Reede, 4. detsember 2020

Kas Eesti noortekeskustesse on oodatud ka noored vanuses 17-26?

 Heidi Paabort

Ilmselt olete kursis, et selle aasta kevadel viidi läbi noortekeskuste kaardistus, mis sai nüüd sügisel uue järje. Esimeses kaardistuses analüüsiti eelkõige noortekeskuste tehnilist võimekust, et saada sisendeid noortekeskuste struktuuri, võrgustiku hetkeolukorra, väljakutsete ja vajaduste kohta,  teine kaardistus keskendus sisulise vaate saamisele, eelkõige mõistmaks, kuidas tehnilised ja sisulised võimalused on noortekeskuste töötajate arvates tegelike vajadustega kooskõlas. Lisaks oli üheks fookusteemaks avatud noortekeskustes pakutavad tegevusvõimalused noortele vanuses 17–26. Noortekeskuste kaardistuse raames uuriti ja analüüsiti eelkõige omavahelisi seoseid pakutavate tegevuste ja sihtgrupi vahel ning võimalikke arendusvajadusi. Tegemist on 55 asutuse poolt (135 noortekeskuse kohta) vastanud spetsialisti vabavastuste ja tõlgendusega antud teemast. Mõlemad kaardistused on koostatud strateegilise partnerluse tegevuse raames Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

 

Millised on noortekeskuse tegevusvõimalused ja 17+ vanusegrupi osakaal noortekeskuse töös osalevatest noortest?

Noortekeskuse teenus on noortevaldkonna teenus, kus noortekeskus osutab avatud noorsootöö ja vajadusel teisi noorsootööteenuseid oma erinevates noorsootöö füüsilistes ja virtuaalsetes keskkondades, luues noortele arengu- ja eneseteostusvõimalused. Kaardistuses joonistus välja, et suures osas on kõikides noortekeskustes tagatud avatud noorsootöö teenused, kuid  mitte kõik teised noorsootöö teenused, sh ei pakuta kõiki teenuseid igale vanusele (vt Joonis 1). 

Joonis 1. Noortekeskuse osutatavad teenused vanusegruppide kaudu (%) 

Teenused, mida kõige vähem teiste noorsootöö teenuste alt noortekeskustes pakutakse, on näiteks mobiilne noorsootöö, tugiteenused, rahvusvaheline noorsootöö ja osalusgrupid. Kaardistus näitas ka selgelt, et kõik vanused on pigem esindatud avatud noorsootöö ja avatud ruumi teenuse osas (sh projektid, noorteinfo, esmatasandi nõustamine) ja vabatahtliku tegevuse ning huvitegevuse osas. Sihtgrupipõhine töö on suunatud pigem vanemale noorele (sh 17+), eelkõige tööhõivelisusega seotud tegevustele, lisaks rahvusvahelise noorsootöö, mobiilne noorsootöö, koolitused, laagrid ja osaluskogud. 

 

Kõige enam osalevad avatud noorsootöös kaardistusele vastanud asutuste arvates noored vanuses 7–16 (vt Joonis 2). 98% vastanud asutusi tõid välja, et nende noortekeskustes osalevad kindlasti noored vanuses 12–16 ja 96% asutusi tõid välja, et nende keskustes osalevad ka noored vanuses 7–11.  Mõlema sihtrühma osalus on kooskõlas ka noortekeskuste poolt väljatoodud tegevusvõimalustega, kus suurem osa ressurssi suunatakse just sellele sihtrühmale. Samas on kõrge osalus ka vanusegrupil 17–19, kes osalevad 75% vastanud asutuste noortekeskustes. Vähem osaleb noori vanuses 20+, aga samas on see sihtgrupp esindatud siiski rohkem kui ⅓ Eesti noortekeskuste asutustest.

Joonis 2. Noortekeskuse töös osalevate noorte vanus vanusegruppide ja osalusaktiivsuse kaudu (%)


Kui võtta aluseks Noortekeskuste Logiraamatu osaluste andmed (174 noortekeskust), saab välja tuua, et 2019. aastal oli kõikidest osalejatest 1/10 noori (11% kõikidest osalustest) vanuses 17 ja vanemad. Kuna logiraamatu alusel saab välja võtta lisaks osalustele ka unikaalsete noorte andmed, siis selle alusel on näha, et kõikidest erinevatest osalenud noortest on unikaalseid noori vanuses 17 ja vanemaid, 16%. 

 

Millised tegevused pakuvad sihtgrupile enim huvi noorsootöötajate arvates?

Kaardistusele vastanud asutused tõid välja peamised tegevused, mis nende arvates kõige enam pakuvad nende asutuses vastavas sihtgrupis huvi. Kõige rohkem nimetati avatud ruumi teenusega (43 asutust, 78% vastanutest) seotud tegevusi, mille eesmärk on luua noortele mitmekülgsed eneseteostuse ja arendavad tingimused, tegutsemaks ühises füüsilises või virtuaalses ruumis ja mis võimaldab noorsootöötajal luua noortega kontakte ja toetada neid individuaalsetest vajadustest ja eelistustest lähtuvalt. Avatud ruumi teenuses saab noor sotsialiseeruda; projektinõustamist ja tuge oma idee elluviimisel (nt filmiõhtud, noorteüritused, nimetati viie asutuse poolt); noorteinfot, üldist esmatasandi nõustamist ja vajaduse korral spetsialisti juurde suunamist; osaleda vabatahtlikus tegevuses ja noorte osaluskogude/ aktiivgruppide/noorte volikogu töös. Lisaks tasuta kasutata erinevaid huvipõhiseid tegevusvahendeid. Oluliseks peeti avatud noorsootöö põhimõtetel toimivat Noorte Tugila teenust, sh karjäärinõu saamist või karjäärinõustamisele suunamist.

 

Teine suund oli seotud konkreetsete oskuste saamise koolituste, töötubade ja vestlusõhtutega. Kolmas suund oli seotud huvipõhiste (huvi)tegevustepakkumisega, mis võivad olla algatatud ja juhitud ka noorte endi poolt. Toodi välja nt muusika- ja DJ-ring, multimeediaring, seikluskasvatus, sotsiaalsete oskuste ringid (nt kokandus), sportlikud tegevused sise- ja välialadel ning skatepargi tegevused. Neljas suund oli rahvusvaheline noorsootöö (noortevahetus, ESK tegevused). Oluliseks peeti vabatahtliku töö võimalusi nii siseriiklikult kui ka Euroopas. Viies suund oli seotud spetsiifiliste ja uuenduslike interaktiivsete arendamiste tegevustega, nagu näiteks Idee HackatonBrain TalksGlobe, NoorProff). Kuues suund oli seotud mobiilse noorsootöö võimalustega, kus liigutakse eelkõige sinna, kus on noor. 

 

Lisaressursside vajadused

Uurisime ka, milliseid lisaressursse oleks vaja. Spetsiifiliselt teenuste osas nähakse suurimat ressursi puudust noortele suunatud koolituste (sh hackaton), kursuste, töötubade, mängu- (nt mälu ja meeskonnatööd arendavad) ja vestlusõhtute (nt finants, tervis, keeleõpe, fotograafia, jne...) läbiviimiseks. Teine oluline teenuste grupp, on seotud väljasõitude, ürituste ja õppevisiitidega. Vajatakse tuge 17+ vanusegrupile suunatud huvitegevuste korraldamiseks või avatud ruumi loomiseks koos vahenditega, et noored saaksid neid tegevusi kas ise luua, pakkuda või juhendada. Lisaks soovitakse tuge saada spetsiifilist noorteinfot ja lisatuge tugiteenustele, nt Noorte Tugila jätkamiseks, ja erinevatele ennetustegevustele. Osaliselt nähakse, et tuleks taastada „Murdepunkti“ sotsiaalprogramm, koolitada selleks spetsialistid ja tagada selle osutamiseks palgafond. Lisatuge noortele suunatud omaalgatuse fondi loomiseksvajaks neli vastanud asutust; rahvusvahelise noorsootöö tagamiseks kolm asutust; 17+ noortele eraldi ruumi loomiseks kolm asutust; palgafondi keskuse nädalavahetusel või mõnel päeval pikemalt lahti hoidmiseks kolm asutust. 

 

Kompetentsid

Kaardistuses sai välja tuua ka noorsootöötaja vaatest kompetentside teema, mis on vajalikud, et vastata sihtgrupi ootustele. Kõige enam nimetati teemasid (vabavastused), mis toetavad noorte murede märkamist ja tunnetega toimetulemise toetamist, nt vaime tervis, arengupsühholoogia ja emotsioonide juhtimine. Teiseks vajaduseks nimetati teemasid, mis võivad olla suuresti seotud noorteinfo jagamisega (nt seksuaalharidus) ja esmatasandi karjäärinõustamist. Kolmandaks vajaduseks on erinevate meetodite ja teadmiste ning oskuste saamine, et pakkuda noortele tuge sotsiaalsete oskuste saamisel (nn elulised oskused) või olla võimeline pakkuma kindlat tugiteenust või sotsiaalprogrammi (nt Noorte Tugila, Murdepunkt). Lisaks, kuidas nõustada noori projektide kirjutamisel ja toetada neid osaluskogudes. Ka rahvusvahelise noorsootöö tegemiseks vajatakse tuge. 

 

17+ vanusegrupi noorsootöös osalemist takistavad tegurid

Kuna mitmetest uuringutest on teada, et noored ei pruugi osaleda ka siis, kui neile huvitavad tegevused on keskuses tagatud, uurisime noortekeskuste arvamust, mis nende arvates võivad olla teised tegurid, miks noored vanuses 17+ ei pruugi igal pool nii aktiivselt noortekeskuse töös osaleda. Kaardistuses osalenud noortekeskused tõid välja, et see tegur võib olla noortekeskuste ruumiline olukord, kus vanemad ja nooremad noored on kas ühes ruumis koos või ei ole piisavalt võimalusi olla eraldi. Teiseks toodi välja ühiskondlik ja lastevanemate ootus lastele/noortele hästi õppida, mistõttu ei pruugi noortel olla õppimise kõrvalt piisavalt vaba aega osaleda noortekeskuste tegevustes. Kolmandaks leiti, et paljud noored töötavad ja neile ei pruugi keskuse ajaline võimalus sobida ning et kõik noored ei peagi osalema noortekeskuse tegevustes, kui nende huvid on sellised, mida noortekeskus ei paku või ei võimalda. Neljandaks toodi välja taas noortekeskuse ruumilised võimalused, mis võivad olla lärmakad ja sel põhjusel noor ei tule, sest vajab ja hindab üksiolemist. Vaikse ruumi vajadus ilmnes uue trendina ka kevadises kaardistuses, kus sellise ruumi vajadus on võrreldes varasemate kaardistustega uue vajadusena välja tulnud.

 

Samas toodi ka välja, et üks osa noori (kuna teenus kuni 26. eluaastani) on loonud pereja ei osale näiteks sel põhjusel, sest nende vajadused võivad olla teised. Nimetati veel noortekeskuse kaugust noorte elukohast, töötajate vähest oskust saada selle vanusegrupiga kontakti, vähest info suunamist ja tegevuste võimaldamistvastavale sihtgrupile, sõbrad ei käi või ei pea noortekeskust olulisekskättesaadavusehk kellaajad ei sobi, noored ei taha täiskasvanu järelevalve all olla ja noorte vaimse tervisega seotud tegurid. Kui võtta aluseks, et kõik noortekeskused ei paku kõikidele sihtgruppidele kas avatud noorsootöö või laiemalt noortekeskuse teenuseid, ei saa vastav sihtgrupp noortekeskuse töös ka üle-eestiliselt osaleda, sest lähtuvalt KOVide poolt loodud piirangutest, ei suunata sellele sihtgrupile vastavat infot ning ei osutata ka teenuseid. 

 

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, noored vanuses 17 ja vanemad, on noortekeskustesse oodatud sest suurem osa kaardistusele vastanud asutustest pakub sellele vanusegrupile erinevaid tegevusi. Noortekeskuste töö on suuresti muutunud sihtgrupipõhiseks tööks, kus asutuse eelarve on suunatud eelkõige avatud noorsootöö ja avatud ruumi teenuse pakkumiseks, kuid enamjaolt pakutakse noortekeskuse kaudu ka teisi noortevaldkonna teenuseid. On oluline märgata, et noortekeskused vajavad sihtgrupi toetamiseks aga nii omavalitsuse kui ka riigi poolt erinevatel teemadel tuge. Olulisena toodi välja ka inimressursi vähesus, mistõttu peavad noorsootöötajad tegema valikuid, kellele suunatuna eelkõige teenuseid pakkuda. Kompetentside vajadused olid kooskõlas ühiskonnas toimuvaga, kus noorsootöötajad püüavad end pidevalt kursis hoida ja jõustada noori nende vajadustest lähtuvalt. Lahendustena tegurite osas, mis alati ei tulene noortekeskusest või noorsootöötajast endast, tuleks suurem tähelepanu suunata võimalustele, et noortekeskuste ruumid, tegevusvahendid ja kompetents vastaksid rohkem 17+ vanusegrupi ootustele ja vajadustele. Läbi kommunikatsiooni või uute noorsootöö võimaluste on võimalik 17+ vanusegrupp omakorda jagada mitmeks grupiks ja kaasata nad noorsootöösse ka siis, kui noor õpib, töötab või on loonud pere. Selleks on aga vajadus lahendada eelpool nimetatud väljakutsed, et uus sihtgrupp keskusesse jõuaks. See võib olla seotud ka keskuse töö põhjaliku analüüsiga, et leida parimad lahendused teenuse ligipääsetavuse ja kättesaadavuse osas. See omakorda eeldab lisafinantseeringuid kas tööjõu, koormuse või tegevusvalikute laiendamise osas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar