Kõike, mida saab mõõta, saab ka arendada!

Eesti ANKis on alanud uus ajastu. RISE ajastu. Nime taga peitub koostööriikide algustähtedest koosnev kombinatsioon. RISE ehk Rumeenia, Iirimaa, Rootsi (Sweden) ja Eesti. Tegemist on strateegilise partnerlusega, mis sai ametliku alguse paar päeva tagasi (9.02), kui Göteborgi lendas 9 inimest, et arutada, mis selle 2 aasta jooksul plaanitakse ära teha. Erasmus+ poolt toetatud projekti ametlik nimi on „RISE for common systems for documentation of youth work“. Projekti koordineerib Rootsi pool (www.keks.se).

Kui nüüd algusest peale asi rääkida siis on see idee saanud alguse 2012. aastal Eestist, kui Eesti Noorsootöö Keskus vedas üht põnevat konverentsi noorsootöö tulemuste mõõtmisvõimaluste kohta ja kutsus esinema Rootsi ja Iiri esindajad. Olin ka ise tookord saalis ja mäletan hästi neid ettekandeid. Õhtuste arutelude kaudu jõuti arusaamiseni, et teema on kõiki paeluv ja seda tuleks edasi ajada. Sel hetkel ei olnud Eesti ANK veel asjaga seotud. Juba varsti põrutas üks delegatsioon Iirimaa poole, mille delegatsioonis oli meie poolt Pille Rokk. Ka Anne Õuemaa oli tookord seal aga esindas siis teist asutust. Igatahes läks see kuidagi nii, et idee arendamise raames sai Eesti ANK ametlikuks osapooleks, et võtta vastu suur väljakutse ja vedada koos teiste riikidega sellist projekti, mille suhtes on huvi äratanud ka Euroopa Komisjon. Nimelt veab Rootsi koostööpartneri juht Jonas Euroopa Komisjoni noorsootöö ekspertide gruppi noorsootöö kvaliteedi teemal. Tema kaudu on see info jõudnud kaugemale.

Aga, mida me siis teha plaanime? Soovime luua ühtset üle-euroopalist noorsootöö dokumenteerimise süsteemi, mis aitaks meil oma tööd analüüsida ning nähtavamaks muuta. Seda siis ühise veebiplatvormi ehk logiraamatu kaudu. Platvormi esimene versioon peab valmis saama 2015. aasta lõpuks, peale mida algab testimine. 2016. aasta lõpuks valmib logiraamatu lõplik versioon (sh manuaal selle kasutamiseks).  Sellise süsteemi loomise puhul peab arvestama, et see on vaid üks osa kvalieediringist ja selle kaudu kõike ootusi täita ei saa. 

Kõik osalevad riigid (Rumeenia veidi vähem) kasutavad juba täna erinevaid tööriistu, et noorsootöös toimuvaid tegevusi kui ka protsesse dokumenteerida. On paremaid ja vähem paremaid analüüsivorme. On selge, et igas riigis ei vasta olenemata tööriista kvaliteedist tulemused alati ootustele sest noorsootöös ei olda harjunud sellist lähenemist kasutama sest peamine töö on ju ikkagi noorega suhtlemine. Töö igapäevane mõtestamine ja analüüsimine jääb aga paraku tahaplaanile. 

Ilmselt võiks teemal noorsootöö mõtestamine pikalt arutada sest poolt ja vastu argumente on võrdselt. Aga oluline siinkohal ei olegi niivõrd küsimus selle tööriista ülesehitamise ja kasutamise kohta, kuivõrd tuleb selgeks teha, miks meil sellist instrumenti üldse vaja on. Mis infot me vajame ja kuidas saadud infot töötleme või kasutame? Kas kogume infot, mis on meie eesmärkide täitmise analüüsiks vajalikud või saame selle kaudu teada, mida on vaja arendada? 

Noorsootöös oleme me harjunud selgitama tööd läbi emotsioonide, lugude ja teatud mõttes spekulatsioonide. Meil on noorsootöö valdkonna erisustest lähtuvalt väga keerukas midagi tõestada ja nii püüame noorsootöö väärtust visualiseerida läbi teiste võimaluste. Nüüd, kui valdkond on saamas sisse uue hoo on mõistlik lisaks lugudele ja emotsioonidele juurde tuua ka tõendid ehk mõtestatud ja ühtsete põhimõtete alusel kogutud statistika. Logiraamat, mida kasutame näiteks Eestis annab täna väga hea ülevaate, kui palju noori täna keskuses käib. Lisaks saab näha nende vanust, rahvust, sugu ja staatust. On nad õpilased või tööl käivad noored. Lisaks saab täna näha, mitu unikaalset noor meil keskuses käib. Kas keskuses käivad iga päev samad 40 noort või kasutab keskust näiteks 75% piirkonna noorte arvust? Lisaks avatud osale saame juba täna näha, kui palju lapsi ja noori osaleb teistes tegevustes.

Kõik see annab parema pildi, milliseid tegevusi tehakse, millised tegevused on noorte seas olulisemad ja kui palju kogukond/noored ise keskuse võimalusi/potentsiaali ära kasutavad. Ka suhtearv avatud noorsootöö ja teiste tegevuste vahel näitab, milline mõju on ühel või teisel tegevusel olnud. Kas see on piisav? Eesti ANK plaanib nimetatud tööriista edasi arendada, et selle kaudu toetada keskusi, luues nt süsteeme, et logiraamatus saaks avada individuaalseid juhtumikaarte noorte kohta, näha noore liikumist tegevuste vahel jms. Oluline, et tegemist on tööriistaga, mis annab võimalusi paljudeks valikuteks. Iga keskus saab siis juba ise otsustada, mis on nende jaoks oluliseim. 

Mida me kindlasti logiraamatu põhjal ei tahaks teha on hakata suunama rahastust või kedagi võrdlema. Kuna noortekeskuses tehtav töö (oleme selle jaganud 10-ne erineva tegevussuuna alla) on väga erinev ja sõltub eelkõige noorte vajadustest siis ühe noorega juhtumipõhiselt tegelemine on sama oluline, kui näiteks 20-ne noorega huviringis. Oluline on, et nimetatud noored oleksid toetatud just nende vajadustest lähtuvalt. 

Suur arutelu meie kohtumisel käis noorsootöö olemuse üle. Ilmselt ei ole see kellegile üllatuseks, et noorsootööl on  erinevates riikides erinev mõiste. Ka vanus on suuresti varieeruv, 0-29. Mis on siis see ühtne alus, mida me üldse dokumenteerima hakkame? Millised on need piirid, millest edasi ei ole enam noorsootöö?  

Olime kõik nõus sellega, et noorsootöö eesmärk on toetada noore personaalset ja sotsiaalset arengut. Lisaks, et noorsootöö olemuseks on vabatahtlik osalus. Kui me hakkasime rääkima sellest, et noorsootöö baseerub mitte-formaalsel ja informaalsel õppel, tekkis minul küsimus. Kui nüüd võtta aluseks mitte-formaalõppe ametlik definitsioon siis tähendab see, et tegevus peab toimuma väljaspool formaalharidust. See tekitab omakorda küsimuse kas noorsootöötajate ja õpetajate koostöö tulemusel toimuvad ühistunnid/tegevused ei ole osa noorsootööst? Kas see on midagi, mis oleks vaid nn noorsootöö oskusteabe kasutamine ja ei ole väärt dokumenteerida? Või peaks seda nägema siiski laiemalt? Nt Eesti koolides olevad huvijuhid, kelle eesmärk ongi õppekavade rikastamine, kas nemad siis ei ole osa noorsootööst?  Lisaks noorsootöö vanglas. Kas tasub end vastandada? Kindlasti mitte. Töö koolis ja vanglas on sama oluline, kui töö keskustes. Me ei kaota seetõttu identiteeti sest noorsootöös on palju rohkemat, mida esile tuua (kui vaid MFÕ).

Minu jaoks on palju olulisem see, et noorsootöö lähtub alati noorest ehk vastab noore huvidele ja kogemustele nagu tema ise ennast näeb. See tähendab seda, et me ei paku noorele valmis programme ja ei püüa teda sinna sisse mahutada vaid vastupidi. Usun, et just selle nurga alt lähenemise kaudu jõuame me päriselt noorteni, kus nad saavad erinevaid tegevusi disainida ning võtta selle kaudu vastutuse. Noorsootöö ei ole noorte lõbustamine nende vabal ajal vaid toetab protsesse, mis on sel hetkel noore elus olulised ja vajalikud.

Arutelud viisid lõpuks tulemuseni, et hakkame dokumenteerima nn avatud/open ja drop-in noorsootööd. Uus väljend drop-in annab võimaluse dokumenteerida ka seda tööd, mis on seotud noorsootööga väljaspool keskust kui ka noorte heaks tehtavat tööd (nt ennetustöö jms), kus nad toetavad läbi noorsootöö (sh oskusteabe) noori nii koolides, programmides jne. Ühised ootused olid veel dokumenteerida grupitegevusi ja programme; unikaalseid osalejaid kui ka osalusi; noorsootöötajaid kui ka vabatahtlikke; noorte poolt loodavaid tegevusi/projekte/südmusi; vanust; sugu ja staatust. Logiraamat peaks võimaldama teatud dokumente lisada ja neid arhiveerida, lisada tegevuskavasid ja märkusi, mis vaja teha. Logiraamat peaks olema kindlasti kasutajasõbralik, pidevalt teksti salvestav, et täita seda pikema aja jooksul või tegevuse toimumisega samal ajal kartmata, et midagi vahepeal kaob.  Erinevate tasandite raportite ja tulemuste allalaadimise võimalused jne.

Alati tuleb arvestada sellega, et noored ei soovi oma andmeid avaldada, mis siis saab? Asju tuleb võtta terve mõistusega ning mõista, et selle taga võib olla teadmatus, miks me seda soovime jms. Kuna noorsootöösse jõutakse vaba tahte alusel siis ei saa registreerimine olla kohustus. Noorsootöötaja näeb ju olukorda ja saab vastavalt sellele lisada selle mure nt märkuste alla.

Arutelu all olid ka kõik juhtimisega seotud tegevused- kohtumised (juunis kohtume Rumeenias, augustis Eestis ja novembris Iirimaal), logiraamatu hange, teavitustöö, analüüsitööriistad, projekti seire, rahastamine jne. Erinevad aruanded, vahearuanded...ühesõnaga palju tööd.

Enne lennule minekut saime hulga ülesandeid, mida teha enne järgmist kohtumist. Peamine on kaardistada 4 riigi tegelikud vajadused ja need hilisemate logiraamatu kasutajatega läbi rääkida. Kas meie ootused on üldse samad?

Igatahes oleme taas põnevate väljakutsete ees...loodetavasti saab sellest alguse ka uus ajastu ses mõttes, et tulevikus väheneb noortekeskustele erinevate aruannete saatmise vajadus sest logiraamat tagab ajakohase info juba nagunii. 

Loe lisa: http://www.keks.se/internationellt-arbete/rise-2/