Kui nüüd lähtuda põhimõttest, et, mida laiem on toetajate hulk, seda mitmekülgsem on tegevus ja väiksem oht, et ühingu tegevus on liialt ühe rahastajate etteantud ootuste täitmiseks viltu. Teisalt teeb suur rahastajate hulk ühingu administreerimise kalliks sest iga osapool ootab pidevat aru andmist. Oleme kaalunud ka omateenuste loomist, kuid hetkel on see teema jäänud ootele. Kui nüüd võtta aga positsioon, et see kõik on Eesti noorsootöö heaks siis tasukski korra kiigata, mille kõigega siis me täna tegeleme? Mis on need teemad, mis leidsid koha juhatuse päevakavas? Kokku 18 punkti. Usun, et viimase aja pikim kava.
Eesti ANK juhatuses on 5 liiget- Einike, Kerli, Kristi, Tiina ja Marika. Kõik nad on pikaajalised noorsootöö tegijad (mõni nagu minagi pea 20 aastat). Tegevmeeskond on 6-liikmeline. Mina, kui tegevjuht, Pille, Anne ja Margit kui erinevate projektide juhid võid elluviijad. Raivo on meil kommunikatsioonijuht ja Aita raamatupidaja. Tavaliselt osaleb kohtumistel keskmiselt 10 meeskonnaliiget.
Kuna juhatus kohtub keskmiselt kord kuus, siis annavad tavaliselt esmalt aru meie erinevad projektijuhid projektide hetkeseisust. Püüame alati silmast silma kohtuda. Ise juhin projekti "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste", mille rahastajaks on Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm. Programmi taga on kolm Eesti ministeeriumi (JuM, SoM, HTM) ja neli riiki (Norra, Lichtenstein, Island ja Eesti). Usun, et toetus, mis jõuab selle projekti kaudu 65 omavalitsuse tasandile on hindamatu väärtusega sest tuhanded noored saavad selle toel osaleda tasuta huvitegevuses, laagrites ja paljudes teistes tegevustes, mis innustab noort leidma oma kirge ja huvisid. Oleme selle projektiga huvitavas faasis, nimelt hakkame juba vaikselt märkama tegevuste mõjusid. On see siis teatud sihtgruppide tihedam keskuste külastamine, uute noorte jõudmine noorsootöösse, teadlikumad noorsootöötajad või keskuse rolli selginemine piirkonna koostöövõrgustikus. Mul on ääretult hea meel selle üle, kuidas kohtudes ühes sarnases võrgustikus paarkümmend aastat muusikakooli direktorina töötanud isikuga, ütles ta, et täna mõistis ta esmakordselt, et tõesti, tema asutuse töötajad ongi noorsootöötajad sest minu esitlus kõnetas teda ja ta nägi, et meil on sarnased murekohad. Ühiselt saame kõiki noori veelgi enam toetada. Suur töö on veel ees aga esimesed eduelamused on saadud.
Sama programm toetab ka meie verivärsket projekti "Murdepunkt". Sotsiaalne eksperiment nagu Anne, kes seda projekti juhib, ise ütleb. Usun, et me kõik ootame huviga, kuidas see projekt hakkab muutma terve Eesti arusaamu noortekeskuse võimalustest töötada veelgi enam tõenduspõhiselt noortega, kes on varasemalt olnud ühiskonnaga pahuksis oma käitumise tõttu.
Pille on meie ühingus seotud mitmete erinevate projektidega. Valminud on noortekeskuste enesehindamismudel (Hasartmängumaksu Nõukogu toel), katsetamisel keskuste analüüsitööriist- logiraamat, mis annab tulevikus mitmeid hoobasid, et veelgi paremini analüüsida keskuse külastavusi, tegevusi, mõjusid ja hoida end Eesti tasandil pidevalt kursis noortekeskuste vajaduste osas. Viimaseid tegevusi toetab taas EMP toetuste programm aga seda siis Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Lisaks hakkab Pille koos Margitiga koostama noortekeskuste käsiraamatut ja õppevideosid. Koos lähevad nad ka noortekeskustele külla, et toetada neid kohapealsete tegevuste osas. Järgmisel nädalal on toimumas kolm supervisooni noorsootöötajatele. Püüame pidevalt näha tegevusi tervikpildina ning noorsootöötajaid neid igapäevases töös toetada.
Mina koos Kerliga püüan hoogu sisse lükata ka järgmisele üle-eestilisele programmile, mis eelkõige aitab kaasa NEET-noorte toetamisele. On selge, et tegemist ei ole lihtsa ülesandega, eelkõige püüame me hetkel mõista, mis on noortekeskuste ja Eesti ANK võimekus sellega tegelemisel ning, mis on parimad alategevused tulemuste saavutamiseks. Oluline on luua midagi süsteemset, jätkusuutlikku ja tegelikele vajadustele vastav süsteem. Oleme selle teemaga olnud seotud juba aastaid ja usun, et meie ekspertarvamust võib juba uskuda.
Eesti ANK on järjest aktiivsemalt nina toppimas ka rahvusvahelisse töösse ja juba järgmisel kuul saab alguse kaks suurt strateegilist partnerlust. Üks koostöö keskendub noorsootöö kvaliteedile ja logiraamatu arengule Euroopa tasandil. Teine koostöö püüab noortekeskusi enam kaastata rahvusvahelisse töösse ning toimumas on mitmeid kohtumisi, töövarjutamisi ja koolitusi. Meie meeskond on minemas juba veebruaris Rootsi ja teine märtsis Soome. Püüame sarnastesse tegevustesse enam kaasata ka liikmeid sest eesmärk on seda kõike pakkuda just noortele.
Teemadena arutati veel järgmist laiendatud juhatust ja üldkogu. Juhatus on toimumas 26.02 Toilas. Teemaks eesti- ja venekeelsete noortega tehtava noorsootöö ühisosad ja üksteise rikastamine heade ideedega. On hea meel, et kohtumisele on lubanud tulla ka Ameerika suursaadik Eestis. Üldkogu on sel korral eriti pidulik sest valitakse uus korraline juhatus. Eesti ANK ajalugu teades on see kaheksas juhatuse koosseis. Juba varsti kuulutatakse välja kandideerimise võimalus. Juhatuse poolt on kokku pandud ka head mõtted, millega peab üks uus juhatuse liige silmitsi seisma :). Esimene suur töö uuele juhatusele on pidulikult sisse juhatada Eesti ANK 15. hooaeg. Eesti ANK teismeiga on algamas.
Teemasid jätkus veel ja veel. Islandi õppevisiit, noorsootöö ekspertkomisjon Brüsselis, noorsootöönädala piltide rändnäitus, infotöötajate koolitus, noorsootöötaja kutse taotlemine ja portfoolio täitmise nõustamine, ühisprojekt "Progress", Eesti ANK kommunikatsiooniplaan ja kodulehe muudatused.
Kogu see palett on iga päev Eesti ANK meeskonna laual. Kes oskaks nüüd pakkuda, mis neist olulisem või vähem oluline. Iga tegevus viib järgmiseni, on seotud millegi saavutamisega ning seetõttu vajalik nimetada ja muidugi ära teha. Ilma esimese sammuta ei jõuaks me ka kunagi finišisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar