Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Portugalis

11.-17. märtsil 2018 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit Portugali, mille raames tutvuti erinevate noorsootöö organisatsioonidega ning teenustega, mis suunatud noortele, kes ei õpi ega tööta. 

Eesti esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Ege Kirik (Kristiine noortekeskus), Merilin Kalavus (MTÜ Tähe noorteklubi), Maire Püss (Põltsamaa Noorte ja Elukestva Õppe Keskus). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.

Projekti partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island), õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti värvikas nädal, mille käigus tutvuti Lissaboni ja selle lähiümbruse NEET-noorte reaalsusega, arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle noorsootöös ja õpiti teineteise praktikatest. 

Kuigi kevadist Portugali väisas meiega samaaegselt ka torm Gisele, algas õppevisiit ja meie esimene tööpäev Lissabonis päikseliselt. Rõõm oli taaskohtuda eelmistelt õppevisiitidelt juba teada nägudega ning tutvuda uute osalejatega. Nädala programmi tutvustus andis kinnituse, et ees ootab palju põnevat ning juba esimese päeva pärastlõunal, peale projekti ja õppevisiidi nädala sissejuhatust, alustasimegi avastusretke.

Lissabon võlus meid esimesest silmapilgust oma värvide ja mitmekesisusega. Esimene külastuspaik, EPI üllatas samuti positiivselt. Tegu on ametikooliga, kus põhikooli lõpetanud noored saavad lisaks keskhariduse omandamisele spetsialiseeruda meediasuuna erialadele, sh graafiline disain, 2D/3D animatsioon, fotograafia, multimeedia, muusika ja helitehnoloogia, video, sündmuskorraldus. Enda lugusid sellesse kooli ning endale õige eriala juurde jõudmisest jagasid koolis õppivad innukad noored, kelle õppeprogramm sisaldab ka palju erialadevahelist koostööd ning praktikat teemakohastes ettevõtetes, et saada päris tööleuks vajalikke kogemusi ja oskuseid. 

Päeva teine külastus viis meid organisatsiooni AMRT, mis tegutseb migrantide kogukonnas selle nimel, et kohalikku elanikkonda ja noori läbi eri tegevuste, sh läbi spordi kaasata ja integreerida. Läbi nende projekti AMRT Ubuntu Basket kaasatakse kohalikke noori korvpallitreeningutesse, soodustades omavahelist suhtlemist ja koostööd, luues noortele avaramaid perspektiive, kujundades neid aktiivseteks inimesteks ning tulevasteks eestvedajateks. 

Õppevisiidi teine päev algas 15 kraadises soojas, koos värskendava apelsinimahlaga. Enne esimest ametliku kohtumist oli varastel ärkajatel võimalus külastada Lissaboni katedraali ja kohaliku kirbuturgu.

Esimene õppeprogrammi külastus sel päeval viis meid IPAV- Forum Estudante organisatsiooni. IPAV on pika ajalooga ning alustas enda tegevust aastal 1991, nende eesmärk on tõsta noorte teadlikkust tööturu ja sellega seonduva osas. Nad haldavad veebilehte ning annavad välja ajakirja koolinoortele, milles käsitlevad erinevaid tööturu ja ja karjääriga seonduvaid teemasid. Näiteks käsitletakse esimese töökoha leidmist, sotsiaalsete oskuste arendamist ja tulevikuks vajalike pädevusi. IPAV teeb koostööd koolidega korraldades muuhulgas näiteks juhtumiarutelusid, andmaks noortele kogemusi reaalsusega sarnanevate kohtuasjade läbi viimisest ja toetades kriitilist mõtlemist. IPAV korraldab suveakadeemiaid, mille fookuses on erinevad erialad. Lisaks kuulub organisatsiooni alla noorte esinduskogu, mille ligikaudu 200 liiget jagavad koolides infot organisatsiooni projektide ja ajakirjade kohta. 

Järgnevalt külastasime Portugali spordi ja noorsootöö institutsiooni (IPDJ), mis kuulub Portugali haridusministeeriumi alla. Saime ülevaate olemasolevatest toetusskeemidest. Kõneainet tekitas eelkõige projekt, mis on suunatud NEET- noortele ja mille sihtrühmaks on noored vanuses 18-29 eluaastat, kes ei tööta ega õpi ning on Portugali kodanikud. Projekt jaotub kaheks- esimeseks osaks treening ja noorte ettevalmistus ettevõtluse alustamiseks ning ideede arendamiseks, teiseks isikliku projekti ja idee elluviimine. Enda idee elluviimiseks saab taotluse esitada noor nii üksi kui ka koos kaaslastega, IPDJ annab iga välja valitud projekti ellu viimiseks 10 000 eurot ning lisaks toetab treeningperioodil iga noort 700 euroga kuus. Kohalike osalejate arvamus oli, et antud näite puhul kulutatakse raha ebaotstarbekalt. Sellegipoolest annab selline toetus suurepärase võimaluse hakkajatele noortele proovimaks ettevõtlust suunatud ja toetavas keskkonnas. 

Pärastlõunal liikusime Lissaboni äärelinna piirkonda, mis oli ülejäänud linnast eraldatud suuresti just lähedusse ehitatud viadukti tõttu, mis endise kogukonna mitmeks lõikas. Selles piirkonnas elab 4000 inimest, eraldatuse ja transpordiraskuste tõttu on sealt raske liikuma pääseda, sh ka raske käia tööl. Meid võttis vastu organisatsioon Campolide Soma, mille alla kuulub kaks keskust, kus nende peamiseks sihtrühmaks oli noored vanuses 13-30 eluaastat. MTÜ eesmärgiks on toetatada kohalike noori läbi tegevuste ja pakkuda erinevaid võimalusi ka NEET-noortele. Näiteks kutsusid nad keskusesse erinevate ametite esindajaid, et tõsta noorte huvi paljude erialade kohta.

Õhtupoolikul külastasime kultuurivisiidiks Belémi linnakest, kust ammustel aegadel alustasid oma merereise Portugali maadeavastajad. Päeva lõpetas praamireis üle lahe asuvasse Porto Brandão mereannirestorani, kus meid ootas kohalikest koorikloomadest valmistatud suurepärane õhtusöök.

Kolmapäev algas kauni päikesega. Külastasime Cova da Moura piirkonnas asuvat kogukonnakeskust Moinho, mis osutab teenuseid kohalikele elanikele, kelleks enamasti on immigrandid endistest Portugali kolooniatest, eelkõige Roheneemesaarelt, kes tulid Euroopasse 70ndatel ja 80ndatel. 

Kolooniatest Portugali rännanud immigrandid kaotasid õiguse Portugali kodakondsuse saamiseks ootamatult, kui toimusid muudatused riigvalitsemises. Seetõttu on kogukonnakeskuse ülesanneteks praegugi eelkõige toe pakkumine erinevates küsimustes nagu elamisluba, kodakondsus, dokumendid, arstiabi, haridus jne. Lapsi ja noori kaasatakse läbi huvitegevuste, näiteks asub selles Roheneemesaarte 11. saareks nimetatud kogukonnas väike aga hästi sisustatud muusikastuudio, kus kohalikud meilegi sealsamas loodud kreoolikeelset räppmuusikat esitasid. Lõunasöök oli samuti aafrikapäraselt huvitav- sõime Roheneemesaarte traditsioonilist rooga, kuhu kuuluvate komponentidega, näiteks valge mais ja maniokk, eelnevalt kohalikus toidupoes käies tutvuda võisime. 

Sel päeval saime taaskord kokku troopilise tormi Giselega, kes lausvihmaga ühe programmi planeeritud koha lausa üle ujutas. 

Pärastlõunal käisime tutvumas Portugali kutseomistamise süsteemiga Qualifica Amadora keskuses. Kompetentside tõendamine ja valideerimine kutseomistamise süsteemis aitab näiteks täiskasvanutel, kelle haridustee on pooleli jäänud, identifitseerida formaalsest, mitteformaalsest ja informaalsest kontekstist omandatud teadmised ja oskused läbi tegevuste, mis põhinevad erinevatel lähenemistel.

Sellel päeval viimasena külastatud asutus Seagency. tegeleb väga kõrgel tasemel spetsialistide koolitamisega, kes on valmis tööturule minema nii Portugalis kui ka välismaal. Kaasatakse suurepäraseid koolitajaid, kes on praktikute tippklass omal erialal, samuti suuri sponsoreid, keda meie teame eelkõige meelahutuse ja -mürkide tootjatena. Enda kogemusi jagasid äsja baarmeni kursust alustanud noormehed, kes nägid programmis võimalust enda CV täiendamiseks ja edasiste võimaluste suurendamiseks.

Õppevisiidi neljas päev viis meid pealinnast Lissabonist u 100 km kaugusele Obidose piirkonda, kus esiteks külastasime piirkonna põhikooli. Kooli õppekavades on juhtkonnal võimalik 25% ulatuses teha muudatusi või integreerida erinevaid mitteformaalsel meetodil toimivaid projekte ja programme. Üks nendest oli My Machine projekt põhikooliealistele noortele, et arendada nendes probleemide lahendamise oskust. Projektis on kolm faasi ja nendest esimesse kaasatakse noori, et nad mõtleksid oma elu probleemidele või kitsaskohtadele, mida sooviksid muuta. Seejärel joonistavad noored masina, mis nende probleemid lahendaks. Projekti teises faasis valitakse kõikide masinate seast üks ning selle masina ehitusse kaasatakse kohaliku ülikooli tehnoloogia eriala tudengid või muud spetsialistid. Masinaehitus või disainiprotsessi kaasatakse noori igas faasis kuni selle lõpliku valmimiseni. Projekti tegevusse on kaasatud nii õpetaja kui juhendaja, kes hoolitseb mitteformaalse õppemeetodi läbiviimise eest. Selliste projektide rakendamine on aidanud koolil saavutada senisest kõrgema rahulolu formaalharidusega nii noorte kui lastevanemate seas ning loodetakse lisaks teadmistele anda edasi ka sotsiaalseid eluks vajalikke oskusi, et ennetada koolist väljalangemist. 

Teine külastus oli sama Obidose piirkonna Tehnoloogiaparki nimega Praque Tecnologico de Obidos, mis koondab endas kõiki võimalikke IKT alaseid ettevõtteid ning startUp’e. Ühe suunana tegelevad nad ka noorte tehnoloogiaalaste teadmiste arendamisega. Üks selline oli nimega Dcode, mille eesmärk on anda noortele vanuses 6-18 aastat programmeerimise kogemus, mida õpetatakse läbi robootika. Lähenemised vanusegruppidele on erinevad aga kokkuvõttes õpitakse programmeerimiskeeli nagu C/C++ või Basic. Tehnoloogiapargi eesmärk on arendada piirkonnas automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonda, suunata potentsiaalseid töötajaid noori õppima tehnoloogiavaldkonna erialadele ning meelitada selle valdkonna ettevõtteid

ja erialaga inimesi tehnoparki tööle.

Lõunatada õnnestus meil sel päeval piirkonna teeninduskooli õpperestoranis, kus õpivad tulevased kelnerid, kokad, sommeljeed jne. Saime väga erilise lõunasöögi osaliseks. Lisaks saime sel päeval külastada keskaegset kindluslinna, mis on piirkonna vaatamisväärsus. 

Õppevisiidi viies päev terendas meid taas päikeselise ilmaga, kuigi nädal oli meid kostitanud rohkete tugevate vihmahoogude ning maru tuulega. 

Õppepäev viis meid tutvuma Portugali noortegarantii tegevustega. Erinevalt Eestist on Portugalis noortegarantii sihtrühmaks 15-34-aastane hõivamata noor, kuid suuremat tähelepanu suunatakse tõrjutuses ja väheste oskustega meessoost isikutele, samuti erivajadustega meestele vanuses 25-29 eluaastat ning 25-29-aastastele põhihariduse või madalama astme haridusega noortele emadele.

Peamiselt on NEET-noorteks lühi- ja pikaajalise töökaotusega noored, terviseprobleemide ja erivajadustega noored, noored vanemad ja tõrjutud noored. 2014. aastal oli Portugalis vanuses 15-29 eluaastat 241 300 hõivamata noort, mis aastaks 2017 vähenes 164 100 nooreni, kellest tänaseks on tõõtuid 61,4% ja mitteaktiivseid/tõrjutuses elavaid noori 38,6%. 

Päeva teiseks külastuspaigaks oli 1991. aastal loodud Portugali Pagulasabi keskus, mis tervitas meid suure külalislahkuse ning aktiivse elukeskkonnaga. Portugalis on kaks keskust, kus peatuvad Portugali saabunud või sinna suunatud  pagulased seni, kuni saavad otsuse riiki jäämise võimalikkuse kohta. Nähtud keskus oma võimaluste ja elukeskkonnaga pakub sealsetele asunikele kõike, mis aitab neil kiiresti uue olukorra ning sealse eluga kohaneda, ühiskonda ning kogukonda sulanduda ja tööturule siseneda (nt õppeklassid, kontserdisaal, lasteaed, sportimisvõimalused, koolitused, kursused, sündmused, projektid jne).

Õppereisi lõpetas külastus tsirkusekooli Chapitô- esinemiskunstide ja -tehnika suunaga ametikooli, mis üllatas külalisi oma mitmekülgsuse ja omapärase keskkonnaga. Kooli tegevus sai alguse tänavanoortele suunatud tegevuste pakkumisega, mis aitas pahuksisse saanud noortel leida eesmärke ja arendada andeid ning oskuseid, mis aitavad neil elus toime tulla ja iseseisvalt hakkama saada. Ametikoolis saab õppida Circus Arts ja Circus Crafts erialadel. Kool pakub tegevusi ka kinnipidamisasutustes olevatele noortele, mis soodustab nende tagasi tulemist ühiskonda ning annab võimaluse siseneda tööturule ning loob eelduse, et noor ei satu taas oma eluga pahuksisse. Õppekeskkond on äärmiselt loominguline, suurt rõhku pannakse taaskasutusele. Päeval on kool õppekeskkonnaks, õhtutundidel ja nädalavahetustel aga külastuspaik etenduste, pidude ja muude ürituste tarbeks ning restoran, mis avamise hetkest peale rohke rahvaga täitus. Chapitô tsirkusekooli saab kirjeldada keskkonnana, kus on ühendatud kunst ja teater, mis õhkus igast ruumist, meisterdatud esemest ning sealsetest inimestest. Koolis valmistatud tooteid saavad kõik huvilised kooli juurde loodud poest endale soetada ja need olid tõesti erilised ning omapärased. Riik ja linn toetab kooli vaid halduskulude katmisega, ülejäänud rahastus teenitaksegi erinevate teenuste ning esitatud projektide kaudu. Koolis saadud haridustase võrdub keskkooli haridustasemega, seega on sealsetel õpilastel hea eeldus asuda õppima kõrgkooli. Lisaks õppimisele, panustavad õpilased ka koolitegemistesse oma tööajaga, tehes töötunde kas restoranis või olles müüjaks poes. Nii on igal noorel võimaus maksta õppemaksu, milleks on kõigile sümboolne 40 eurot kuus. Samuti asub koolis väike lasteaed, milles käivad kooli töötajate, artistide ja õppijate lapsed. Õhtu lõpetas kohtumine kooli direktrissiga, kes ka ise on professionaalne kloun. Hubases keskkonnas teetassi taga sujus vestlus mõnusalt ja lisaks külalistele, sai meie võõrustaja kuulda erinevate riikide elust ja olust ning tsirkusetraditsioonidest erinevates riikides. 

Nädal Portugalis oli väga õpetlik ja informatiivne. Sellised õppevisiidid annavad hea arusaama, miks ühes või teises riigis just nõndaviisi süsteemid toimivad või ei toimi, mille üle uhked ollakse või mida väga muuta ja arendada soovitakse. Tihti on just selliste süsteemide olemasolu taga pikk ajalugu, loodud seadused, mille hammasrataste vahele pahatihti kinni jäädakse ning hõivamata ja tõrjutuses noored kuidagi oma kohta ei leia. Hea on tõdeda, et just sellised rahvusvahelised projektid annavad võimaluse näha, kogeda ning parimaid praktikaid jagada, et süsteeme arendada, koostöökohti luua ning olla toeks nendele, kel see oskus puudub, sest päeva lõpuks, näeme me ikka kõikide nägudel killuke naeratust, mille on toonud nende näole neid sel teekonnal toetavad inimesed.

Maikuus toimub projekti „Community Guarantee“ viimane õppevisit Itaaliasse. Juba 2018. aasta septembris võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ühisel seminaril analüüsida ja kokku võtta rahvusvahelistel õppevisiitidel kogetu. Projekti lõpuks valmib kasulik juhendmaterjal suunistega, mis aitavad parimal võimalikul viisil kujundada mitteõppivate- ja töötavate noorte tugiteenuseid läbi noorsootöö kõikjal.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Islandil

29.11- 5.12 2017 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit Islandile Reykjaviki, mille raames tutvuti noorsootöö organisatsioonide ja noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega.

Eesti esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Lii Vanem (Saaremaa noorte Tugila), Marina Piirisild (Võru noorte Tugila) ja Merilyn Enders (Viljandi noorte Tugila). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.

Projekti partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island), õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti sisutihe nädal, kus arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle noorsootöös, õpiti nii teineteiselt kui Islandi praktikatest.  

Esimene õppevisiidi päev viis meid esmalt Hitt Húsið’i noortekeskusesse, mis on multifunktsionaalne keskus, mille ruumides tegutsevad erinevad organisatsioonid ning pakuvad noortele mitmekesiseid võimalusi. Teiste hulgas on teretulnud vaba aega veetma ka puuetega noored, samas majas asub noorteühenduste liidu kontor ja avatud galerii, kus noorkunstnikel on võimalus enda loomingut esitleda.  Esimesel korrusel asub hubane kontserdisaal, keskuses tegeletakse ka noorte tööalase nõustamisega ning toimuvad noortelt noortele koolitused. 

Visiidi teisel päeval tutvustati kohta nimega The Adult Educational Center. Sealseks läbivaks põhimõtteks oli, et inimene õpib kogu elu ja kunagi ei ole õppimiseks liiga hilja. Keskuses oli noortele loodud kaks programmi: The Power of Studying ja The Power of Work.

Mõlemad projektid hõlmavad 16+ noori ning õppimiseks on loodud 30 ja töötamiseks 10 kohta. Õpiprojekt keskendub gümnaasiumihariduse omandamisele, mis on võimalik ka e-õppes, ning kursuste eest tuleb maksta (~6000 Islandi krooni). The Power of Work on mõeldud ainult noortele, kelle elukohaks on Reykjavik. Noortel on võimalus töötada ettevõttes kokku 8-10 nädalat, 3 päeva nädalas või siis 180 tundi 10 nädala jooksul, seega noortel on võimalus otsustada, milline on nende valmisolek tööd teha ja selle järgi tundide sobivust sättida. Programmi rahastus tuleb linnalt, seega ettevõtted ei ole kohustatud noortele ise töötasu maksma. Keskuses toodi välja, et erinevatel põhjustel (nt töötasus, noorte ükskõiksus jne) on siiski aeg-ajalt keeruline programmi gruppe komplekteerida.
Samal päeval külastasime Vinnumala Stofnun keskust, mis toimib sarnaselt Eesti Töötukassale ning pakub täiendavaid võimalusi 18+ noortele, kes on eemale jäänud koolist või tööturult. Nende põhimõtteks on koostöö noorega, et leida sobiv töö või koolitus. Lähtuvalt noore huvist, soovist ja oskustest suunab keskus noore osalema vastavale kursusele. Näiteks toodi lugu näitlejannast, kellele võimaldati tasuta kursus tsirkusekoolis, sest just selles valdkonnas soovis noor edaspidi tegutseda. Keskusese toel läbitavate kursuste hulk ei ole piiratud, lisaks on võimalik saada karjäärinõustamist ja abi cv koostamisel. Noortel on vaja keskusesse minemiseks end registreerida ning teenused on neile tasuta. Põhiliselt keskendutakse suhtlemisoskuse arendamisele, valikute tegemisele ja eesmärgi seadmisele, mis on vajalik töö leidmiseks. Koostööd tehakse mitmete organisatsioonide ja asutustega - üheks partneriks on ka eelmisel päeval külastatud Hitt Húsið.
Rohkem infot vaata Eesti ANK kodulehelt või kontakteeru stiina.kutt@ank.ee.

Kolmandal õppevisiidi tööpäeval tutvusime Hugarafl´i (inglise keeles Mindpower) organisatsiooniga. Hugarafl’i keskusesse on oodatud inimesed, kellel on vaimse tervise häireid. Oodatud on ka nende lähedased. Hugarafl alustas tegevust juunis 2003, mil professionaalid ja tervishoiusüsteemi kasutajad otsustasid rakendada ambitsioonikat ideed toetades vaimse tervise häirega inimesi koheldes neid võrdselt ja jõustades neid. Nad teadvustasid – see millisel viisil suhtled ja toetad inimesi, mõjutab neid kõige rohkem.  Keskuses töötavad psühholoogid ning toimuvad grupitegevused, kunstiteraapia, on võimalus tegeleda arvutigraafikaga, joogaga, käsitööga. Ühe kuu jooksul on 12 000 pöördumist ning 40% pöördujatest on noored vanuses 18-30 eluaastat. Peale esimest kohtumist, algab noore nõustamise ja jõustamise protsess.

Selleks, et saada paremat ülevaadet kuidas nad oma tööd teevad, jagame teiega 26-aastase Fanny lugu. Fanny elas lapsena peres, kus oli pidev vaimne ja füüsiline vägivald ning vanemate jaoks ei olnud lapsed esikohal. 14-aastaselt sai Fanny diagnoosiks skisofreenia. Kümne aasta jooksul sai ta mitmeid kogemusi tervishoiusüsteemis, viibides erinevates asutustes ja haiglates ning käies mitmete psühhiaatrite ja psühholoogide juures. Ta tundis, et tegelikku abi ta kusagilt ei saanud, tervishoiutöötajad tegid oma tööd küll südamega, ent tervishoiusüsteemis tuli lähtuda erinevatest regulatsioonidest ja võimalused “päriselt” toetamiseks olid piiratud.

Fanny mäletab seda päeva, mil tuli Hugarafl´i. Ta seisis pool tundi maja ees ning vaatas seina. Ta mõtles, et tahab elada, aga mitte niimoodi. Ta tarvitas ravimeid, mis muutsid teda tuimaks ning justkui surusid maad ligi. Teda hirmutas mõte taaskord ühest kohast, kus midagi ei ole teistmoodi ja tuleb rääkida otsast peale oma elu- ja haiguslugu. Kui varasemalt pidi ta alati rääkima ka oma diagnoosist, siis Hugarafl’is küsiti tema käest vaid “Mis on sinu huvid, mida sulle meeldib teha?”. Olles hämmingus antud pöördumisest, vastas ta: “Mulle meeldib joonistada”, mispeale sai kutse juba homme tagasi tulla ja liitus grupiga.  

Tänu keskuse tegevusele ja põhimõttele avada sellele kohale oma süda ja lubada osa saada kõigest ümbritsevast, on Fanny tänaseks omandanud magistrikraadi psühholoogias ning toetab nüüd samas organisasioonis noori vaimse tervise küsimustes ning nende iseenda leidmise teel.

Islandi külastuse neljas päev algas pühapäevale kohaselt veidi hiljem - välja minnes oli näha juba natuke valgust ja emotsioonid olid seetōttu hoopis teised. Hommikupoolikul sai iga õppevisiidi osaleja tutvustada enda organisatsiooni ja tausta, et leida teiste programmipartneritega ühisosa ning edasine koostöövōimalus. Kuigi iga organisatsiooni lähenemine NEET noortega tegelemisel on erinev, leidsin nii äratundmisrõõmu kui ka asju, mida tasuks ka Eestis üle võtta. Kadedaks tegi islandlaste koostöö erinevate institutsioonide vahel, kuigi nad ise olid mitmel pool enda suhtes kriitilised. Aga muidugi, alati annab asju veel paremaks teha! Pealelōunane aeg mōōdus Molinni noorteklubis (https://www.facebook.com/molinnungmennahus/), kus käivad koos noored vanuses 16- 26. Esimesena tuleb ära märkida akendest avanev miljonivaade- avanev vaatepilt oli vōrratu! Ja äramärkimist tasub ka kōrvalolev kirik- milline arhitektuur ja kui nutikalt oli kasutatud valgustust kōige selle ilu ja omapära väljatoomisel. Aga tagasi noortekeskuse juurde- suur avar ruum koos multifunktsionaalse mööbliga, mida sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Ning otse loomulikult hästisisustatud kööginurk ning Islandi noortekeskustes ilmselt kohustuslik lava. Islandlased usuvad kunstiteraapiasse, palju tegeletakse kunsti, muusika ja teatriga. Missugune suurepärane väljund noortele, sest omaloodut presenteeritakse ka kogukonnale. Noortekeskus on tulenevalt sihtgrupi vanusest avatud hilisōhtuni. Külastatavuse kohta ōeldi meile, et palju oleneb teoksil olevatest tegevustest. Saime aru, et seal ei tehta suurt numbrit külastajate arvust, sest on tähtis, et ka suuremad noored tunneksid, et on kogukonna jaoks olulised, ning neil on koht, kus koos tegutseda. Noorteklubi ei ole suvel avatud, sest sel ajal pakutakse noortele vōimalust teha kogukonna heaks tööd, ja uskuge vōi mitte, need ei ole ainult heakorratööd, mida noored teevad. Islandlastele on oluline ühiskonna sidusus, proovitakse teha nii, et keegi ei tunneks ennast kōrvalejäetuna. On, mida proovida meilgi järgi teha. Alustuseks kasvōi sellest, et proovida leida erinevatele vanusegruppidele erinevad kooskäimisajad, kuna huvid ja vajadused on ju erinevad. Meeles peab pidama, et iga noor on oluline ja kaks noort on juba grupp. Erinevate kooskäimiskohtadeni erinevatele vanusegruppidele jōuame me kindlasti kunagi ka. Eesti noortekeskused on tegelikult väga tublid, saame kōik endale pai teha! Sellised mujalkäimised annavad aga vōimaluse näha ja kogeda midagi uut, mis annavad pōhjust unistada- ja unistama peab suurelt!

Märkamatult jõudis õppevisiidi nädal lõpule, viimasel päeval oli võimalus veel mõni koht üle kaeda ning aeg pika, mitmekülgse ja infoküllase nädala kokku võtmiseks. Tavapäraselt vaatas hommikul aknast välja piiludes vastu suur särav kuu, nagu igal hommikul, sest päevapikkust Islandi talvisel perioodil on vaid neli tundi. Viimast päeva rikastas põnev tuur Fjölsmiðjan keskuses, mis on suunatud noortele, kes mingil põhjusel haridus- ja tööelus ei osale, enamik neist koolist väljalangenud noored. 1500 ruutmeetrises hoones leidub justkui kõike: käsitöökoda, tehnikakoda (arvutite, kodutehnika jms parandamine), autopesula, õppeköök/-restoran, puidutöökoda, muusikaruumid jne. Tegevused on suunatud kõikidele noortele, olenemata nende oskustest, haridustasemest jne. Kui on vaja, õpetatakse noort lugema ja kirjutama, noorel on annet tehnika valdkonnas, suunatakse ta tehnikakotta jne. Keskuses pakutavad võimalused ja nendes osalevad noored panustavad kogukonna heaks, sest meisterdatud esemed või parandatud tehnika pannakse müüki või antakse mõnele organisatsioonile kasutamiseks.

Kui Islandi elanikkond tundub esmapilgul väike, vaid 344 107, siis Reykjaviki territoorium on päris suur ning sõitmist ühest noorsootöö asutusest teise on omajagu. Päeva teises pooles külastasime Samfese organisatsiooni, mida võib kirjeldada kui noortekeskuste katuseorganisatsiooni. Oma põhifookuse on nad suunanud suurte, üleriigiliste noorsootöö sündmuste korraldamisesse (festivalid jne).

Parimad praktikad ja Islandi noorsootöö võimalustega tutvutud, jagasid osalejad oma emotsioone ja parimaid kogetud hetki. Lisaks tööalastele teadmistele ja kontaktidele, omandati infot Islandi kultuuri, traditsioonide ja kohalike atraktsioonide kohta (Blue Lagoon, Islandi omapärane jõulutraditsioon jne) ja loomulikult imetleti virmaliste helendavat mängu. Strateegilise koostööprojekti esimene õppevisiit on möödas, aga ees on järgmised tegevused ja kohtumised ning sisukad kodused ülesanded.

Juba 2018. aasta jaanuari teises pooles võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ikka ja jälle jagada oma kodumaa parimaid praktikaid, esitleda programme ja külastada erinevaid organisatsioone.

Nähtust ja kogetust Eestis kuulete juba jaanuaris 2018!

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.