Neljapäev, 16. aprill 2020

Noortekeskuste visioonikohvik "Avatud noorsootööst peale kriisi"

Eesti ANK korraldas 9. aprillil noortekeskuste visioonikohviku "Avatud noorsootööst peale kriisi", mille eesmärgiks oli jagada omavahel kogetut ning üheskoos mõelda, mida sellest perioodist kaasa võtta.

Ligi 70 spetsialisti arutasid peamiselt kolmel teemal:
  1. avastused kriisi ajal enda kohta igapäevases töökorralduses;
  2. kriisi mõju avatud noorsootöö põhimõtete elluviimist;
  3. mida uut võtame oma töösse kaasa peale kriisi. 
Spetsialistid tõid välja, et üldine organiseerimisvõime on väga hea, digipädevused on kiires tempos arenenud kuid ajaplaneerimine on keeruline ja töökoormus on suurem kui varem. Olukord on tekitanud vajaduse valdkonna piire ületama ehk noorsootöötaja roll on osaliselt muutunud. Noorsootööd märgatakse ja väärtustatakse rohkem ja see toob kaasa hea tunde.

Suurim kriisist tulenev mõju on spetsialistide arvates avatud noorsootöö põhimõtete elluviimisele. Väljakutsed seisnevad peamiselt neljas teguris- kättesaadavus, ligipääs, kvaliteet ja tegevuse mõtestatus. Spetsialistid tõid välja järgmist:
  • Kahjuks pole kõik sihtgrupid kaasatud, kuna võimalused pole regionaalselt kõigile kättesaadavad noorsootööst mitteolenevatel põhjustel.
  • Paljudel noortel pole telefone ega arvuteid sh digitaalsetel tegevuskeskkondadel võib olla vanusepiirang.
  • Digiõpe koolides on suurendanud tehniliste vahendite kasutamist, mis omakorda toob noortele nutika noorsootöö kasutamise puhul kaasa liigpika digiekraanide kasutamise kestvuse päevas. 
  • Nooremate noortega (alla 12) on tekkinud infosulg, kuna on katkenud side (kui just lapsevanemad ise ei võta aktiivsemat rolli). 
  • Rohkete sotsiaalmeediakanalite kasutamine on näidanud, et pigem valida vähem aga teha tegevusi kvaliteetselt. 
  • Kogukonnas on vajadus suuremale teavitustööle, mis on avatud noorsootöö, et oleks üheselt mõistetav ja kvaliteetne. Mida teadlikum on kogukond noortekeskuse tegevusest ja võimalustest seda paremini saab kontakti noortega. 
  • Mida mõtestatum oli nutika noorsootöö tegevus, seda paremini ja kiiremini see virtuaalkeskkondades levis ja noored osalesid aktiivsemalt. 
  • Kriis suurendas vajadust ühiskonnas toimuva tõlgendamist noortele. 
  • Ümberlülitus jättis kõige vähem aega tegevusi noortele tagasisidestada, mis samas nädalast nädalasse vaikselt paranes. 
Positiivsete näidetena toodi lisaks välja, et lapsevanemad on varasemast aktiivsemalt kaasatud, kuna osalevad näiteks koos lapsega noortekeskuse loodud väljakutsetes.

Arutelu, mis keskendus eelkõige sellele, mida uut nad peale kriisi oma töösse kaasa võtavad, toodi välja järgmist:
  • Nutikas noorsootöös osalemine on loonud uusi võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks ja neid tegevusi tuleb jätkata.
  • Nutika noorsootöö jätkamine võimaldab rohkematel saada osa noorsootööst ja toob juurde uusi noori. Arvastama peab siinjuures aga ealisusest tuleneva ligipääsuga.
  • Noorsootöötajate pädevused ja julgus kasutada digi-vahendeid ja keskkondi on suurenenud, mistõttu tuleb jälgida, et on olemas ligipääs e-keskkondadele, mille kaudu saavad noorsootöötajad oma ideid rakendada.
  • Vajadus staatilisema igale eagrupile toimiva e-noortekeskuse keskkonna järele, mis oleks kohandatud noorsootöö teostamiseks.
  • Nutika noorsootöö suurem pakkumine piirkondades, kus üldises plaanis on noortel vähem tegevusi, aitab tõstab noorsootöö kvaliteeti, sest võimalusi noortele on rohkem. 
  • Jätkata digitaalseid võrgustikukohtumisi internetis, sest on aja- ja asjakohane ning hoiab kokku ressursse. 
  • Tuleb jätkata noorsootöötaja rolli selgitamisega kogukonnas.
  • Tuleb jätkata netipõhist statistika kogumist, mis annab suunised, mis töötab ja mis mitte. 
  • Noorsootöötaja kutsestandard vajab ülevaatamist, sest noorsootöötaja roll, mida nt kriisiolukorras tuli kanda ei ole üheselt tõlgendatav ja leitav kutsestandardis. 
  • Virtuaalne töökeskkond, kui töötamise vorm peab selgemalt kajastuma töökorralduses sh kuidas seda tööd kirjeldada ja mõõta. Lahendus on Logiraamatu teadlikum kasutamine töö kirjeldamisel ja noorteni jõudmisel. 
  • Virtuaalne töökeskkond ja töötamise vorm peavad kajastuma ka töökorralduslikes dokumentides, et töö kirjeldus ja tulemuslikkus oleksid asutusesiseselt kokku lepitud.
  • Suurem julgus peale kriisi kasutada virtuaalset ja nutikat noorsootööd uute noortega kohtumiseks.
  • Koolituspäeva vms eemaloleku ajaks saab veebi üles panna/ette valmistada noortekeskuse päeva ja töö käib ka siis kui maja lukus.
  • Tasakaalu leidmine nutika noorsootöö ja silmast silma kontakttöö vahel. Mõlemad on olulised. 
  • Iga uus asi on unustatud vana - suhtlemisel on uus tähendus!


Suur suur tänu noorsootöötajatele, kes igapäevaselt panustavad meie noortesse.

Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Olgem hoitud ja terved!

Neljapäev, 9. aprill 2020

Annely Reile - 10 soovitust kuidas jõuda noorteni!

Siin on 10 soovitust, kuidas MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötajad noorteni eriolukorras jõuavad.
  1. Võta noorega ise otse ühendust ja anna märku, et sa ei ole puhkusel ja vajadusel saab ta sinu poole pöörduda.
  2. Kui saad noorega kontakti, siis pühenda oma aega talle ja ole huvitatud, kuidas tal läheb ning mis tekitab raskusi. Jagage omavahel kogemusi ja arutlege tuleviku üle. Võimalusel toeta noort koolitööde tegemisel, kui sul on piisavalt oskusi.
  3. Liitu noortele suunatud FB gruppidega ja anna endast seal märku, et oled olemas. Eriti hea, kui saad juurde lisada ka täpse aja, millal sinuga saab internetis ühendust. Jaga seal neile suunatud ning olulist infot.
  4. Jälgi noorte postitusi ja reageeri nendele vastavalt vajadusele, võimalusele ja sobivusele. Huumor käib asja juurde ja korrale kutsumine on igati OK.
  5. Tee noortele ettepanek luua noortekeskusele nutitegevuskava. Nii saad hea sisendi selleks, mis just neid huvitab.
  6. Kutsu noori osa võtma erinevatest väljakutsetest ja võta ka ise neist julgelt osa või lase noortel endale väljakutse esitada. Auhinnaks Tellitoit.ee mõnus lõuna koju kätte 😉
  7. Ole noortega samas sotsiaalmeedia infoväljas – küsi noortelt, mis äppe nad kasutavad, ole seal ka ise olemas – postitused, küsimuste küsimised, videote ja live'de tegemine.
  8. Kui kohtad tänaval/poes oma noori, siis hoia 2 m vahet, aga ütle neile, et sa igatsed väga nendega noortekas koos olemist, kuid anna neile ka teada, et sind saab kätte hetkel internetis.
  9. Võta kokku kogu oma julgus, kui seda peaks vaja minema, ja tee üks lahe IG või FB noorsootöötaja LIVE.
  10. Kui ideid napib, siis konda teiste noortekeskuste kontodel ja ammuta sealt ideid, keegi ei pane pahaks 😊

Kolmapäev, 8. aprill 2020

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus eriolukorra ajal

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga Eestis ei korralda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus kokkusaavaid koosolekuid jt üritusi vähemalt 1. maini 2020 või kuni olukorra lahenemiseni. Kõik kohtumised lükatakse kas edasi või korraldatakse digivahendite toel.

Eesti ANK üldkoosolek toimub 26. mai 2020. Oleme ette valmistamas üldkoosoleku toimimist e-koosolekuna. 

Allolevalt lingilt leiad nii ametlikke juhiseid Haridus- ja Teadusministeeriumilt, infot meetmetest noortevaldkonna heaks, abimaterjale kui ka praktilisi nõuandeid nutika noorsootöö varamust.

Toimunud on zoomi keskkonna kaudu Eesti ANK liikmetele mitu toredat kohtumist:
Nutika noorsootöö kogemuskohvik I ja II ning Veebiseminar noortekeskustele - "Kuidas eriolukorraga suhelda noore ja lapsevanemaga."


Eesti ANK korraldas 17. ja 25. märts oma liikmetega Nutika Noorsootöö Kogemuskohviku, mille eesmärgiks oli omavahel jagada praktikaid ja saada üksteiselt inspiratsiooni ning tuge meie praeguses kriisiolukorras.

Teisel kogemuskohvikul arutleti noorte vajaduste üle ning kuidas noorsootöötajad saavad neile toeks olla, mis tehtud ja mis plaanis teha. Selgus, et hetkel vajavad noored kõige rohkem tuge, ärakuulamist, kannatlikkust ja mõistmist ning olukorra selgitust neile mõistetavas vormis. Tutvustati kasutuses olevaid meetodeid, mis on üle Eesti noortekeskustes väga mitmekülgsed ja noortepärased ning noored on hakanud neid aktiivselt kasutama.

Noorsootöötajad on noorte jaoks sotsiaalmeedias nähtavad. Kasutusele on võetud videokõned, avatud digi-noortekeskused, igapäevased väljakutsed, instagramid, jagatakse lugemis-, filmi- jne soovitusi jne. Selle kõige tegemiseks kasutatakse erinevaid keskkondi skype, zoom, padlet jne.


Jagati ka kogemusi koostööst kohaliku omavalitsusega ja kuidas noorsootööasutustega infot jagatakse. Selles osas on erinevusi. On neid, kes tegutsevad täielikus koostöös KOViga ja on ka neid, kus omavaheline suhtlus on minimaalne. Kindlasti on noortekeskused tugev partner ka kogukondlike tegevuste korraldamisel. Kuna tegemist oli teise sellise veebikohtumisega, siis jagati ja analüüsiti ka seda, kuidas nädal möödunud on, mida ja kuidas kasutusele võetud ja kuhu on jõutud.

23. märtsil toimus veebiseminar noortekeskustele - “Kuidas eriolukorraga suhelda noorega ja lapsevanemaga”. Nõuandeid jagas Peaasi.ee kliinilise psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

5 sammu, mida meeles pidada nõustamisel:
  1. hinda riski ja ohtu;
  2. kuula (hinnangutevaba kuulamine);
  3. anna kindlustunnet ja tuge;
  4. julgusta professionaalset abi otsima;
  5. julgusta eneseabivahendeid kasutama (lõõgastusvahendid).

Teisipäev, 7. aprill 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila töö eriolukorra ajal

Noorte Tugila on eriolukorrast tekkinud väljakutse vastu võtnud ja toimetab noortega igapäevaselt erinevaid virtuaalkeskkondi kasutades. Logiraamatu alusel on näha, et märtsis on meieni jõudnud üle 200 noore, sest vajavad tuge tekkinud olukorrast arusaamiseks, mõtestamiseks ja lahenduste leidmiseks. Iga tugila on kinnitanud, et püüab teha valdkonnas oma parima, et noorte jaoks olemas olla ning leida just noorte vajadustele ja võimetele vastavad kanalid nende toetamisel.

Suur osa spetsialiste on liikunud noorte leidmiseks ja toetamiseks sotsiaalmeedia kanalitesse. Kuna ka varasemalt on tugilad mobiilse noorsootöö tõttu noortega kohtunud virtuaal-keskkondades, ei ole töö spetsialistidele täiesti uus ja ootamatu. Enamus kasutab oma tööks Facebooki gruppe, Messengeri ja ka näiteks Instagrami Direct Messages võimalusi. Lisandunud on mõned uued suhtluskanalid nagu Wire, Signal, Discord. Jätkunud on ka e-kirjade kaudu suhtlus ja kasutatakse aktiivselt helistamise võimalusi sh videokõnesid (nii Skype kui ka Zoom keskkondi).

Noorte Tugilad on kaasatud ka tänavatöösse. Mitmed tugilad koostöös KOV spetsialistide või Politsei- ja Piirivalveametiga patrullivad tänavatel, et kaardistada noorte kogunemiskohti ja anda noortele teada, miks hetkel tuleb püsida kodus ja mitte koos sõpradega aega veeta. Lisaks suheldakse kriisikomisjonidega ja jagatakse erinevatele osapooltele noortetööga seotud ekspertiisteadmisi. 

Lähiajal selgub, milline mõju on eriolukorral Eesti majandusele ja sellest tulenevalt ka Noorte Tugila programmile. Noorte Tugilasse jõudnud noorte mured on järjest keerulisemad. Töökoha kaotus või hirm kaotada, õppimise katkemine töökoha kaotuse tõttu, koolist väljalangemise oht distantsõppe tõttu, ärevushood teadmatuse eest, lähedase kaotus või hirm selle ees jmt. 

Noorte Tugila spetsialistide toetamiseks on toimumas Eesti ANK poolt mitmeid veebiseminare, jagatakse nõu ja soovitusi, milliseid digitaalseid kanaleid kasutada. Lisaks jagatakse noortetööga seotud oskusteavet, et olla valmis esmatasandi nõustamiseks teemades, mille on toonud lauale eriti teravalt just eriolukord. Toimunud on näiteks vaimse tervise teemaline veebiseminar, neljapäeval õpetatakse sotsiaalmeediat kasutama ja reedel on toimumas veebiseminar leinanõustamise teemal. Oma mõtted ja soovitused annab edasi Jõgevamaa tugila spetsialist Maire Püss. Maire on koolitatud leinanõustaja. Leinanõustamine on mõeldud toetamaks inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Veebinaril antakse edasi esmased mõtted, mida noortekeskuse spetsialist võiks teada sh kontaktid, kus noor saab juba põhjalikumat tuge.


Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.



Esmaspäev, 6. aprill 2020

Kadi Laaneots - Kuidas kaasata vabatahtlikke ja olla nende jaoks olemas?

Tean, et hetkel ei tule enam kellelegi üllatusena maailmas toimuv ja selle mõju meile kõigile. Kui mõned kuud tagasi olime heal juhul koroonast kuulnud ning veel mõni nädal tagasi oli see Itaalia probleem, ehk ka Hispaania oma, siis täna on see meie kõigi reaalsus. Siinkohal on paslik väljendada siirast tänu kõigile meditsiini - ja teistele töötajatele, kes esirindel iga päev endast maksimumi annavad. Samuti olen aga tänulik ka kõigile noorsootöötajatele, kes sellel keerulisel ajal meie noorte jaoks olemas on, olukord on pehmelt öeldes uus ning palju tuleb kastist välja mõelda. 

Meie enda noorte kõrval on hetkel Eestis aga ka mitmed vabatahtlikud, kes samamoodi oma EVSi või ESKi alustades ei osanud sellist stsenaariumit ette näha. Piiride sulgemisel võtsid nad vastu otsuse jääda siia ning jätkata oma teenistust. Nad valisid jääda Eestisse, sest tunnevad ennast siin kindlamalt ja turvalisemalt, kui hetkel oma koduriiki naastes. Kogu selle olukorra juures ei tohi me aga ära unustada, et nad on võõras riigis ilma oma pere ja lähedasteta. 

Armsad vabatahtlikega töötajad, nende tuutorid, mentorid ja lihtsalt sõbrad, kes te kõik panustate meie vabatahtlike heaolusse. Tahan teile kõigile südamele panna, et nii meie kui ka teistes riikides kehtiv eriolukord mõjutab suuresti ka kõiki vabatahtlikke. Palun ärge unustage neid ära! Koordinaatorina näen hetkel väga tugevat vajadust, et nende inimesed oleksid nende jaoks olemas. Eesti ANKi vabatahtlike emotsioonidele ja mõtetele tuginedes panin kirja 10 pidepunkti ja ideed, mida taskuks kindlasti meeles pidada ja rakendada: 

  1. Pole oluline, kas vabatahtlik on olnud siin mõne nädala või juba peaaegu aasta. Enamus neist on esimest korda võõras riigis, üksi oma praeguses elukohas, ning tunnevad ennast ebakindlalt. Ole oma vabatahtliku jaoks olemas, võid üllatuda, kui palju üks kõne või kiri nende jaoks tähendab; 
  2. Isolatsioonis olemine pole puhkus. Üksluisus ja igavus hiilivad lihtsasti ligi ning nii võib meeleolu päris kiiresti nukraks muutuda. Hoia oma vabatahtlikul silma peal ning vajadusel paku talle välja tegevusi, kuidas päevi sisustada; 
  3. Realistlikult võttes pole hetkel tõenäoline, et vabatahtlikul on tema tavaline koormus ja see on igati okei. Küll aga on oluline, et vabatahtlikul on siiski iga nädal kindlad ülesanded. Pange koos vabatahtlikuga paika vähemalt üks-kaks tegevust, kus vabatahtlikul on kindel roll. Ideaalis võiks olla üks tegevus selline, mida saab praegu teha (videopäevik, mõni Instargami mäng, artikkel, noorega töötamine, online-õpituba piirkonna patrullimine, vabatahtlikuna mõnes muus tegevuses abistamine jne...) ning üks tegevus selline, mida saab tulevikuks ette valmistada (õppepäev, laager, töötuba, matk, maastikumäng, külalise kutsumine jne...). Ükskord saab see olukord läbi ja siis on taas võimalus keskustes tegutseda! 😊;
  4. Olles vabatahtlikuga koos töötanud, teavad mentor ja tuutor kõige paremini, mis vabatahtlikule meeldib ja milles ta hea on. Nüüd on viimane aeg neid talente ja kirgi rakendada. Mõtle koos temaga, mida antud olukorras teha annaks ning kuidas tema tugevusi „ära kasutada“; 
  5. Hoidke silma peal, milliseid ideid teised keskused katsetavad ning mõelge, millised ideed sobiks ka teie piirkonna noortele. Ei ole õigeid ja valesid ettevõtmisi, julgustan kõiki katsetama ja avastama ka tegevusi, mida te tavaliselt isegi ei kaaluks. Ka vabatahtlik on tulnud siia eeskätt kogemusi saama ning uued olukorrad seda just on!; 
  6. Teame isegi, et ka ühe nooreni jõudmine on suur panus. Nii võib hetke olukorras osutuda vabatahtliku jaoks parimaks tegevuseks just mõne üksiku noorega töötamine. Äkki on teie piirkonnas mõni noor, kes sooviks prantsuse keelt õppida? Oma inglise keelt praktiseerida? Vabatahtlikuga intervjuud teha? Vabatahtliku kodukohast rohkem teada saada? Äkki on vabatahtlik hea matemaatikas, geograafias või programmeerimises ja sooviks mõnda noort koolitöödega aidata?; 
  7. Nagu varasemaltki, siis taaskord võivad vabatahtlikud olla suureks boonuseks koolitundide sisustamisel. Eriti nüüd, kus kogu töö toimub kaugõppena, ehk on just mõnele õpetajale kergenduseks, kui saab õpitegevustesse kaasata teie piirkonna vabatahtlikku?
  8. Eesti keel ei ole nende emakeel, seega oluline info ja teave ei pruugi alati nendeni jõuda. Veendu, et ta oleks kõige toimuvaga kursis ning mõistaks kodus püsimise olulisust. Mitmed teie enda piirkonna noored jälgivad vabatahtlikke sotsiaalmeedias, mistõttu on nende käitumine suureks eeskujuks meie noortele; 
  9. Vestle vabatahtlikuga COVID-19 teemal ning kuula ta päriselt ära. Ütlen ausalt, et mina näiteks ei kujuta ette mis tunded mind valdaks, kui minu koduks oleks hetkel Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa või mõni teine väga tugevasti kannatav riik. Karm reaalsus on, et kahjuks on meil vabatahtlikke, kelle pered on otseselt viirusest räsitud;
  10. Kui tunned, et vabatahtlik vajaks lisa tuge, võta julgesti ühendust! Kindlasti tasub suhelda ka SA Archimedese noorteagentuuriga, kelle kaudu on igal noorel võimalus vajadusel nõustamist saada. 
Igal juhul tänan südamest kõiki, kes noorte ja vabatahtlikega töötavad. Hoiame kokku ning oleme üksteisele toeks, kuid seda kõike sotsiaalselt distantseerudes, vaid nii tuleme sellest olukorrast välja! Leidke igas päevas midagi positiivset ning usun, et peagi saame vaikselt oma argielu juurde tagasi pöörduda. 😊