esmaspäev, 8. juuni 2020

H. Paabort ja K. Kõiv - Noorte Tugila eestvedajad kohtusid kohalike omavalitsuste esindajatega

Perioodil 2019-2021 viib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koostöös 37 kohaliku omavalitsusega ellu Noorte Tugila programmi, mida rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi teostaja kohalikul tasandil on noortekeskus. Noortekeskuse olulisim partner teenuse efektiivsuse tagamisel on kohalik omavalitsus, tööalast tuge pakub Eesti ANK. Kõikide Noorte Tugila programmis osalevate noortekeskuse igapäeva töö ja väljakutsete kõrvale on kerkinud küsimusi, kuidas edasi? Mis saab siis kui täiendav toetus ja üle-eestiline koordineerimine lõppeb? Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu toob välja, et riiklikult on NEET-noortele suunatud tugi tugevalt fookusesse seatud, kuid ebakindlust toe pakkumisel võimendavad nii rahastusperioodi lõppemine kui üha hoogustuv töötus.

Perioodil aprill-mai kohtusid Eesti ANK NEET-noorte tugimeetme esindajad programmijuht Heidi Paabort ning teenuse kvaliteedijuht Kerli Kõiv 23 omavalitsuse esindaja ning Noorte Tugila teostajaga. Kohtumistel osales 31 NEET-noortega töötavat spetsialisti, 22 asutuse juhti ning 16 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Üheskoos analüüsiti senist kogemust, selle jooksul kogetud märkamisi, mida on oluline arvestada Noorte Tugila teenuse jätkamise planeerimisel. Kokkuvõtlikult võib kohtumiste tulemused tuua välja järgnevalt:
  • Noorte Tugila teenuse vajalikkust on ennast tõestanud ning sellega, kui juba toimiva teenusega on vajalik edasi minna;
  • enamus omavalitsusi näeb teenust noortekeskuse töö osana;
  • üksikud erandlikud lahendused võivad olla kas maakondlik ühine lahendus või spetsialisti töötamine sotsiaalosakonna juures, kuid töö asukohana noortekeskuses;
  • vajadus on selgema rollijaotusele Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldusega, mõlemad teenused vajavad detailsemat kirjeldust, et eristada rollid ja leida koostöö osa;
  • mitmed omavalitsused on valmis siduma Noorte Tugila noorsootöötaja ning Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja tööülesanded, kus ühelt poolt panustatakse meetoditega ning teiselt poolt andmetega;
  • NEET-noortele suunatud tegevustel noortekeskuse töö osana on eelis, sest ollakse noortega vahetum, noorte maailmas toimetav, sellel tegevusel on vähem ametlikkust, noortel on võimalus sotsialiseeruda teiste noortega;
  • Noortekeskused on enamuses valmis siduma senise programmi all töötanud spetsialisti enda struktuuri, kuid kõiki töökohaga seotud kulusid ei ole KOV valmis veel ise katma. Siin nähakse olulist rolli riigi, KOV ja Eesti ANK vahelises toetusmudeli loomises, kus panustavale KOVile annab lisatuge riik ning riiklik koordineerimine on toetatud Eesti ANK spetsialistide poolt. 
  • Üle-eestilist koordineerimist peeti väga oluliseks, sest senine ühiselt toimiv kolleegide võrgustik, ühine brändimine, eestkoste riigiga, tööalane tugi on hästi toiminud ning arvatakse, et ilma selleta muutub teenuse kvaliteet ebastabiilseks;
  • positiivse mõjuga saab nimetada ka seda, et Eesti ANKi poolt on tugimeeskond püsinud stabiilsena samal ajal kui kohalikes omavalitsustes ja riigis on toimunud sama aja jooksul palju personalivahetust ning varasemat teavet ja kogemust on inimese vahetudes raskem üle anda.
Kohtumistelt võeti kaasa lubadusi tegevusplaanideks, mis kohalikes omavalitsustes olid enamasti seotud teavituste ja otsustusprotsessidega, sh volikogu komisjonide töös osalemine, artiklid, võrgustiku teavitus jms, Eesti ANK poolt aga omapoolne panus Noorte Tugila teenuse kirjelduse ja juhendmaterjali osas, mis võimaldab mõista selgemini noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna rollide jaotust. 

Kohtumiste tulemusena saab öelda, et riiklikult olulise eesmärgi täitmisel läbikohaliku tasandi tegevuste tagab tulemuslikkuse mitmepoolne koostöö, panus ja vastutuse võtmine.


reede, 5. juuni 2020

Lihtsad nipid kuidas olla keskkonnateadlikum inimene!

Noorte Keskkonnanõukogu loodi Keskkonnaministeeriumi juurde 5. juunil 2019.a. Nende eesmärk on anda ministeeriumile nõu ning luua noortele võimalusi kaasa rääkimiseks keskkonna aruteludes. Juba nädala pärast, 5. juunil tähistab nõukogu oma esimest sünnipäeva ning tegemist on ka rahvusvahelise keskkonna päevaga. Veebruaris toimus esimene kolmepäevane koolitus Keskkonnaministeeriumi ja Noorte Keskkonnanõukogu koostööl, kus oli võimalus organisatsioonide liikmetel saada teadlikumaks keskkonna alastest teemadest ning töötada välja koolitusprogramm noortele tutvustamiseks. Eesti ANKi esindasid Türi Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad, Kohila Avatud Noortekeskuse esindaja ja Eesti ANK esindaja. Kui on küsimusi noortele keskkonna teemaliste töötubade või koolituste läbiviimise kohta võite julgelt neil infot küsida!

Seoses Noorte Keskkonnanõukogu esimese sünnipäevaga on nõukogu liige ja Eesti ANK esindaja Carolyn välja toonud lihtsad soovitused, mida arvestada enda keskkonna alases käitumises:

  • Liigu jala või rattaga - see aspekt on eelkõige alevites või keskustes elavatele inimestele 1-4 km jalgrattaga või jala liikumiseks on imeline võimalus ilma nautida ning keskkonnasäästlikult liikuda punktis A, punkti B. Samuti hoiab see keha tervena ning vaimu puhtana - proovi järgi!
  • Prügi sorteerimine - statistika järgi sorteerib 60% eestlastest prügi, sellegipoolest tuletan meelde, et olgugi et uus olukord majapidamises võib aega võtta ning uute reeglite õppimine vaeva näha tasub antud ettevõtmine end peagi juba ära. Proovige seda ka enda noortekeskustes ja vaadake kui paljud viivad teadmised edasi ka enda kodudesse! Loe lisa prügi sorteerimisest SIIT.
  • Mõtesta, mida sa tarbid ja miks sa tarbid - 21. sajandi üks suurimaid probleeme on ületarbimine, ehk me ostame endale ja majapidamisse rohkem asju kui me vajame ning toidame nii tehaseid rohkem asju tootma ning omakorda rohkem prügi tekitama. Iga kord kui hakkad midagi ostma mõtle, kas sul on seda vaja ning miks sul on seda vaja ning kas sa saaksid mõnest vanast asjast antud toote tekitada ning kas sa saaksid edasi elada, kui sul antud eset/asja pole? Igal üritusel ei pea olema uus kleit või põnev king, see on täiesti asjakohane kanda oma lemmik riietust mitmeid aastaid, peaasi, et ennast hästi tunneksid!
  • Osta taaskasutatud asju - tarbeesemete ringlus on populaarsust koguv teema ning aina enam kutsutakse inimesi ülesse enda seisma jäänud/mitte vajaminevaid asju ära andma või müüma. Alati pole tarvis poest uut asja osta, kui saad seda osta kas taaskasutuskeskusest või “kaltsukast”.
  • Poodle pakendivabalt - juba aastaid on poodidest eemaldatud ühekordsete kilekottide tasuta jagamine, kutsun ülesse enda poodlemist läbi mõtestama. Haara kaasa riidest kott ning kilekotti pole vaja ostagi. Samuti ei juhtu nende sidrunitega mitte kui midagi kui nad lihtsalt poekotti või korvi laduda, alati ei pea neid kilekotti panema. Samuti on müügil juba korduvkasutatavad puuviljakotid, kuhu enda juur- ja puuviljad poes laduda!
  • Liigu ühistranspordiga või kutsu enda autosse reisijaid - just, pole mõtet kulutada väga saastavat naftat vaid üksinda, kutsu juba auto rahvast täis või mis veel parem, liigu bussi või rongiga. Just nii saad anda endapoolse panuse keskkonnasäästlikku eluviisi ja usu see on ka kasulik su rahakotile.
  • Pista näpud mulda ja kasvata ise või tarbi kohalikku - tunne rõõmu taimede kasvatamisest seda nii aiamaal, kasvuhoones, rõdul või korteris aknalaual, sest võimalusi on kõikjal. Sellise käitumisega hoiad kokku juurviljade transpordi kulust kesk-Euroopast Eestisse ning su keha saab tuhandeid kordi puhtamat toorainet. Just seepärast tasub tarbida ka kohalikku või eestimaist!
  • Ühekordsed asjad on ajast ja arust - tänapäeval on imelisi võimalusi tarbeesemetel, et mitte kasutada ühekordseid asju. Näiteks vatitikk mis on pestav, ühekordsed nõud, mis on valmistatud taaskasutatud materjalidest või joogikõrred, mida ei pea peale iga kasutamist ära viskama. Loobu sellest väiksest mugavusest ning hoia loodust vähema prügi tekitamisest nii, et kasutada korduv kasutatavaid tooteid!
  • Uuri enda esivanematelt - meie esivanemad on palju targemad asjade taaskasutamisest, korrastamises ja tarbimises, kuna nende ajal polnud nii palju võimalusi kui hetkel. Mine oma vanematele või vanavanematele külla ja uuri, kuidas nemad enda tegevusi ellu viivad ning võta õppust!
Iga muutus toob kaasa mugavustest loobumist ning alguses eriti lisapingutust, kuid ükski globaalne probleem ei saa lahendust ilma kohaliku sekkumiseta, ehk iga inimese panus keskkonna alase teadlikkuse kasvatamise ja käitumise eeskuju loomisega on väga tähtis!

Oleme eeskujuks noortele ja hoiame meie loodust ja keskkonda!

Saa teada enda ökoloogiline jalajälg

neljapäev, 14. mai 2020

Noorsootöö äärealal - Setomaa Noorsootöö Keskus

Setomaa vallas toimusid noorsootöö valdkonnas suuremad muutused 2019. aasta lõpus 2020. aasta alguses. Alates 2020. aasta jaanuarist koordineerib piirkonna noorsootööd ühendasutus Setomaa Noorsootöö Keskus. Keskuse koosseisu kuuluvad: Värska Avatud Noortekeskus, Mikitamäe Noortekeskus, Meremäe Avatud Noortekeskus, Obinitsa külakeskuses asuv noortetuba, Värska Ekstreempark. Keskuse tegevus- ja teeninduspiirkond on Setomaa valla haldusterritoorium. Keskuse eesmärk on noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt luua Setomaa valla 7–26-aastastele noortele tingimused, keskkond ja võimalused mitteformaalseks õppeks, vaba aja sisustamiseks ning huvitegevusega tegelemiseks, korraldada noorsootööd Setomaa valla üldhariduskoolides, sh juhtida ja koordineerida huviringide tööd. Igas keskuses toimetab noorsootööspetsialist, kelle tööülesannete hulka kuulub noori arendavate vaba aja tegevuste planeerimine ja läbiviimine (töötoad, koolitused, sündmused, huvitegevus jms) nii noorsootöö keskuses kui ka Setomaa valla üldhariduskoolides. Noorsootööspetsialistide ameti juhendis on kirjas, et noorsootöö tegevuste elluviimine toimub Setomaa vallas mitte kindlas noortekeskuses või piirkonnas, mis on tekitanud olukorra, kus noorsootööspetsialistid ei tee tööd mitte ainult oma noortekeskuse piirkonnas vaid nad on kursis kogu valla noortega ning neil valmisolek tööd teha igas noorsootöö keskuse noortekeskuses. Setomaa Noorsootöö Keskus on KOV hallatav asutus, mis kuulub haridus-ja kultuuriosakonna alla, mis tähendab, et oleme võrdväärsed haridusasutustega. 

Kogu selle protsessi üks olulisemaid muutusi oli see, et Setomaa Noorsootöö Keskuse Setomaa valla üldhariduskoolidega koostöökokkulepped on olnud koolis teostatavaks noorsootööks, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad keskuse noorsootööspetsialistid, kooli õpilasesindus ja ringijuhid. Setomaa Noorsootöö Keskuse ja üldhariduskoolide omavaheline koostöö on nurgakivi mitteformaalse ja formaalse õppe sidumise vahel. Sedamoodi oleme toimetanud 4 kuud, mis tähendab, et oleme piirkonna noorsootöö valdkonna edasi arendamisel veel algusjärgus ja lõplikku analüüsi on veel vara teha, kuna igapäev liigume ja toimetame selle nimel, et piirkonnas oleks veel rohkem noorte ootustele vastavad võimalused ja tegevused, mis toetavad noorte ettevõtlikust või täpsemalt ettevõtliku mõtteviisi arendamist. 

Tänases päevas oleme ennekõike keskendunud sellele, et noortel oleks julgus olla loov ning tegutseda oma ideede elluviimise nimel. Kohalikud noored on juba täna väga aktiivsed omaalgatusprojektide eestvedajad, teostajad ja kõik noorte teostatud projektid omakorda toetavad kogukonna noorsootöö valdkonna mitmekesisust ja silmapaistvust.

Meie tegemisi saab jälgida facebooki lehelt Setomaa noorsootöö.

Triinu Arund
Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja


esmaspäev, 11. mai 2020

Veebinar "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?"

Eesti ANK korraldas 29. aprillil noortekeskuste veebinari "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?", mille eesmärgiks oli arutleda ühiselt eriolukorrast väljumise strateegiat ja noortekeskuse võimalusi tekkivas olukorras.

Veebinaril osales 113 spetsialisti üle Eesti, kes arutlesid järgmistel teemadel:
  • Millised tingimused peavad olema sinu kui noorsootöötaja jaoks loodud, et kontakttegevusi jätkata?
  • Millised kontakttegevusi te leiate/teate, et noored võiksid vajada eriolukorrast väljumisel?
  • Milliseid tegevusi oleksite valmis tegema suvisel perioodil koos noortega? 
  • Mida saaksime teha, et olla järgmiseks samasuguseks olukorraks paremini valmis?
Spetsialistid tõid välja, et on keerulises olukorras ning eriolukorra lõppemisega on neil kahetised tunded. Korraga tuntakse nii rõõmu ja ootusärevust kui ka hirmu, sest eriolukorrast väljumine toob kaasa rohkelt uusi ootamatuid olukordi ja rolle. Tekkinud on mitmeid ootuspäraseid küsimusi, millele oodatakse vastuseid nt kuidas tagada uute kontaktide puhul üldine ohutus, nii enda kui oma pere ja teiste kogukonnaliikmete jaoks. Mida teha, kui noorsootöötaja ise on riskigrupp? Kuidas tagada keskuse puhtus? Mida teha olukorras, kui noortel endil maske ei ole? Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga? Mitu noort on väike või suur grupp? Kelle ma luban ruumi ja keda mitte? 

Spetsialistid toonitasid, et kui virtuaaltegevuste puhul saab igaüks tagada oma ohutuse siis kontakttöö puhul tekib jagatud vastutus. Suures osas seega leiti, et kontakttööd 15. mail avatud ruumi teenusena alustada ei saa, väiksematele gruppidele ja teatud keskkondades, on see võimalik aga vajadus on täpsemate juhiste ja kokkulepete järele. 

Spetsialistid tõid välja mitmeid mõtteid, eelkõige peavad kontakttöö jätkamiseks olema loodud järgmised tingimused: 
  • selged riiklikud ja KOV-tasandi tehnilised juhised ja otsustamise aluseks olevad mõõdikud (nt üldine statistika, kaasata võivate noorte arv, keskuse ruumide ja vahendite puhastamine, keskuse kodukorra muutused jmt);
  • toetusmeetmed noorsootöötajatele (nt üldine ohutus, nõustamine, oskusteabe koolitused jmt);
  • kaitsevahendite kättesaadavus noortele ja noorsootöötajatele (et oleksid tagatud võrdsed võimalused osalemiseks);
  • rohkemate tegevusvahendite olemasolu, et neid ei peaks andma käest kätte;
  • rohkemate spetsialistide olemasolu, et tagada vajalik ohutus ja mõtestatud tegevus;
  • selged sisulised kokkulepped riigi, KOV, ANK ja noorte ootuste vahel. 
Avatud ruumi teenuse avamiseks siseruumes kõikidele noortele nähakse võimalust vaid siis, kui on lõppenud eriolukord, kui ei pea kasutama maske ja pidama kahemeetrist vahet ehk olukord riigis on taastunud. 

Võimaluste kohta, mida suvisel perioodil teha, tõid spetsialistid välja mitmeid järgmisi plaane:
  • jätkata tänaseid virtuaaltegevusi ja neid edasi arendada;
  • luua koos noortega uusi arendavaid mänge ja tegevusi; 
  • individuaalne ja/või paarikaupa töö avatud ruumis (noorte nõustamine, nt Noorte Tugila teenus); 
  • hoida tasakaalu nutika noorsootöö ja silmast-silma tegevuste vahel sh õpetada noortele niisama olemist, et hoida vaimset tervist;
  • rohkelt liikumisega seotud välitegevusi - vee äärde, randa, metsa, seiklusrajale; 
  • kevadel ja vajadusel ka sügisel koostöö koolidega, motivatsiooni loovat ja õppima õppimise abi noortele kes seda vajavad;
  • tegevused, mis aitavad kodukohta tundma õppida ja seda eelkõige läbi põnevate ja mänguliste tegevuste, orienteerumise, metsaaluse vms koristamise jmt;
  • erineva teavitustegevuse tagamine ohutuse teemadel nagu nt kätepesu;
  • väikestes gruppides (1-5) erinevate projektitegevuste eeltööd ja korraldamine (nt pildistamine, filmimine juhul, kui noortel on võimalik kasutada oma tehnikat või seda pole vaja käest-kätte anda sest sellist tehnikat ei saa sageli desinfitseerida); 
  • sportlikud tegevused, mis ei eelda kehalist kontakti (nt disc-golf, vibulaskmine);
  • õueala (nt rannas) infopäevad ja uute projektide koostamised koos noortega sh uue viiruse tulekuks kriisiplaani koostamine;
  • õueala muusikaviktoriin, tantsuvõistlus, kunstilised tegevused (nt kriitidega tee peale joonistamine), foto-loodusjaht jmt. 
Kuna tekkinud olukord on kõikidele osapooltele uus ja järgmiste sammude planeerimine on keeruline, arutasid spetsialistid ka teemal, kuidas järgmisel korral, kui olukord peaks eskaleeruma, paremini valmis olla. Peamiste märksõnade ja teemadena toodi välja järgmist:
  • digipädevuste jätkuv arendamine;
  • riiklik rahaline tugi vahendite soetamiseks, et teha kvaliteetset nutikat noorsootööd üle Eesti);
  • järjepidev e-noorsootöö keskkondade kasutamine ja sisu arendamine;
  • piirkonna noorte andmebaasi ja/või ühise veebikeskkonna loomine, kus saab noortele saata otse infot ja pakkuda neile võimalusi ka üks-ühele vestelda;
  • keskuses olevate hügieeninõuete reeglite ülevaatamine (nt koristamises jms) ja noorte ohutusalaste käitumismustrite muutmine;
  • mobiilse ja kutsuva noorsootöö meetodite arendamine ja meeldetuletamine;
  • noorte veebikäitumise analüüs ja õppima tundmine, et vastata kiiremini noorte tekkivatele vajadustele; 
  • üleüldine eriolukorras toimuva noorsootöö analüüs ja sellest õppimine;
  • noorsootöö võimaluste jätkuv pakkumine ka siis kui maja on kinni (virtuaalkeskkonnad, kontaktina eelkõige individuaalne töö);
  • eriolukorrast õpitu alusel keskuste kodukorra ülevaatamine ja täiendamine;
  • tihedate kontaktide jätkamine teiste noorsootöötajatega antud teemal;
  • veebinaride jätkuv kasutamine noorsootöötajatele erinevate teadmiste ja oskuste saamiseks. 
Kokkuvõttes võib välja tuua, et noorsootöötajad küll kohandusid eriolukorraga kiiresti ja loovalt ning võtsid kasutusele erinevaid kanaleid ja meetodeid, et olla endiselt olemas noorte jaoks, on eriolukorrast väljumisega veel mitmeid küsimusi ja rohkelt teadmatust, mis tuleb lahendada koosloomes noorte, omavalitsuse ja riiklike suunistega. Noorsootöötajad on teadlikud, et töö peale eriolukorda erineb varasemast ja seega on mitmeid tehnilisi ja ressursilisi küsimusi, mida noorsootöötajad üksi lahendada ei saa. Selleks on vajadus olla pidevalt kursis riigis ja valdkonnas toimuvaga ja hoida jätkuvat avatud arutelu KOViga. 

Veebinarist on valmimas täpsem juhend noortekeskustele. Hoiame teid selle arenguga kursis. 

Aitäh veelkord veebinaril osalejatele ja oleme terved!


esmaspäev, 4. mai 2020

Heidi Paabort - Eesti ANK edastas omapoolse sõnumi presidendile

8. aprillil 2020 toimus Eesti ANK ja ENL veebikohtumine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidiga. Eesti ANK poolt osalesid kohtumisel Noortegarantii tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, kvaliteedijuht Kerli Kõiv ja Saaremaa Noorte Tugila noorsootöötaja Lii Vanem. Eesti ANK andis edasi kolm peamist sõnumit ja teemat. 

Noored, kes ei õpi ega tööta, hetkeolukord ja toetamine
Esimese teemana anti ülevaade noorte olukorrast, kes ei õpi ega tööta. Toodi välja, et võrreldes märtsi algusega noorte töötuks registreerimise % vaikselt tõuseb. Kuna e-õpe ei sobi kõikidele noortele siis või tekkida oht, et noored ei läbi õppekava ja tuge vajavate noorte arv kasvab hüppeliselt. 

Kohtumisel tutvustati toimivat Euroopa Liidu soovitust Noortegarantiid ja Noortegarantii tugisüsteemi, mis mitme valdkonna koosmõjul on aidanud kaasa noorte toetamisele ja haridusse või tööturule jõudmiseks. Selgitati, et analüüsid ja statistika näitavad, et mitme valdkonna koosmõjul ollakse tulemuslikumad. Nimetati ka noorsootöös toimivaid tugiteenuseid nagu Noorte Tugila ja Tallinnas Hoog Sisse. 

Kohtumisel toonitati, et näiteks tänase Noorte Tugila (37s KOVis) ressursside ja tekkiva koormuse vaatest ei pruugi riigis olla võimalused piisavad, et tagada üle-eestilist tuge kuna see sõltub suuresti omavalitsuse prioriteetidest ja piirkonna erinevate teenuste olemasolust, mis omakorda ei pruugi hetkel olla vastavuses eriolukorrast tulenevate vajadusega. Sel põhjusel on riigi jõulisem tugi nii noorsootöösse kui ka antud teemasse (sh ESF toetus uuel programmiperioodil) väga oluline. 

Noortekeskuste olukord ja väljakutsed
Teise teemana anti ülevaade noortekeskuse olukorrast, tuues välja, et noortekeskuste jaoks on oluline toimida tekkinud olukorras operatiivselt ja noori toetavalt. Toonitati, et see kriis on noortele elu üks kujundavaid kogemusi, kus noored jälgivad, kuidas nende vanemad, linnad, koolid, asutused ja valitsus käituvad. Siin on väga suur ja oluline mõjutus väärtuste ja usalduse muutusele. Kuivõrd jäävad noored tekkinud olukorra kogemuse toel usaldama riiklikke ja kohalike omavalitsuste institutsioone noorte toetajatena. 

Murekohtadena toodi välja, et üldjuhul riigi poolt haridusvaldkonnale loodud tasuta virtuaalõppekeskkonnad ei ole noortevaldkonnale tasuta kasutamiseks, samuti ei ole olnud siiani tehniliste vahendite tugi noorsootööle olnud märkimisväärselt suur ja piisav. Lahendusena nähti vajadust noore formaal- ja mitteformaalõppe võimaluste terviklikumat ja sarnasemat toetust riigi poolt. Samuti toodi välja, et on vajadus täiendavate programmide järele, mis aitavad noortel peale kriisist väljumist taas aktiveeruda positiivsete ja toetavate tegevuste kaudu noortekeskuses (sotsiaalsete oskuste tugiprogrammid, eneseregulatsiooni ja enesejuhitud programmide elluviimine).

Noorsootöö hetkeseis
Kolmandaks tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust, kelle poolt on valminud kohalikele omavalitsustele juhend, kuidas oma tööd parimal moel eriolukorras korraldada ja eriolukorra leht. Anti ülevaade valdkondlike esindusühingute rollist, kes toetavad oma liikmeid mitmete toetavate tegevustega nagu olukorra kaardistamine ja analüüs, temaatilised igapäevased veebinarid, juhendid, individuaalne nõustamine jpm. Välja toodi ka mõned murekohad nagu noorsootöötajate töökohustuste muutumine (nt patrullimine), kõikide tegevuste kolimine virtuaalsetesse keskkondadesse, mistõttu ei jõuta kõikide noorteni, tööaja muutus, töötasud ja hirm majanduslanguse tõttu valdkonna vähesem toetamine tulevikus ja töökoha kaotus. Anti teada, et valdkonna valmisolek eriolukorrast väljumiseks on tekkimas, milleks koostatakse tegevusplaane, samas on nende täitmiseks tulevikus oluline nii riigi kui ka KOVi poolne tegutsemine ja kinnitus, et valdkond on vajalik ning selleks jätkata valdkonna prioritiseerimist, rahalist toetamist ja osades tegevussuundades suuremas mahus, kui enne. Toonitati, et on näha, et noorte vajadus individuaalse toe ja mitmete teiste toetavate sotsiaalsete oskuste programmideks on kasvav. Sel põhjusel tekib suurem vajadus ka spetsialistide järele. 

President tänas esmalt noorsootöö valdkonda suure panuse eest noorte toetamisel, selgitas Eesti planeeritavaid samme eriolukorraga kohanemisel ja väljumisel ning andis omalt poolt lubaduse saadud sõnumeid nii otsustajatele kui ka üldsusele kommunikeerida. 


neljapäev, 16. aprill 2020

Noortekeskuste visioonikohvik "Avatud noorsootööst peale kriisi"

Eesti ANK korraldas 9. aprillil noortekeskuste visioonikohviku "Avatud noorsootööst peale kriisi", mille eesmärgiks oli jagada omavahel kogetut ning üheskoos mõelda, mida sellest perioodist kaasa võtta.

Ligi 70 spetsialisti arutasid peamiselt kolmel teemal:
  1. avastused kriisi ajal enda kohta igapäevases töökorralduses;
  2. kriisi mõju avatud noorsootöö põhimõtete elluviimist;
  3. mida uut võtame oma töösse kaasa peale kriisi. 
Spetsialistid tõid välja, et üldine organiseerimisvõime on väga hea, digipädevused on kiires tempos arenenud kuid ajaplaneerimine on keeruline ja töökoormus on suurem kui varem. Olukord on tekitanud vajaduse valdkonna piire ületama ehk noorsootöötaja roll on osaliselt muutunud. Noorsootööd märgatakse ja väärtustatakse rohkem ja see toob kaasa hea tunde.

Suurim kriisist tulenev mõju on spetsialistide arvates avatud noorsootöö põhimõtete elluviimisele. Väljakutsed seisnevad peamiselt neljas teguris- kättesaadavus, ligipääs, kvaliteet ja tegevuse mõtestatus. Spetsialistid tõid välja järgmist:
  • Kahjuks pole kõik sihtgrupid kaasatud, kuna võimalused pole regionaalselt kõigile kättesaadavad noorsootööst mitteolenevatel põhjustel.
  • Paljudel noortel pole telefone ega arvuteid sh digitaalsetel tegevuskeskkondadel võib olla vanusepiirang.
  • Digiõpe koolides on suurendanud tehniliste vahendite kasutamist, mis omakorda toob noortele nutika noorsootöö kasutamise puhul kaasa liigpika digiekraanide kasutamise kestvuse päevas. 
  • Nooremate noortega (alla 12) on tekkinud infosulg, kuna on katkenud side (kui just lapsevanemad ise ei võta aktiivsemat rolli). 
  • Rohkete sotsiaalmeediakanalite kasutamine on näidanud, et pigem valida vähem aga teha tegevusi kvaliteetselt. 
  • Kogukonnas on vajadus suuremale teavitustööle, mis on avatud noorsootöö, et oleks üheselt mõistetav ja kvaliteetne. Mida teadlikum on kogukond noortekeskuse tegevusest ja võimalustest seda paremini saab kontakti noortega. 
  • Mida mõtestatum oli nutika noorsootöö tegevus, seda paremini ja kiiremini see virtuaalkeskkondades levis ja noored osalesid aktiivsemalt. 
  • Kriis suurendas vajadust ühiskonnas toimuva tõlgendamist noortele. 
  • Ümberlülitus jättis kõige vähem aega tegevusi noortele tagasisidestada, mis samas nädalast nädalasse vaikselt paranes. 
Positiivsete näidetena toodi lisaks välja, et lapsevanemad on varasemast aktiivsemalt kaasatud, kuna osalevad näiteks koos lapsega noortekeskuse loodud väljakutsetes.

Arutelu, mis keskendus eelkõige sellele, mida uut nad peale kriisi oma töösse kaasa võtavad, toodi välja järgmist:
  • Nutikas noorsootöös osalemine on loonud uusi võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks ja neid tegevusi tuleb jätkata.
  • Nutika noorsootöö jätkamine võimaldab rohkematel saada osa noorsootööst ja toob juurde uusi noori. Arvastama peab siinjuures aga ealisusest tuleneva ligipääsuga.
  • Noorsootöötajate pädevused ja julgus kasutada digi-vahendeid ja keskkondi on suurenenud, mistõttu tuleb jälgida, et on olemas ligipääs e-keskkondadele, mille kaudu saavad noorsootöötajad oma ideid rakendada.
  • Vajadus staatilisema igale eagrupile toimiva e-noortekeskuse keskkonna järele, mis oleks kohandatud noorsootöö teostamiseks.
  • Nutika noorsootöö suurem pakkumine piirkondades, kus üldises plaanis on noortel vähem tegevusi, aitab tõstab noorsootöö kvaliteeti, sest võimalusi noortele on rohkem. 
  • Jätkata digitaalseid võrgustikukohtumisi internetis, sest on aja- ja asjakohane ning hoiab kokku ressursse. 
  • Tuleb jätkata noorsootöötaja rolli selgitamisega kogukonnas.
  • Tuleb jätkata netipõhist statistika kogumist, mis annab suunised, mis töötab ja mis mitte. 
  • Noorsootöötaja kutsestandard vajab ülevaatamist, sest noorsootöötaja roll, mida nt kriisiolukorras tuli kanda ei ole üheselt tõlgendatav ja leitav kutsestandardis. 
  • Virtuaalne töökeskkond, kui töötamise vorm peab selgemalt kajastuma töökorralduses sh kuidas seda tööd kirjeldada ja mõõta. Lahendus on Logiraamatu teadlikum kasutamine töö kirjeldamisel ja noorteni jõudmisel. 
  • Virtuaalne töökeskkond ja töötamise vorm peavad kajastuma ka töökorralduslikes dokumentides, et töö kirjeldus ja tulemuslikkus oleksid asutusesiseselt kokku lepitud.
  • Suurem julgus peale kriisi kasutada virtuaalset ja nutikat noorsootööd uute noortega kohtumiseks.
  • Koolituspäeva vms eemaloleku ajaks saab veebi üles panna/ette valmistada noortekeskuse päeva ja töö käib ka siis kui maja lukus.
  • Tasakaalu leidmine nutika noorsootöö ja silmast silma kontakttöö vahel. Mõlemad on olulised. 
  • Iga uus asi on unustatud vana - suhtlemisel on uus tähendus!


Suur suur tänu noorsootöötajatele, kes igapäevaselt panustavad meie noortesse.

Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Olgem hoitud ja terved!

neljapäev, 9. aprill 2020

Annely Reile - 10 soovitust kuidas jõuda noorteni!

Siin on 10 soovitust, kuidas MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötajad noorteni eriolukorras jõuavad.
  1. Võta noorega ise otse ühendust ja anna märku, et sa ei ole puhkusel ja vajadusel saab ta sinu poole pöörduda.
  2. Kui saad noorega kontakti, siis pühenda oma aega talle ja ole huvitatud, kuidas tal läheb ning mis tekitab raskusi. Jagage omavahel kogemusi ja arutlege tuleviku üle. Võimalusel toeta noort koolitööde tegemisel, kui sul on piisavalt oskusi.
  3. Liitu noortele suunatud FB gruppidega ja anna endast seal märku, et oled olemas. Eriti hea, kui saad juurde lisada ka täpse aja, millal sinuga saab internetis ühendust. Jaga seal neile suunatud ning olulist infot.
  4. Jälgi noorte postitusi ja reageeri nendele vastavalt vajadusele, võimalusele ja sobivusele. Huumor käib asja juurde ja korrale kutsumine on igati OK.
  5. Tee noortele ettepanek luua noortekeskusele nutitegevuskava. Nii saad hea sisendi selleks, mis just neid huvitab.
  6. Kutsu noori osa võtma erinevatest väljakutsetest ja võta ka ise neist julgelt osa või lase noortel endale väljakutse esitada. Auhinnaks Tellitoit.ee mõnus lõuna koju kätte 😉
  7. Ole noortega samas sotsiaalmeedia infoväljas – küsi noortelt, mis äppe nad kasutavad, ole seal ka ise olemas – postitused, küsimuste küsimised, videote ja live'de tegemine.
  8. Kui kohtad tänaval/poes oma noori, siis hoia 2 m vahet, aga ütle neile, et sa igatsed väga nendega noortekas koos olemist, kuid anna neile ka teada, et sind saab kätte hetkel internetis.
  9. Võta kokku kogu oma julgus, kui seda peaks vaja minema, ja tee üks lahe IG või FB noorsootöötaja LIVE.
  10. Kui ideid napib, siis konda teiste noortekeskuste kontodel ja ammuta sealt ideid, keegi ei pane pahaks 😊

kolmapäev, 8. aprill 2020

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus eriolukorra ajal

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga Eestis ei korralda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus kokkusaavaid koosolekuid jt üritusi vähemalt 1. maini 2020 või kuni olukorra lahenemiseni. Kõik kohtumised lükatakse kas edasi või korraldatakse digivahendite toel.

Eesti ANK üldkoosolek toimub 26. mai 2020. Oleme ette valmistamas üldkoosoleku toimimist e-koosolekuna. 

Allolevalt lingilt leiad nii ametlikke juhiseid Haridus- ja Teadusministeeriumilt, infot meetmetest noortevaldkonna heaks, abimaterjale kui ka praktilisi nõuandeid nutika noorsootöö varamust.

Toimunud on zoomi keskkonna kaudu Eesti ANK liikmetele mitu toredat kohtumist:
Nutika noorsootöö kogemuskohvik I ja II ning Veebiseminar noortekeskustele - "Kuidas eriolukorraga suhelda noore ja lapsevanemaga."


Eesti ANK korraldas 17. ja 25. märts oma liikmetega Nutika Noorsootöö Kogemuskohviku, mille eesmärgiks oli omavahel jagada praktikaid ja saada üksteiselt inspiratsiooni ning tuge meie praeguses kriisiolukorras.

Teisel kogemuskohvikul arutleti noorte vajaduste üle ning kuidas noorsootöötajad saavad neile toeks olla, mis tehtud ja mis plaanis teha. Selgus, et hetkel vajavad noored kõige rohkem tuge, ärakuulamist, kannatlikkust ja mõistmist ning olukorra selgitust neile mõistetavas vormis. Tutvustati kasutuses olevaid meetodeid, mis on üle Eesti noortekeskustes väga mitmekülgsed ja noortepärased ning noored on hakanud neid aktiivselt kasutama.

Noorsootöötajad on noorte jaoks sotsiaalmeedias nähtavad. Kasutusele on võetud videokõned, avatud digi-noortekeskused, igapäevased väljakutsed, instagramid, jagatakse lugemis-, filmi- jne soovitusi jne. Selle kõige tegemiseks kasutatakse erinevaid keskkondi skype, zoom, padlet jne.


Jagati ka kogemusi koostööst kohaliku omavalitsusega ja kuidas noorsootööasutustega infot jagatakse. Selles osas on erinevusi. On neid, kes tegutsevad täielikus koostöös KOViga ja on ka neid, kus omavaheline suhtlus on minimaalne. Kindlasti on noortekeskused tugev partner ka kogukondlike tegevuste korraldamisel. Kuna tegemist oli teise sellise veebikohtumisega, siis jagati ja analüüsiti ka seda, kuidas nädal möödunud on, mida ja kuidas kasutusele võetud ja kuhu on jõutud.

23. märtsil toimus veebiseminar noortekeskustele - “Kuidas eriolukorraga suhelda noorega ja lapsevanemaga”. Nõuandeid jagas Peaasi.ee kliinilise psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

5 sammu, mida meeles pidada nõustamisel:
  1. hinda riski ja ohtu;
  2. kuula (hinnangutevaba kuulamine);
  3. anna kindlustunnet ja tuge;
  4. julgusta professionaalset abi otsima;
  5. julgusta eneseabivahendeid kasutama (lõõgastusvahendid).

teisipäev, 7. aprill 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila töö eriolukorra ajal

Noorte Tugila on eriolukorrast tekkinud väljakutse vastu võtnud ja toimetab noortega igapäevaselt erinevaid virtuaalkeskkondi kasutades. Logiraamatu alusel on näha, et märtsis on meieni jõudnud üle 200 noore, sest vajavad tuge tekkinud olukorrast arusaamiseks, mõtestamiseks ja lahenduste leidmiseks. Iga tugila on kinnitanud, et püüab teha valdkonnas oma parima, et noorte jaoks olemas olla ning leida just noorte vajadustele ja võimetele vastavad kanalid nende toetamisel.

Suur osa spetsialiste on liikunud noorte leidmiseks ja toetamiseks sotsiaalmeedia kanalitesse. Kuna ka varasemalt on tugilad mobiilse noorsootöö tõttu noortega kohtunud virtuaal-keskkondades, ei ole töö spetsialistidele täiesti uus ja ootamatu. Enamus kasutab oma tööks Facebooki gruppe, Messengeri ja ka näiteks Instagrami Direct Messages võimalusi. Lisandunud on mõned uued suhtluskanalid nagu Wire, Signal, Discord. Jätkunud on ka e-kirjade kaudu suhtlus ja kasutatakse aktiivselt helistamise võimalusi sh videokõnesid (nii Skype kui ka Zoom keskkondi).

Noorte Tugilad on kaasatud ka tänavatöösse. Mitmed tugilad koostöös KOV spetsialistide või Politsei- ja Piirivalveametiga patrullivad tänavatel, et kaardistada noorte kogunemiskohti ja anda noortele teada, miks hetkel tuleb püsida kodus ja mitte koos sõpradega aega veeta. Lisaks suheldakse kriisikomisjonidega ja jagatakse erinevatele osapooltele noortetööga seotud ekspertiisteadmisi. 

Lähiajal selgub, milline mõju on eriolukorral Eesti majandusele ja sellest tulenevalt ka Noorte Tugila programmile. Noorte Tugilasse jõudnud noorte mured on järjest keerulisemad. Töökoha kaotus või hirm kaotada, õppimise katkemine töökoha kaotuse tõttu, koolist väljalangemise oht distantsõppe tõttu, ärevushood teadmatuse eest, lähedase kaotus või hirm selle ees jmt. 

Noorte Tugila spetsialistide toetamiseks on toimumas Eesti ANK poolt mitmeid veebiseminare, jagatakse nõu ja soovitusi, milliseid digitaalseid kanaleid kasutada. Lisaks jagatakse noortetööga seotud oskusteavet, et olla valmis esmatasandi nõustamiseks teemades, mille on toonud lauale eriti teravalt just eriolukord. Toimunud on näiteks vaimse tervise teemaline veebiseminar, neljapäeval õpetatakse sotsiaalmeediat kasutama ja reedel on toimumas veebiseminar leinanõustamise teemal. Oma mõtted ja soovitused annab edasi Jõgevamaa tugila spetsialist Maire Püss. Maire on koolitatud leinanõustaja. Leinanõustamine on mõeldud toetamaks inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Veebinaril antakse edasi esmased mõtted, mida noortekeskuse spetsialist võiks teada sh kontaktid, kus noor saab juba põhjalikumat tuge.


Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.



esmaspäev, 6. aprill 2020

Kadi Laaneots - Kuidas kaasata vabatahtlikke ja olla nende jaoks olemas?

Tean, et hetkel ei tule enam kellelegi üllatusena maailmas toimuv ja selle mõju meile kõigile. Kui mõned kuud tagasi olime heal juhul koroonast kuulnud ning veel mõni nädal tagasi oli see Itaalia probleem, ehk ka Hispaania oma, siis täna on see meie kõigi reaalsus. Siinkohal on paslik väljendada siirast tänu kõigile meditsiini - ja teistele töötajatele, kes esirindel iga päev endast maksimumi annavad. Samuti olen aga tänulik ka kõigile noorsootöötajatele, kes sellel keerulisel ajal meie noorte jaoks olemas on, olukord on pehmelt öeldes uus ning palju tuleb kastist välja mõelda. 

Meie enda noorte kõrval on hetkel Eestis aga ka mitmed vabatahtlikud, kes samamoodi oma EVSi või ESKi alustades ei osanud sellist stsenaariumit ette näha. Piiride sulgemisel võtsid nad vastu otsuse jääda siia ning jätkata oma teenistust. Nad valisid jääda Eestisse, sest tunnevad ennast siin kindlamalt ja turvalisemalt, kui hetkel oma koduriiki naastes. Kogu selle olukorra juures ei tohi me aga ära unustada, et nad on võõras riigis ilma oma pere ja lähedasteta. 

Armsad vabatahtlikega töötajad, nende tuutorid, mentorid ja lihtsalt sõbrad, kes te kõik panustate meie vabatahtlike heaolusse. Tahan teile kõigile südamele panna, et nii meie kui ka teistes riikides kehtiv eriolukord mõjutab suuresti ka kõiki vabatahtlikke. Palun ärge unustage neid ära! Koordinaatorina näen hetkel väga tugevat vajadust, et nende inimesed oleksid nende jaoks olemas. Eesti ANKi vabatahtlike emotsioonidele ja mõtetele tuginedes panin kirja 10 pidepunkti ja ideed, mida taskuks kindlasti meeles pidada ja rakendada: 

  1. Pole oluline, kas vabatahtlik on olnud siin mõne nädala või juba peaaegu aasta. Enamus neist on esimest korda võõras riigis, üksi oma praeguses elukohas, ning tunnevad ennast ebakindlalt. Ole oma vabatahtliku jaoks olemas, võid üllatuda, kui palju üks kõne või kiri nende jaoks tähendab; 
  2. Isolatsioonis olemine pole puhkus. Üksluisus ja igavus hiilivad lihtsasti ligi ning nii võib meeleolu päris kiiresti nukraks muutuda. Hoia oma vabatahtlikul silma peal ning vajadusel paku talle välja tegevusi, kuidas päevi sisustada; 
  3. Realistlikult võttes pole hetkel tõenäoline, et vabatahtlikul on tema tavaline koormus ja see on igati okei. Küll aga on oluline, et vabatahtlikul on siiski iga nädal kindlad ülesanded. Pange koos vabatahtlikuga paika vähemalt üks-kaks tegevust, kus vabatahtlikul on kindel roll. Ideaalis võiks olla üks tegevus selline, mida saab praegu teha (videopäevik, mõni Instargami mäng, artikkel, noorega töötamine, online-õpituba piirkonna patrullimine, vabatahtlikuna mõnes muus tegevuses abistamine jne...) ning üks tegevus selline, mida saab tulevikuks ette valmistada (õppepäev, laager, töötuba, matk, maastikumäng, külalise kutsumine jne...). Ükskord saab see olukord läbi ja siis on taas võimalus keskustes tegutseda! 😊;
  4. Olles vabatahtlikuga koos töötanud, teavad mentor ja tuutor kõige paremini, mis vabatahtlikule meeldib ja milles ta hea on. Nüüd on viimane aeg neid talente ja kirgi rakendada. Mõtle koos temaga, mida antud olukorras teha annaks ning kuidas tema tugevusi „ära kasutada“; 
  5. Hoidke silma peal, milliseid ideid teised keskused katsetavad ning mõelge, millised ideed sobiks ka teie piirkonna noortele. Ei ole õigeid ja valesid ettevõtmisi, julgustan kõiki katsetama ja avastama ka tegevusi, mida te tavaliselt isegi ei kaaluks. Ka vabatahtlik on tulnud siia eeskätt kogemusi saama ning uued olukorrad seda just on!; 
  6. Teame isegi, et ka ühe nooreni jõudmine on suur panus. Nii võib hetke olukorras osutuda vabatahtliku jaoks parimaks tegevuseks just mõne üksiku noorega töötamine. Äkki on teie piirkonnas mõni noor, kes sooviks prantsuse keelt õppida? Oma inglise keelt praktiseerida? Vabatahtlikuga intervjuud teha? Vabatahtliku kodukohast rohkem teada saada? Äkki on vabatahtlik hea matemaatikas, geograafias või programmeerimises ja sooviks mõnda noort koolitöödega aidata?; 
  7. Nagu varasemaltki, siis taaskord võivad vabatahtlikud olla suureks boonuseks koolitundide sisustamisel. Eriti nüüd, kus kogu töö toimub kaugõppena, ehk on just mõnele õpetajale kergenduseks, kui saab õpitegevustesse kaasata teie piirkonna vabatahtlikku?
  8. Eesti keel ei ole nende emakeel, seega oluline info ja teave ei pruugi alati nendeni jõuda. Veendu, et ta oleks kõige toimuvaga kursis ning mõistaks kodus püsimise olulisust. Mitmed teie enda piirkonna noored jälgivad vabatahtlikke sotsiaalmeedias, mistõttu on nende käitumine suureks eeskujuks meie noortele; 
  9. Vestle vabatahtlikuga COVID-19 teemal ning kuula ta päriselt ära. Ütlen ausalt, et mina näiteks ei kujuta ette mis tunded mind valdaks, kui minu koduks oleks hetkel Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa või mõni teine väga tugevasti kannatav riik. Karm reaalsus on, et kahjuks on meil vabatahtlikke, kelle pered on otseselt viirusest räsitud;
  10. Kui tunned, et vabatahtlik vajaks lisa tuge, võta julgesti ühendust! Kindlasti tasub suhelda ka SA Archimedese noorteagentuuriga, kelle kaudu on igal noorel võimalus vajadusel nõustamist saada. 
Igal juhul tänan südamest kõiki, kes noorte ja vabatahtlikega töötavad. Hoiame kokku ning oleme üksteisele toeks, kuid seda kõike sotsiaalselt distantseerudes, vaid nii tuleme sellest olukorrast välja! Leidke igas päevas midagi positiivset ning usun, et peagi saame vaikselt oma argielu juurde tagasi pöörduda. 😊


reede, 20. märts 2020

„Avastuspäeva“ prooviperioodi tähelepanekud meeskonnalt

Oleme tänulikud oma organisatsioonile võimaluse eest katsetada ja proovida „Avastuspäeva“. 

Meie tunnetes ja emotsioonides on olnud põnevust ja samas hirmu. Põnevust tekitas algselt uus võimalus meie organisatsioonis ja hirmu külvas, kuidas selle kõigega toime tulla ning planeerida avastuspäeva nii nagu selle idee on ehk antud aega võimalikult hästi ja läbimõeldult kasutada. 

Avastuspäev andis meile võimaluse leida aega asjadele, millega igapäeva kiires elutempos muidu tegeleda ei jõua. Meie meeskonnas on olnud avastuspäevad arendavad: koolis, kodus, raamatuid lugedes, teadlikult uut informatsiooni otsides, tegeledes iseenda arenguga ning jagades avastusi üksteisele. Avastasime maailma ja lõime uusi meetodeid ning tänu sellele oleme valmis käima lükkama uusi asju. Laseme oma keskkonnal ennast vähem häirida, võtame õiguse asjadesse süveneda. Arengupäev ongi justkui järeleaitamis päev. Saime julgust märgata ja tegutseda ilma süümepiinadeta. Avastasime, et segajaid ongi vähem ja saame tööd fokuseerida. Lasime lahti rööprähklemisest ning see hoiab meid vaimselt tervematena. Investeerime ja väärtustame iseennast - nii oleme rohkem kasulikumad ka oma organisatsioonile. Kui organisatsioon toetab ja annab töötajale väärtustatuse tunde, siis sünnib maailmas palju põnevaid asju. Kõik peab olema tasakaalus ja see on meie organisatsiooni suur pluss. Avastasime, et meie töö ei lõpe mitte kunagi, kui me ise seda mingil hetkel ära ei lõpeta. 

Kõigil meie meeskonna liikmetel ei olnud võimalust katsetada 4-päevast töönädalat, kuna töö on osakoormusega ja leida aega selleks muude tööde kõrvalt on raske, aga ka see on OK. 

Jätkame oma organisatsioonis avastuspäevadega! Küll aga juba kogemuste võrra rikkamana ja meeskond on teinud mõned täiendavad kokkulepped. Näiteks ühe täiendusena võtame kasutusele Eesti ANK instagrami lehe, kus jagame oma avastusi.

Analüüsides reflektsiooniprotsessi jooksul kogetut toovad Eesti ANK spetsialistid esile järgmised asjaolud, mida on oluline 4-päevase töönädala rakendamisel silmas pidada: 
  • meeskonnal tuleb ühiselt mõista, mida see nende jaoks tähendab, kuhu jõuda soovitakse ja mis on organisatsiooni eesmärk; 
  • olulisim tähelepanu on enesejuhtimisel, selleks, et töö oleks fokuseeritud ning jõuaks ära teha kõik hetkel töölaual olevad asjad õigeks ajaks, et võimaldada endale avastuspäeva; 
  • tööpäevadel on oluline enesedistsipliin, et jõuaks vähema ajaga rohkem; 
  • olla efektiivne, kuid samas jääda eluterveks; 
  • vajalik on oma tegevuste planeerimine ette;
  • ajaplaneerimisel pidada meeles, et see peab sisaldama ka vaba aja planeerimist;
  • avastuspäeval keskendudes lülitada välja võimalikud segajad.

Kui soovid olla meie avastuspäevaga kursis, siis otsi meid üles Eesti ANK instagramist. 

Julgustame ka teisi organisatsioone ja asutusi mõtlema ning katsetama vastavalt oma võimalustele. 

Edu avastusteks!
Maivi Liiskmann
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht


kolmapäev, 11. märts 2020

Eesti ANK kogemused 4-päevasest töönädalast. Osa 4.

Neljandat avastuspäeva kirjeldab Riin.
Tekst on koostatud jaanuari viimase nädala tegevuste põhjal.

Viimasena avalikult analüüsitud avastuspäev viis meid rännakutele. Kes rändas sõna otseses pilvede peal, kes aga fantaasiamaailmas omaenese loovust kasutades. Fakt on aga see, et igasugune rännak – pole vahet, kas meeleline või füüsiline – avab eneseavastuse teekonnal uusi külgi ja nihutab mõttemustreid igasse suunda.

Kerli ja Heidi avastuspäev möödus Malagas, lennujaamas ja lennukis. Päevaplaan andis võimaluse tutvuda linnaga, mis varasemalt pole niivõrd silma jäänud, aga seda põnevam oli avastus – näha võõrast eelarvamusteta ja ise arvamuse paika seada. Heidi suur kirg on reisimine ja siit kohe üks soovitus  - Malaga on kindlasti see linn, mida ka koos perega avastada. Reisimine viib mugavustsoonist välja ja igasugune uus sihtkoht on väärtuslikum kui mistahes õpik. Ja seda mitte ainult kultuuri ja geograafiat silmas pidades, vaid ka enesemõtestamisel. Kerli leiab, et kuigi reisimine on väsitav, siis armastus maailmakodanlikkuse vastu vääribki energiakulu. Eriti kui kaaslasena kogeb sama uut armas Heidi!

Lennukisõit andis hea võimaluse end kursis hoida filmikunstiga. Heidi vaatas filmi „Kaks paavsti, mis oli küllaltki sügavamõtteline linateos. „Ühiskondlikud muutused, mis on paratamatud, uuega kaasas käimine ja teatud osas oma väärtushinnagute ümberkujundamine või keskteele vastutulek. Nii nagu meiegi teeme oma avastus- ja arengupäevadega. Ühiskond, tööelu, eluviisid jmt on pidevas muutumises ja pole mõtet vastuvoolu ujuda.“

Carolyn käis rännakutel fantaasiamaailmas, mis asus kooliruumides. Ta sai anda oma panuse Paide Hillar Hanssoo Põhikooli Disney-teemalise tantsuetenduse valmimisele. Nimelt on Carolyni suur kirg tantsimine ning koos seitsmenda klassiga valmis tantsuetenduseks kava multifilmi „Frozen“ järgi. Arengupäeva veetis seega ta koos õpilastega koolis tantsulaagris, mis andis ka uue vaate noorte tegutsemisele erinevas keskkonnas. 



Ka mina veetsin pika osa oma päevast formaalhariduses, tutvustades näiteks gümnaasiumi juhtkonnale uut omaalgatuse toetamise programmi ja edasisi samme õpilaste kaasamise võimalustest. Kuna sellest projektist on veel vara rääkida, siis ütlen etteruttavalt, et arengupäeva avastus oli meeldivalt üllatav – “Hmm, polnud ju üldse keeruline..” Avastasin, et meid takistavad aeg-ajalt mingisugused hirmud, mille me oleme oma peas või “kuskilt-keegi-rääkis” põhjal loonud. Võiks lausa öelda, et terve jaanuari suur avastus minu jaoks oli see, et me oleme ise endale ootused või kartused loonud ning nende pinnalt ennast piiranud. Tegelikult on aga ainult üks viis, kuidas päriselt teada saada – selle välja ütlemine ja suhtlemine üleüldisemalt. Ma tunnen, et lähen asjadele vastu palju julgemalt, sest isegi eitav vastus on kuhugi viiv, vaikimine aga jätab ühele kohale tammuma.


Avastused?


Avastati juba varem avastatud, mida iga uus kord meelde tuletab ja aina sügavamalt kinnistab - reisimine on loomulik ja VAJALIK osa elust.  Heidile meeldivad ajalooliste hoonete hõng ja lugu, sest minevik aitab meil olevikus püsida, eelneva väärtust teadvustada ja praegust ajahetke heas mõttes ära kasutada. Heidi jaoks on lennujaam küllaltki tavapäraseks töökeskkonnaks saanud, kogu selle müra sees on võimalik isegi projekte nõustada – kõige harjub ja kõike saab enda kasuks tööle panna. Tänapäevased võimalused on andnud meile mõõtmatud piirid töötegemiseks. Sellega nõustub ka Kerli: „Kui nüüd järgi mõtlen, siis see avastus, kuidas istudki suure maailma võõra linna võõras lennujaamas ja olen niivõrd kohanemisvõimeliseks muutunud, et üldse pole vahet, kas see on kodukontor või kellegi restorani söögilaud.“



Aeg on see, mida igaüks õpib kasutama iseendast lähtudes. Nii on ka avastuspäevad muutunud Heidi jaoks aina loomulikumaks osaks nädalaplaanis: „Kuna pidev planeerimine, aja ja enda ümber oleva keskkonna järjest parem märkamine ja tegevuste mõtestamine on muutumas loomulikuks osaks igas päevas, polegi ehk varsti vaja enam päeva kuidagi erilisemalt võtta. Pigem keskenduda, et selliseid hetki, kus annad endale võimaluse midagi rohkem märgata, avastada, mõtestada, tuleks rohkem. Saaks osaks sinu igapäevases elus. Ise olen küll tunnetanud, et ma jälgin rohkem enda töörütmi ja naudin aknast välja vaatamist. Ka arvuti ja telefoni kiikamine on õhtusel ajal vähenenud.”

Aeg on ka salakaval, seda peab märkama, sest muidu see jooksebki mööda. Mida rohkem hetke mõtestada, hetkes viibida, seda lihtsam on ka oma olemasolu väärtust hinnata. Kerli mõtisklus ajast ja aja teadvustamisest on mõtlemiseks kõigile: “Ja istun ja meenutan ja mõtlen, et mismoodi see elu on… see lihtsalt jookseb sinust läbi. Sa jooksed, kõnnid, rabeled, tormad, peatud, tormad edasi… sul pole aega märgata, maha märkida ja ühel päeval istud ja meenutad...ja ei meenu.“



Carolyni suur hirm tulevase ajahetke ees oli, kas õpilastele üldse meeldib tema ettevalmistatud kava ja kuidas on minna uues keskkonnas võõraste õpilaste ette. Kuigi noored ei ole ju kauge sihtgrupp, siis uued keskkonnad on alati uus seiklus. Päeva lõpuks oli hirm teadmata suunas ja märkamatul ajahetkel kadunud. On ju noored ikka need samad teotahtelised ja uuenduslike ideedega nagu igal pool mujal.

Carolyn võttis endaga kaasa järgmised mõtted: 
  1. Noored tahavad, et neid tegutsemas hoitakse. Olen palju mõelnud, miks meil Riinuga koolitused ja töötoad alati nii soojalt vastu võetakse ning kaasa tegutsetakse. Sain nüüd sellest aru. Me hoiame noored pidevalt tegutsemas. Kohe kui hakkasin treeningul rääkima või asju ise ette näitama, hakkas noortel igal. Kohe kui tegime kõik koos ehk nad said kaasa lüüa, olid nad kaasatud ja kuulasid huviga!“
  2. Erineva keeletaustaga noorte kaasamine ei ole nii võimatu kui esmapilgul paistab – suureks abiks on siin teised noored ise, kes hoolivad ja märkavad!
  3. Noored panevad uued inimesed proovile! Headus ja kokkulepete järgimine on siinkohal suureks abiks.
  4. Noortele meeldib esineda!
  5. Noored kardavad ebaõnnestumist. Perfeksionism on oluline ja küllaltki üllatav märksõna.
Ja enda kohta õppis Carolyn seda, et noortega koos töötamine mõjub talle hästi. Kontakt on oluline, noorsootöö võlud kinnitusid aina sügavamale ja tööpäevadesse kandus uut insipireerivat jõudu. „Sain targemaks noori huvitavate teemade ning populaarsete laulude kohta ning mõistsin, et kõik inimesed on head, neile tuleb lihtsalt erinevalt läheneda!”

Inspireerituna suhtlemisest lugesin mina õhtul läbi ühe vaimukalt, kuid tõepärase informatsiooniga (mis mõneti isegi üllatas) raamatu “Emotsioonid töökohal”. Palju oli äratundmist, aga ka mõtteid, mis viisid ajas tagasi. Tean, et “oleksit" enam muuta ei saa, aga varasema käitumise analüüsimine aitas läbi mõtestada, miks midagi just nii juhtus ja kuidas mõnes olukorras teistmoodi käituda. Mitte kahetsev nostalgia, vaid tulevikku vaatav ennetustöö. Üks avastus oli aga poolnaljaga südantsoojendav – Eesti ANKi meeskonnast on keegi seda raamatut vist juba lugenud. Ja selle järgi tegutsenud. Pea iga äge mõte tekitas omakorda avastuse “aga meil ju ongi nii!” 

Peamine sõnum on see, et emotsioone ei saa tööle minnes nö koju jätta, aga emotsioone tuleb õppida kasutama. Ammu on möödas need ajad, kus juht oli karmi käega emotsioonitu robot ning tööl tuli tunded 9-5ni välja lülitada. Ja meie avastuspäevade kontekstis oli see lugemine nii õigel hetkel. Mõnikord tuleb endale väike nõustamine teha raamatu toel, et uuele päevale veelgi motiveeritumana vastu minna (jah, kui ma raamatu käest panin, tundsin mingisugust tungivad vajadust “paar asja üle vaadata”, kuigi kell oli kümme õhtul…).

Soovitused:


 



esmaspäev, 9. märts 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila kogemus on näidanud, et osalenud noorte puhul on tegemist multi-probleemse olustikuga

2020. aastal pakutakse Noorte Tugila teenust üle Eesti 37 omavalitsuses. Noorte Tugila toetab noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega.

Programmi hetkeseis ja tulemused
Programmist on alates jaanuar 2019 osa saanud 2600 unikaalset noort ja programmist väljunud 1509 noort. Osalenud noortest on naisi 55% vanuses 15-19, 29% 20-24 ja 16% vanemad, kui 25. Sarnane vahekord on ka meestel, 49% on vanuses 15-19, 39% 20-24 ja 12% vanemaid, kui 25.
Osalenud noorte peamised eesmärgid programmiga liitumiseks jagunevad peamiselt neljaks-  41% soovib jätkata haridust, 33% leida töö ja 13% soovivad oma eesmärki alles täpsustada ning 13% leida väljapääs ebasoodsast olukorrast. 
Lõplikud tulemused ja programmist väljumised ongi seega seotud järgmiste pakkumistega: õpib (32%), töötab (30%), õpib ja töötab (1%). 6% noortest ei ole jõudnud kooli või haridusse aga osaleb endiselt noorsootöö võimalustes. Üks osa noori on registreeritud teenuse tulemusel Töötukassas (4%). Üks osa noortest on suundunud sünnitus- või vanemapuhkusele (7%) või ajateenistusse (1%). 

Noorte vajadus toetuseks rohkem, kui 4 kuud
Varasem kogemus perioodil 2015-2018 on näidanud, et rohkem, kui 45% noortest vajavad teenust kauem, kui 4- 6 kuud. Eelkõige on see seotud programmi põhimõtetega, mis on suunatud keerulisemas olukorras olevate noorte toetamiseks. Seega on see tulemus eeldatav. Põhjused, miks noored vajavad kauem teenuses olemist tuleneb juhtumi regionaalsest asukohast, noore enda olukorrast ja teenuste olemasolust piirkonnas. Esmalt on tegemist erinevate juhtumitega, kus iga noore puhul on tegemist unikaalse probleemiga. 

Spetsialistide hinnangul on peamisteks takistusteks, miks juhtumite lahendamine võtab kauem aega, järgmised: 
1) Noorte ärevushäired ja teised psühholoogilised probleemid; 
2) Meelepärast ja edasiviivat lahendust ei leita nii lühikese ajaga, juhusliku valiku tegemisel kukub noor ruttu tagasi (sisemisest motivatsioonist lähtuva lahenduse leidmiseks tuleb otsida, õppida, proovida kauem); 
3) Noortel on rasked elutraumad selja taga, mille avamine ja millega tegelemine võtab kauem aega; 
4) Noortel on multiprobleemid ja nende avastamine ja lahendamine võtab kaua aega; 
5) Perekonna toe puudumine, probleemid perekonnas. 

Analüüsides tagasiside tulemusi, siis peamisteks põhjusteks on toodud sotsiaalsed põhjused, hariduslikud põhjused, majanduslikud põhjused ja tervislikud põhjused. Õiguslikke põhjusi on vähem välja toodud, kuid see tuleneb ka kindlasti sellest, et õiguslike takistustega noore osakaal on ka teiste kõrval väiksem.  

Noorte ees seisvad takistused
Sotsiaalsete põhjuste osas on valdavad takistused, mis tulenevad igapäevaelu toimetulekust ning suhetest lähedastega. Hariduslikest põhjustest on valdavad motivatsioonipõhjused, koolide sisseastumise ajakava ja õpiraskused. Motivatsiooni toetamise protsess, milles noor peab leidma oma sisemise huvi ja edasliikuma paneva jõu on pikk protsess. Spetsialistid arendavad tulemuste saavutamiseks noorte motivatsiooni ja enesekindlust, samuti toimetulekuoskusi probleemide ning osalustakistustega. Kuna ka tööellu astumine on seotud tugevalt haridusega, ehk oskused ja teadmised on need, mis võimaldavad noorel oma elukarjääri planeerida, siis on haridusse/ elukestvasse õppesse astumise suundumus väga oluline. Koolidesse sisseastumise ajakava on see, mis tekitab ajalisi piire, sest tavapäraselt saab kooli astuda septembrikuus, erandjuhtudel jaanuari alguses. Seetõttu kombinatsioon noore sisemise motivatsiooni leidmisest ning sobiva haridustee valikuni on ajaliselt pikem kui 4 kuud. 
Majanduslikest põhjustest on takistavatesks asjaoludeks finantsprobleemid ja sobiva töökoha puudumine. Finantsvahendite puudus, võimalik võlakoormus jms takistavad ka pikajaaliste tulemuslike lahendusteni jõudmist. Finantsvahendiste leidmine edasisteks sammudeks ei ole samuti lühiajaline protsess. Majanduslikud probleemid mõjutavad ka teiste põhjuste lahendamist. 
Tervislikest põhjustest on enim noorte vaimse tervise seisund, erivajadus või sõltuvushäire. Õiguslikest põhjustest on karistustest tulenevad piirangud, pooleliolevad mementlusprotsessid, mis ei võimalda kiireid lahendusi ja erinevad teised põhjused, mis tulenevad noore olukorra eripärast. 

4 kuud NEET-noore olustikus lahenduse leidmine, mis oleks noorele motiveeriv ja motivatsioonist tulenevalt pikaajaline ja tagasilöökideta on reaalses elus kiire lahendus. 4 kuuga lahenduse leidmine on spetsialistide hinnangul võimalik vaid väga lihtsate juhtumitega, kus noorel pole tervislikke, sotsiaalseid, õiguslikke, perekondlikke ega majanduslikke raskusi ja lahenduseks on vaid õige huviala ja suuna leidmine. Kuna töötatakse aga juba ühiskonnaelust kõrvale jäänud NEET-noortega, siis on tegemist multiprobleemse olustikuga.

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.


kolmapäev, 4. märts 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Eesti ANK on liitunud uurimisprojektiga, mis uurib linna-keskkonnast lähtuvaid mõjusid noortele

2020. aastal käivitus Eesti ANKil uus rahvusvaheline projekt, mille kaugem eesmärk on muuta tänaseid suurlinnade tugitegevusi veelgi enam noorte vajadustele vastavaks.
Ehkki suurlinnad pakuvad näiliselt palju rohkem töövõimalusi, on olemas ka linnastumise varjuküljed, nt ebavõrdsuse kasv, sotsiaalne kihistumine, hariduse, töövõimaluste ja sissetulekute lõhed, takistused madalama haridusega noorte ja sisserändajate pääsemisel tööturule, raskused (nt rahaliste vahendite puudumine) eluaseme muretsemisel jne. Enim mõjutavad need tegurid riskigruppi kuuluvaid või haavatavamaid noori (poolik haridus, vähesed sotsiaalsed oskused, vähene perekondlik tugi jms).

Mida pakub projekt UPLIFT?
Uurimisprojekti raames kaardistatakse linnade ebavõrdsuse protsessid ja põhjustajad. Esmalt analüüsitakse valitud suurlinnade ebavõrdsuse ulatust ja mõõtmeid Euroopa Liidus, keskendudes riiklikule ja eraldi ka piirkondlikule vaatele. Teiseks jagatakse uuritav materjal kuueteistkümneks linnapiirkonnaks, mille põhjal eristatakse omakorda nelja kindlat linnatüüpi, kus siis vaadeldakse detailsemalt kohalikke ebavõrdsuse mõõtmeid ja tegureid ning tõlgendatakse selleks olemasolevaid poliitilisi meetmeid, nt noortele suunatud programme ja tugimeetmeid. Oluline on mõista, kuidas linnakeskkond toimib. 
Kolmandaks intervjueeritakse noori (15–29-aastased), et selgitada kitsaskohad, mis esinevad poliitikate (sh plaanitud tugimeetmete) ning noorte tegelike vajaduste ja ootuste vahel. Ehk kas riik arvestab sellega, mida noored ootavad ja vajavad? Projekti lõpus tehakse poliitilised ettepanekud neljas valitud linnas (sh Tallinnas) kohalike sidusrühmade ja kogukondadega seotud poliitikate kohta. Eelkõige keskendutakse noortele hariduse, eluaseme või tööhõive vaatepunktist. 

Mis on Eesti ANKi roll selles projektis?
  1. Jagada uurijate meeskonnale oma teadmisi ja kogemusi töös noortega, kes ei tööta ega õpi, et uuringute kaudu jõutud järeldusi ja ettepanekuid valitud kontekstis tõlgendada. Lisaks aitab kaasa vajalike andmete leidmisele. Eesti ANK esindab koostöös Tartu Ülikooliga Eesti seisukohti ja ootusi.
  2. Analüüsida Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste abiga erinevaid andmeid, et mõista paremini noorte, kes ei õpi ega tööta, omadusi, vajadusi ja väljakutseid ning seniste teenuste tulemuslikkust ja muutumist.
  3. Arendada edasi noortele suunatud tugimeetmete tegevusi, sh nn pehmete oskuste  koolitusprogrammi noortele, kes ei õpi ega tööta. Tööle või haridusse jõudmise programmi aluspõhimõtetena arvestatakse jätkuvalt, et tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb tegeleda noorte isiklike väljakutsetega, leppida noorega kokku täpsemates eesmärkides, väärtustes, vastutuses ja eelistustes. Uurijate ettepanekute tulemusel tekivad ettepanekud ja järeldused ka Tallinna linnale, et paremini toetada noori arvestades just Tallinna linnast tulenevaid takistavaid ja/või toetavaid tegureid. Osaliselt testitakse sekkumisi olemasolevate tugimeetmete kaudu. 
  4. Arendada edasi nutikat mobiilset noorsootööd, kus kasutatakse teadlikumalt infotehnoloogilisi võimalusi noorteni jõudmisel. 

Kes rahastab projekti?
UPLIFT projekti rahastab EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020. Projekti algus Eestis on 1. jaanuaril 2020 ja lõpp 31. detsembril 2022. Kui projekti kogutoetussumma on 2 990 500 eurot, siis toetus Eesti ANK tegevuste elluviimiseks on 78 250 eurot. Projekti on kaasatud peale Eesti ka Ungari, Holland, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Inglismaa, Saksamaa ja Rootsi. 

Mida uurib UPLIFT projekt teistes riikides?
Lisaks Eestile tehakse konkreetsed poliitilised ettepanekud veel kolmes riigis ja linnas. 
Hollandi linnas Delftis, kus tegutseb ühendus De Key, keskendutakse uue poliitika loomisel eelkõige noorte eluasemetega seotud probleemidele. 
Hispaanias on kaasatud Barakaldo linn, kes soovib luua tugimeetmed haridusse või tööturule jõudmiseks eelkõige mõeldes madala haridusega noortele, kes suures osas on sisserännanu taustaga. 
Rumeenias on kaasatud projekti Sfantu Gheorghe linn leidmaks lahendust noorte toetamiseks ja eelkõige koolist väljalangemise ennetamiseks.