Esmaspäev, 23. veebruar 2015

Ma olen Väljavalitu!

Mõned asjad, mis meie ellu tulevad, on lihtsalt ette nähtud. Mina ei tea, kelle poolt ja kes see viitsib kõikide inimeste radu jälgida, et sinna õigel ajal kive ja vahvaid inimesi ette veeretada, aga ma olen kindel, et just nii see on.

Osalesin hiljuti Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris toimunud praktikajuhendajate avaseminaril, kus üks kooli esindajatest toonitas, et õppurite vastuvõtmisel hindavad nad kriitiliselt õppima asuja tahet ja soovi just seda konkreetset eriala omandada. 12 aastat tagasi püüdsid nad ilmselt ka minu sisseastumisvestlusel sellest aru saada ja tundub, et jätsin üsna veenva mulje, kuigi ma ei tea siiamaani, kuidas ma üldse selle kooli ja eriala tookord avastasin, sest sellist sõna nagu "noorsootöö" polnud ma vist küll enne kunagi kuulnudki. Aga ju siis pidi nii minema...

Või siis teine näide sellest, kuidas ma kolm suve tagasi oma kahe venna ja pojaga Krimmi puhkama sõitsin (mõni lugeja kindlasti teab, et just seal – endisel Ukraina poolsaarel viisin ma 9 aastat tagasi ellu oma aastast EVT-projekti) ning kohtasin seal olles noori eesti mehi, kes samal ajal samas kohas puhkamas. Ühega nendest ärkame nüüd hommikuti koos... Meie teed lihtsalt viisid just sellel päeval just sellesse kohta – kodust 2000km kaugusele, et seal teineteist leida :)

Ma olen noorsootöötaja.
Eesti ANK on minu elus olnud sellest ajast peale, kui ma 10 aastat tagasi seda tööd Saue Noortekeskuses alustasin. Uudishimulik ja sotsiaalne nagu ma olen, pressisin ennast ikka toonase juhatajaga Eesti ANK üldkogudele ja kohtumistele kaasa. Esimene pakkumine juhatusse kandideerida tuli sellelt samalt juhatajalt, 2009. aastal toimunud kevadisel üldkogul ja ringreisil. See pakkumine tuli aga nii valel ajal kui veel tulla sai, sest kiired arvutused (mul on täna viieaastane poeg!) näitavad, et ma (loe: me) ei saanud tol hetkel kuidagi liituda ega panustada. Mis Te arvate, et mu ülemus teadis, et ma rase olen või? Muidugi mitte! Seega, Eesti ANK koos oma juhatusse uute liikmete otsimisega sundis mind tookord saladust päevavalgele tooma :D Ja ma ei olnud ainuke!

Aga lastel on komme kasvada.


Ja 2013. aastal, samal ajal, olin ma valmis. Ma olin suureks saanud ja valmis vastutust võtma. Ühena Eestimaa vanimatest noortekeskustest (ikka seesama Saue), mille juhiks ma vahepeal olin jõudnud saada, tundus see nii loomulik, et oma kogemustepagasiga on meie püha kohus panustada ka üle-eestiliselt. Mäletan väga hästi seda üldkogu seal Järvakandis. Õhtuseid mänge, kus plastmasslusikatega tuli vett suust suhu edasi anda... Oi seda kampaaniat, neid lubadusi...

Järgmisel hommikul sai minust Väljavalitu!

Sellest on tänaseks möödas kõigest kaks aastat, aga teisi nii teguderohkeid annab otsida. Ma olen nende kahe aasta jooksul kasvanud rohkem kui vist kogu eelmise elu jooksul kokku. Erialaselt. Juhatuse liikme staatus ei tähenda sugugi ainult seda, et saan ilusa kleidi selga tõmmata ja mööda erinevaid maailma asutusi Eesti ANKi esindamas käia. Ei. See tähendab tundidepikkuseid juhatuse koosolekuid, see tähendab väsitavaid välislähetusi, see tähendab inimestele "nuiaga pähe tagumist", et nad ometi aru saaksid, miks ja mis tööd me teeme. See tähendab hilisöiseid projektide lugemisi-kommenteerimisi, varahommikusi arvamuseavaldusi, artiklite kirjutamist. See tähendab, et tuleb olla kohal – siin ja praegu. See tähendab lugematuid kohtumisi kõikide meie ala proffide ja spetsidega nii siin- kui sealpool piire. See tähendab sündmuste korraldamist, koordineerimist, elluviimist, aruandmist. See tähendab kompromisside leidmist ja järeleandmisi...

Ja ometi...

Ma pole näinud ühtki nii hästi ja operatiivselt toimivat meeskonda (kui Saue Noortekeskuse pere muidugi välja arvata) vaatamata asjaolule, et kõik liikmed on mööda Eestimaad laiali. Siin tiimis on kõik võrdsed ja kõigi arvamus on oluline. Siin vaieldakse otsused omavahel selgeks ja kui need siis lõpuks langetatakse, on kõik nendega nõus. Eesti ANK juhatusse kuuluvad Eestimaa noorsootöö tippteadjad, kelle käe alla soovitan õppima-arenema-edenema minna igaühel, kes selles valdkonnas pikemalt tegutseda plaanib.

Ma olen alati arvanud, et Eesti ANK on noortekeskuse jaoks selline kvaliteedimärk – põhimõtteliselt – kui Sinu keskus ei kuulu Eesti ANKi, siis seda pole sama hästi kui olemas. Aga juhatusse kuulumine on veel klass omaette – siin tunnen ennast tõesti kui Väljavalitu ja ütlen alati ja igal pool uhkusega, et ma olen Eesti ANK JUHATUSE LIIGE!

Ma ei kahetse juhatuses olemise aegadest mitte ühtegi hetke ja võite kindlad olla, et ma kandideerin veel tagasi :)

Kristi Kruus, Saue NK, Eesti ANK juhatus



Reede, 20. veebruar 2015

Üksi saab kiiremini, üheskoos kaugemale!

Igal hetkel on oma eellugu, meie elu koosneb lugudest. Nii ka seekord. 

Oli aasta 1998 kui Rõuge noored said oma noortekeskuse, mis alustas tööd oma oskuste ja teadmistega ning sisetunde ajel. Mõne aasta möödudes oli kuulda, et Põltsamaal tegutseb Noorteühendus Juventus, mis teeb sarnaseid asju nagu meie, saadab inimesi rahvusvahelistessse projektidesse, teevad aktiivselt kohalikku noorsootööd. Need olid nagu paralleelelud aga üksteisest peaaegu 200 km kaugusel. Täna on südames soe tunne mõelda, et seal oli meie Heidi toimetamas. Aga ikkagi nokitseti omaette edasi, hoogustasime Võru maakonna noorsootööd, et oleks kellegagi koostööd teha ka maakonna tasandil. Asjad edenesid, meieni jõudis Varaaida programm, tekkisid koolitused, mis viisid kokku noorsootöö inimestega teistest maakondadest, võrgustik laienes. Meie keskusesse Rõuges sattus pidevalt delegatsioone, ka noorsootöötajaid Eestit, Lätist, kaugemalt. Üks põnev vahejuhtum endise Eesti ANK tegevjuhi Heliga kui tal autol küte otsa sai ja hädast päästis välja minu äiapapa kui piimaautomehe küttetagavara, viis pisut lähemale ja isiklikule kontaktile ka Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega ehk siis organisatsiooniga, mis Juventuse kõrval Põltsamaal tegevust arendanud. Maakonnas olid selle ühendusega liitunud juba mõned keskused, meie ikka kahtlesime. Mõtlesime, et mis sellest siis ikka muutub, toimetame oma tegemisi edasi.....

Ühel päeval oli tollane ESF noortekeskuste programmi noorsootöö spetsialist Kristi Kruus kohtumas Võrumaa noorsootöötajatega ning innustamas meid ja valgakaid ikka ühinema. Käimas olid ka juba ühised projektid, ESF programm. Ühel maakonna noorsootöötajate järjekordsel kohtumisel kuulsin teisi rääkimas mingitest kavadatavastest programmidest ja dokumentidest noortekeskuste üle. JA SIIS SEE TUNNE TULI, et kas need kaks paralleelmaailma Rõuges ja Põltsamaal on jõudnud kohtumiste ristteele? Minu ees olid küsimused, et kas tahan jätkata oma keskusega omaette nokitsedes või astuda ühisesse paati ja saada osa kõikidest olulistest plaanidest ja tegevustest, mis ühendavad paljusid keskusi üle Eesti. JAH, MA TAHTSIN SEDA, MEIE KESKUS TAHTIS SEDA! Tahtsin, et meie keskus oleks tugev teiste tugevate seas, et me ei oleks enam paralleelmaailm vaid ühine „päikesesüsteem”. See liitumisotsus ei vajanud volikogus põhjalikke argumente, kõik sujus kiirelt ja toetavalt. JA SIIS LÄKS LAHTI! ....


Ja siis ma mõistsin, milliseid lahedaid protsesse olin endast eemal hoidnud. Mõistsin seda, et kui ma soovin panustada oma keskuse heaolusse, siis tuleb panustada kogu Eesti koostöösse, sest ühiselt tehtud ettevõtmistel on jõudu, neil on mõju, mis kandub lõpuks igasse keskusesse. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega liitumine on toonud minu ja meie noorteni põnevad suvekoolid, meie noorsootöötajateni lahedad koolitused, meie pädevus oma töös on kordades kasvanud. Mind ühendab üle Eesti erinevate keskustega ühtne võrgustik, arutelugrupp, kohtumised, seminarid, maililistid, kus leida oma mõtetele ja kahtlustele tuge. 


Mul on olnud õnn viimased kaks aastat kuuluda ka Eesti ANK juhatusse, minu tänu kõigile minu eest hääletanutele. Olen täitnud antud lubaduse suurendada rahvusvahelist partnerlust alustades just seda valdkonda tugevdava strateegilise koostööprojektiga Soome ja Sloveeniaga. Eesti ANKi kuulumine on andnud võimaluse olla ekspert maakondlikus noortekeskuste toetusprogrammis, aidata kaasa Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude projektide hindamise ekspertgrupis. Noortekeskuses on viidud ellu nii ESF programmi, NEET noorte toetusprogrammi, meid ühendavad teiste keskustega ühised noortenädala kampaaniad, oleme õppinud uusi meetodeid, mobiilsest noorsootööst on saanud töö osa, selles protsessis olen õppinud ise nii palju, samuti meie keskuse noorsootöötajad ning suurt kasu on saanud meie noored.

Kui märkad, et kusagil nagu näiteks Eesti ANK-s tehakse midagi sarnast nagu sa ise, siis võta ette see samm, et astuda lähemale, uurida, lüüa kaasa ja saada osa sellest ühistegemisest. Olen kohtunud maailma lahedaimate inimestega ja üksteise mõistmise on lihtsaks teinud see, et meie silmis ja südames on sama säde. Ära jäta ennast sellest ilma! 

Kerli Rõugest


Üksi saab kiiremini, üheskoos kaugemale!


Neljapäev, 12. veebruar 2015

Kõike, mida saab mõõta, saab ka arendada!

Eesti ANKis on alanud uus ajastu. RISE ajastu. Nime taga peitub koostööriikide algustähtedest koosnev kombinatsioon. RISE ehk Rumeenia, Iirimaa, Rootsi (Sweden) ja Eesti. Tegemist on strateegilise partnerlusega, mis sai ametliku alguse paar päeva tagasi (9.02), kui Göteborgi lendas 9 inimest, et arutada, mis selle 2 aasta jooksul plaanitakse ära teha. Erasmus+ poolt toetatud projekti ametlik nimi on „RISE for common systems for documentation of youth work“. Projekti koordineerib Rootsi pool (www.keks.se).

Kui nüüd algusest peale asi rääkida siis on see idee saanud alguse 2012. aastal Eestist, kui Eesti Noorsootöö Keskus vedas üht põnevat konverentsi noorsootöö tulemuste mõõtmisvõimaluste kohta ja kutsus esinema Rootsi ja Iiri esindajad. Olin ka ise tookord saalis ja mäletan hästi neid ettekandeid. Õhtuste arutelude kaudu jõuti arusaamiseni, et teema on kõiki paeluv ja seda tuleks edasi ajada. Sel hetkel ei olnud Eesti ANK veel asjaga seotud. Juba varsti põrutas üks delegatsioon Iirimaa poole, mille delegatsioonis oli meie poolt Pille Rokk. Ka Anne Õuemaa oli tookord seal aga esindas siis teist asutust. Igatahes läks see kuidagi nii, et idee arendamise raames sai Eesti ANK ametlikuks osapooleks, et võtta vastu suur väljakutse ja vedada koos teiste riikidega sellist projekti, mille suhtes on huvi äratanud ka Euroopa Komisjon. Nimelt veab Rootsi koostööpartneri juht Jonas Euroopa Komisjoni noorsootöö ekspertide gruppi noorsootöö kvaliteedi teemal. Tema kaudu on see info jõudnud kaugemale.

Aga, mida me siis teha plaanime? Soovime luua ühtset üle-euroopalist noorsootöö dokumenteerimise süsteemi, mis aitaks meil oma tööd analüüsida ning nähtavamaks muuta. Seda siis ühise veebiplatvormi ehk logiraamatu kaudu. Platvormi esimene versioon peab valmis saama 2015. aasta lõpuks, peale mida algab testimine. 2016. aasta lõpuks valmib logiraamatu lõplik versioon (sh manuaal selle kasutamiseks).  Sellise süsteemi loomise puhul peab arvestama, et see on vaid üks osa kvalieediringist ja selle kaudu kõike ootusi täita ei saa. 

Kõik osalevad riigid (Rumeenia veidi vähem) kasutavad juba täna erinevaid tööriistu, et noorsootöös toimuvaid tegevusi kui ka protsesse dokumenteerida. On paremaid ja vähem paremaid analüüsivorme. On selge, et igas riigis ei vasta olenemata tööriista kvaliteedist tulemused alati ootustele sest noorsootöös ei olda harjunud sellist lähenemist kasutama sest peamine töö on ju ikkagi noorega suhtlemine. Töö igapäevane mõtestamine ja analüüsimine jääb aga paraku tahaplaanile. 

Ilmselt võiks teemal noorsootöö mõtestamine pikalt arutada sest poolt ja vastu argumente on võrdselt. Aga oluline siinkohal ei olegi niivõrd küsimus selle tööriista ülesehitamise ja kasutamise kohta, kuivõrd tuleb selgeks teha, miks meil sellist instrumenti üldse vaja on. Mis infot me vajame ja kuidas saadud infot töötleme või kasutame? Kas kogume infot, mis on meie eesmärkide täitmise analüüsiks vajalikud või saame selle kaudu teada, mida on vaja arendada? 

Noorsootöös oleme me harjunud selgitama tööd läbi emotsioonide, lugude ja teatud mõttes spekulatsioonide. Meil on noorsootöö valdkonna erisustest lähtuvalt väga keerukas midagi tõestada ja nii püüame noorsootöö väärtust visualiseerida läbi teiste võimaluste. Nüüd, kui valdkond on saamas sisse uue hoo on mõistlik lisaks lugudele ja emotsioonidele juurde tuua ka tõendid ehk mõtestatud ja ühtsete põhimõtete alusel kogutud statistika. Logiraamat, mida kasutame näiteks Eestis annab täna väga hea ülevaate, kui palju noori täna keskuses käib. Lisaks saab näha nende vanust, rahvust, sugu ja staatust. On nad õpilased või tööl käivad noored. Lisaks saab täna näha, mitu unikaalset noor meil keskuses käib. Kas keskuses käivad iga päev samad 40 noort või kasutab keskust näiteks 75% piirkonna noorte arvust? Lisaks avatud osale saame juba täna näha, kui palju lapsi ja noori osaleb teistes tegevustes.

Kõik see annab parema pildi, milliseid tegevusi tehakse, millised tegevused on noorte seas olulisemad ja kui palju kogukond/noored ise keskuse võimalusi/potentsiaali ära kasutavad. Ka suhtearv avatud noorsootöö ja teiste tegevuste vahel näitab, milline mõju on ühel või teisel tegevusel olnud. Kas see on piisav? Eesti ANK plaanib nimetatud tööriista edasi arendada, et selle kaudu toetada keskusi, luues nt süsteeme, et logiraamatus saaks avada individuaalseid juhtumikaarte noorte kohta, näha noore liikumist tegevuste vahel jms. Oluline, et tegemist on tööriistaga, mis annab võimalusi paljudeks valikuteks. Iga keskus saab siis juba ise otsustada, mis on nende jaoks oluliseim. 

Mida me kindlasti logiraamatu põhjal ei tahaks teha on hakata suunama rahastust või kedagi võrdlema. Kuna noortekeskuses tehtav töö (oleme selle jaganud 10-ne erineva tegevussuuna alla) on väga erinev ja sõltub eelkõige noorte vajadustest siis ühe noorega juhtumipõhiselt tegelemine on sama oluline, kui näiteks 20-ne noorega huviringis. Oluline on, et nimetatud noored oleksid toetatud just nende vajadustest lähtuvalt. 

Suur arutelu meie kohtumisel käis noorsootöö olemuse üle. Ilmselt ei ole see kellegile üllatuseks, et noorsootööl on  erinevates riikides erinev mõiste. Ka vanus on suuresti varieeruv, 0-29. Mis on siis see ühtne alus, mida me üldse dokumenteerima hakkame? Millised on need piirid, millest edasi ei ole enam noorsootöö?  

Olime kõik nõus sellega, et noorsootöö eesmärk on toetada noore personaalset ja sotsiaalset arengut. Lisaks, et noorsootöö olemuseks on vabatahtlik osalus. Kui me hakkasime rääkima sellest, et noorsootöö baseerub mitte-formaalsel ja informaalsel õppel, tekkis minul küsimus. Kui nüüd võtta aluseks mitte-formaalõppe ametlik definitsioon siis tähendab see, et tegevus peab toimuma väljaspool formaalharidust. See tekitab omakorda küsimuse kas noorsootöötajate ja õpetajate koostöö tulemusel toimuvad ühistunnid/tegevused ei ole osa noorsootööst? Kas see on midagi, mis oleks vaid nn noorsootöö oskusteabe kasutamine ja ei ole väärt dokumenteerida? Või peaks seda nägema siiski laiemalt? Nt Eesti koolides olevad huvijuhid, kelle eesmärk ongi õppekavade rikastamine, kas nemad siis ei ole osa noorsootööst?  Lisaks noorsootöö vanglas. Kas tasub end vastandada? Kindlasti mitte. Töö koolis ja vanglas on sama oluline, kui töö keskustes. Me ei kaota seetõttu identiteeti sest noorsootöös on palju rohkemat, mida esile tuua (kui vaid MFÕ).

Minu jaoks on palju olulisem see, et noorsootöö lähtub alati noorest ehk vastab noore huvidele ja kogemustele nagu tema ise ennast näeb. See tähendab seda, et me ei paku noorele valmis programme ja ei püüa teda sinna sisse mahutada vaid vastupidi. Usun, et just selle nurga alt lähenemise kaudu jõuame me päriselt noorteni, kus nad saavad erinevaid tegevusi disainida ning võtta selle kaudu vastutuse. Noorsootöö ei ole noorte lõbustamine nende vabal ajal vaid toetab protsesse, mis on sel hetkel noore elus olulised ja vajalikud.

Arutelud viisid lõpuks tulemuseni, et hakkame dokumenteerima nn avatud/open ja drop-in noorsootööd. Uus väljend drop-in annab võimaluse dokumenteerida ka seda tööd, mis on seotud noorsootööga väljaspool keskust kui ka noorte heaks tehtavat tööd (nt ennetustöö jms), kus nad toetavad läbi noorsootöö (sh oskusteabe) noori nii koolides, programmides jne. Ühised ootused olid veel dokumenteerida grupitegevusi ja programme; unikaalseid osalejaid kui ka osalusi; noorsootöötajaid kui ka vabatahtlikke; noorte poolt loodavaid tegevusi/projekte/südmusi; vanust; sugu ja staatust. Logiraamat peaks võimaldama teatud dokumente lisada ja neid arhiveerida, lisada tegevuskavasid ja märkusi, mis vaja teha. Logiraamat peaks olema kindlasti kasutajasõbralik, pidevalt teksti salvestav, et täita seda pikema aja jooksul või tegevuse toimumisega samal ajal kartmata, et midagi vahepeal kaob.  Erinevate tasandite raportite ja tulemuste allalaadimise võimalused jne.

Alati tuleb arvestada sellega, et noored ei soovi oma andmeid avaldada, mis siis saab? Asju tuleb võtta terve mõistusega ning mõista, et selle taga võib olla teadmatus, miks me seda soovime jms. Kuna noorsootöösse jõutakse vaba tahte alusel siis ei saa registreerimine olla kohustus. Noorsootöötaja näeb ju olukorda ja saab vastavalt sellele lisada selle mure nt märkuste alla.

Arutelu all olid ka kõik juhtimisega seotud tegevused- kohtumised (juunis kohtume Rumeenias, augustis Eestis ja novembris Iirimaal), logiraamatu hange, teavitustöö, analüüsitööriistad, projekti seire, rahastamine jne. Erinevad aruanded, vahearuanded...ühesõnaga palju tööd.

Enne lennule minekut saime hulga ülesandeid, mida teha enne järgmist kohtumist. Peamine on kaardistada 4 riigi tegelikud vajadused ja need hilisemate logiraamatu kasutajatega läbi rääkida. Kas meie ootused on üldse samad?

Igatahes oleme taas põnevate väljakutsete ees...loodetavasti saab sellest alguse ka uus ajastu ses mõttes, et tulevikus väheneb noortekeskustele erinevate aruannete saatmise vajadus sest logiraamat tagab ajakohase info juba nagunii. 

Loe lisa: http://www.keks.se/internationellt-arbete/rise-2/ 

Kolmapäev, 11. veebruar 2015

Meie Inimesed

Sellel kuul, kui meie ühingu tegevmeeskonnaga  liitus seitsmes töötaja oleks ehk õige aeg kiigata, kes meie ühingusse veel oma aega ja teadmisi panustavad. 

On ju teada, et ükski ühing ei tee ise tööd, kui seal taga ei oleks õigeid inimesi. Inimesed on need, kes panevad paika ühingu põhimõtted, väärtused ja töökultuuri. Minul on seetõttu vedanud, et ühingusse on jõudnud õiged inimesed õigel ajal. Nii, et tegevjuht olla on selles ühingus lausa lust.

Kes need meie siis oleme?
Esmalt võtame luubi alla juhatuse. 

Tänane grand old lady meie juhatuses on Marika Markus, kes on ühinguga nii nagu minagi olnud seotud selle loomisest peale. Muuseas saime Marikaga tuttavaks Puiatu Põhikoolis, kus tema oli huvijuht ja mina sattusin sinna tantsuõpetaja praktikale. Marika räägib siiani, et juba siis olin ma vaikne ja tagasihoidlik, kellele ei meeldinud esineda :). Aga Marika ise tegutseb täna Ida-Virumaal ja on olnud esimese spetsiaalselt noortekeskuseks ehitatud keskuse looja ja juht. Nimelt tegutses Marika mitmeid aastaid Kurtna noortekeskuses. Tänaseks on ta teatepulga andnud edasi järgmistele inimestele. Enne Kurtnat aga tegutses Jõhvi noortekeskuse juures. Marika on olnud ka varem juhatuses ja tema juhatuse esimehe aegadel sai loodud näiteks Varaait programm. Marika vägiteod ühingu, Eesti noorsootöö ja noortekeskuste arendamisse on hindamatud. Marika on ühingu selgroog, kes teab, mis on olnud ja mida juba varasemalt katsetatud. Üks fakt, mida te ilmselt Marika kohta ei tea on see, et ta on õppinud kunagi nahkkalanteriitoodete õmblejaks.

Tiina Sinijärv on olnud vähemalt nii kaua kui mina teada tean Keila Noortekeskuse juht. Tema keskus ja meeskond on olnud alati eeskujuks paljudele teistele. Keskus teeb palju koostööd ja saab tänu oma meeskonna suurusele ja töötajate spetsialiseerumisele vastata Keila linna noorte ootustele. Tiina südameasi meie ühingus on noorsootöötaja kutse ja noorsootöö kvaliteet. Tiina panustab ka koostöösse ülikoolidega, et õppekavad vastaksid noortekeskuste ootustele. Tiina on alati väga soliidne ja vaoshoitud ning eks vahest peab tema meid ka korrale kutsuma. Hetkel on Tiina veel seotud meie rahvusvahelise partnerlusprojektiga (Eesti, Iiri, Rumeenia ja Rootsi), kus loome kahe aasta jooksul ühise noorsootöö dokumenteerimise logiraamatu, mida võivad kõik soovijad hiljem kasutada.

Einike Mölder on meie ühingu esimees. Ise tegutseb Einike Võrumaal ja on hetkel lapsepuhkusel Võru noortekeskusest. Einike ei ole küll veel väga pikalt noorsootöös toimetanud aga ometi sattus ta kiirelt teiste liikmete seast vaatevälja oma huvitavate väljaütlemiste ja põhjendatud ettepanekutega. Einike ise on ütelnud, et tema on noorsootöö vili sest peale esimese lapse sündi sattus ta Euroopa Noored Eesti büroo kaudu töötutele noortele suunatud programmi, mis aitas tal leida, mis meeldib. Ja nüüd ta siis tegutseb ja mõtleb meiega samas rütmis. Eks juhatuse esimehe asi on ühingust kõike teada ja olla pidevalt allkirjastamise vormis. Einikese südameasi on NEET-noored, tööhõive teema, tõendus- ja tõestuspõhine noorsootöö. Fakt, mida ilmselt Einikese kohta ei teata on see, et ta on aianduse erialal magister.

Kerli Kõiv, kes teda ei tea? Tema jõuab igale poole. Kuigi on pärit Rõuge vallast, mis on üks pisike vald lõunas, on ilmselt just see vald saanud Eesti noorsootöös kõige enam kiita ja esiletoomist. Nimelt see vald elabki noorte nimel. Ja see ei olegi nali. Meie ühingus on Kerli trumbiks sotsiaaltöömagistri taust ehk siis teab ta kõike noorsootööst, sotsiaaltööst ja muidugi haridusest. Ja nende kombineerimisest. Huvitegevus, tööhõive teemad, NEET-noored, võrdsed võimalused, ääremaade noorsootöö, rahvusvaheline noorsootöö. Jne. Jne. Polegi vist midagi, millest ta midagi ei tea. Igatahes on Kerli andnud ja andmas Eesti noorsootööle väga palju. Kerli paneb hetkel kokku taotlust Euroopa Noored Eesti büroole, et saaksime hakata vastu võtma või saatma vabatahtlikke. Lisaks hakkab juhtima strateegilist partnerlusprojekti, et noortekeskused aina enam kasutaks oma töö kui ka noorte arendamiseks rahvusvahelisi võimalusi.

Kristi Kruus juhib noortekeskust Sauel, Teinud on ta seda mõne aasta, samas selles asutuses on ta töötanud palju aastaid. Saue noortekeskus loodi juba 1998. aastal tolleagse sotsiaaltöötaja poolt ja kannab numbrit nr 2. Esimene Eestis loodud noortekeskus oli Narvas. Kristi on meie ühingus alati see, kes vastutab meie liikmetega tehtava töö eest. Näiteks on tema roll ka märtsi üldkogus vastutada, et kõik liikmed tunneksid end hästi ja saaksid teineteisega tuttavaks. Tema vastutab seega ühingu liikmetele pai tegemise eest. Mitte, et keegi teine seda ei teeks, oluline on, et keegi võtab selle oma südameasjaks. Kristi on muidugi ka meie eesti keele boss, tema loeb ka minu üllitisi üle ja annab alati otsekoheselt teada, kui tekst ei ole loetav ehk siis liiga kantseliit. Olen sellega harjunud, et pean oma asju pidevalt ümber tegema. Usun, et Kristi tõttu olen ka mina end palju parandanud ja saanud aru, et tõesti seda annab ka lihtsamalt sõnastada. Hetkel kirjutab Kristi taotlust, et viia üks Eesti noorsootöötajate grupp Islandile vaatlema, kuidas seal kasutatakse noorsootöö programme nt käitumisraskustega noorte toetamisel.

Uskumatu juhatus, kas pole? Nendega on lausa lust koos töötada, dialooge pidada ning olulisi sisendeid meie töösse saada. Juba märtsis on toimumas järgmised korralised juhatuse valimised. Ma väga loodan, et nad kõik mõtlevad uuesti kandideerimise peale.

Kes oleme siis need MEIE, kelle töösse nad oma mõtteid annavad? Meie, kes saame oma töö eest ka töötasu. Juhatuse töö meie ühingus tasustatud ei ole. 
Hakkame uuematest peale. 

Alates veebruarist hakkas meie juures tööle Kristel Altosaar, kes varasemalt töötas Tartu Linnavalitsuse noorsootöö teenistuse juhina. Usun, et paljud teavad teda sest tema poolt korraldatud tegevused Tartus olid alati uuenduslikud ja innovaatilised. Usun, et Kristelil on meile palju anda ja loodetavasti ka meilt midagi saada. Iseenesest hakkab Kristel meie ühingus koos Anne Õuemaaga viima läbi sotsiaalset eksperimenti ehk projekti "Murdepunkt".

Alates septembrist 2014 töötab Eesti ANKis Anne Õuemaa. Varasemalt töötas ka tema Tartu Linnavalitsuses ja nüüd juhib eelpool nimetatud projekti. Anne on loov, väga põhjalik, teab palju metoodikaid ning teab täpselt, mis tähendab näiteks motiveeriv intervjueerimine ja coaching. Ühesõnaga on Anne meie laegas, kust on alati leida uusi metoodikaid ja töövõtteid erinevate tegevuste tarbeks.

Aprill 2014 liitus meie meeskonnaga Pille Rokk, kes tegutses enne seda Märjamaa noortekeskuses. Pillel on kõrgem kunstiharidus (maalimine ja maalingute restaureerimine) ja seetõttu vastutab tema lisaks erinevatele projektide nagu "Eesti ANK eestkoste arendamine" ja  meie riskilaste suurprojekti seirete, õppevideode ja käsiraamatute loomisele lisaks ka ühingu visuaalse poole eest. Muuseas on Pille ülikooli tagasi läinud ja õpib sotsiaaltööd. Pille on ka meie ühingu mälu sest tema paneb kokku kõik meie protokollid ja tuletab kenasti meelde, kui kellelgi on miskit lubatut tegemata jäänud. Pille hoolitseb ka selle eest, et noortekeskused saaksid oma tööd dokumenteerida ja veab logiraamatu arendamise teemat.

Kõigest kuu varem, märtsis 2014 asus meie ühingusse tööle Margit Piho. Margit on varasemalt toimetanud Paide vallas, kus on juhtinud nii Paide valla noortekeskust kui ka asevallavanema rollis arendada nii hariduse kui ka noorsootöö tegevusi. Margit toimetab meie suurprojektiga. Korraldab erinevaid noorsootöötajaid toetavaid tegevusi kui ka külastab keskusi ja nõustab sisulistel teemadel. Kuna Margit elab minuga samas linnas siis satub tema töölauale ka tihti tegevusi, mille kohta võiks nimetada, et tema on minu parem käsi ja teeb ära tegevused, mis minu 24/7 töönädalasse enam ära ei mahu.

Ühingus on ka kaks inimest, kes otseselt ei tegele sisulise tööga kuid on mõlemad väga olulised, et ühing oleks ühiskonnas kuuldud ja teatud ja asjad läbinähtavad. Nimelt töötab meil veel Raivo Suni, kes on kommunikatsioonijuht ja Aita Lulla, kes on meie raamatupidaja. Mõlemad on väga täpsed ja korrektsed ja seetõttu on nendega väga hea asju ajada.

Ja jäängi veel mina. Kui vaadata kõike eelnevat, tekib küsimus, mis mina siis veel siin ühingus teen, kui kõik oleks justkui juba tehtud. Tegelikkuses on see kõik vaja kokku liita, funktsioneerima panna, kõike pidevalt analüüsida, näha ette tulevikku, riskeerida, unistada. Ja seda mulle meeldib teha. Lisaks on minu suurim südameasi hetkel toimetav Eesti ANK suurprojekt, kuhu on kaasatud 85 noortekeskust üle Eesti. Minu enda taust on samuti noorsootööga seotud. Pea 20. aastat tagasi sattusin tööle kooli huvijuhiks ja tantsuõpetajaks. 7. aastat hiljem nõustasin kolm aastat MTÜsid ja kutsekoole ning -hariduskeskusi Euroopa Liidu projektide teemal. 1999. aastal panin aluse koos mitmete kohalike aktivistidega NÜ Juventus, mis täna haldab Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust. Olin Eesti ANK üks asutajatest. 2006- 2010 aitasin kaasa Varaait programmi loomisele ja mitmetele teistele Eesti ANK suurprojektidele. 2008. aastast alates olen enda aega ning teadmisi panustanud Eesti ANKi kui tegevjuht.

Ei saa salata, et vahest küsitakse ka minu käest, et mis on minu järgmised sammud. Kas otsin uusi väljakutseid? Ei, ütlen kohe ära, et Eesti ANK on tõesti kõige parem töökoht. Inimesed on need, kelle pärast tahan ma seda teha. Ja need inimesed on juba täna minu ümber.