Being young, means being in transition!

Need, kes jälgivad Eesti ANK tegemisi on ilmselt kursis, et osalen alates oktoobrist (2014) Euroopa Komisjoni noorsootöö valdkonna ekspertgrupis, millele on antud mandaat, et uurida ja kokku kirjutada raport, kuidas noorsootöö toetab noore väljakutseid teekonnal haridusest tööellu. Arvan, et sealne toimuv ja tehtav on põnev ka teistele kuulda. Nii saab selgemaks, miks sellised ekspertgrupid üldse komisjoni juures toimetavad ning, mis kasu sellest võiks tulla nii Eesti ANK-ile kui ka laiemalt Eesti noorsootööle.

Euroopa Komisjon jälgib oma tegemistes Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistikku (Framework for European cooperation in the Youth field 2010-2018), mille juurde on loodud tööplaanid (EU Work Plan for Youth for 2014-2015). Noortevaldkonnas ei tee Euroopa Liit liikmesriikidele ettekirjutusi kuid soosib koostööd ja loob tingimusi üksteiselt õppimiseks. Otsustustasandeid on kolm- ministrite, Alaliste Esindajate Komitee ja töörühmade tasand. Viimaste alla kuuluvad ka erinevad ekspertgrupid, mis on siis mõnel korral alguse saanud eesistujamaa poolt väljatoodud järelduste raames. 

Ekspertgrupp, milles osalen mina, tõstatati Leedu eesistujamaa raames, kui leiti, et noorsootöö väärtus teiste valdkondade poolt ei ole ühtlaselt tunnustatud. Eelkõige nähti noorsootöö suurt väärtust vähemate võimalustega noorte toetamisel tööturule. Ekspertgrupp peab oma järeldused ja raporti valmis saama 2015. aasta lõpuks. Osaleda saavad kõik 27 liikmesriiki. Samas on osalus vabatahtlik ja, kui liikmesriik ei soovi osaleda, siis ei ole see kohustus. Samas hoitakse kõikide riikide vastutavaid ministeeriume toimuva osas kursis.

Ekspertgruppide töö on üldjoontes sarnane. Erinevus on vaid teema püstituses. Kuna me kõik räägime samast valdkonnast, on hea teada, milles on juba eelnevalt kokku lepitud, et mitte kaotada aega sama teema arutamiseks. Ekspertgrupp toimetab koos ligi aasta.

Tänaseks on oma töö lõpetanud mitmed teised ekspertgrupid (nt grupp, mis tegeles mitteformaalse ja informaalse õppe teemaga) ja nende raportid on kättesaadavad kõikidele. Märtsis annab oma raporti välja noorsootöö kvaliteedi ekspertgrupp, mille juht Jonas Agdur Rootsist (Eesti ANK teeb temaga koostööd mitme teise projekti teemal) käis oma tulemusi esitlemas ka meie kolmandal kohtumisel. 

Põhisõnum, mis ekspertgrupp välja tõi on riikide erinevus, mis ei ole ilmselt kellelegi üllatus. Samas andis ta lootust, et on võimalik luua raamistik ja juhend, mis aitab igal riigil luua just neile sobiva süsteemi noorsootöö kvaliteedi arendamiseks sh indikaatorite vajaduse mõju hindamise tarbeks. Oluline on ka mõistete ühtlustamise kavatsus ja kokkulepete saavutamine, mis on noorsootöö ja mis teeb noorsootöö kvaliteetseks. Jonas kiitis ja tõi välja ESF toel ja ENTK eestvedamisel Eesti noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mida on Austria kolleegid juba veebruaris tulemas Eestisse kaema.

Lähtuvalt sellest saab meie ekspertgrupp võtta aluseks kvaliteetse noorsootöö kokkulepitud mõiste ja nüüd alustada oma tööd, et analüüsida häid näiteid, kuidas erinevates riikides on meile antud mandaadi teemadega tegeletud. Mis on olnud edukuse aluseks ehk tulemusliku töö märksõnad? Valminud on heade praktikate analüüsimiseks vajalik alusdokument. Ühe näitena esitlesin mina noortekeskuste 3-aastast ESF alameedet (Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste), mille raames andsid oma panuse 137 noortekeskust üle Eesti.

Et aga minna päris algusesse siis esimesed kaks kohtumist keskendusid eelkõige noorte väljakutsetele ühiskonnas, mis on siis eelkõige seotud teekonnaga haridusest tööellu. Ekspertgrupi poolt väljatoodu ei ole erinev sellest, millega ka meie iga päev silmitsi seisame. Lisaks leidsime, et samad väljakutsed on tänasel päeval ka täiskasvanute ees. Kuna noored on olukorras, kus neil on kõige vähem võimalusi oma elu üle otsustamises, tõusebki esile noorsootöö väärtus.

Arutasime ka mõiste transition (suundumine, siirdumine, teekond) tähendust. Kas me oleme ühel meelel, mis see on? Kas me räägime siinkohal vaid ühest kindlasti suunamisest koolist tööle või on noorsootöös tehtav laiaulatuslikuma tähendusega? Ekspertgrupp leidis, et noorsootöö peamine eesmärk ei ole noorele töö leidmine vaid noore sisemise valmisoleku suurendamine oma eluga hakkama saamisel. Olgu selleks siis oma identiteeti leidmine, tulevikupildi tekkimine, oma ressurssidest (andekus, kirg, soovid, kompetentsid, huvid) aimu saamine, aktiivne olemine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu ja häid suhteid oma perega. Väljakutsele vastamiseks on vaja leida tööd ja oma kohta ühiskonnas. Sisemise valmisoleku olemasolul soovib inimene ka enam ühiskonnas kaasa rääkida. Nagu näha on kõik omavahel seotud. Olla noor tähendab pidevat teekonda. 

Töö leidmine on vaid üks osa teekonnast ja ehk teiste teekonna osade tulemus (koha leidmine ühiskonnas, enda identiteedi leidmine, sotsiaalse võrgustiku tekkimine, motiveeritus).

Teiste valdkondade teadlik mõjutamine/muutmine ei ole noorsootöö eesmärk omaette, kuid valdkondade vahelised seosed ja sünkroonis toimimine see eest määrava tähtsusega.  

Peamised väärtused noorsootöös teiste valdkondade jaoks on eelkõige selles, et meie läheneme noorele tervikpilti silmas pidades. Meie jaoks on võrdse tähtsusega  kõik noore ees seisvad väljakutsed. Me ei pea töö leidmist tähtsamaks näiteks noore identiteedi leidmisest. Noorsootööl on alati positiivne lähenemine, kaasav, lugupidav ja teist poolt austav, algatab dialoogi, näeb noort, kui ressurssi, põhineb usaldusel, kasutab mitteformaalse ja informaalse õppimise võimalusi, seega õpitakse ja saadakse kogemusi läbi tegemiste.

Nüüd on ees suur töö ehk luua strateegia, kuidas me saame juba tänaste heade praktikate ja tõendite abil tõendada/tõestada noorsootöö suurepäraseid tulemusi ekspertgrupile antud teemal. Kogudes häid näiteid püüame leida parima võimaluse, kuidas seda kõike esitleda ja suunata erinevate tasandite ja valdkondade otsustajatele. Kuna Läti eesistujamaa perioodil (2015 esimene poolaasta) tõstatatakse valdkondade ülese noorsootöö tähtsus, siis on siinkohal hea võimalus ka meie ekspertgrupil oma tööd esitleda ja teemas kaasa rääkida.

Ilmselt on selles kõiges ka koht nägemusel, et noorsootööl on samuti suur panus majanduse arengusse. 2012. aastal Iirimaal tehtud uuringu tulemusel järeldati, et ühe euro investeerimine noorsootööse säästis või teenis riigile 10 aasta perspektiivis tagasi 2,22 eurot.  Iirimaa puhul säästeti või teeniti investeeringute tõttu 10 aasta jooksul 289 miljonit eurot.

Usun, et ekspertgrupi töö on suure väärtusega igale osapoolele. Kasu saab sellest aga meile kõikidele olema eelkõige siis, kui me ise oleme avatud uutele ideedele ja võimalustele.