Kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Being young, means being in transition!

Need, kes jälgivad Eesti ANK tegemisi on ilmselt kursis, et osalen alates oktoobrist (2014) Euroopa Komisjoni noorsootöö valdkonna ekspertgrupis, millele on antud mandaat, et uurida ja kokku kirjutada raport, kuidas noorsootöö toetab noore väljakutseid teekonnal haridusest tööellu. Arvan, et sealne toimuv ja tehtav on põnev ka teistele kuulda. Nii saab selgemaks, miks sellised ekspertgrupid üldse komisjoni juures toimetavad ning, mis kasu sellest võiks tulla nii Eesti ANK-ile kui ka laiemalt Eesti noorsootööle.

Euroopa Komisjon jälgib oma tegemistes Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistikku (Framework for European cooperation in the Youth field 2010-2018), mille juurde on loodud tööplaanid (EU Work Plan for Youth for 2014-2015). Noortevaldkonnas ei tee Euroopa Liit liikmesriikidele ettekirjutusi kuid soosib koostööd ja loob tingimusi üksteiselt õppimiseks. Otsustustasandeid on kolm- ministrite, Alaliste Esindajate Komitee ja töörühmade tasand. Viimaste alla kuuluvad ka erinevad ekspertgrupid, mis on siis mõnel korral alguse saanud eesistujamaa poolt väljatoodud järelduste raames. 
Ekspertgrupp, milles osalen mina, tõstatati Leedu eesistujamaa raames, kui leiti, et noorsootöö väärtus teiste valdkondade poolt ei ole ühtlaselt tunnustatud. Eelkõige nähti noorsootöö suurt väärtust vähemate võimalustega noorte toetamisel tööturule. Ekspertgrupp peab oma järeldused ja raporti valmis saama 2015. aasta lõpuks. Osaleda saavad kõik 27 liikmesriiki. Samas on osalus vabatahtlik ja, kui liikmesriik ei soovi osaleda, siis ei ole see kohustus. Samas hoitakse kõikide riikide vastutavaid ministeeriume toimuva osas kursis.

Ekspertgruppide töö on üldjoontes sarnane. Erinevus on vaid teema püstituses. Kuna me kõik räägime samast valdkonnast, on hea teada, milles on juba eelnevalt kokku lepitud, et mitte kaotada aega sama teema arutamiseks. Ekspertgrupp toimetab koos ligi aasta.

Tänaseks on oma töö lõpetanud mitmed teised ekspertgrupid (nt grupp, mis tegeles mitteformaalse ja informaalse õppe teemaga) ja nende raportid on kättesaadavad kõikidele. Märtsis annab oma raporti välja noorsootöö kvaliteedi ekspertgrupp, mille juht Jonas Agdur Rootsist (Eesti ANK teeb temaga koostööd mitme teise projekti teemal) käis oma tulemusi esitlemas ka meie kolmandal kohtumisel. 

Põhisõnum, mis ekspertgrupp välja tõi on riikide erinevus, mis ei ole ilmselt kellelegi üllatus. Samas andis ta lootust, et on võimalik luua raamistik ja juhend, mis aitab igal riigil luua just neile sobiva süsteemi noorsootöö kvaliteedi arendamiseks sh indikaatorite vajaduse mõju hindamise tarbeks. Oluline on ka mõistete ühtlustamise kavatsus ja kokkulepete saavutamine, mis on noorsootöö ja mis teeb noorsootöö kvaliteetseks. Jonas kiitis ja tõi välja ESF toel ja ENTK eestvedamisel Eesti noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mida on Austria kolleegid juba veebruaris tulemas Eestisse kaema.

Lähtuvalt sellest saab meie ekspertgrupp võtta aluseks kvaliteetse noorsootöö kokkulepitud mõiste ja nüüd alustada oma tööd, et analüüsida häid näiteid, kuidas erinevates riikides on meile antud mandaadi teemadega tegeletud. Mis on olnud edukuse aluseks ehk tulemusliku töö märksõnad? Valminud on heade praktikate analüüsimiseks vajalik alusdokument. Ühe näitena esitlesin mina noortekeskuste 3-aastast ESF alameedet (Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste), mille raames andsid oma panuse 137 noortekeskust üle Eesti.

Et aga minna päris algusesse siis esimesed kaks kohtumist keskendusid eelkõige noorte väljakutsetele ühiskonnas, mis on siis eelkõige seotud teekonnaga haridusest tööellu. Ekspertgrupi poolt väljatoodu ei ole erinev sellest, millega ka meie iga päev silmitsi seisame. Lisaks leidsime, et samad väljakutsed on tänasel päeval ka täiskasvanute ees. Kuna noored on olukorras, kus neil on kõige vähem võimalusi oma elu üle otsustamises, tõusebki esile noorsootöö väärtus.

Arutasime ka mõiste transition (suundumine, siirdumine, teekond) tähendust. Kas me oleme ühel meelel, mis see on? Kas me räägime siinkohal vaid ühest kindlasti suunamisest koolist tööle või on noorsootöös tehtav laiaulatuslikuma tähendusega? Ekspertgrupp leidis, et noorsootöö peamine eesmärk ei ole noorele töö leidmine vaid noore sisemise valmisoleku suurendamine oma eluga hakkama saamisel. Olgu selleks siis oma identiteeti leidmine, tulevikupildi tekkimine, oma ressurssidest (andekus, kirg, soovid, kompetentsid, huvid) aimu saamine, aktiivne olemine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu ja häid suhteid oma perega. Väljakutsele vastamiseks on vaja leida tööd ja oma kohta ühiskonnas. Sisemise valmisoleku olemasolul soovib inimene ka enam ühiskonnas kaasa rääkida. Nagu näha on kõik omavahel seotud. Olla noor tähendab pidevat teekonda. 
Töö leidmine on vaid üks osa teekonnast ja ehk teiste teekonna osade tulemus (koha leidmine ühiskonnas, enda identiteedi leidmine, sotsiaalse võrgustiku tekkimine, motiveeritus).
Teiste valdkondade teadlik mõjutamine/muutmine ei ole noorsootöö eesmärk omaette, kuid valdkondade vahelised seosed ja sünkroonis toimimine see eest määrava tähtsusega.  


Peamised väärtused noorsootöös teiste valdkondade jaoks on eelkõige selles, et meie läheneme noorele tervikpilti silmas pidades. Meie jaoks on võrdse tähtsusega  kõik noore ees seisvad väljakutsed. Me ei pea töö leidmist tähtsamaks näiteks noore identiteedi leidmisest. Noorsootööl on alati positiivne lähenemine, kaasav, lugupidav ja teist poolt austav, algatab dialoogi, näeb noort, kui ressurssi, põhineb usaldusel, kasutab mitteformaalse ja informaalse õppimise võimalusi, seega õpitakse ja saadakse kogemusi läbi tegemiste.

Nüüd on ees suur töö ehk luua strateegia, kuidas me saame juba tänaste heade praktikate ja tõendite abil tõendada/tõestada noorsootöö suurepäraseid tulemusi ekspertgrupile antud teemal. Kogudes häid näiteid püüame leida parima võimaluse, kuidas seda kõike esitleda ja suunata erinevate tasandite ja valdkondade otsustajatele. Kuna Läti eesistujamaa perioodil (2015 esimene poolaasta) tõstatatakse valdkondade ülese noorsootöö tähtsus, siis on siinkohal hea võimalus ka meie ekspertgrupil oma tööd esitleda ja teemas kaasa rääkida.

Ilmselt on selles kõiges ka koht nägemusel, et noorsootööl on samuti suur panus majanduse arengusse. 2012. aastal Iirimaal tehtud uuringu tulemusel järeldati, et ühe euro investeerimine noorsootööse säästis või teenis riigile 10 aasta perspektiivis tagasi 2,22 eurot.  Iirimaa puhul säästeti või teeniti investeeringute tõttu 10 aasta jooksul 289 miljonit eurot.

Usun, et ekspertgrupi töö on suure väärtusega igale osapoolele. Kasu saab sellest aga meile kõikidele olema eelkõige siis, kui me ise oleme avatud uutele ideedele ja võimalustele. 

Eesti ANK tänane päev

Eile toimus Eesti ANK 2015. aasta esimene korraline juhatus. Pannes paika juhatuse päevakorda ning lisades kavale erinevate rahastajate logosid, jäin ma korraks mõttesse, sest logod ei mahtunud enam ära. Kaval oli kokku 10 logo. Ühingu rahastajate hulk on pidevas laienemises. Kas see on hea näitaja?

Kui nüüd lähtuda põhimõttest, et, mida laiem on toetajate hulk, seda mitmekülgsem on tegevus ja  väiksem oht, et ühingu tegevus on liialt ühe rahastajate etteantud ootuste täitmiseks viltu. Teisalt teeb suur rahastajate hulk ühingu administreerimise kalliks sest iga osapool ootab pidevat aru andmist. Oleme kaalunud ka omateenuste loomist, kuid hetkel on see teema jäänud ootele. Kui nüüd võtta aga positsioon, et see kõik on Eesti noorsootöö heaks siis tasukski korra kiigata, mille kõigega siis me täna tegeleme? Mis on need teemad, mis leidsid koha juhatuse päevakavas? Kokku 18 punkti. Usun, et viimase aja pikim kava.

Eesti ANK juhatuses on 5 liiget- Einike, Kerli, Kristi, Tiina ja Marika. Kõik nad on pikaajalised noorsootöö tegijad (mõni nagu minagi pea 20 aastat). Tegevmeeskond on 6-liikmeline. Mina, kui tegevjuht, Pille, Anne ja Margit kui erinevate projektide juhid võid elluviijad. Raivo on meil kommunikatsioonijuht ja Aita raamatupidaja. Tavaliselt osaleb kohtumistel keskmiselt 10 meeskonnaliiget.

Kuna juhatus kohtub keskmiselt kord kuus, siis annavad tavaliselt esmalt aru meie erinevad projektijuhid projektide hetkeseisust. Püüame alati silmast silma kohtuda. Ise juhin projekti "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste", mille rahastajaks on Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm. Programmi taga on kolm Eesti ministeeriumi (JuM, SoM, HTM) ja neli riiki (Norra, Lichtenstein, Island ja Eesti). Usun, et toetus, mis jõuab selle projekti kaudu 65 omavalitsuse tasandile on hindamatu väärtusega sest tuhanded noored saavad selle toel osaleda tasuta huvitegevuses, laagrites ja paljudes teistes tegevustes, mis innustab noort leidma oma kirge ja huvisid. Oleme selle projektiga huvitavas faasis, nimelt hakkame juba vaikselt märkama tegevuste mõjusid. On see siis teatud sihtgruppide tihedam keskuste külastamine, uute noorte jõudmine noorsootöösse, teadlikumad noorsootöötajad või keskuse rolli selginemine piirkonna koostöövõrgustikus. Mul on ääretult hea meel selle üle, kuidas kohtudes ühes sarnases võrgustikus paarkümmend aastat muusikakooli direktorina töötanud isikuga, ütles ta, et täna mõistis ta esmakordselt, et tõesti, tema asutuse töötajad ongi noorsootöötajad sest minu esitlus kõnetas teda ja ta nägi, et meil on sarnased murekohad. Ühiselt saame kõiki noori veelgi enam toetada. Suur töö on veel ees aga esimesed eduelamused on saadud.

Sama programm toetab ka meie verivärsket projekti "Murdepunkt". Sotsiaalne eksperiment nagu Anne, kes seda projekti juhib, ise ütleb. Usun, et me kõik ootame huviga, kuidas see projekt hakkab muutma terve Eesti arusaamu noortekeskuse võimalustest töötada veelgi enam tõenduspõhiselt noortega, kes on varasemalt olnud ühiskonnaga pahuksis oma käitumise tõttu.

Pille on meie ühingus seotud mitmete erinevate projektidega. Valminud on noortekeskuste enesehindamismudel (Hasartmängumaksu Nõukogu toel), katsetamisel keskuste analüüsitööriist- logiraamat, mis annab tulevikus mitmeid hoobasid, et veelgi paremini analüüsida keskuse külastavusi, tegevusi, mõjusid ja hoida end Eesti tasandil pidevalt kursis noortekeskuste vajaduste osas. Viimaseid tegevusi toetab taas EMP toetuste programm aga seda siis Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Lisaks hakkab Pille koos Margitiga koostama noortekeskuste käsiraamatut ja õppevideosid. Koos lähevad nad ka noortekeskustele külla, et toetada neid kohapealsete tegevuste osas. Järgmisel nädalal on toimumas kolm supervisooni noorsootöötajatele. Püüame pidevalt näha tegevusi tervikpildina ning noorsootöötajaid neid igapäevases töös toetada.

Mina koos Kerliga püüan hoogu sisse lükata ka järgmisele üle-eestilisele programmile, mis eelkõige aitab kaasa NEET-noorte toetamisele. On selge, et tegemist ei ole lihtsa ülesandega, eelkõige püüame me hetkel mõista, mis on noortekeskuste ja Eesti ANK võimekus sellega tegelemisel ning, mis on parimad alategevused tulemuste saavutamiseks. Oluline on luua midagi süsteemset, jätkusuutlikku ja tegelikele vajadustele vastav süsteem. Oleme selle teemaga olnud seotud juba aastaid ja usun, et meie ekspertarvamust võib juba uskuda.

Eesti ANK on järjest aktiivsemalt nina toppimas ka rahvusvahelisse töösse ja juba järgmisel kuul saab alguse kaks suurt strateegilist partnerlust. Üks koostöö keskendub noorsootöö kvaliteedile ja logiraamatu arengule Euroopa tasandil. Teine koostöö püüab noortekeskusi enam kaastata rahvusvahelisse töösse ning toimumas on mitmeid kohtumisi, töövarjutamisi ja koolitusi.  Meie meeskond on minemas juba veebruaris Rootsi ja teine märtsis Soome. Püüame sarnastesse tegevustesse enam kaasata ka liikmeid sest eesmärk on seda kõike pakkuda just noortele.

Teemadena arutati veel järgmist laiendatud juhatust ja üldkogu. Juhatus on toimumas 26.02 Toilas. Teemaks eesti- ja venekeelsete noortega tehtava noorsootöö ühisosad ja üksteise rikastamine heade ideedega. On hea meel, et kohtumisele on lubanud tulla ka Ameerika suursaadik Eestis. Üldkogu on sel korral eriti pidulik sest valitakse uus korraline juhatus. Eesti ANK ajalugu teades on see kaheksas juhatuse koosseis. Juba varsti kuulutatakse välja kandideerimise võimalus. Juhatuse poolt on kokku pandud ka head mõtted, millega peab üks uus juhatuse liige silmitsi seisma :). Esimene suur töö uuele juhatusele on pidulikult sisse juhatada Eesti ANK 15. hooaeg. Eesti ANK teismeiga on algamas.

Teemasid jätkus veel ja veel. Islandi õppevisiit, noorsootöö ekspertkomisjon Brüsselis, noorsootöönädala piltide rändnäitus, infotöötajate koolitus, noorsootöötaja kutse taotlemine ja portfoolio täitmise nõustamine, ühisprojekt "Progress", Eesti ANK kommunikatsiooniplaan ja kodulehe muudatused.

Kogu see palett on iga päev Eesti ANK meeskonna laual. Kes oskaks nüüd pakkuda, mis neist olulisem või vähem oluline. Iga tegevus viib järgmiseni, on seotud millegi saavutamisega ning seetõttu vajalik nimetada ja muidugi ära teha. Ilma esimese sammuta ei jõuaks me ka kunagi finišisse.

Esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Miks meile noortekeskused?

Noortekeskuste arv Eestis on pidevas muutuses. Kuigi Eesti ANK püüab igapäevaselt sellel numbril silma peal hoida, võime kindlalt kinnitada, et olenemata pingutustest see arv on igakuiselt erinev ja ei kattu kunagi päriselt arvuga, mis on leitav meie kodulehe noortekeskuste kontaktide alt. Miks? Kas noortekeskus ei olegi siis stabiilne asutus? 

See kõik on pikk lugu ja selleks peaks teadma noortekeskuste loomislugusid. Ilmselt ei ole ühtegi teist avaliku sektori asutust, mis on nii suurel arvul loodud või käima lükatud peamiselt noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Noortekeskus loob arendava keskkonna ja raamistiku, kuhu on oodatud iga noor.  Noortekeskus on asutus, kus on kõige vähem osalemistingimusi ning avatud ruumi tegevused (avatud noorsootöö põhimõtetest kirjutan mõnel teisel korral) on alati tasuta. Ühte pidi on tegemist plussiga, samas teeb see haldamise keerukaks sest osalustasusid ei saa noorelt küsida sest see piiraks paljude noorte osalemisvõimalusi.

Teine põhjus on ehk meie tegevuste mõju hindamise keerukus. Noortekeskuse töö keskmes on noor. Töö keskendub just tema vajadustest lähtuvale toetusprotsessile ning areng, mis noorega kas isiklikus või sotsiaalses plaanis toimub, ei pruugi olla koheselt silmale nähtavad ning nii võib juhtuda, et kohalik omavalitsus ei oska selle väärtust koheselt märgata. Paljudes piirkondades on noortekeskus veel lapsekingades ning õiget kohta ja rolli selles piirkonnas alles otsitakse. Mida enam on noortekeskusel lisaks avatud ruumi võimalustele lisandunud igapäevaseid tegevusi  nagu näiteks huvitegevus, projektitöö, osaluskogud, mobiilne noorsootöö, ühistegevused piirkonna asutustega jne, seda kindlamaks on noortekeskuste roll piirkonnas ja eelarvelised võimalused muutunud.

Miks siis ikkagi otsustati 15. aastat tagasi, et just noortekeskused on veel Eestist puudu? Esimene teadaolev Eesti  noortekeskus loodi Eestis 10.veebruaril 1998. aastal Narvas. Keskuse loomise taga oli noorsootöö valdkonnas kõigile teada tuntud HTM noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe. Noortekeskuse eesmärk oli arendada ja koordineerida noorsootööd Narva linnas. Kuna noorsootöö seadus ise kinnitati alles 1999. aastal siis oli see  väga innovaatiline mõte. Teine noortekeskus (Saue noortekeskus) sai käima lükatud linnavalitsuse sotsiaalnõuniku poolt, kes oli olnud ka noortekeskuse eelkäija ehk laste päevakeskuse loomise initsiaator. 
Struktuuride muudatus munitsipaaltasandil ei olnud aga 1990. aastate lõpus veel võimalik. Otsiti tegutsemiskohti, selgitati senistele huvikoolidele alternatiivsete kohtade loomise vajadust, sest seni toetati kohaliku omavalitsuse eelarvest vaid huvikoole ja sinna osalema saanute arv oli piiratud. Kuna maksumaksjateks ei ole vaid huvikoolides õppivate noorte vanemad, oli kõigil õigus oma laste tegevuseks toetust saada. See põhjendus avas rohelise tule mitmete noortekeskuste avamiseks.
2000. aastate alguses sai alguse huvihariduse reform, kus mitmed uuendustega kaasaminevad huvikoolid muudeti noortekeskusteks ja noorsootöö hakkas toimima avatuse põhimõttel. 2001. aastal kinnitati Eesti esimene noorsootöö kontseptsioon, mille kohaselt oli avatud noortekeskustel oluline roll noorsootöö riiklike eesmärkide elluviimisel. 
Avatud noortekeskuste peamisteks eesmärkideks oli pakkuda noorsootöö erinevaid teenuseid (info ja nõuande saamine, huvitegevuse võimaldamine), toetada noorte arengut ning ühiskonnastumist, arendada piirkondlikku noorsootööd ja luua piirkonna noortele vaba aja veetmise võimalused erinevate noorteprojektide ja noorteprogrammide teostamise kaudu.
Kui 2000. aastate alguses võrdus paljudele noortekeskuse mõiste sõnapaariga koht noortele ja eesmärgiks oli leida alternatiive tänaval olemisele, siis aastast 2005, kui Eestis oli kokku 140 noortekeskust (tänasel päeval ~230), sai järk-järgult noortekeskuse eesmärgiks mõtestatud protsessipõhine tegevus, kus võtmesõnaks on noor ja tema vajadused. Ja nii on see tänaseni.

Kuna olin ise üks tulihingeline noortekeskuste loomise pooldaja siis tean, et mitmete noortekeskuste loomise taga oli ja on noorte ja noorsootöötajate tahe näidata, et noored vajavad spetsiaalselt neile mõeldud kohta. See on ka põhjus, miks tihti lepitakse ka veel täna noortekeskustele ehk alati mitte kõige sobivamate ruumidega. Samas on riiklikul tasandil noortekeskuste vajadus teadvustatud ning tänaseks on ligi 40 noortekeskust saanud noortekeskuse remondiks või ehituseks tuge Euroopa vahenditest, teine sama palju ja ehk veidi enamgi Eesti riigi või KOV enda eelarvest. On ehk huvitav veel teada, et esimene päris noortekeskuseks ehitatud noortekeskus on Illuka noortekeskus, mille ehitust toetas kohalik omavalitsus ise. Siiski vajab veel 50% tänaseid noortekeskusi veel sarnast toetust. Seda näitas viimane ERF projekikonkurss kus pea 100 noortekeskust tuge taotles.
Noortekeskused on kindlasti tulnud, et jääda. Seda on näidanud ka noortekeskuste edulood näiteks Norras, kus alles 2014. aastal tähistati 60. aastat esimese noortekeskuse loomisest. Oleme küll selle numbriga võrreldes alles esimese veerandi juures, suudame me juba täna pakkuda samaväärseid võimalusi paljudele Eesti noortele.

Pühapäev, 25. jaanuar 2015

Mis asutus see Eesti ANK ikkagi on?

Et alustada algusest tuleks rääkida veidi, millise asutuse juhiks ma siis õigupoolest juba seitsmendat aastat olen.

Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid neli noortekeskust, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) noortekeskuste loomiseks koolituse, kus said osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Aastase koolituse lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit ja nii loodigi Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ehk Eesti ANK 9. novembril 2001.
Eesti ANK alustas aktiivset tegevust 2002. aasta algusest. Selleks hetkeks oli Eestis avatud kokku ligi 60 noortekeskust. Esimeseks oluliseks ülesandeks oli noortekeskuste tegevuse ühtlustamine läbi avatud noorsootöö meetodi tutvustamise Eestis. Värskete, enamuses aastaste, noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli muidugi see, et lisaks kohalike omavalitsuste tagasihoidlikule toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt.

Ilmselt on enamustele uudis, et tänase teada-tuntud maakondliku ANK konkursi lükkas käima Eesti ANK 2003. aastal koostöös Haridusministeeriumiga. Konkursi eesmärgiks oli aktiviseerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil noortekeskuste projektide toetamise kaudu. Tulemus oli aga oodatust paremgi sest aastaga (2003- 2004) kasvas noortekeskute arv pea kaks korda ehk 120-le. Maakondliku ANK konkursi loomisega pandi paika ka esimesed noortekeskustele seatud tingimused. Nimetatud baastingimused kui ka konkurss toimetab tänaseni.
2006. aastal hoogustus noortekeskuste koostöö veelgi, sest Eesti ANK koostöös HTMiga (HMN toel) käivitasid projektikonkursi „Avatud noortekeskus, kui varaait“, mille  eesmärgiks oli noortekeskuste arendamine ja noortele suunatud tegevusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine. Konkurssi korraldati neli aastat ja on tänaseks liikunud huvikoolidele. Loodame väga, et see jõuab ükskord ringiga ANK-le tagasi.

2007. aastast hakati noortekeskuste taristu parendamisse suunama välisfinantse struktuuritoetuste kaudu. Esimesel perioodil said toetuse ehitada uus või renoveerida vana noortekeskus pea 1/5 olemasolevatest noortekeskustest. Ühte neist noortekeskustele suunatud projektikonkurssidest koordineeris Eesti ANK.
Rahalisi ressursse ei suunatud aga ainult betooni vaid taristu parendamisele järgnesid struktuurtoetused noorsootöö teenuse kvaliteedi arendamiseks. 2010- 2013 vedas Eesti ANK 1 miljoni euro eelarvega suurprojekti, mille toel said 137 noortekeskust rahalist tuge, et  pakkuda huviringe, tutvustada tööelu, avada kogukonna arengut toetavate noorte omaalgatuste fonde, korraldada laagreid ja tagada mobiilse noorsootöö teenus oma piirkonnas. On hea meel, et kõik eelpool nimetatud tegevussuunad on tänaseks kinnistunud, kui noortekeskuste igapäevased tegevused ja suurem osa kohalikest omavalitsustest on nimetatud tegevuste rahastamise üle võtnud.

Perioodil 2008- 2013 lükati Eesti ANK eestvedamisel käima mitmeid üle-eestilisi noortekeskuste ühisprojekte nagu „Keskkonnasõbralik noortekeskus“, „Tulevikulinn“, „IT-öö“, „Euroopa Päeva tähistamine“, „IDEE-24“, noortekeskuste suvekool jne. Alguse oli saanud ajastu, kus ühing aitas läbi ühistegevuste kas lahendada mingit ühiskonna kitsaskohta või suunata tähelepanu noorte kaasamise vajalikkusele.
2013. aastal kinnitas Eesti ANK üldkogu arengukava aastateni 2020. Peamiseks märksõnaks jäi endiselt noortekeskuste tegevuste mõjususe suurendamine noorte arengu toetamisel. Selleks toimetab ühing mitmel alasuunal- koolitab ja nõustab, loob analüüsitööriistu, esindab noortekeskusi kohalikust Euroopa tasandini ja lükkab käima erinevaid programme, mille kaudu on võimalik suunata lisaressursse kohalikule tasandile. 2015. aastal on Eesti ANK osaline 32 koostöövõrgustikus, millest 5 on rahvusvahelisel tasandil.

2015. aastal, kui Eesti ANK koordineerib või osaleb 7-s suurprojektis, Eestis toimetab üle 230 noortekeskuse, millest 130 on Eesti ANK liikmed, on vabatahtlikkuse alusel toimetavast ühingust saamas 8-liikmeline palgaline tegevmeeskond, kellest igaühel on täita oma roll. Mina täidan siis siinkohal tegevjuhi rolli. Lisaks on ühingul väga tegus juhatus, kes on pannud ühingu arendamisse oma hinge.
Loodetavasti sai ka teile veidi enam selgemaks, millega me oleme tegelenud. Tänastest ja homsetest plaanidest juba järgmistes postitustes.

Uuel aastal uue hooga...

Alanud on uus aasta. Ootamas uued tegemised ja ideed. On hea võimalus panna alus uutele traditsioonidele ning alustada Eesti ANK tegevjuhi blogi pidamist. Seda enam, et juba järgmisel aastal tähistab Eesti ANK oma 15. sünnipäeva.

Eestis on täna juba pea 5000 noorsootöötajat, kes kõik teevad oma parima, et toetada noort tema eluteel. Et noorsootöötajatel oleks tagatud kohalikul tasandil lisatuge, on Eestis loodud mitmeid ühinguid sh Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, mis ühendab eelkõige noortekeskuste noorsootöötajaid. Igal ühingul on oma nišš ja ülesanded, mida just nemad saavad valdkonnas ära teha või kaasa aidata.
Selge on aga see, et kõik ei jõua iga ühingu tegemiste ja hingeeluga pidevalt kursis olla ja nii tekib ikka küsimusi, et mida te teete ja mis kasu meist neile või teistele institutsioonidele on? Suurem osa tegemistest on kindlasti nähtavad aga nagu ikka on palju tegemisi, millest igapäevaselt ei räägita ning pigem nimetatakse neid nn jooksvate küsimuste lahendamiseks, jättes tunde, et need on midagi väikest ja mitte nii olulist. Tegelikkuses eestkosteorganisatsioonide  töö seisnebki väikestes asjades, mis panevad liikuma mitmeid pikki ja olulisi protsesse ja mille mõju tihti on nähtav alles aastate pärast. Aga seetõttu ei ole need vähem olulised.

Seetõttu leiangi, et oleks oluline kirjutada seda blogi, et rääkida ühingu lavatagusest tööst ning selle kaudu hoida kõiki kursis, mis toimub noorsootöös, noortekeskuste töös või ühingu köögipoolel.
Loodan, et ka Teie leiate selle olevat põneva ning kiikate aeg-ajalt seda blogi ning avaldate arvamust, kas oleme õigel teel? Kindlasti ei tasu siit otsida lõplikku tõde. Leida võib siit minu tõlgendust olukordadest, mis mind igapäevaselt valdkonnas ümbritsevad.
Lugupidamisega,
teie, 
Heidi Paabort
Eesti ANK tegevjuht