Mõned asjad, mis meie ellu tulevad, on
lihtsalt ette nähtud. Mina ei tea, kelle poolt ja kes see viitsib kõikide
inimeste radu jälgida, et sinna õigel ajal kive ja vahvaid inimesi ette veeretada,
aga ma olen kindel, et just nii see on.
Osalesin hiljuti Tallinna Ülikooli
Pedagoogilises Seminaris toimunud praktikajuhendajate avaseminaril, kus üks
kooli esindajatest toonitas, et õppurite vastuvõtmisel hindavad nad
kriitiliselt õppima asuja tahet ja soovi just seda konkreetset eriala omandada.
12 aastat tagasi püüdsid nad ilmselt ka minu sisseastumisvestlusel sellest aru
saada ja tundub, et jätsin üsna veenva mulje, kuigi ma ei tea siiamaani, kuidas ma üldse selle kooli ja eriala tookord avastasin, sest sellist sõna nagu "noorsootöö" polnud ma vist küll enne kunagi kuulnudki. Aga ju siis pidi nii
minema...
Või siis teine näide sellest, kuidas ma kolm
suve tagasi oma kahe venna ja pojaga Krimmi puhkama sõitsin (mõni lugeja
kindlasti teab, et just seal – endisel Ukraina poolsaarel viisin ma 9 aastat
tagasi ellu oma aastast EVT-projekti) ning kohtasin seal olles noori eesti
mehi, kes samal ajal samas kohas puhkamas. Ühega nendest ärkame nüüd hommikuti
koos... Meie teed lihtsalt viisid just sellel päeval just sellesse kohta –
kodust 2000km kaugusele, et seal teineteist leida :)
Ma olen noorsootöötaja.
Eesti ANK on minu elus olnud sellest ajast
peale, kui ma 10 aastat tagasi seda tööd Saue Noortekeskuses alustasin.
Uudishimulik ja sotsiaalne nagu ma olen, pressisin ennast ikka toonase
juhatajaga Eesti ANK üldkogudele ja kohtumistele kaasa. Esimene pakkumine
juhatusse kandideerida tuli sellelt samalt juhatajalt, 2009. aastal toimunud
kevadisel üldkogul ja ringreisil. See pakkumine tuli aga nii valel ajal kui
veel tulla sai, sest kiired arvutused (mul on täna viieaastane poeg!) näitavad,
et ma (loe: me) ei saanud tol hetkel kuidagi liituda ega panustada. Mis Te
arvate, et mu ülemus teadis, et ma rase olen või? Muidugi mitte! Seega, Eesti
ANK koos oma juhatusse uute liikmete otsimisega sundis mind tookord saladust
päevavalgele tooma :D Ja ma ei olnud ainuke!
Aga lastel on komme kasvada.
Ja 2013. aastal, samal ajal, olin ma valmis.
Ma olin suureks saanud ja valmis vastutust võtma. Ühena Eestimaa vanimatest
noortekeskustest (ikka seesama Saue), mille juhiks ma vahepeal olin jõudnud
saada, tundus see nii loomulik, et oma kogemustepagasiga on meie püha kohus
panustada ka üle-eestiliselt. Mäletan väga hästi seda üldkogu seal Järvakandis.
Õhtuseid mänge, kus plastmasslusikatega tuli vett suust suhu edasi anda... Oi
seda kampaaniat, neid lubadusi...
Järgmisel hommikul sai minust Väljavalitu!
Sellest on tänaseks möödas kõigest kaks
aastat, aga teisi nii teguderohkeid annab otsida. Ma olen nende kahe aasta
jooksul kasvanud rohkem kui vist kogu eelmise elu jooksul kokku. Erialaselt.
Juhatuse liikme staatus ei tähenda sugugi ainult seda, et saan ilusa kleidi selga
tõmmata ja mööda erinevaid maailma asutusi Eesti ANKi esindamas käia. Ei. See tähendab tundidepikkuseid juhatuse koosolekuid, see tähendab
väsitavaid välislähetusi, see tähendab inimestele "nuiaga pähe tagumist", et nad
ometi aru saaksid, miks ja mis tööd me teeme. See tähendab hilisöiseid
projektide lugemisi-kommenteerimisi, varahommikusi arvamuseavaldusi, artiklite
kirjutamist. See tähendab, et tuleb olla kohal – siin ja praegu. See tähendab
lugematuid kohtumisi kõikide meie ala proffide ja spetsidega nii siin- kui
sealpool piire. See tähendab sündmuste korraldamist, koordineerimist,
elluviimist, aruandmist. See tähendab kompromisside leidmist ja
järeleandmisi...
Ja ometi...
Ma pole näinud ühtki nii hästi ja
operatiivselt toimivat meeskonda (kui Saue Noortekeskuse pere muidugi välja
arvata) vaatamata asjaolule, et kõik liikmed on mööda Eestimaad laiali. Siin
tiimis on kõik võrdsed ja kõigi arvamus on oluline. Siin vaieldakse otsused
omavahel selgeks ja kui need siis lõpuks langetatakse, on kõik nendega nõus. Eesti
ANK juhatusse kuuluvad Eestimaa noorsootöö tippteadjad, kelle käe alla soovitan
õppima-arenema-edenema minna igaühel, kes selles valdkonnas pikemalt tegutseda
plaanib.
Ma olen alati arvanud, et Eesti ANK on
noortekeskuse jaoks selline kvaliteedimärk – põhimõtteliselt – kui Sinu keskus
ei kuulu Eesti ANKi, siis seda pole sama hästi kui olemas. Aga juhatusse
kuulumine on veel klass omaette – siin tunnen ennast tõesti kui Väljavalitu ja
ütlen alati ja igal pool uhkusega, et ma olen Eesti ANK JUHATUSE LIIGE!
Ma ei kahetse juhatuses olemise aegadest mitte
ühtegi hetke ja võite kindlad olla, et ma kandideerin veel tagasi :)
Kristi Kruus, Saue NK, Eesti ANK juhatus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar