiseks, teiseks isikliku projekti ja idee elluviimine. Enda idee elluviimiseks saab taotluse esitada noor nii üksi kui ka koos kaaslastega, IPDJ annab iga välja valitud projekti ellu viimiseks 10 000 eurot ning lisaks toetab treeningperioodil iga noort 700 euroga kuus. Kohalike osalejate arvamus oli, et antud näite puhul kulutatakse raha ebaotstarbekalt. Sellegipoolest annab selline toetus suurepärase võimaluse hakkajatele noortele proovimaks ettevõtlust suunatud ja toetavas keskkonnas. 

Pärastlõunal liikusime Lissaboni äärelinna piirkonda, mis oli ülejäänud linnast eraldatud suuresti just lähedusse ehitatud viadukti tõttu, mis endise kogukonna mitmeks lõikas. Selles piirkonnas elab 4000 inimest, eraldatuse ja transpordiraskuste tõttu on sealt raske liikuma pääseda, sh ka raske käia tööl. Meid võttis vastu organisatsioon Campolide Soma, mille alla kuulub kaks keskust, kus nende peamiseks sihtrühmaks oli noored vanuses 13-30 eluaastat. MTÜ eesmärgiks on toetatada kohalike noori läbi tegevuste ja pakkuda erinevaid võimalusi ka NEET-noortele. Näiteks kutsusid nad keskusesse erinevate ametite esindajaid, et tõsta noorte huvi paljude erialade kohta.

Õhtupoolikul külastasime kultuurivisiidiks Belémi linnakest, kust ammustel aegadel alustasid oma merereise Portugali maadeavastajad. Päeva lõpetas praamireis üle lahe asuvasse Porto Brandão mereannirestorani, kus meid ootas kohalikest koorikloomadest valmistatud suurepärane õhtusöök.

Kolmapäev algas kauni päikesega. Külastasime Cova da Moura piirkonnas asuvat kogukonnakeskust Moinho, mis osutab teenuseid kohalikele elanikele, kelleks enamasti on immigrandid endistest Portugali kolooniatest, eelkõige Roheneemesaarelt, kes tulid Euroopasse 70ndatel ja 80ndatel. 

Kolooniatest Portugali rännanud immigrandid kaotasid õiguse Portugali kodakondsuse saamiseks ootamatult, kui toimusid muudatused riigvalitsemises. Seetõttu on kogukonnakeskuse ülesanneteks praegugi eelkõige toe pakkumine erinevates küsimustes nagu elamisluba, kodakondsus, dokumendid, arstiabi, haridus jne. Lapsi ja noori kaasatakse läbi huvitegevuste, näiteks asub selles Roheneemesaarte 11. saareks nimetatud kogukonnas väike aga hästi sisustatud muusikastuudio, kus kohalikud meilegi sealsamas loodud kreoolikeelset räppmuusikat esitasid. Lõunasöök oli samuti aafrikapäraselt huvitav- sõime Roheneemesaarte traditsioonilist rooga, kuhu kuuluvate komponentidega, näiteks valge mais ja maniokk, eelnevalt kohalikus toidupoes käies tutvuda võisime. 

Sel päeval saime taaskord kokku troopilise tormi Giselega, kes lausvihmaga ühe programmi planeeritud koha lausa üle ujutas. 

Pärastlõunal käisime tutvumas Portugali kutseomistamise süsteemiga Qualifica Amadora keskuses. Kompetentside tõendamine ja valideerimine kutseomistamise süsteemis aitab näiteks täiskasvanutel, kelle haridustee on pooleli jäänud, identifitseerida formaalsest, mitteformaalsest ja informaalsest kontekstist omandatud teadmised ja oskused läbi tegevuste, mis põhinevad erinevatel lähenemistel.

Sellel päeval viimasena külastatud asutus Seagency. tegeleb väga kõrgel tasemel spetsialistide koolitamisega, kes on valmis tööturule minema nii Portugalis kui ka välismaal. Kaasatakse suurepäraseid koolitajaid, kes on praktikute tippklass omal erialal, samuti suuri sponsoreid, keda meie teame eelkõige meelahutuse ja -mürkide tootjatena. Enda kogemusi jagasid äsja baarmeni kursust alustanud noormehed, kes nägid programmis võimalust enda CV täiendamiseks ja edasiste võimaluste suurendamiseks.

Õppevisiidi neljas päev viis meid pealinnast Lissabonist u 100 km kaugusele Obidose piirkonda, kus esiteks külastasime piirkonna põhikooli. Kooli õppekavades on juhtkonnal võimalik 25% ulatuses teha muudatusi või integreerida erinevaid mitteformaalsel meetodil toimivaid projekte ja programme. Üks nendest oli My Machine projekt põhikooliealistele noortele, et arendada nendes probleemide lahendamise oskust. Projektis on kolm faasi ja nendest esimesse kaasatakse noori, et nad mõtleksid oma elu probleemidele või kitsaskohtadele, mida sooviksid muuta. Seejärel joonistavad noored masina, mis nende probleemid lahendaks. Projekti teises faasis valitakse kõikide masinate seast üks ning selle masina ehitusse kaasatakse kohaliku ülikooli tehnoloogia eriala tudengid või muud spetsialistid. Masinaehitus või disainiprotsessi kaasatakse noori igas faasis kuni selle lõpliku valmimiseni. Projekti tegevusse on kaasatud nii õpetaja kui juhendaja, kes hoolitseb mitteformaalse õppemeetodi läbiviimise eest. Selliste projektide rakendamine on aidanud koolil saavutada senisest kõrgema rahulolu formaalharidusega nii noorte kui lastevanemate seas ning loodetakse lisaks teadmistele anda edasi ka sotsiaalseid eluks vajalikke oskusi, et ennetada koolist väljalangemist. 

Teine külastus oli sama Obidose piirkonna Tehnoloogiaparki nimega Praque Tecnologico de Obidos, mis koondab endas kõiki võimalikke IKT alaseid ettevõtteid ning startUp’e. Ühe suunana tegelevad nad ka noorte tehnoloogiaalaste teadmiste arendamisega. Üks selline oli nimega Dcode, mille eesmärk on anda noortele vanuses 6-18 aastat programmeerimise kogemus, mida õpetatakse läbi robootika. Lähenemised vanusegruppidele on erinevad aga kokkuvõttes õpitakse programmeerimiskeeli nagu C/C++ või Basic. Tehnoloogiapargi eesmärk on arendada piirkonnas automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonda, suunata potentsiaalseid töötajaid noori õppima tehnoloogiavaldkonna erialadele ning meelitada selle valdkonna ettevõtteid

ja erialaga inimesi tehnoparki tööle.

Lõunatada õnnestus meil sel päeval piirkonna teeninduskooli õpperestoranis, kus õpivad tulevased kelnerid, kokad, sommeljeed jne. Saime väga erilise lõunasöögi osaliseks. Lisaks saime sel päeval külastada keskaegset kindluslinna, mis on piirkonna vaatamisväärsus. 

Õppevisiidi viies päev terendas meid taas päikeselise ilmaga, kuigi nädal oli meid kostitanud rohkete tugevate vihmahoogude ning maru tuulega. 

Õppepäev viis meid tutvuma Portugali noortegarantii tegevustega. Erinevalt Eestist on Portugalis noortegarantii sihtrühmaks 15-34-aastane hõivamata noor, kuid suuremat tähelepanu suunatakse tõrjutuses ja väheste oskustega meessoost isikutele, samuti erivajadustega meestele vanuses 25-29 eluaastat ning 25-29-aastastele põhihariduse või madalama astme haridusega noortele emadele.

Peamiselt on NEET-noorteks lühi- ja pikaajalise töökaotusega noored, terviseprobleemide ja erivajadustega noored, noored vanemad ja tõrjutud noored. 2014. aastal oli Portugalis vanuses 15-29 eluaastat 241 300 hõivamata noort, mis aastaks 2017 vähenes 164 100 nooreni, kellest tänaseks on tõõtuid 61,4% ja mitteaktiivseid/tõrjutuses elavaid noori 38,6%. 

Päeva teiseks külastuspaigaks oli 1991. aastal loodud Portugali Pagulasabi keskus, mis tervitas meid suure külalislahkuse ning aktiivse elukeskkonnaga. Portugalis on kaks keskust, kus peatuvad Portugali saabunud või sinna suunatud  pagulased seni, kuni saavad otsuse riiki jäämise võimalikkuse kohta. Nähtud keskus oma võimaluste ja elukeskkonnaga pakub sealsetele asunikele kõike, mis aitab neil kiiresti uue olukorra ning sealse eluga kohaneda, ühiskonda ning kogukonda sulanduda ja tööturule siseneda (nt õppeklassid, kontserdisaal, lasteaed, sportimisvõimalused, koolitused, kursused, sündmused, projektid jne).

Õppereisi lõpetas külastus tsirkusekooli Chapitô- esinemiskunstide ja -tehnika suunaga ametikooli, mis üllatas külalisi oma mitmekülgsuse ja omapärase keskkonnaga. Kooli tegevus sai alguse tänavanoortele suunatud tegevuste pakkumisega, mis aitas pahuksisse saanud noortel leida eesmärke ja arendada andeid ning oskuseid, mis aitavad neil elus toime tulla ja iseseisvalt hakkama saada. Ametikoolis saab õppida Circus Arts ja Circus Crafts erialadel. Kool pakub tegevusi ka kinnipidamisasutustes olevatele noortele, mis soodustab nende tagasi tulemist ühiskonda ning annab võimaluse siseneda tööturule ning loob eelduse, et noor ei satu taas oma eluga pahuksisse. Õppekeskkond on äärmiselt loominguline, suurt rõhku pannakse taaskasutusele. Päeval on kool õppekeskkonnaks, õhtutundidel ja nädalavahetustel aga külastuspaik etenduste, pidude ja muude ürituste tarbeks ning restoran, mis avamise hetkest peale rohke rahvaga täitus. Chapitô tsirkusekooli saab kirjeldada keskkonnana, kus on ühendatud kunst ja teater, mis õhkus igast ruumist, meisterdatud esemest ning sealsetest inimestest. Koolis valmistatud tooteid saavad kõik huvilised kooli juurde loodud poest endale soetada ja need olid tõesti erilised ning omapärased. Riik ja linn toetab kooli vaid halduskulude katmisega, ülejäänud rahastus teenitaksegi erinevate teenuste ning esitatud projektide kaudu. Koolis saadud haridustase võrdub keskkooli haridustasemega, seega on sealsetel õpilastel hea eeldus asuda õppima kõrgkooli. Lisaks õppimisele, panustavad õpilased ka koolitegemistesse oma tööajaga, tehes töötunde kas restoranis või olles müüjaks poes. Nii on igal noorel võimaus maksta õppemaksu, milleks on kõigile sümboolne 40 eurot kuus. Samuti asub koolis väike lasteaed, milles käivad kooli töötajate, artistide ja õppijate lapsed. Õhtu lõpetas kohtumine kooli direktrissiga, kes ka ise on professionaalne kloun. Hubases keskkonnas teetassi taga sujus vestlus mõnusalt ja lisaks külalistele, sai meie võõrustaja kuulda erinevate riikide elust ja olust ning tsirkusetraditsioonidest erinevates riikides. 

Nädal Portugalis oli väga õpetlik ja informatiivne. Sellised õppevisiidid annavad hea arusaama, miks ühes või teises riigis just nõndaviisi süsteemid toimivad või ei toimi, mille üle uhked ollakse või mida väga muuta ja arendada soovitakse. Tihti on just selliste süsteemide olemasolu taga pikk ajalugu, loodud seadused, mille hammasrataste vahele pahatihti kinni jäädakse ning hõivamata ja tõrjutuses noored kuidagi oma kohta ei leia. Hea on tõdeda, et just sellised rahvusvahelised projektid annavad võimaluse näha, kogeda ning parimaid praktikaid jagada, et süsteeme arendada, koostöökohti luua ning olla toeks nendele, kel see oskus puudub, sest päeva lõpuks, näeme me ikka kõikide nägudel killuke naeratust, mille on toonud nende näole neid sel teekonnal toetavad inimesed.

Maikuus toimub projekti „Community Guarantee“ viimane õppevisit Itaaliasse. Juba 2018. aasta septembris võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ühisel seminaril analüüsida ja kokku võtta rahvusvahelistel õppevisiitidel kogetu. Projekti lõpuks valmib kasulik juhendmaterjal suunistega, mis aitavad parimal võimalikul viisil kujundada mitteõppivate- ja töötavate noorte tugiteenuseid läbi noorsootöö kõikjal.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Mayday, mayday - SOS!

Ajal, mil mu päevi täidavad valdavalt sellised küsimused nagu „Kust tulevad koolikud?“, „Kas beebi saab piisavalt piima?“ või „Miks tita ei kaka?“ on ühel järjekordsel unehetkel hea võtta aeg maha ja meenutada, kuidas oli elu aasta aega tagasi.

Eelmise aasta esimesel veebruaril saime me Saue Noortekeskuse meeskonnaga positiivse teate, et oleme osutunud valituks projekti „Selge suund.“ Algamas oli teekond, mille suunda ega sihti me tol hetkel tegelikult üldse ei aimanud. Lisaks meie töötajatele kaasasime meeskonda kõik ühinevate omavalitsuste noortekeskuste töötajad, keda tegelikult väga palju polnudki – lisaks meile veel neli inimest, kellest meiega lõpuni rallisid vaid kaks. 

„Selge suund“ tõi endaga kaasa individuaalsed coachingu-sessioonid mulle kui juhile ning grupi-sessioonid tervele meie tiimile. Ma olen täiesti aus, öeldes, et üheski teises nii emotsionaalses projektis ma ei ole varem osalenud. 

Coachingul on meetodina kalduvus aidata sügavalt sisimast pinnale ujutada väga huvitavaid asju, mille olemasolust ei pruugi kandjal aimugi olla. Lisaks aitab coach-superviisor vaadata omaenese asju kellegi teise pilgu läbi. Individuaalsed sessioonid muutsid palju asju minu jaoks selgemaks, aitasid paigutada inimesi ja olukordi erinevatesse positsioonidesse ning mis kõige olulisem – aitasid mul märgata kõike seda, mida ma teen hästi. Justnimelt „Selge suund“ tegi minust juhi. Teadliku juhi, kes mõistab võetud vastutust. 

Tänu sellele, et osalesime terve meeskonnaga, tundub mulle, et minu kui juhi positsioon muutus arusaadavamaks ja kindlamaks ka mu kolleegide jaoks.

Mõnikord on nii, et mõtled nii- või naapidi, vaatad ülevalt või alt, arutad endast targemate või endast rumalamatega, aga lahendust ei leia kusagilt. Tundub, et jooksed vastu seina ja lõpuks tahaks lihtsalt alla anda ja vaadata, et kuhu see olukord ilma sekkumata ise liigub. See ongi hea koht, kus võiks toetava meetodina proovida coachingut.

Kuna „Selge suund“ mõjus peale minu sama sügavalt veel paljudele juhtidele ja nende tiimidele ning vajadus sellise toe järele on meie noortevaldkonnas endiselt suuur, siis käivitas Eesti ANK sel aastal sarnase kuid siiski veidi erineva toetusprogrammi „Kogemuste kullaproov.“ Ka sel aastal saavad valitud meeskonnad koos oma juhiga coachi toel ühtsemaks kasvada ning oma küsimustele vastuseid leida. Lisaks tööle meeskondadega toome sel aastal eraldi grupi-coachinguks kokku just juhid, sest nendest sõltub kõik. Iga grupp kohtub aasta jooksul neli korda ning läbi coach-superviisori toetava kohalolu aitavad grupi liikmed läbi oma kogemuste nii kolleege kui iseend.

Kuid see pole veel kõik!

Võibolla Sul ei ole meeskonda, kellega osaleda ja võibolla Sa ei tunne end veel piisavalt suure ja targa juhina osalemaks juhtide grupi-coachingus või võibolla Sa lihtsalt magasid registreerimise maha... Aga siiski on Sul mure, mis vajab lahendamist. Ja kohe! 

Mina olen aegade jooksul leidnud end silmitsi seismas väga paljude küsimustega, millele olen vastuseid otsinud nii iseenesest, oma kolleegidest kui ümbritsevast keskkonnast.

·       Kuidas olla samaaegselt autoriteetne ülemus ja arvestatav sõber?

·       Kuidas olla juhiks endast vanematele ja staazikamatele kolleegidele?

·       Kuidas panna ennast maksma vaatamata oma noorusele?

·       Kui minu ja meeskonna arvamused lähevad lahku, siis kelle arvamus jääb peale?

·       Kuidas motiveerida noorsootöötajaid?

·       Kuidas selgitada oma töö sisu neile, kellel sellest üldse aimu ei ole?

·       Kuidas tõsta avatud noorsootöö väärtust nii ühiskonna kui noorsootöötajate endi silmis?

·       Kas avatud noorsootöö meetodil on täna enam üldse väärtust?

Kas ka Sinu ees seisavad aegajalt sarnased küsimused? Kellelt või kellega koos oled Sa püüdnud neile lahendusi leida? Kas Sinu sees on endiselt küsimused, millele vastuseid pole justkui veel välja mõeldud?

Siin tuleb Sulla appi „Kogemuste kullaproovi“ kolmas võimalus – SOS-sessioon! See on 1,5 tundi intensiivset arutelu ja iseenda seest vastuste otsimist ning kogu protsessi toetab ja aitab suunata meie coach-superviisori Anne Õuemaa. 

Nendeks kohtumisteks ei ole vaja kusagile kaugele kohale minna – need toimuvad skype’i vahendusel seal, kus Sa end kõige paremini tunned. Võibolla ei leia Sa selle pooleteise tunni jooksul õigeid vastuseid kõikidele oma küsimustele, kuid ma olen kindel, et oma kõige põletavamale probleemile leiad lahendussuuna, milles liikuma hakata.

„Kogemuste kullaproov“ kestab terve 2018. aasta ning ma soovitan Sul kindlasti SOS-sessiooni võimalust kasutada. See ei maksa Sulle midagi, aga võib tagasi anda väga palju. Kui teema Sind huvitama hakkas, siis mine www.ank.ee ja vajuta südamekujulist SOS-nuppu :)

PS! „Kogemuste kullaproovi“ viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ning toetab rahaliselt Hasartmängumaksu Nõukogu.