Lõimumine meie ja Mustvee noortega sai teoks oktoobri koolivaheajal 20-21.10.2020.
Korraldasime Hageri rahvamajas ööbimisega linnalaagri. Mustveest tuli laagrisse oodatust vähem noori, kuna oktoobris oli seal kandis palju viiruse kandjaid. Ja suleti noortekeskused. Tulid ainult need noored kes said vanematelt loa tulla.
Laagris toimus väga palju erinevaid õpitube - tegime palju keraamikat, tuunisime pluuse, õppisime paberikunsti, esmaabi. Õhtul toimus matk läbi metsa, vaatasime filmi ja õhtu lõppes diskoga.
Laager algas tutvumismängudega, saime üksteise nimed selgeks. Edasi jagati meid kolme gruppi ja algasid õpitoad. Õpitubade vahel olid piisavalt pikad pausid, et saime omavahel rohkem suhelda. Hageri noortega sai poes käia.
Õhtul pärast sööki algas matk. See oli väga lahe, kõigil olid taskulambid. Matkasime läbi Hageri ja paar kilomeetrit liikusime metsas. Metsas hoidsime kõik väga kokku, meil oli ka väga õnnelik õnnetus, ühel noorel oli telefon maha kukkunud ja telefonil oli aku tühi. Õnneks kogu grupp aitas otsida ja leidsime üles. Pärast matka olid kõik väga väsinud ja oli tore filmi vaadata ning õhtu jätkus diskoga. Laagrist ei puudunud ka ööhäire, mille viisid läbi vanemad noored.
Hommikul sai kaua magada ja alles kell 10 hakkasime hommikusööki sööma, kes varem ärkasid said omavahel lauamänge mängida.
Tagasiside ringis olid noored laagriga väga rahul ja tekkis soov järgmisel hooajal laagrit korrata. Omavaheline suhtlemine läks ladusalt ja tekkis palju uusi sõprussuhteid. Juhendajad kiitsid, et laagrisse olid kokku tulnud väga toredad noored ja tänu sellele ei tekkinud ka probleeme. Kuna Mustvee noorte keraamikatööd läksid pärast laagrit ahju, siis viidi paar nädalat hiljem nende valmis tööd sinna järgi.
Kuna projekt oli eri rahvusest noorte vahel, saime erinevaid kogemusi. Saime projekti juhtimise kogemuse. Väga raske oli leida ühiseid planeerituid tegevusi. Igal noorel oli tegevuste kohta oma arvamus. Kuna meeskonnas oli kaks poissi ja üks tüdruk. Siis poiste arvamus kippus peale jääma. Suureks abiks olid meil noorsootöötajad kes aitasid meil olukordi lahendada.
Põnev oli suhelda Mustvee noorsootöötajaga. Alguses suhtlesime ainult virtuaalselt ja päriselt kohtusime alles laagris. Messengeris suhtlus oli temaga väga tore, ta vastas väga kiirelt ja oli hästi toetav.
Laagris õpitubade grupid olid jagatud nii, et igas grupis oli mõlemast rahvusest noori. Tegevused õpitubades kujunesid nii, et noored pidid omavahel asju jagama, see aitas kaasa suhtlusele ja oskusele käia läbi eritaustaga inimestega.
Näiteks esmaabi õpitoas tuli grupil tegutseda ühiselt. Osad pidid mängima haavatuid, üks vene rahvusest noor oli see kes pidi ülejäänud grupile seletama mis oli juhtunud. Kuna kõik noored ei saanud aru siis pidi piltlikult seletama. Abistajad seejärel sidusid haavad kinni juhendaja valvsa pilgu all. See õpituba pakkus väga palju elevust kuna kasutasime kahte keelt.
Keraamika õpitoas olid meil osade töövahendite juures eestikeelsed nimetused ja venekeelsed nimetused. Lisaks õpetasid vene rahvusest noored meile lihtsamaid väljendeid, nt:
- tere- Здравствуйте,
- aitäh- cпасибо,
- savi- глина.
Nüüd kui laagrist on juba ammu läbi kasutavad osad eesti noored vahest neid venekeelseid väljendeid.
Pärast projekti oskavad noored oskavad paremini näha eri rahvuseid, neil on erinevad kombed, keel. Noorsootöötajad aitasid välja tuua eri rahvuste erinevusi. Näiteks lõunasöögi supi sisse panid kõik vene rahvusest noored hapukoort, eestlastest panid ainult mõned.
Aga peamine mis me kogesime on, et pole vahet mis rahvusest me oleme, kõik on sarnased. Kindlasti mõjutab meid kõiki igapäevane elu.
Kindlasti kohtume Mustvee noortega veel ja jätkame suhtlemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar