Miks meile noortekeskused?

Noortekeskuste arv Eestis on pidevas muutuses. Kuigi Eesti ANK püüab igapäevaselt sellel numbril silma peal hoida, võime kindlalt kinnitada, et olenemata pingutustest see arv on igakuiselt erinev ja ei kattu kunagi päriselt arvuga, mis on leitav meie kodulehe noortekeskuste kontaktide alt. Miks? Kas noortekeskus ei olegi siis stabiilne asutus? 

See kõik on pikk lugu ja selleks peaks teadma noortekeskuste loomislugusid. Ilmselt ei ole ühtegi teist avaliku sektori asutust, mis on nii suurel arvul loodud või käima lükatud peamiselt noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Noortekeskus loob arendava keskkonna ja raamistiku, kuhu on oodatud iga noor.  Noortekeskus on asutus, kus on kõige vähem osalemistingimusi ning avatud ruumi tegevused (avatud noorsootöö põhimõtetest kirjutan mõnel teisel korral) on alati tasuta. Ühte pidi on tegemist plussiga, samas teeb see haldamise keerukaks sest osalustasusid ei saa noorelt küsida sest see piiraks paljude noorte osalemisvõimalusi.

Teine põhjus on ehk meie tegevuste mõju hindamise keerukus. Noortekeskuse töö keskmes on noor. Töö keskendub just tema vajadustest lähtuvale toetusprotsessile ning areng, mis noorega kas isiklikus või sotsiaalses plaanis toimub, ei pruugi olla koheselt silmale nähtavad ning nii võib juhtuda, et kohalik omavalitsus ei oska selle väärtust koheselt märgata. Paljudes piirkondades on noortekeskus veel lapsekingades ning õiget kohta ja rolli selles piirkonnas alles otsitakse. Mida enam on noortekeskusel lisaks avatud ruumi võimalustele lisandunud igapäevaseid tegevusi  nagu näiteks huvitegevus, projektitöö, osaluskogud, mobiilne noorsootöö, ühistegevused piirkonna asutustega jne, seda kindlamaks on noortekeskuste roll piirkonnas ja eelarvelised võimalused muutunud.

Miks siis ikkagi otsustati 15. aastat tagasi, et just noortekeskused on veel Eestist puudu? Esimene teadaolev Eesti  noortekeskus loodi Eestis 10.veebruaril 1998. aastal Narvas. Keskuse loomise taga oli noorsootöö valdkonnas kõigile teada tuntud HTM noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe. Noortekeskuse eesmärk oli arendada ja koordineerida noorsootööd Narva linnas. Kuna noorsootöö seadus ise kinnitati alles 1999. aastal siis oli see  väga innovaatiline mõte. Teine noortekeskus (Saue noortekeskus) sai käima lükatud linnavalitsuse sotsiaalnõuniku poolt, kes oli olnud ka noortekeskuse eelkäija ehk laste päevakeskuse loomise initsiaator. 

Struktuuride muudatus munitsipaaltasandil ei olnud aga 1990. aastate lõpus veel võimalik. Otsiti tegutsemiskohti, selgitati senistele huvikoolidele alternatiivsete kohtade loomise vajadust, sest seni toetati kohaliku omavalitsuse eelarvest vaid huvikoole ja sinna osalema saanute arv oli piiratud. Kuna maksumaksjateks ei ole vaid huvikoolides õppivate noorte vanemad, oli kõigil õigus oma laste tegevuseks toetust saada. See põhjendus avas rohelise tule mitmete noortekeskuste avamiseks.

2000. aastate alguses sai alguse huvihariduse reform, kus mitmed uuendustega kaasaminevad huvikoolid muudeti noortekeskusteks ja noorsootöö hakkas toimima avatuse põhimõttel. 2001. aastal kinnitati Eesti esimene noorsootöö kontseptsioon, mille kohaselt oli avatud noortekeskustel oluline roll noorsootöö riiklike eesmärkide elluviimisel. 

Avatud noortekeskuste peamisteks eesmärkideks oli pakkuda noorsootöö erinevaid teenuseid (info ja nõuande saamine, huvitegevuse võimaldamine), toetada noorte arengut ning ühiskonnastumist, arendada piirkondlikku noorsootööd ja luua piirkonna noortele vaba aja veetmise võimalused erinevate noorteprojektide ja noorteprogrammide teostamise kaudu.

Kui 2000. aastate alguses võrdus paljudele noortekeskuse mõiste sõnapaariga koht noortele ja eesmärgiks oli leida alternatiive tänaval olemisele, siis aastast 2005, kui Eestis oli kokku 140 noortekeskust (tänasel päeval ~230), sai järk-järgult noortekeskuse eesmärgiks mõtestatud protsessipõhine tegevus, kus võtmesõnaks on noor ja tema vajadused. Ja nii on see tänaseni.

Kuna olin ise üks tulihingeline noortekeskuste loomise pooldaja siis tean, et mitmete noortekeskuste loomise taga oli ja on noorte ja noorsootöötajate tahe näidata, et noored vajavad spetsiaalselt neile mõeldud kohta. See on ka põhjus, miks tihti lepitakse ka veel täna noortekeskustele ehk alati mitte kõige sobivamate ruumidega. Samas on riiklikul tasandil noortekeskuste vajadus teadvustatud ning tänaseks on ligi 40 noortekeskust saanud noortekeskuse remondiks või ehituseks tuge Euroopa vahenditest, teine sama palju ja ehk veidi enamgi Eesti riigi või KOV enda eelarvest. On ehk huvitav veel teada, et esimene päris noortekeskuseks ehitatud noortekeskus on Illuka noortekeskus, mille ehitust toetas kohalik omavalitsus ise. Siiski vajab veel 50% tänaseid noortekeskusi veel sarnast toetust. Seda näitas viimane ERF projekikonkurss kus pea 100 noortekeskust tuge taotles.

Noortekeskused on kindlasti tulnud, et jääda. Seda on näidanud ka noortekeskuste edulood näiteks Norras, kus alles 2014. aastal tähistati 60. aastat esimese noortekeskuse loomisest. Oleme küll selle numbriga võrreldes alles esimese veerandi juures, suudame me juba täna pakkuda samaväärseid võimalusi paljudele Eesti noortele.