Laupäev, 12. detsember 2020

PickUp Briti eri: Narva ja Jõhvi noored "Orange Fresh"

Lubage teile tutvustada projekti nimega „Orange Fresh“, mis oli ellu viidud Eesti ANK PickUp Briti eri programmi raames ning mis seisnes koostöö loomes erineva keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel lavakunsti meetodite kaudu. Projekti põhieesmärgiks oli õpetada erineva emakeelega noortele lavakunsti praktiliste ülesannete kaudu, et väheneks hirm avaliku esinemis vastu ja nad saaksid julgemini suhelda eesti või vene keeles. 

Projekti raames toimus oktoobris 3 kohtumist Narva eesti keele majas, milles kokkuvõtlikult osales üle 30 erineva emakeelega noort (vähemalt 15 Jõhvist ja 15 Narvast) ning kellest 50% rääkisid eesti keelt emakeelena ja 50% vene keelt. Kohtumistel tutvustati lavakunsti aluseid ja arendati rääkimis- ja näitlemisoskuseid. Osalejad õppisid, kuidas intonatsiooniga ja kehaliigutustega anda edasi oma sõnumi sisu ning kuidas veelgi ilusamini kasutada keelt oma igapäeva elus. Praktiliste ülesannete jaoks jagati osalejaid rühmadesse, kus oli korraga nii vene kui ka eesti keelt kõnelevad noored koos. Tänu projektile omandasid noored oskusi, kuidas suhelda suure publikuga, väljendada end eesti ja vene keeles, oma emotsioone kontrollida ja näoilmega kõneleda. Projekti toimus koolituse ja meistriklassi formaadis. 

Enne projekti algust selgus, et noortel on suur hirm iseenda vastu, paljudel on madal enesehinnang ja on tunda enesekindluse puudumist. Lisandub ka Ida-Virumaa regionaalne probleem – puudulik eesti keele oskus noorte seas. Sellestki tekkis projekti idee. 

Analüüsides toimunud projekti, siis tervel projekti tiimil on tegelikult hea meel kinnitada, et projekti põhiline eesmärk on saavutatud. Me leidsime, et iga üksik osaleja arendas neid vajalikke oskusi, millele keskenduti projekti raames ning millele oli põhiline rõhk. Keegi õppis ära, kuidas end emotsionaalselt väljendada ja kuidas mitte pelgata avalikku esinemist. Osalejatelt saadud tagasiside põhjal on võimalik järeldada, et projekti tegevused ja ülesanded olid nende jaoks väga kasulikud ning nad soovivad veelgi sügavamini saadud oskusi arendada ja mõtlevad juba jätkuprojekti peale. Meil endal on ka tungiv soov jätkata selle teema arendamist, kuna käsitletud probleem on kaasaegses ühiskonnas väga ja väga oluline.

Selle projekti korraldamise käigus oleme õppinud palju uut. Ausalt öeldes oli see meie jaoks absoluutselt uus kogemus, sest varasemalt puudus meil mingisugune praktiline kokkupuude projekti korraldamisega. Pidime ise üürima ruume, tellima toitlustuse, pidama läbirääkimisi erinevate partneritega. Tänu saadud kogemusele meie eesti keele oskus on tunduvalt paranenud. Meie kindlasti soovitame kõikidele, kellel on äge idee olemas korraldada selliseid toredaid projekte, kuid eelnevalt läbi mõelda kõiki pisikesi detaile, sest nendest sõltub kogu projekti edukus. Olulisel kohal planeerimise juures on tegevusplaan, mis peab arvestama ka force majeure olukordadega. See tähendabki, et kui midagi ei lähe eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt, siis alati peab olema ka varuplaan, mida saab kenasti ja kiiresti rakendada. 

Projektides, kus kohtuvad kaks kultuuri, peab olema mõlematele osapooltele tagatud keeleline tugi. Seetõttu valmistatud harjutused olid kahekeelsed. Sellega oli tagatud võrdne osalemisvõimalus ja osavõtjatel kujunes suurepärane võimalus eesti või vene keele praktiseerimiseks mitteformaalses keskkonnas. 4-liikmelistes minirühmades olid nii noored, kes rääkisid ainult vene või eesti keelt kui ka need, kes oskasid kaks keelt korraga. Selline tiimi moodustamise lahendus võimaldas vältida ülesannete arusaamatusest tulenevaid probleeme ning oli eduka koostöö alus. Õppeprotsess koosnes ka kodutöödest, mida osalejad pidid tegema kohtumiste vahel. Kodutööde valmistamisel sama meeskonna liikmed pidid üheskoos töötama ja toetada üksteist. 

Turvalisuse riskide maandamiseks ja laiema osalusvõimaluse pakkumiseks toimusid korraga nii veebi- kui ka tavalised füüsilised kohtumised Narva eesti keele majas. Osavõtt oli päris suur ning positiivseks võib märkida ka seda, et noored hakkasid ise näitama initsiatiivi ning kindlasti sooviksid edaspidiselt osaleda ka muudes sarnastes tegevustes.

Meie isiklikult oleme õppinud ressursside juhtimist haldamist. Õppisime selgeks, kuidas käib ostude tellimine ja vormistamine, mida tuleb silmas pidada lepingute sõlmimisel ja dokumentide vormistamisel. Enne igat kohtumist pidime helistama igale osalejale, hoolitsema tema transpordi ja heaolu eest. Kogu projekti vältel suhtlesime iga osalejaga eraldi, et aidata teda ületada raskusi ja takistusi, mis tekkisid ühistegevuse käigus. Meie enda vastutustunne on märgatavalt tõusnud, sest igaüks meist sai aru, et ta töötab suure hulga inimese jaoks. 

Tulevikus tahame korraldada veel projekte, tegutseda vabatahtlikutena. Sellised tegevused pakuvad meile rõõmu ja häid emotsioone. Nüüd kui on möödunud juba kuu aega, siis võime olla kindlad, et meist kui korraldajatest sündis üks suur ja tugev meeskond. Siiski tuleb meil veel õppida, kuidas jagada meie vahel vastutust, korraldada operatiivset suhtlust ja hoida kõrgelt meeskonnavaimu. 



PickUp Briti eri: Põlva ja Sillamäe noorte meedialaager

Põlva ja Sillamäe meedialaager oli koostöö eri keele- ja kultuuritaustaga noorte vahel. Meie projekti eesmärgiks oli kokku viia Eesti ja Vene noored, kellel on ühine huvi - meedia! Põlva Meediasüst ja Sillamäe Edukad Noored TV tegelevad mõlemad meediateemadega aga väga erinevalt. See projekt oli suurepärane võimalus noored kokku kutsuda, et nad saaksid omavahel kogemusi jagada ja üksteisele uusi oskusi õpetada. Põlva ja Sillamäe noored said kokku juba suvel, läbi teise projekti, ning ühiselt veedetud päevad olid nii meeldejäävad, et noorte suur soov oli uuesti kohtuda. Meie eesmärgiks oli vahetada kogemusi ja õppida uusi oskusi. Samuti, viia kokku eri rahvusest noore ja arendada nende omavahelist koostööd ja suhtlust. Plaan oli, et mõlemad pooled teevad kaks koolitust. Koolitused valmistasid ette ja viisid läbi noored ise. 

Sillamäe noored tegid koolitused teemadel: kaanekujundus Canva programmis ja avalik esinemine. 
Põlva noored tegid koolitused teemadel: meeleoluvideo loomine ja saadete analüüs. 

Koolitused eeldasid, et noored teevad omavahel koostööd. Paaril koolitusel olid väiksed grupid ja tuli koos ühe projektiga tegeleda. Teistel tuli suurema seltskonnaga koos arutada või kiirelt leida lahendused. Noored jagunesid rahvuselt pooleks, 15. Kõik noored jäid kavaga väga rahule, midagi uut oli igaühele! Laagris oli noortel aega uusi oskusi analüüsida ja katsetada uusi tehnikaid. Projekti tulemusel paranesid noortel erinevad oskused tänu läbiviidud koolitustele. Palju rohkem pööratakse tähelepanu näiteks visuaalidele ja, et pilt/video oleksid ilusad. Õpiti analüüsima oma töid paremini ja tähelepanu pöörama uutele detailidele. Projekt andis noortele juurde ka palju julgust! Nii omavahel suheldes kui ka avalikult esinedes. Keelebarjäär jäi iga tunniga aina väiksemaks probleemiks ja lahkuti pisarates sest koos oldud aeg oli nii tore. Põlva ja Sillamäe noored on leidnud üksteist ja kindlasti teeme ka jätkuprojekte! Kindlasti soovitame ka teistel noortel projekte kirjutada ja üritusi korraldada! Kuna projekti kirjutamine tuli viimasel hetkel, siis me olime arvestanud kõigi Covid-19 olukorra ohtudega. Projekt ei muutunud esialgsest plaanist. Seoses olukorraga pidime rohkem kursis olema hetkeolukorraga ja valmis muudatusteks. Olime valmis viima projekti läbi ka veebi teel. 

Projekti kaasasime noori erinevatest keskustest ja erinevate huvidega. Läbi sotsiaalmeedia teavitasime inimesi oma projektist ja hoidsime neid kursis toimuvaga. Lisaks filmisime üles kõik neli koolitust, et ka uued liikmed ja meediahuvilised saaksid neid näha ja neist õppida. 

Projekti käigus õpiti planeerimist ja organiseerimist. Pidi arvestama ajakuluga, tegema kava ja ka püsima ajakavas. Peale igat koolitust pidi jagama uusi teadmis ja õpitut. Noored, kes ise koolitusi tegid, õppisid palju vastutusest, planeerimisest, oma mõtete sõnastamisest. Lisaks pidid nad aru saama, kuidas nende kuulajad asju näevad ja mõistavad. Nad pidid jääma ka ajapiirangu sisse. Koolituse käigus pidid nad vastama küsimustele ehk kiire mõtlemine ja probleemi lahendamine. Lisaks juhendama teisi noori. Noored suutsid ennast kehtestada ja nende kuulajad näitasid üles austust nende vastu. Kõigil oli motivatsioon õppida uusi asju, isegi kui teema oli juba tuttav. Koolituste käigus noored õppisid: erinevaid programme kasutama, oma tööd analüüsima, tiimitööd tegema, konflikte lahendama, lugu kokku panema, videot tegema, avalikku esinemist, plakatite kujundamist. Kindlasti oli veel palju aga kuna projekt keskenduski uute oskuste õppimisele, siis on raske kõiki asju välja tuua.









PickUp Briti eri: Mäetaguse ja Iisaku noortekeskus "Õpime koos mängima"

Meie projekti eesmärk oli ise midagi teha ja proovida. Nägime et suured tegid projekti ja Grettel tuli välja ideega, miks ka meie ei võiks midagi teha ja ta leidis ka kaks mõttekaaslast (Liisi ja Oksana) kes olid nõus projekti kirjutamisega ja läbiviimisega abiks olema.

Meil ei olnud teisi ideid ja mängude mõte tundus hea mõte. Kõigepealt me tellisime uusi põnevaid mänge, mida me ise mänginud ei olnud. Pärast seda saime mängude õpet väiksema seltskonna noortega kes olid kohapeal meie sõbrad ja koolikaaslased. Väga hea võimalus oli meil osa saada naaber noorteka sünnipäevast, kus saime ise esimest korda proovida neid mänge läbi viia ja avalikult nii esineda, mis ei olnud üldse lihtne.

Ööbimisega üritusel oli meil tagasilöök, päev mille esmaselt valisime ja naaber noortekatega kokku leppisime (Lohusuu ja Rajaga) me teha ei saanud kuna nende valla noortekad pandi karantiini just sel ajal ja me olime sunnitud seda edasi lükkama. Sellega seoses olid meie karikad ja osavõtumedalid üritusel vale kuupäevaga. Siit ka saime õppetunni et kuupäevad tegelikult ei olegi nii olulised sinna panna, oleks piisanud ka aastaarvust.

Noored nägid rahvuste erinevat iseloomu, osa noori arvasid et teist keelt ja kultuurist noored on lärmakamad, kuid oli ka neid noori kes lõimusid suurepäraselt ja said ka omavahel läbi. Muidugi mängis väga suurt rolli ka see et COVIDi tõttu me ei saanud projekti kirjutatud vanusegruppi täis ja kaasasime ka vanemaid noori projekti ja vanusevahe andis ka tunda.

Meil oli muidugi väga heameel selle üle, et meid igal sammul juhendasid vanemad noored Mikola ja Doris (olid nagu rühmajuhendajad) ning meile oli see suureks abiks.

Meil oli õnneks kõik olemas ennetusena, desod ja maskid ja käte pesu enne sööki.

Läbi projekti õppisime organiseerimist ja esinemist ning ka teiste kaasamist. Saime tutvuda uute mängudega. Kogukond sai ettevõtlikud noored, kes on õhinal nõus veel midagi uut proovima ja õppima.

Juhendaja Kaidi: Noortele oli kõik õpikogemus, nad said aimu planeerimisest, teiste kaasamisest, organiseerimisest, ürituse korraldamisest, meeskonnatööst. Nad oskavad neid mänge nüüd ka teistele õpetada. Tänu sellele projektile arendasid noored esinemisoskust ja -julgust ning ehk muutusid ka julgemaks teistega otse suhtlemisel, see on nagu raske teema, et kui oled olnud kogu aeg oma kinnises kogukonnas siis võõrastega on jube raske suhelda ja eriti tegi raskeks see teise keele ja kultuuri noortega suhtlemise. Kuid nad said hakkama ja tagasisidena selgus, et nad tahaksid teinekordki meiega koos midagi teha, mis minu hinnangul näitab et mingigi lõimumine toimus. Tegevused said noored kenasti läbi viidud. Kui rääkida ehk muutustest siis noored on tolerantsemaks muutunud, see suhteliselt minu kui noorsootöötaja kõrvaltvaataja pilk aga ega tänu selle viirusele pole me väga koos saanud olla ega rohkem sellest rääkida. Muidugi on positiivne see et noored oleksid valmis uusi projekte kirjutama, mis minu hinnangul näitab et nad said positiivse kogemuse projekti kirjutamisest ning selle läbi viimisest.





PickUp Briti eri: Maidla noored "Pinkckaмeиka"

Projekti “Pinkckaмeиka” eesmärk oli luua vene- ja eesti noorte vahel sõprussidemeid. Projektis võttis osa pea 60 noort osalejat, osalejad jagunesid rahvuslikult pooleks. Projekti idee tuli sellest, et me panime tähele, et meie valla kergliiklusteede ääres on vähe pinke, kus jalga puhata ja mõne kergliiklustee ääres neid üldse ei olegi. Kui mõte oli olemas, siis kirjutasime projekti tegime plakati, arutasime läbi ja saatsime selle PickUp-ile. Järgmiseks läks meie plakat Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse lehele laike koguma. Pidime kokku saama 200 meeldimist, et toetust saada. Saime selle kokku üsna kiiresti. Projekti kirjutamine ja plakati tegemine ei olnud raskust tekitav, kuna mõte oli olemas.

Järgmiseks, kui saime teada, et saame rahastuse, siis allkirjastas meie juhendaja lepingu. Rahastuse kättesaamisel asusime kohe tegutsema. Kokku saime teha 10 pingi asemel 11 pinki.

Kui materjal oli olemas saime meeskonnaga kokku ja arutasime kuidas võiks toimuma hakata värvimine. Kui kõik oli kokkulepitud tegime plakati pinkide värvima kutsumisele ja jagasime seda Facebookis ja kooliga. Veidi raske oli leida värvimise jaoks õige aeg ja kell.

Värvisime pinke 12. ja 13. oktoober Maidla Mõisa Aidas, siis osalesid pinkide värvimisel kogukonna noored, kui ka lapsevanemad. Värvima tulid ka noored Kohtla Nõmme noortekeskusest, kellele sai tutvustada projekti tegevust ja eesmärki. Pidime värvima pingid kihelkonna värvides ja see oli päris keeruline. Teibi järgi triibu tegemine ja ootamine, et ühte värvi triip ära kuivaks, et saaks järgmist värvi tiibu teha, see oli üsna keeruline ning aeganõudev. Nende kahe päevaga me kõike lõpetada ei jõudnud. Oli veel vaja mõned lauad lõpuni värvida ja pingid komplekteerida. Jõudsime kõik valmis ilusti enne vaheaega. Pinkide värvimine läks väga hästi ja viirus meid õnneks mõjutada ei jõudnud. Oli väga uudne ja põnev kogemus. 

Vaheajal toimetati pingid koolidesse. Peale vaheaega pandi koolides pingid kokku. 

Novembri lõpuks olid kõik pingid juba Lüganuse valla poolt teeäärtesse paigaldatud.

Kui pingid olid värvitud ja juba koolidessegi toimetatud korraldasime eesti- ja vene noorte vahel “Noorte Kohvikõhtu”. Ürituse eesmärk oli luua sõprussidemeid vene- ja eesti noorte vahel. Üritus toimus 5. novembril. Mängisime mänge, tutvusime, sõime ja tegime kõik koos muud põnevat. Üritusel tutvustasime ka projekti ning käis rääkimas ka vallavanem, kes rääkis, et tal on hea meel, et meie vallalapsed selliseid asju korraldava ja teevad ning, et see on vajalik. “Noorte Kohvikõhtu” kujunes väga lõbusaks, toredaks ja meeldejäävaks. Ning ürituse eesmärk sai täidetud. 

Ürituse korraldamisega erilisi raskusi ei olnud. Veidi raskem pool oli ürituse kajastamine sotsiaalmeedias. Natuke kiireks läks sellega, et plakat läks sotsiaalmeediasse üles mõned päevad enne üritust. Üritusel oli vene noori rohkem, kui eesti noori, aga see ei olnud probleem, oli tore õhtu ka noortele meeldis ja pakuti välja, et selliseid üritusi võiks veel korraldada. 

Meie projekt sujus hästi, saime kõik asjad õigel ajal tehtud ja esitatud. Viirus meid mõjutada ei jõudnud jõudsime täpselt õigesse aega. Eelarvega meil samuti probleeme ei esinenud. Kõik raha sai kenasti kasutust ja puudu ei jäänud. Saime kasu sellega, et meie kohalik ehituspood toetas meid värvidega ja sellevõrra jäi meil raha üle. Selle ülejääk läks “Noorte Kohvikõhtu” kasuks. Saime projekti läbiviimiseks piisavalt tuge. Projekti esitamisega meil probleeme ei esinenud, sest kõik oli kenasti lahti selgitatud ja saime asjadest hästi aru. 

Õppisime projekti käigus palju uusi elukogemusi. Õppisime tegema ja koostama projekti, õppisime värvima pinke teistmoodi, õppisime korraldama üritusi, õppisime pidama koosolekuid ja läbirääkimisi, kindlasti arenes ka ürituse läbiviimise ja tutvustamise käigus esinemisoskus ja ka tutvustamise oskus, õppisime keeli eesti noored said arendada vene keele oskust ja vene noored said arendada eesti keele oskust, õppisime planeerima, õppisime seda, kui tore on teha koostööd eri rahvusest noortega. Meil projekti käigus erilisi probleeme ei tekkinud. Väikseid probleeme oli ajastusega, sest kõikidel lõpeb kool erinevatel aegadel pluss veel huviringid, aga sellegipoolest leidsime ajad, mis tervele meeskonnale sobisid. "Noorte Kohvikõhtu"-l oli väike probleem sellega, et kui parasjagu oli rääkimis ja söögipaus, siis olid vene noored omaette ja eesti noored omaette, aga mängude käigus olid kõik enamasti hajutatud. Aga me arvame, et see nõuabki harjumist, et, kui esimene kord ei suhelnud, siis läheb teine kord juba ladusamalt.

Koostöö teiste noortega läks meie arvates hästi ja kõik sujus. Koostöö läks hästi, sest kõik tegid, mis nad tegema pidid ja said asjadest hästi aru. Kindlasti see omavahel suhtlemine tuleb. Aga meie kui meeskond suhtlesime omavahel palju ja ka meeskonna koostöö läks väga hästi, kõik tegid midagi ja andsid oma panuse. Kindlasti teevad ka eri rahvusest noored ka edaspidi koostööd, sest see on tore ja vajalik.

Kogukonna osalus projektis oli piisav. Kogukonnas on muutunud see, et ennem ei saanud inimesed nende teede peal kuhu pingid paigaldati jalga puhata, aga nüüd saab ja kindlasti käib rohkem inimesi liikumas ja arvatavasti võetakse ette ka pikemaid vahemaid. Kindlasti leiavad ja on leidnud need pingid juba kasutus, sest need on vajalikud.

Soovitame kindlasti järgmine aasta rahastust taotleda kõigil kellel on mingi äge või põnev idee ja tahaks seda ellu viia. See saab olema üks tore, põnev ja meeldejääv teekond ning ka eluks väga vajalik. 













Reede, 11. detsember 2020

PickUp Briti eri: Voore noortetuba "Noored õue"

Projekti eesmärk oli, et noored veedaks koos aega, õpiks üksteist ja erinevaid kultuure tundma ja looksid tutvusi. Selleks otsustasime korraldada välipinksi sõpruskohtumise koos Raja ja Mustvee noortega. Otsustasime ka valmistada eesti ja venepäraseid toite, nendeks valisime mulgipudru, vareenikud ja pannkoogid kondenspiimaga, mängisime ka tutvumismängu, kus paarilisega, keda sa väga hästi ei tundnud, pidi rääkima iseendast, iseloomustama meeldivaid inimesi, ebameeldivaid inimesi ja kuidas nendega käituda. 

Meie arust oli projekt väga edukas ja jätkusuutlik, sest seda nautisid nii korraldaja, külalised ja kohalikud ning kõik said üksteisega hästi läbi. Päeva lõpuks arvasid noored, et selliseid pinksiturniire võiks veelgi korraldada. Arvame, et esimese kohtumisega ei saa tulla suurt muutust eesti ja vene noorte omavahelises suhtlemises, see on pikem protsess, mida iga kohtumine muudab. Seoses praeguse eriolukorraga kartsime, et me ei saa oma kokkusaamist pidada, aga õnneks läks hästi ja suuri tagasi lükkeid see ei tekitanud. 

Kutsusime kokku 30 noort, kellest pooled olid vene keelt emakeelena rääkivad noored. Suhtlesime üksteisega nii eesti kui ka vene keeles, nii palju kui keegi oskas. Noored olid suurel määral üsna koostöö valmis ja kooperatiivsed, kõik sujus hästi. Noorsootöötajatega läks koostöö sujuvalt, nad oskasid mõelda asjadele, mille peale me isegi võibolla tulla ei oleks osanud. Suureks abiks olid noored kui ka noorsootöötajad, kes tõlkisid eesti keelest vene keelde ja ka vastupidi. Abiks olid ka lapsevanemad, kes aitasid pinksilauda kokku panna ja toitu valmistada. 

Selle projekti käigus õppisime, kuidas projekte ja üritusi üldse koostatakse. Õppisime eelarvet koostama, planeerima ja eelarve tabelit täitma. Pidime ise valima milliseid tooteid tellime, õppisime ka ise tellimusi esitama. Saime rohkem enesekindlust, julgust aruteludeks ja õppisime rohkem oma arvamust avaldama näiteks, pidime otsustama milliseid toite valmistame, millise laua või varustuse tellime. Kõik on asjad millega me varem väga kokku ei olnud puutunud. Peale selle õppisime tähtaegadest kinni pidama, tööde ära jaotamist ja kohusetundlikkust, oli vaja kindel olla, et kõik asjad saab õigeks ajaks tehtud või ära saadetud. 

Ürituse päeval oli kõigil tore ja hea olla, lõbutsesime koos ja tundsime ennast hästi. 

Selle projekti kestel oli vist kõige raskem asi iseenda motiveerimine ja projekti jaoks vajaliku aja leidmine. See projekt ei olnud füüsiliselt raske pigem oli see vaimselt koormav, sest projekti kõrvalt pidid sa tegelema ja mõtlema ka ka muudele toimetustele. Projekti kestel tekkisid ka mõned probleemid näiteks, laud ei jõudnud õigeks ajaks kohale või ei leitud sobivat päeva ürituse pidamiseks. Kartsime ka, et me ei saa piisavat arvu noori kokku, aga sellele probleemile leidime kiire ja lihtsa lahenduse nagu ka kõigile teistele. 

Kokkuvõtteks võiks öelda, et selle projekti käigus õppisime palju olulisi oskusi ja teadmisi. Teame nüüd, mida oodata ja milleks valmistuda järgmistel kordadel kui osaleme sellises projektis. Tänu sellele projektile on noortel rohkem võimalusi välitegevusteks, korraldada kogukonnale välipinksi turniire ja ka teiste noortekeskustega. Võimalik, et tulevikus kirjutab ka teisi projekte ja korraldab erinevaid üritusi. 








Neljapäev, 10. detsember 2020

PickUp Briti eri: Kohtla-Järve Noortekeskus - "Küberkiusamine is not okay"

Meie Kohtla-Järve Noortekeskuse rühm (noored ja juhendaja) oleme korraldanud novembris 2020 kohtumisi Kurtna Noortekeskuse noortega, kuhu oli kaasatud 29 noort (14 noort rahvuselt olid venelased ja 15 noort - eestlased). Kohtumiste eesmärk oli tõsta noorte teadlikkus küberkiusamisest. 

Meil on külas käinud toredad ja huvitavad inimesed, kes rääkisid meile mitte ainult küberkiusamisest, vaid kiusamisest üldiselt. Esimesel kohtumisel tuli meile rääkima Valeria Lavrova, kes tegeleb sügavalt kiusamise teemaga nii kiusamise ennetavas programmis „Kiusamisest vabaks“, kui ka oma tavalises elus. Kohtumine oli arutelusid ja huvitavat info täis.

Teine kohtumine toimus nädala pärast ning esimese külalisena oli noorsoopolitseinik Anastassia Kazakova, kes viis läbi Kahhooti mängu ja rääkis meile kiusamise teemast Politsei vaatest ning kuidas nad töötavad selle teema ennetamisega. Teise külalisena oli „EduKoht“ esindaja, kes rääkis meile küberkiusamisest, viis läbi erinevaid praktilisi ülesandeid ja mänge.

Kõik kohtumised olid kahes keeles, et erinevates keeltes rääkivate noortele oleks arusaadav ja mugav suhelda. Oli väga tore näha, et vene noored said aru peaaegu kõigest, mis toimus eesti keeles ning said hästi suhelda eestlastega. Meie noored ongi kaasatud kogukonda, ning nende vanemad ja sõbrad said ka teadmisi, sest osalejad jutustasid nendele, mis toimus kohtumistel. Vanemad helistasid meile ja tänasid meid sellise projekti korraldamise eest. 

Meie plaanides oli ka kolmas kohtumine, mis pidi olema reis Tartu seiklusparki (koos Kurtna noortega), kuid olukord pidurdas meie plaane, ning me ei saanud minna kõik koos mitte kuskile. Õnneks saame ettevõtmise teha jätkutegevusena uuel aastal, kui olukordon veidi stabiliseerunud.

Kõik tegevused olid plaaneritud koos noortega, kes olid korraldajad: logistika, kava, külalised jne. See andis noortele hea korraldamise kogemuse.

Projekti käigus said noored hea korraldamise kogemus, sest nad võtsid ühendust teiste osalejatega, mõtlesid välja kõik teemad ja tegevused, tegid kõik ettevalmistustööd. Meie arvates, nüüd need noored saavad ka ise korraldada väikesed projekte, ning oskavad kõik vajalikud tegevusi ellu viia.

Peale projekti arutlesime noortega, kas said nad uusi teadmisi või mitte. Vastus oli – loomulikult saime! Noored teadsid kiusamisest enne projekti vähe, kuid peale kohtumisi nad said sügava info ja lõimumist teemadesse. Nii eesti, kui ka vene noored tundsid end väga hästi tegevuste ajal ning see, et kohtumised olid nii eesti, kui ka vene keeles, ei katkestanud noori tegutsemast.

Oodatav tulemus on täidetud: kaasatud noored on nüüd kursis, mis on küberkiusamine, kuidas küberkiusamist vältida/tõkestada. Loodame väga, et peale uusi teadmisi, ei hakka meie projektis osalenud noored mitte kunagi kiusama kedagi. Oleme kindel, et meie noored said hea kogemuse selles valdkonnas ja saavad sellist kogemust rakendada elus.






PickUp Briti eri: Hageri noorte lõimumine Mustvee noortega

Lõimumine meie ja Mustvee noortega sai teoks oktoobri koolivaheajal 20-21.10.2020.

Korraldasime Hageri rahvamajas ööbimisega linnalaagri. Mustveest tuli laagrisse oodatust vähem noori, kuna oktoobris oli seal kandis palju viiruse kandjaid. Ja suleti noortekeskused. Tulid ainult need noored kes said vanematelt loa tulla. 

Laagris toimus väga palju erinevaid õpitube - tegime palju keraamikat, tuunisime pluuse, õppisime paberikunsti, esmaabi. Õhtul toimus matk läbi metsa, vaatasime filmi ja õhtu lõppes diskoga. 

Laager algas tutvumismängudega, saime üksteise nimed selgeks. Edasi jagati meid kolme gruppi ja algasid õpitoad. Õpitubade vahel olid piisavalt pikad pausid, et saime omavahel rohkem suhelda. Hageri noortega sai poes käia. 

Õhtul pärast sööki algas matk. See oli väga lahe, kõigil olid taskulambid. Matkasime läbi Hageri ja paar kilomeetrit liikusime metsas. Metsas hoidsime kõik väga kokku, meil oli ka väga õnnelik õnnetus, ühel noorel oli telefon maha kukkunud ja telefonil oli aku tühi. Õnneks kogu grupp aitas otsida ja leidsime üles. Pärast matka olid kõik väga väsinud ja oli tore filmi vaadata ning õhtu jätkus diskoga. Laagrist ei puudunud ka ööhäire, mille viisid läbi vanemad noored. 

Hommikul sai kaua magada ja alles kell 10 hakkasime hommikusööki sööma, kes varem ärkasid said omavahel lauamänge mängida.

Tagasiside ringis olid noored laagriga väga rahul ja tekkis soov järgmisel hooajal laagrit korrata. Omavaheline suhtlemine läks ladusalt ja tekkis palju uusi sõprussuhteid. Juhendajad kiitsid, et laagrisse olid kokku tulnud väga toredad noored ja tänu sellele ei tekkinud ka probleeme. Kuna Mustvee noorte keraamikatööd läksid pärast laagrit ahju, siis viidi paar nädalat hiljem nende valmis tööd sinna järgi. 

Kuna projekt oli eri rahvusest noorte vahel, saime erinevaid kogemusi. Saime projekti juhtimise kogemuse. Väga raske oli leida ühiseid planeerituid tegevusi. Igal noorel oli tegevuste kohta oma arvamus. Kuna meeskonnas oli kaks poissi ja üks tüdruk. Siis poiste arvamus kippus peale jääma. Suureks abiks olid meil noorsootöötajad kes aitasid meil olukordi lahendada. 

Põnev oli suhelda Mustvee noorsootöötajaga. Alguses suhtlesime ainult virtuaalselt ja päriselt kohtusime alles laagris. Messengeris suhtlus oli temaga väga tore, ta vastas väga kiirelt ja oli hästi toetav. 

Laagris õpitubade grupid olid jagatud nii, et igas grupis oli mõlemast rahvusest noori. Tegevused õpitubades kujunesid nii, et noored pidid omavahel asju jagama, see aitas kaasa suhtlusele ja oskusele käia läbi eritaustaga inimestega. 

Näiteks esmaabi õpitoas tuli grupil tegutseda ühiselt. Osad pidid mängima haavatuid, üks vene rahvusest noor oli see kes pidi ülejäänud grupile seletama mis oli juhtunud. Kuna kõik noored ei saanud aru siis pidi piltlikult seletama. Abistajad seejärel sidusid haavad kinni juhendaja valvsa pilgu all. See õpituba pakkus väga palju elevust kuna kasutasime kahte keelt. 

Keraamika õpitoas olid meil osade töövahendite juures eestikeelsed nimetused ja venekeelsed nimetused. Lisaks õpetasid vene rahvusest noored meile lihtsamaid väljendeid, nt:
  • tere- Здравствуйте, 
  • aitäh- cпасибо, 
  • savi- глина.
Nüüd kui laagrist on juba ammu läbi kasutavad osad eesti noored vahest neid venekeelseid väljendeid. 

Pärast projekti oskavad noored oskavad paremini näha eri rahvuseid, neil on erinevad kombed, keel. Noorsootöötajad aitasid välja tuua eri rahvuste erinevusi. Näiteks lõunasöögi supi sisse panid kõik vene rahvusest noored hapukoort, eestlastest panid ainult mõned. 

Aga peamine mis me kogesime on, et pole vahet mis rahvusest me oleme, kõik on sarnased. Kindlasti mõjutab meid kõiki igapäevane elu.

Kindlasti kohtume Mustvee noortega veel ja jätkame suhtlemist.