Mis asutus see Eesti ANK ikkagi on?

Et alustada algusest tuleks rääkida veidi, millise asutuse juhiks ma siis õigupoolest juba seitsmendat aastat olen.

Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid neli noortekeskust, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) noortekeskuste loomiseks koolituse, kus said osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Aastase koolituse lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit ja nii loodigi Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ehk Eesti ANK 9. novembril 2001.

Eesti ANK alustas aktiivset tegevust 2002. aasta algusest. Selleks hetkeks oli Eestis avatud kokku ligi 60 noortekeskust. Esimeseks oluliseks ülesandeks oli noortekeskuste tegevuse ühtlustamine läbi avatud noorsootöö meetodi tutvustamise Eestis. Värskete, enamuses aastaste, noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli muidugi see, et lisaks kohalike omavalitsuste tagasihoidlikule toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt.

Ilmselt on enamustele uudis, et tänase teada-tuntud maakondliku ANK konkursi lükkas käima Eesti ANK 2003. aastal koostöös Haridusministeeriumiga. Konkursi eesmärgiks oli aktiviseerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil noortekeskuste projektide toetamise kaudu. Tulemus oli aga oodatust paremgi sest aastaga (2003- 2004) kasvas noortekeskute arv pea kaks korda ehk 120-le. Maakondliku ANK konkursi loomisega pandi paika ka esimesed noortekeskustele seatud tingimused. Nimetatud baastingimused kui ka konkurss toimetab tänaseni.

2006. aastal hoogustus noortekeskuste koostöö veelgi, sest Eesti ANK koostöös HTMiga (HMN toel) käivitasid projektikonkursi „Avatud noortekeskus, kui varaait“, mille  eesmärgiks oli noortekeskuste arendamine ja noortele suunatud tegevusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine. Konkurssi korraldati neli aastat ja on tänaseks liikunud huvikoolidele. Loodame väga, et see jõuab ükskord ringiga ANK-le tagasi.

2007. aastast hakati noortekeskuste taristu parendamisse suunama välisfinantse struktuuritoetuste kaudu. Esimesel perioodil said toetuse ehitada uus või renoveerida vana noortekeskus pea 1/5 olemasolevatest noortekeskustest. Ühte neist noortekeskustele suunatud projektikonkurssidest koordineeris Eesti ANK.

Rahalisi ressursse ei suunatud aga ainult betooni vaid taristu parendamisele järgnesid struktuurtoetused noorsootöö teenuse kvaliteedi arendamiseks. 2010- 2013 vedas Eesti ANK 1 miljoni euro eelarvega suurprojekti, mille toel said 137 noortekeskust rahalist tuge, et  pakkuda huviringe, tutvustada tööelu, avada kogukonna arengut toetavate noorte omaalgatuste fonde, korraldada laagreid ja tagada mobiilse noorsootöö teenus oma piirkonnas. On hea meel, et kõik eelpool nimetatud tegevussuunad on tänaseks kinnistunud, kui noortekeskuste igapäevased tegevused ja suurem osa kohalikest omavalitsustest on nimetatud tegevuste rahastamise üle võtnud.

Perioodil 2008- 2013 lükati Eesti ANK eestvedamisel käima mitmeid üle-eestilisi noortekeskuste ühisprojekte nagu „Keskkonnasõbralik noortekeskus“, „Tulevikulinn“, „IT-öö“, „Euroopa Päeva tähistamine“, „IDEE-24“, noortekeskuste suvekool jne. Alguse oli saanud ajastu, kus ühing aitas läbi ühistegevuste kas lahendada mingit ühiskonna kitsaskohta või suunata tähelepanu noorte kaasamise vajalikkusele.

2013. aastal kinnitas Eesti ANK üldkogu arengukava aastateni 2020. Peamiseks märksõnaks jäi endiselt noortekeskuste tegevuste mõjususe suurendamine noorte arengu toetamisel. Selleks toimetab ühing mitmel alasuunal- koolitab ja nõustab, loob analüüsitööriistu, esindab noortekeskusi kohalikust Euroopa tasandini ja lükkab käima erinevaid programme, mille kaudu on võimalik suunata lisaressursse kohalikule tasandile. 2015. aastal on Eesti ANK osaline 32 koostöövõrgustikus, millest 5 on rahvusvahelisel tasandil.

2015. aastal, kui Eesti ANK koordineerib või osaleb 7-s suurprojektis, Eestis toimetab üle 230 noortekeskuse, millest 130 on Eesti ANK liikmed, on vabatahtlikkuse alusel toimetavast ühingust saamas 8-liikmeline palgaline tegevmeeskond, kellest igaühel on täita oma roll. Mina täidan siis siinkohal tegevjuhi rolli. Lisaks on ühingul väga tegus juhatus, kes on pannud ühingu arendamisse oma hinge.

Loodetavasti sai ka teile veidi enam selgemaks, millega me oleme tegelenud. Tänastest ja homsetest plaanidest juba järgmistes postitustes.