Laupäev, 12. detsember 2020

PickUp Briti eri: Narva ja Jõhvi noored "Orange Fresh"

Lubage teile tutvustada projekti nimega „Orange Fresh“, mis oli ellu viidud Eesti ANK PickUp Briti eri programmi raames ning mis seisnes koostöö loomes erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel lavakunsti meetodite kaudu. Projekti põhieesmärgiks oli õpetada erineva emakeelega noortele lavakunsti praktiliste ülesannete kaudu, et väheneks hirm avaliku esinemis vastu ja nad saaksid julgemini suhelda eesti või vene keeles. 

Projekti raames toimus oktoobris 3 kohtumist Narva eesti keele majas, milles kokkuvõtlikult osales üle 30 erineva emakeelega noort (vähemalt 15 Jõhvist ja 15 Narvast) ning kellest 50% rääkisid eesti keelt emakeelena ja 50% vene keelt. Kohtumistel tutvustati lavakunsti aluseid ja arendati rääkimis- ja näitlemisoskuseid. Osalejad õppisid, kuidas intonatsiooniga ja kehaliigutustega anda edasi oma sõnumi sisu ning kuidas veelgi ilusamini kasutada keelt oma igapäeva elus. Praktiliste ülesannete jaoks jagati osalejaid rühmadesse, kus oli korraga nii vene kui ka eesti keelt kõnelevad noored koos. Tänu projektile omandasid noored oskusi, kuidas suhelda suure publikuga, väljendada end eesti ja vene keeles, oma emotsioone kontrollida ja näoilmega kõneleda. Projekti toimus koolituse ja meistriklassi formaadis. 

Enne projekti algust selgus, et noortel on suur hirm iseenda vastu, paljudel on madal enesehinnang ja on tunda enesekindluse puudumist. Lisandub ka Ida-Virumaa regionaalne probleem – puudulik eesti keele oskus noorte seas. Sellestki tekkis projekti idee. 

Analüüsides toimunud projekti, siis tervel projekti tiimil on tegelikult hea meel kinnitada, et projekti põhiline eesmärk on saavutatud. Me leidsime, et iga üksik osaleja arendas neid vajalikke oskusi, millele keskenduti projekti raames ning millele oli põhiline rõhk. Keegi õppis ära, kuidas end emotsionaalselt väljendada ja kuidas mitte pelgata avalikku esinemist. Osalejatelt saadud tagasiside põhjal on võimalik järeldada, et projekti tegevused ja ülesanded olid nende jaoks väga kasulikud ning nad soovivad veelgi sügavamini saadud oskusi arendada ja mõtlevad juba jätkuprojekti peale. Meil endal on ka tungiv soov jätkata selle teema arendamist, kuna käsitletud probleem on kaasaegses ühiskonnas väga ja väga oluline.

Selle projekti korraldamise käigus oleme õppinud palju uut. Ausalt öeldes oli see meie jaoks absoluutselt uus kogemus, sest varasemalt puudus meil mingisugune praktiline kokkupuude projekti korraldamisega. Pidime ise üürima ruume, tellima toitlustuse, pidama läbirääkimisi erinevate partneritega. Tänu saadud kogemusele meie eesti keele oskus on tunduvalt paranenud. Meie kindlasti soovitame kõikidele, kellel on äge idee olemas korraldada selliseid toredaid projekte, kuid eelnevalt läbi mõelda kõiki pisikesi detaile, sest nendest sõltub kogu projekti edukus. Olulisel kohal planeerimise juures on tegevusplaan, mis peab arvestama ka force majeure olukordadega. See tähendabki, et kui midagi ei lähe eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt, siis alati peab olema ka varuplaan, mida saab kenasti ja kiiresti rakendada. 

Projektides, kus kohtuvad kaks kultuuri, peab olema mõlematele osapooltele tagatud keeleline tugi. Seetõttu valmistatud harjutused olid kahekeelsed. Sellega oli tagatud võrdne osalemisvõimalus ja osavõtjatel kujunes suurepärane võimalus eesti või vene keele praktiseerimiseks mitteformaalses keskkonnas. 4-liikmelistes minirühmades olid nii noored, kes rääkisid ainult vene või eesti keelt kui ka need, kes oskasid kaks keelt korraga. Selline tiimi moodustamise lahendus võimaldas vältida ülesannete arusaamatusest tulenevaid probleeme ning oli eduka koostöö alus. Õppeprotsess koosnes ka kodutöödest, mida osalejad pidid tegema kohtumiste vahel. Kodutööde valmistamisel sama meeskonna liikmed pidid üheskoos töötama ja toetada üksteist. 

Turvalisuse riskide maandamiseks ja laiema osalusvõimaluse pakkumiseks toimusid korraga nii veebi- kui ka tavalised füüsilised kohtumised Narva eesti keele majas. Osavõtt oli päris suur ning positiivseks võib märkida ka seda, et noored hakkasid ise näitama initsiatiivi ning kindlasti sooviksid edaspidiselt osaleda ka muudes sarnastes tegevustes.

Meie isiklikult oleme õppinud ressursside juhtimist haldamist. Õppisime selgeks, kuidas käib ostude tellimine ja vormistamine, mida tuleb silmas pidada lepingute sõlmimisel ja dokumentide vormistamisel. Enne igat kohtumist pidime helistama igale osalejale, hoolitsema tema transpordi ja heaolu eest. Kogu projekti vältel suhtlesime iga osalejaga eraldi, et aidata teda ületada raskusi ja takistusi, mis tekkisid ühistegevuse käigus. Meie enda vastutustunne on märgatavalt tõusnud, sest igaüks meist sai aru, et ta töötab suure hulga inimese jaoks. 

Tulevikus tahame korraldada veel projekte, tegutseda vabatahtlikutena. Sellised tegevused pakuvad meile rõõmu ja häid emotsioone. Nüüd kui on möödunud juba kuu aega, siis võime olla kindlad, et meist kui korraldajatest sündis üks suur ja tugev meeskond. Siiski tuleb meil veel õppida, kuidas jagada meie vahel vastutust, korraldada operatiivset suhtlust ja hoida kõrgelt meeskonnavaimu. 



PickUp Briti eri: Põlva ja Sillamäe noorte meedialaager

Põlva ja Sillamäe meedialaager oli koostöö eri keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel. Meie projekti eesmärgiks oli kokku viia Eesti ja Vene noored, kellel on ühine huvi - meedia! Põlva Meediasüst ja Sillamäe Edukad Noored TV tegelevad mõlemad meediateemadega aga väga erinevalt. See projekt oli suurepärane võimalus noored kokku kutsuda, et nad saaksid omavahel kogemusi jagada ja üksteisele uusi oskusi õpetada. Põlva ja Sillamäe noored said kokku juba suvel, läbi teise projekti, ning ühiselt veedetud päevad olid nii meeldejäävad, et noorte suur soov oli uuesti kohtuda. Meie eesmärgiks oli vahetada kogemusi ja õppida uusi oskusi. Samuti, viia kokku eri rahvusest noore ja arendada nende omavahelist koostööd ja suhtlust. Plaan oli, et mõlemad pooled teevad kaks koolitust. Koolitused valmistasid ette ja viisid läbi noored ise. 

Sillamäe noored tegid koolitused teemadel: kaanekujundus Canva programmis ja avalik esinemine. 
Põlva noored tegid koolitused teemadel: meeleoluvideo loomine ja saadete analüüs. 

Koolitused eeldasid, et noored teevad omavahel koostööd. Paaril koolitusel olid väiksed grupid ja tuli koos ühe projektiga tegeleda. Teistel tuli suurema seltskonnaga koos arutada või kiirelt leida lahendused. Noored jagunesid rahvuselt pooleks, 15. Kõik noored jäid kavaga väga rahule, midagi uut oli igaühele! Laagris oli noortel aega uusi oskusi analüüsida ja katsetada uusi tehnikaid. Projekti tulemusel paranesid noortel erinevad oskused tänu läbiviidud koolitustele. Palju rohkem pööratakse tähelepanu näiteks visuaalidele ja, et pilt/video oleksid ilusad. Õpiti analüüsima oma töid paremini ja tähelepanu pöörama uutele detailidele. Projekt andis noortele juurde ka palju julgust! Nii omavahel suheldes kui ka avalikult esinedes. Keelebarjäär jäi iga tunniga aina väiksemaks probleemiks ja lahkuti pisarates sest koos oldud aeg oli nii tore. Põlva ja Sillamäe noored on leidnud üksteist ja kindlasti teeme ka jätkuprojekte! Kindlasti soovitame ka teistel noortel projekte kirjutada ja üritusi korraldada! Kuna projekti kirjutamine tuli viimasel hetkel, siis me olime arvestanud kõigi Covid-19 olukorra ohtudega. Projekt ei muutunud esialgsest plaanist. Seoses olukorraga pidime rohkem kursis olema hetkeolukorraga ja valmis muudatusteks. Olime valmis viima projekti läbi ka veebi teel. 

Projekti kaasasime noori erinevatest keskustest ja erinevate huvidega. Läbi sotsiaalmeedia teavitasime inimesi oma projektist ja hoidsime neid kursis toimuvaga. Lisaks filmisime üles kõik neli koolitust, et ka uued liikmed ja meediahuvilised saaksid neid näha ja neist õppida. 

Projekti käigus õpiti planeerimist ja organiseerimist. Pidi arvestama ajakuluga, tegema kava ja ka püsima ajakavas. Peale igat koolitust pidi jagama uusi teadmis ja õpitut. Noored, kes ise koolitusi tegid, õppisid palju vastutusest, planeerimisest, oma mõtete sõnastamisest. Lisaks pidid nad aru saama, kuidas nende kuulajad asju näevad ja mõistavad. Nad pidid jääma ka ajapiirangu sisse. Koolituse käigus pidid nad vastama küsimustele ehk kiire mõtlemine ja probleemi lahendamine. Lisaks juhendama teisi noori. Noored suutsid ennast kehtestada ja nende kuulajad näitasid üles austust nende vastu. Kõigil oli motivatsioon õppida uusi asju, isegi kui teema oli juba tuttav. Koolituste käigus noored õppisid: erinevaid programme kasutama, oma tööd analüüsima, tiimitööd tegema, konflikte lahendama, lugu kokku panema, videot tegema, avalikku esinemist, plakatite kujundamist. Kindlasti oli veel palju aga kuna projekt keskenduski uute oskuste õppimisele, siis on raske kõiki asju välja tuua.









PickUp Briti eri: Mäetaguse ja Iisaku noortekeskus "Õpime koos mängima"

Meie projekti eesmärk oli ise midagi teha ja proovida. Nägime et suured tegid projekti ja Grettel tuli välja ideega, miks ka meie ei võiks midagi teha ja ta leidis ka kaks mõttekaaslast (Liisi ja Oksana) kes olid nõus projekti kirjutamisega ja läbiviimisega abiks olema.

Meil ei olnud teisi ideid ja mängude mõte tundus hea mõte. Kõigepealt me tellisime uusi põnevaid mänge, mida me ise mänginud ei olnud. Pärast seda saime mängude õpet väiksema seltskonna noortega kes olid kohapeal meie sõbrad ja koolikaaslased. Väga hea võimalus oli meil osa saada naaber noorteka sünnipäevast, kus saime ise esimest korda proovida neid mänge läbi viia ja avalikult nii esineda, mis ei olnud üldse lihtne.

Ööbimisega üritusel oli meil tagasilöök, päev mille esmaselt valisime ja naaber noortekatega kokku leppisime (Lohusuu ja Rajaga) me teha ei saanud kuna nende valla noortekad pandi karantiini just sel ajal ja me olime sunnitud seda edasi lükkama. Sellega seoses olid meie karikad ja osavõtumedalid üritusel vale kuupäevaga. Siit ka saime õppetunni et kuupäevad tegelikult ei olegi nii olulised sinna panna, oleks piisanud ka aastaarvust.

Noored nägid rahvuste erinevat iseloomu, osa noori arvasid et teist keelt ja kultuurist noored on lärmakamad, kuid oli ka neid noori kes lõimusid suurepäraselt ja said ka omavahel läbi. Muidugi mängis väga suurt rolli ka see et COVIDi tõttu me ei saanud projekti kirjutatud vanusegruppi täis ja kaasasime ka vanemaid noori projekti ja vanusevahe andis ka tunda.

Meil oli muidugi väga heameel selle üle, et meid igal sammul juhendasid vanemad noored Mikola ja Doris (olid nagu rühmajuhendajad) ning meile oli see suureks abiks.

Meil oli õnneks kõik olemas ennetusena, desod ja maskid ja käte pesu enne sööki.

Läbi projekti õppisime organiseerimist ja esinemist ning ka teiste kaasamist. Saime tutvuda uute mängudega. Kogukond sai ettevõtlikud noored, kes on õhinal nõus veel midagi uut proovima ja õppima.

Juhendaja Kaidi: Noortele oli kõik õpikogemus, nad said aimu planeerimisest, teiste kaasamisest, organiseerimisest, ürituse korraldamisest, meeskonnatööst. Nad oskavad neid mänge nüüd ka teistele õpetada. Tänu sellele projektile arendasid noored esinemisoskust ja -julgust ning ehk muutusid ka julgemaks teistega otse suhtlemisel, see on nagu raske teema, et kui oled olnud kogu aeg oma kinnises kogukonnas siis võõrastega on jube raske suhelda ja eriti tegi raskeks see teise keele ja kultuuri noortega suhtlemise. Kuid nad said hakkama ja tagasisidena selgus, et nad tahaksid teinekordki meiega koos midagi teha, mis minu hinnangul näitab et mingigi lõimumine toimus. Tegevused said noored kenasti läbi viidud. Kui rääkida ehk muutustest siis noored on tolerantsemaks muutunud, see suhteliselt minu kui noorsootöötaja kõrvaltvaataja pilk aga ega tänu selle viirusele pole me väga koos saanud olla ega rohkem sellest rääkida. Muidugi on positiivne see et noored oleksid valmis uusi projekte kirjutama, mis minu hinnangul näitab et nad said positiivse kogemuse projekti kirjutamisest ning selle läbi viimisest.





PickUp Briti eri: Maidla noored "Pinkckaмeиka"

Projekti “Pinkckaмeиka” eesmärk oli luua vene- ja eesti noorte vahel sõprussidemeid. Projektis võttis osa pea 60 noort osalejat, osalejad jagunesid rahvuslikult pooleks. Projekti idee tuli sellest, et me panime tähele, et meie valla kergliiklusteede ääres on vähe pinke, kus jalga puhata ja mõne kergliiklustee ääres neid üldse ei olegi. Kui mõte oli olemas, siis kirjutasime projekti tegime plakati, arutasime läbi ja saatsime selle PickUp-ile. Järgmiseks läks meie plakat Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse lehele laike koguma. Pidime kokku saama 200 meeldimist, et toetust saada. Saime selle kokku üsna kiiresti. Projekti kirjutamine ja plakati tegemine ei olnud raskust tekitav, kuna mõte oli olemas.

Järgmiseks, kui saime teada, et saame rahastuse, siis allkirjastas meie juhendaja lepingu. Rahastuse kättesaamisel asusime kohe tegutsema. Kokku saime teha 10 pingi asemel 11 pinki.

Kui materjal oli olemas saime meeskonnaga kokku ja arutasime kuidas võiks toimuma hakata värvimine. Kui kõik oli kokkulepitud tegime plakati pinkide värvima kutsumisele ja jagasime seda Facebookis ja kooliga. Veidi raske oli leida värvimise jaoks õige aeg ja kell.

Värvisime pinke 12. ja 13. oktoober Maidla Mõisa Aidas, siis osalesid pinkide värvimisel kogukonna noored, kui ka lapsevanemad. Värvima tulid ka noored Kohtla Nõmme noortekeskusest, kellele sai tutvustada projekti tegevust ja eesmärki. Pidime värvima pingid kihelkonna värvides ja see oli päris keeruline. Teibi järgi triibu tegemine ja ootamine, et ühte värvi triip ära kuivaks, et saaks järgmist värvi tiibu teha, see oli üsna keeruline ning aeganõudev. Nende kahe päevaga me kõike lõpetada ei jõudnud. Oli veel vaja mõned lauad lõpuni värvida ja pingid komplekteerida. Jõudsime kõik valmis ilusti enne vaheaega. Pinkide värvimine läks väga hästi ja viirus meid õnneks mõjutada ei jõudnud. Oli väga uudne ja põnev kogemus. 

Vaheajal toimetati pingid koolidesse. Peale vaheaega pandi koolides pingid kokku. 

Novembri lõpuks olid kõik pingid juba Lüganuse valla poolt teeäärtesse paigaldatud.

Kui pingid olid värvitud ja juba koolidessegi toimetatud korraldasime eesti- ja vene noorte vahel “Noorte Kohvikõhtu”. Ürituse eesmärk oli luua sõprussidemeid vene- ja eesti noorte vahel. Üritus toimus 5. novembril. Mängisime mänge, tutvusime, sõime ja tegime kõik koos muud põnevat. Üritusel tutvustasime ka projekti ning käis rääkimas ka vallavanem, kes rääkis, et tal on hea meel, et meie vallalapsed selliseid asju korraldava ja teevad ning, et see on vajalik. “Noorte Kohvikõhtu” kujunes väga lõbusaks, toredaks ja meeldejäävaks. Ning ürituse eesmärk sai täidetud. 

Ürituse korraldamisega erilisi raskusi ei olnud. Veidi raskem pool oli ürituse kajastamine sotsiaalmeedias. Natuke kiireks läks sellega, et plakat läks sotsiaalmeediasse üles mõned päevad enne üritust. Üritusel oli vene noori rohkem, kui eesti noori, aga see ei olnud probleem, oli tore õhtu ka noortele meeldis ja pakuti välja, et selliseid üritusi võiks veel korraldada. 

Meie projekt sujus hästi, saime kõik asjad õigel ajal tehtud ja esitatud. Viirus meid mõjutada ei jõudnud jõudsime täpselt õigesse aega. Eelarvega meil samuti probleeme ei esinenud. Kõik raha sai kenasti kasutust ja puudu ei jäänud. Saime kasu sellega, et meie kohalik ehituspood toetas meid värvidega ja sellevõrra jäi meil raha üle. Selle ülejääk läks “Noorte Kohvikõhtu” kasuks. Saime projekti läbiviimiseks piisavalt tuge. Projekti esitamisega meil probleeme ei esinenud, sest kõik oli kenasti lahti selgitatud ja saime asjadest hästi aru. 

Õppisime projekti käigus palju uusi elukogemusi. Õppisime tegema ja koostama projekti, õppisime värvima pinke teistmoodi, õppisime korraldama üritusi, õppisime pidama koosolekuid ja läbirääkimisi, kindlasti arenes ka ürituse läbiviimise ja tutvustamise käigus esinemisoskus ja ka tutvustamise oskus, õppisime keeli eesti noored said arendada vene keele oskust ja vene noored said arendada eesti keele oskust, õppisime planeerima, õppisime seda, kui tore on teha koostööd eri rahvusest noortega. Meil projekti käigus erilisi probleeme ei tekkinud. Väikseid probleeme oli ajastusega, sest kõikidel lõpeb kool erinevatel aegadel pluss veel huviringid, aga sellegipoolest leidsime ajad, mis tervele meeskonnale sobisid. "Noorte Kohvikõhtu"-l oli väike probleem sellega, et kui parasjagu oli rääkimis ja söögipaus, siis olid vene noored omaette ja eesti noored omaette, aga mängude käigus olid kõik enamasti hajutatud. Aga me arvame, et see nõuabki harjumist, et, kui esimene kord ei suhelnud, siis läheb teine kord juba ladusamalt.

Koostöö teiste noortega läks meie arvates hästi ja kõik sujus. Koostöö läks hästi, sest kõik tegid, mis nad tegema pidid ja said asjadest hästi aru. Kindlasti see omavahel suhtlemine tuleb. Aga meie kui meeskond suhtlesime omavahel palju ja ka meeskonna koostöö läks väga hästi, kõik tegid midagi ja andsid oma panuse. Kindlasti teevad ka eri rahvusest noored ka edaspidi koostööd, sest see on tore ja vajalik.

Kogukonna osalus projektis oli piisav. Kogukonnas on muutunud see, et ennem ei saanud inimesed nende teede peal kuhu pingid paigaldati jalga puhata, aga nüüd saab ja kindlasti käib rohkem inimesi liikumas ja arvatavasti võetakse ette ka pikemaid vahemaid. Kindlasti leiavad ja on leidnud need pingid juba kasutus, sest need on vajalikud.

Soovitame kindlasti järgmine aasta rahastust taotleda kõigil kellel on mingi äge või põnev idee ja tahaks seda ellu viia. See saab olema üks tore, põnev ja meeldejääv teekond ning ka eluks väga vajalik. 













Reede, 11. detsember 2020

PickUp Briti eri: Voore noortetuba "Noored õue"

Projekti eesmärk oli, et noored veedaks koos aega, õpiks üksteist ja erinevaid kultuure tundma ja looksid tutvusi. Selleks otsustasime korraldada välipinksi sõpruskohtumise koos Raja ja Mustvee noortega. Otsustasime ka valmistada eesti ja venepäraseid toite, nendeks valisime mulgipudru, vareenikud ja pannkoogid kondenspiimaga, mängisime ka tutvumismängu, kus paarilisega, keda sa väga hästi ei tundnud, pidi rääkima iseendast, iseloomustama meeldivaid inimesi, ebameeldivaid inimesi ja kuidas nendega käituda. 

Meie arust oli projekt väga edukas ja jätkusuutlik, sest seda nautisid nii korraldaja, külalised ja kohalikud ning kõik said üksteisega hästi läbi. Päeva lõpuks arvasid noored, et selliseid pinksiturniire võiks veelgi korraldada. Arvame, et esimese kohtumisega ei saa tulla suurt muutust eesti ja vene noorte omavahelises suhtlemises, see on pikem protsess, mida iga kohtumine muudab. Seoses praeguse eriolukorraga kartsime, et me ei saa oma kokkusaamist pidada, aga õnneks läks hästi ja suuri tagasi lükkeid see ei tekitanud. 

Kutsusime kokku 30 noort, kellest pooled olid vene keelt emakeelena rääkivad noored. Suhtlesime üksteisega nii eesti kui ka vene keeles, nii palju kui keegi oskas. Noored olid suurel määral üsna koostöö valmis ja kooperatiivsed, kõik sujus hästi. Noorsootöötajatega läks koostöö sujuvalt, nad oskasid mõelda asjadele, mille peale me isegi võibolla tulla ei oleks osanud. Suureks abiks olid noored kui ka noorsootöötajad, kes tõlkisid eesti keelest vene keelde ja ka vastupidi. Abiks olid ka lapsevanemad, kes aitasid pinksilauda kokku panna ja toitu valmistada. 

Selle projekti käigus õppisime, kuidas projekte ja üritusi üldse koostatakse. Õppisime eelarvet koostama, planeerima ja eelarve tabelit täitma. Pidime ise valima milliseid tooteid tellime, õppisime ka ise tellimusi esitama. Saime rohkem enesekindlust, julgust aruteludeks ja õppisime rohkem oma arvamust avaldama näiteks, pidime otsustama milliseid toite valmistame, millise laua või varustuse tellime. Kõik on asjad millega me varem väga kokku ei olnud puutunud. Peale selle õppisime tähtaegadest kinni pidama, tööde ära jaotamist ja kohusetundlikkust, oli vaja kindel olla, et kõik asjad saab õigeks ajaks tehtud või ära saadetud. 

Ürituse päeval oli kõigil tore ja hea olla, lõbutsesime koos ja tundsime ennast hästi. 

Selle projekti kestel oli vist kõige raskem asi iseenda motiveerimine ja projekti jaoks vajaliku aja leidmine. See projekt ei olnud füüsiliselt raske pigem oli see vaimselt koormav, sest projekti kõrvalt pidid sa tegelema ja mõtlema ka ka muudele toimetustele. Projekti kestel tekkisid ka mõned probleemid näiteks, laud ei jõudnud õigeks ajaks kohale või ei leitud sobivat päeva ürituse pidamiseks. Kartsime ka, et me ei saa piisavat arvu noori kokku, aga sellele probleemile leidime kiire ja lihtsa lahenduse nagu ka kõigile teistele. 

Kokkuvõtteks võiks öelda, et selle projekti käigus õppisime palju olulisi oskusi ja teadmisi. Teame nüüd, mida oodata ja milleks valmistuda järgmistel kordadel kui osaleme sellises projektis. Tänu sellele projektile on noortel rohkem võimalusi välitegevusteks, korraldada kogukonnale välipinksi turniire ja ka teiste noortekeskustega. Võimalik, et tulevikus kirjutab ka teisi projekte ja korraldab erinevaid üritusi. 








Neljapäev, 10. detsember 2020

PickUp Briti eri: Kohtla-Järve Noortekeskus - "Küberkiusamine is not okay"

Meie Kohtla-Järve Noortekeskuse rühm (noored ja juhendaja) oleme korraldanud novembris 2020 kohtumisi Kurtna Noortekeskuse noortega, kuhu oli kaasatud 29 noort (14 noort rahvuselt olid venelased ja 15 noort - eestlased). Kohtumiste eesmärk oli tõsta noorte teadlikkus küberkiusamisest. 

Meil on külas käinud toredad ja huvitavad inimesed, kes rääkisid meile mitte ainult küberkiusamisest, vaid kiusamisest üldiselt. Esimesel kohtumisel tuli meile rääkima Valeria Lavrova, kes tegeleb sügavalt kiusamise teemaga nii kiusamise ennetavas programmis „Kiusamisest vabaks“, kui ka oma tavalises elus. Kohtumine oli arutelusid ja huvitavat info täis.

Teine kohtumine toimus nädala pärast ning esimese külalisena oli noorsoopolitseinik Anastassia Kazakova, kes viis läbi Kahhooti mängu ja rääkis meile kiusamise teemast Politsei vaatest ning kuidas nad töötavad selle teema ennetamisega. Teise külalisena oli „EduKoht“ esindaja, kes rääkis meile küberkiusamisest, viis läbi erinevaid praktilisi ülesandeid ja mänge.

Kõik kohtumised olid kahes keeles, et erinevates keeltes rääkivate noortele oleks arusaadav ja mugav suhelda. Oli väga tore näha, et vene noored said aru peaaegu kõigest, mis toimus eesti keeles ning said hästi suhelda eestlastega. Meie noored ongi kaasatud kogukonda, ning nende vanemad ja sõbrad said ka teadmisi, sest osalejad jutustasid nendele, mis toimus kohtumistel. Vanemad helistasid meile ja tänasid meid sellise projekti korraldamise eest. 

Meie plaanides oli ka kolmas kohtumine, mis pidi olema reis Tartu seiklusparki (koos Kurtna noortega), kuid olukord pidurdas meie plaane, ning me ei saanud minna kõik koos mitte kuskile. Õnneks saame ettevõtmise teha jätkutegevusena uuel aastal, kui olukordon veidi stabiliseerunud.

Kõik tegevused olid plaaneritud koos noortega, kes olid korraldajad: logistika, kava, külalised jne. See andis noortele hea korraldamise kogemuse.

Projekti käigus said noored hea korraldamise kogemus, sest nad võtsid ühendust teiste osalejatega, mõtlesid välja kõik teemad ja tegevused, tegid kõik ettevalmistustööd. Meie arvates, nüüd need noored saavad ka ise korraldada väikesed projekte, ning oskavad kõik vajalikud tegevusi ellu viia.

Peale projekti arutlesime noortega, kas said nad uusi teadmisi või mitte. Vastus oli – loomulikult saime! Noored teadsid kiusamisest enne projekti vähe, kuid peale kohtumisi nad said sügava info ja lõimumist teemadesse. Nii eesti, kui ka vene noored tundsid end väga hästi tegevuste ajal ning see, et kohtumised olid nii eesti, kui ka vene keeles, ei katkestanud noori tegutsemast.

Oodatav tulemus on täidetud: kaasatud noored on nüüd kursis, mis on küberkiusamine, kuidas küberkiusamist vältida/tõkestada. Loodame väga, et peale uusi teadmisi, ei hakka meie projektis osalenud noored mitte kunagi kiusama kedagi. Oleme kindel, et meie noored said hea kogemuse selles valdkonnas ja saavad sellist kogemust rakendada elus.






PickUp Briti eri: Hageri noorte lõimumine Mustvee noortega

Lõimumine meie ja Mustvee noortega sai teoks oktoobri koolivaheajal 20-21.10.2020.

Korraldasime Hageri rahvamajas ööbimisega linnalaagri. Mustveest tuli laagrisse oodatust vähem noori, kuna oktoobris oli seal kandis palju viiruse kandjaid. Ja suleti noortekeskused. Tulid ainult need noored kes said vanematelt loa tulla. 

Laagris toimus väga palju erinevaid õpitube - tegime palju keraamikat, tuunisime pluuse, õppisime paberikunsti, esmaabi. Õhtul toimus matk läbi metsa, vaatasime filmi ja õhtu lõppes diskoga. 

Laager algas tutvumismängudega, saime üksteise nimed selgeks. Edasi jagati meid kolme gruppi ja algasid õpitoad. Õpitubade vahel olid piisavalt pikad pausid, et saime omavahel rohkem suhelda. Hageri noortega sai poes käia. 

Õhtul pärast sööki algas matk. See oli väga lahe, kõigil olid taskulambid. Matkasime läbi Hageri ja paar kilomeetrit liikusime metsas. Metsas hoidsime kõik väga kokku, meil oli ka väga õnnelik õnnetus, ühel noorel oli telefon maha kukkunud ja telefonil oli aku tühi. Õnneks kogu grupp aitas otsida ja leidsime üles. Pärast matka olid kõik väga väsinud ja oli tore filmi vaadata ning õhtu jätkus diskoga. Laagrist ei puudunud ka ööhäire, mille viisid läbi vanemad noored. 

Hommikul sai kaua magada ja alles kell 10 hakkasime hommikusööki sööma, kes varem ärkasid said omavahel lauamänge mängida.

Tagasiside ringis olid noored laagriga väga rahul ja tekkis soov järgmisel hooajal laagrit korrata. Omavaheline suhtlemine läks ladusalt ja tekkis palju uusi sõprussuhteid. Juhendajad kiitsid, et laagrisse olid kokku tulnud väga toredad noored ja tänu sellele ei tekkinud ka probleeme. Kuna Mustvee noorte keraamikatööd läksid pärast laagrit ahju, siis viidi paar nädalat hiljem nende valmis tööd sinna järgi. 

Kuna projekt oli eri rahvusest noorte vahel, saime erinevaid kogemusi. Saime projekti juhtimise kogemuse. Väga raske oli leida ühiseid planeerituid tegevusi. Igal noorel oli tegevuste kohta oma arvamus. Kuna meeskonnas oli kaks poissi ja üks tüdruk. Siis poiste arvamus kippus peale jääma. Suureks abiks olid meil noorsootöötajad kes aitasid meil olukordi lahendada. 

Põnev oli suhelda Mustvee noorsootöötajaga. Alguses suhtlesime ainult virtuaalselt ja päriselt kohtusime alles laagris. Messengeris suhtlus oli temaga väga tore, ta vastas väga kiirelt ja oli hästi toetav. 

Laagris õpitubade grupid olid jagatud nii, et igas grupis oli mõlemast rahvusest noori. Tegevused õpitubades kujunesid nii, et noored pidid omavahel asju jagama, see aitas kaasa suhtlusele ja oskusele käia läbi eritaustaga inimestega. 

Näiteks esmaabi õpitoas tuli grupil tegutseda ühiselt. Osad pidid mängima haavatuid, üks vene rahvusest noor oli see kes pidi ülejäänud grupile seletama mis oli juhtunud. Kuna kõik noored ei saanud aru siis pidi piltlikult seletama. Abistajad seejärel sidusid haavad kinni juhendaja valvsa pilgu all. See õpituba pakkus väga palju elevust kuna kasutasime kahte keelt. 

Keraamika õpitoas olid meil osade töövahendite juures eestikeelsed nimetused ja venekeelsed nimetused. Lisaks õpetasid vene rahvusest noored meile lihtsamaid väljendeid, nt:
  • tere- Здравствуйте, 
  • aitäh- cпасибо, 
  • savi- глина.
Nüüd kui laagrist on juba ammu läbi kasutavad osad eesti noored vahest neid venekeelseid väljendeid. 

Pärast projekti oskavad noored oskavad paremini näha eri rahvuseid, neil on erinevad kombed, keel. Noorsootöötajad aitasid välja tuua eri rahvuste erinevusi. Näiteks lõunasöögi supi sisse panid kõik vene rahvusest noored hapukoort, eestlastest panid ainult mõned. 

Aga peamine mis me kogesime on, et pole vahet mis rahvusest me oleme, kõik on sarnased. Kindlasti mõjutab meid kõiki igapäevane elu.

Kindlasti kohtume Mustvee noortega veel ja jätkame suhtlemist. 









PickUp Briti eri: Tartu Loodusmaja - "Rahvusvaheline klubi"

Meie projekti eeliseks oli, et sündmuste ideid ja eesmärke oli eelnevalt mitu kuud arutatud. Nüüd tuli tänu projektikonkursile need ideed konkreetseteks sündmusteks vormistada, vastutajad määrata ning tegevused ellu viia.

Projekti eesmärk oli luua Tartu linnas toimiv rahvusvaheline klubi, kuhu on oodatud välistudengid, vabatahtlikud, eesti noored kui ka teised huvilised. Klubi tegevuste kaudu soovisime noortele pakkuda mugavat ja turvalist keskkonda kogunemisteks, oma kogemuste ja teadmiste jagamiseks ja ka omalt poolt jagada välistudengite seas keskkonnainfot.

Projekti idee tekkis Tartu loodusmaja töötajatel ja rahvusvahelisel vabatahtlikul Jelisaveta juba 2020. aasta algul, kui selgus, et huvi keskkonnainfo ja rahvusvaheliste kogukondade sidumise vastu on korduvalt suurem kui pakutakse. Eelkõige oli mõte kaasata noori vanuses 18-26, kellel oleks võimalik loodusmajas koguneda, vastastikku tutvustada oma maade kultuuri ja ühiselt toimetada. 

Tänu Briti Nõukogu poolt rahastatud PicUp projektikonkursile sai huvikooli noore õpetaja Getrin eestvedamisel kirjutatud rahvusvahelise klubi esimeste töötubade projekt. Töötubade sisu kavandasid projekti noored ühiselt, paljud arutelud toimusid virtuaalselt, kuna Jelisavetal lõppes 1. oktoobril vahetusaasta ja ta naases Sloveeniasse. Kuna projekti meeskonnas oli rahvusvaheline vabatahtlik, oli töökeeleks inglise keel.

Kokku toimus projekti jooksul neli üritust:

1) 22.10.2020 – Mängude õhtu (Dungeons & Dragons ja teised põnevad lauamängud)

2) 30.10.2020 – Halloween’i matk Taevaskojas

3) 13.11.2020 – Taaskasutuse töötuba: puuviljakottide õmblemine ja keskkonnafilmiõhtu

4) 17.11.2020 – Kokandusõhtu: Süüria pagaritooted


Tegevused, mis aitasid eesmärki täita:
  • võimalike ürituste kaardistamine, mida läbi viia;
  • tegevuste ja ürituste ajakava paika panemine;
  • töötubade läbiviijatega läbirääkimiste pidamine sujuva koostöö jaoks;
  • loodusmaja ruumide üle vaatamine ja broneerimine vastavalt vajadusele;
  • üritustel osalemine tagasiside ja tutvumise eesmärgil;
  • klubi info jagamine igal üritusel ja küsimustele vastamine, et tudengitel tekiks ettekujutus klubi tulevikust;
  • tudengite kaasamine aruteludesse ja nende ideedega arvestamine;
  • klubi huviliste lisamine ühisesse jututuppa, kus neil on otsekontakt klubi koordineerijaga.
Arvame, et läbiviidud töötoad täitsid oma eesmärgi. Paljud noored olid järgnevatest üritustest huvitatud, pakkusid oma ideid ja olid valmis ka läbiviimisel aitama, et enda juhtimis- ja korraldamisoskusi arendada. Projekti jooksul toimunud 4 töötuba olid mõeldud selleks, et loodusmajas kujuneks regulaarselt koos käiva klubi seltskond. Sellegipoolest on hetkel veel vara öelda, kas klubi tekkimine viisil, nagu soovisime, on võimalik, kuna paljud aktiivsemad noored peavad lahkuma juba 2020. aasta lõpus või uue aasta alguses, ning ka loodusmajas on seoses Covid-19 viirusega piirangud rangemaks läinud.

Üheks eesmärgiks, mis täitus, oli õpilaste silmaringi ja keeleoskuse arendamine, tolerantsuse kasvatamine. Projekti käigus paranes ka suhtlus Tartu Rahvusvahelise Maja kogukonnaga. 

Omalt poolt soovitame teistel sarnast projekti kirjutavatel noortel panna nimeliselt paika selge ülesannete jaotus ja nende tähtajad, et tegevustel oleks lihtsam silma peal hoida ja ei tekiks olukorda, kus mingi ülesanne on jäänud kogemata kõigi poolt tegemata. Viirusest tingituna soovitame ka vastutajate dubleerimist, et juhul, kui üks vastutaja satub eneseisolatsiooni või haigestub, ei langeks teistele liiga suur töökoormus.

Kuna rahvusvahelise klubi sündmused ei olnud plaanitud massiüritustena, siis viirus otseselt projekti läbiviimist ei seganud. Saime kasutada loodusmajas suuremaid ruume, et inimesi paremini hajutada, panime registreerimistele piirangud, et inimeste arvu kontrollida ja palusime osalejatel kanda maski. Matk toimus looduses, seega seal erilisi muutusi ja takistusi ei olnud.

Paljude ürituste planeerimist alustamise varakult - seega oli meil võimalik koostööpartneritega näost näkku kohtumised teha enne suuremaid piiranguid. Peale seda oli võimalik lisanduvaid küsimusi lahendada neti vahendusel ja telefoni teel.

Üks, mida oma ürituste juures märkasime: kuigi rahvusvahelised üritused on muidu väga populaarsed, siis sellegipoolest on inimesed Covid-19 viiruspuhangu ajal palju ettevaatlikumad ja osal üritustel osales vähem inimesi, kui algselt oli registreerunud.

Kokku osales neljal sündmusel 43 noort.

Klubi järgnevad kohtumised oleme Covid-19 pandeemia numbrite suurenedes pannud mõneks ajaks ootele. 

Kuna projektis osalesid väga erinevatest rahvustest noored, siis jäi lõimumiseks ja erinevate kultuuride tutvustamiseks neli sündmust kindlasti väheseks. Sellegipoolest oli meil võimalik igal üritusel mingi määral erinevat kultuurikeskkonda noorteni tuua.

Kokanduse töötoas olid noorte juhendajateks Tartu Rahvusvahelise Maja kokad, kes tutvustasid Süüria toidukultuuri ja vastasid noorte tekkinud küsimustele kogu ürituse vältel. Peale kokkamist said osalejad teha ka lühikesi esitlusi enda riikide kohta ja neid teistega jagada. Ka toidulauas tulid erinevad rahvused teemaks ja osalejad jagasid oma riigi eripärasid. Halloweeni matka ajal jagas matka läbiviija noortele Eesti vanu traditsioone ja tavasid. Õmblemise töötoas tekkis noortel arutelu sorteerimise teemal ja kõik said jagada, kuidas nende riigis prügi sorteeritakse ja kuidas nad seda siin Eestis teevad, kuidas riikide tavade erinevusi tähele panevad.

Rohkem kui ¾ osalejatest olid pärit mõnest teisest kultuuriruumist peale Eesti.

Koostöö noortega sujus väga lihtsalt. Kui korraldajatel oli lisapalveid või küsimusi, siis saadi osalejatelt kiirelt tagasisidet. Osalejad uurisid ka ise enne ja peale üritusi lisaks, kuidas nad edaspidi aidata saavad ja millised on klubi tulevikuplaanid. Vähemalt kolmveerand osalejatest olid valmis ka edaspidi klubi tegevustele kaasa aitama või nendega ühinema, kuna nende jaoks oli loodusmaja väga mugav koht, kus selliseid kogunemisi teha.

Kokkamise läbiviimiseks kaasasime suures mahus Tartu Rahvusvahelise Maja abi. Nende poolt saime oma töötoa jaoks kokad, kes osalejaid kokkamisel juhendasid. Ilma Rahvusvahelise Maja abita ei oleks meil viimane projektisündmus nii hästi välja kukkunud.

Meie projektist sai suuremal määral kasu pigem Tartu rahvusvaheline kogukond, kellele pakkusime loodusmaja ruume ka edasisteks üritusteks. Jagasime neile keskkonnaalast infot ja vastasime nende küsimustele seoses projekti kui ka loodusmaja endaga, kus üritused läbi viidi ja kus projekti koostajad ise alaliselt töötavad. Arvame, et oma ürituste kaudu saime suurendada noorte teadlikkust Tartu linnas asuva keskkonnahariduse asutuse osas, kuna paljud tõid välja, et ei olnud loodusmajast varem kuulnud.

Lisaks käisid välisvabatahtlikud (üritustel osalejad) mitmes erinevas huviringis oma kodumaad ja kultuuri tutvustamas. Seega olid loodusmaja huvikooli õpilased klubi tegevustest samuti kasusaajad. Huvikooli õpetajad lõid välistudengitega võrgustiku, et vajadusel ja võimalusel kaasata klubi liikmeid huviringide tegevustesse.

Miski, mis antud projekti jooksul selgeks sai: töötades erinevast rahvusest korraldusmeeskonnaga, on tegevuste planeerimiseks kindlasti rohkem aega vaja, et läbirääkimiste ja oma vaadete võrdlemise järel ühistele seisukohtadele jõuda. Projekti koordineerijate jaoks oli suur pluss see, et töötubade läbiviijate seas ei olnud projektimeeskonna liikmeid. Nii oli meil võimalik üritusi kõrvalt jälgida ning tegeleda osalejate vastuvõtmise ja suhtlemisega ürituste vältel.

Projekti käigus õppisime projekti kirjutamise ja läbiviimise põhitõdesid, kuna meie meeskonnast ei olnud keegi varem projekti algusest lõpuni ise pidanud koostama. Seejuures saime arendada oma suhtlemisoskust koostööpartneritega suhtlemise ja tegevuste planeerimise käigus.

Saime projekti vältel teadmisi eelarve koostamisest ja selle jälgimisest. Puutusime kokku ka majandusaruannete koostamisega. Muu dokumentatsiooni puudutavaga oli osa meeskonna liikmeid varem kokku puutunud. 

Kõik meeskonna liikmed on valmis ka tulevikus vabatahtlikult kogukonna tegevustes kaasa lööma, et oma teadmisi ja kogemusi arendada.

Kuna meeskonna rahvusvaheline liige pidi naasma kodumaale, siis see kindlasti pani rohkem kohustusi teiste liikmete õlule. Eestisse jäänud liikmetel tekkis laialdasem ülevaade kõigist vajalikest tööülesannetest ja nende läbiviimisest.

Ürituse läbiviimine oli ka üksi vägagi tehtav ja ei tekitanud liigset pinget, nagu algselt karta oli. Üks korraldusmeeskonna liige sai osa võtta kõigist üritustest, seega osalejate jaoks tekkis üks kindel nägu, keda nad said projekti, klubi ja loodusmajaga seostada.

Kuna projektist osavõtmiseks oli PickUp meeskonnale vaja saata sobiv plakat, siis sai üks meie meeskonna liikmetest selles kätt proovida ja arvestades, et me saime rahastuseks nii suure summa nagu lootsime, siis läks tal esimese korra kohta päris hästi.

Sotsiaalmeedia postitustega oli osa meeskonna liikmeid juba varem kokku puutunud seega said nad projekti läbi oma oskusi kasutada ja meelde tuletada.









PickUp Briti eri: VitaTiim - „Noored Event Masters“

Enne projekti taotlust, meil oli palju mõteid, mida võiks projekti raames teha. Põnevaid asju on palju, aga kõike ei jõua. Siis taipasime, et on parem õpetada noori erinevaid asju korraldama, kui teha pidevalt üksi. 

Püstitasime eesmärgi, et korraldame oma meeskonnaga noortele vanuses 16-18 väljasõidu koolitusega, kus nad saavad õppida, kuidas korraldada ja läbi viia kahekeelseid sündmusi heal tasemel. Ning plaanis oli kaasata 7 noort Narvast ja 7 noort Tartust. Ning et nad hiljem korraldaksid nii Narvas kui ka Tartus üritusi, kuhu kaasavad eri kultuuri taustaga noori.

Plaanitud tegevused olid peaaegu täismahus täidetud: viisime läbi 2-päevast koolitust Tallinnas, ning korraldasime kaks üritust peale seda. Kokku osales 80 inimest. Kuid COVID19 pärast ei saanud üks meeskond korraldada ürituse ofline ning tekkisid raskused online ürituse korraldamisega ja teine meeskond korraldas üritust ainult kohalikul tasemel ja ei saanud kutsuda eesti keelseid osalejaid teisest linnast. Üks üritus oli Bermuda mäng, mis arendab loogilist mõtlemist ja meeskonnatöö oskust. Teine üritus oli online, kus majandusteaduste doktor viis läbi koolituse noortele ja noorsootöötajatele meeskonnaloomise kohta ning kuidas töötada mitmekeelsetes tiimides. Lisaks sellele iga meeskond sai endale konsultatsiooni graafilise disainerilt ja kultuurikorraldajatelt, kes aitasid neile paremini üritusi läbi viia.

Tänu koolitusele saime vaadata ürituste korraldamisele erinevatest külgedest ning saime teada, kuidas meeskonda luua ja juhtida, kust rahastust otsida ja taotleda, milleks on vaja oma ürituse reklaamile palju tähelepanu pöörata ning vaatasime häid ja halbu näiteid. Lisaks sellele arutasime ürituste erinevatest formaatidest ja meetoditest, kuidas passiivsest osalejatest teha aktiivsemaks. Mõtlesime välja mitu meetodeid, kuidas inimesi kaasata ning sellega arendasime ka meie empaatia võimet, sest vaatasime osaleja vaatenurgast. Arendasime oma planeerimisoskust ja loomingulisust – mõtlesime välja ürituste ideid. Saime ka võimaluse arutada online ürituste kohta ning milliseid tehnoloogiaid saame kasutada, et teha häid üritusi interneti kaudu. Vaatasime erinevaid programme ning mõtlesime, kuidas osaleja ennast tunneb, osaledes online üritustes. Peame tunnistama, et oli raske mitmekeelses meeskonnas töötada. Arvasime, et meil on lihtsam kokku leppeid sõlmida, aga meil oli palju vaidlusi, arutelusid ja isegi solvanguid. Reflekteerides, saime aru, et meile mõjus väsimus ja see, et me ei osanud oma ideid lihtsamas keeles väljendada ning ei jõudnud oodata, kuna teine inimene lõpetab oma ideede seletamise. Õnneks kõik saime tehtud! Kogemus ei pea olema iga kord väga positiivne. Oli ka negatiivseid asju, näiteks mõned tiimikaaslased ei panustanud piisavalt, me ei arutanud meeskonnas piisavalt mis meile meeldis ja mis võiks paremini olla. 

Hea, et kõik osalejad jagasid positiivseid emotsioone koolituse lõpuks ning see fakt, et kõigile meeldis seda teemat õppida ning nad soovivad edasi jätkata, arvestades, et saab teha mitmekeelseid üritusi ja kaasata erinevaid inimesi. 

Online üritusega oli selline raskus, et paljud meeskonna liikmed ei tahtnud seda korraldada, sest noored on väsinud online tegevustest ning oli kartust, et keegi ei hakka osalema. Kuid lõppude lõpuks see sai tehtud ka! Oli raske täita tingimust, et pool osalejatest olid muu kultuuritaustaga. Tegime oma parima, et seda tagada.

Ürituste osalejaid jäid ka rahul ning said selle kogemuse, et venekeelsed ja eestikeelsed noored saavad ühtedel ja samadel üritustel käia. Eriti kui nad on online ja inglise keeles. 

Tunneme, et selliseid projekte on vaja korraldada, et arendada noorte omavahelist suhtlemist erinevates keeltes ning mitte ainult suhtlemist, vaid ka koostöö oskust. 






PickUp Briti eri: Illuka Kool - “Mitteformaalne keeleõpe noorelt-noorele meetodil“

Käesoleval õppeaastal liitus Illuka Kool pilootprojektiga "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis" Projekti sisuks on kvaliteetse keeleõppe tagamine ja erinevate keeleõppemudelite piloteerimine. Projekti eesmärk on viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ning tagada mitme- keelses klassis iga lapse areng ja selleks vajalik tugi. Käesoleva projekti raames asusin tööle 2. klassis ning rakendan keeleõppemeetodeid vastavalt õpilaste vajadusele. Lisaks töötan 1. ja 2. klassi õpilastega pikapäevarühmas.

Oma töö käigus märkasin, et 1. ja 2. klassi õpilasetele meeldib väga õppida uusi eestikeelseid sõnu läbi joonistamise. Soov joonistada on lapse baasvajadus- joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Joonistamise käigus toimub nii lapse keeleline kui motoorne areng.

Õpilastega koos otsustasime keeleõppeks läbi joonistamise taotleda vahendeid “PickUp- Briti eri” programmist. Õpilaste kirjeldus: tahaksime, et meil oleks sein, kuhu saaksime kõik koos joonistada ja kirjutada. Me mängiksime sõnaseletusmängu, kirjutaksime ja joonistaksime koos õpitud sõnu ka pikapäevarühmas, aga selleks oleks meil vaja panna ruumi seinale tahveltapeet.
Meie arvates jäävad ka seinale kirjutatud sõnad ja tähendused paremini meelde, kui need on koguaeg nähtaval kohal.

Üldiseks projekti eesmärgiks oli Illuka Kooli 1. ja 2. klassi õpilaste keeleõpe (uued sõnad ja väljendid) läbi joonistamise ja kirjutamise. Otsesed eesmärgid olid õpilastele joonistusvõimaluste pakkumine, õpilaste silma ja käe koostöö arendamine läbi joonistamise, koostöö erinevate koduse keelega õpilaste vahel (oravad- vene koduse keelega õpilased ja jänesed- eesti koduse keelega õpilased) ja lapsevanemate koolitamine keeleõppe loovmeetoditest. 

Õpilaste poolt soovitud tahvelsein ja joonistusrullid leiavad kasutust nii ainetundides kui tunnivälisel ajal. Lisaks eesti keele tundidele oleme näiteks õppinud loodusõpetuse tunniks erinevaid puulehti, joonistanud koomikseid, kasutanud vahendeid kunsti ja käsitöötunnis. Joonistuspaberirull on vajalik abiline rühmatööde tegemisel, mõtte- talgutel ning mosaiikrühma tegevustes. Oleme õppinud sõnavaramänge, mida õpilased mängivad hea meelega iseseisvalt ka vabal ajal.

Võimaldame lisaks pilootprojektis osalevatele õpilaste keeleõppele ka teistel õpilastel (pikapäevarühmas) loovuse- ja kunstiliseks arenguks joonistada.

10. novembril toimus kogukonna kaasamiseks ja projektile laiema mõõtme andmiseks Illuka Koolis keeleõppe loovmeetodite koolitus lastevanematele. Koolituse viis läbi Kaire Viil, kes on Virumaa Eesti hariduse seltsi juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis eesti keele lektor.

Koolitusel õpiti, kuidas koos lapsega arendada keeleoskust visualiseerimise (joonistamise) toel. Koolitusel käsitletud teemad:
  • Kolm keeleõppe ja joonistamise meetodit. Praktilised harjutused vanematele veendumaks, kuidas joonistamine arendab loovust ja mõtlemist.
  • Kuidas luua koju lapsesõbralik keelekeskkond. Soodsad ja tõhusad võtted, mis toetavad ka vanemate keelearengut. 8 ideed, kuidas koju keelekeskkonda luua.
  • Pakendite toel eesti keele õpe.
  • Vanemad küsivad tihti, kuidas koolis läks. Kuidas esitada lapsele mõjusamaid küsimusi ja saada teada, kuidas tal päriselt läks.
Koolitus oli edukas, osalejate tagasiside oli eranditult positiivne. On tore tõdeda, et koolitusel osalesid lisaks lapsevanematele ka teised meie kooli õpetajad, kes samuti lubasid uusi meetodeid oma töös kasutusele võtta. Kahjuks seoses Covid- 19 levikuga osales koolitusel oodatust palju vähem lapsevanemaid ja õpetajaid.

Projekti eesmärgid said täidetud. Kindlasti on juba praegu laienenud ja kinnistunud 1. ja 2. klassi muukeelsete õpilaste sõnavara, erineva koduse keelega õpilased (jänesed ja oravad) teevad koostööd, mängivad ja õpivad koos. Mängulised ja loovad tegevused pakuvad õpilastele naudingut. Erinevate koduse keelega õpilaste koosõppimine pakub koheselt võimalusi ka keele praktiseerimiseks. Lapsevanemad ja õpetajad said uusi ideid õpilaste keeleõppe toetamiseks. Õpilased naudivad joonistamist ja mis kõige olulisem- tahvlid ja seinad jäävad kasutusse ka pärast projekti lõppu, seega ei ole tegemist ühekordse projektiga, ka teised õpilased ja õpetajad saavad edaspidi soetatud vahendeid ja võimalusi kasutada.

Planeeritavatest projektitegevustest teavitasime lapsevanemaid ja kogukonda Illuka Kooli Facebooki ja Stuudiumi vahendusel. Koolituse info postitasime Stuudiumisse, lisaks saatis klassijuhataja 1. ja 2. klassi õpilaste lapsevanematele eraldi interaktiivselt koolituse kutse.