29.11-
5.12 2017 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise
koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit
Islandile Reykjaviki, mille raames tutvuti noorsootöö organisatsioonide ja
noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega.
Eesti
esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Lii Vanem
(Saaremaa noorte Tugila), Marina Piirisild (Võru noorte Tugila) ja Merilyn
Enders (Viljandi noorte Tugila). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid
õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.
Projekti
partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA
S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island),
õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti
sisutihe nädal, kus arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle
noorsootöös, õpiti nii teineteiselt kui Islandi praktikatest.
Esimene
õppevisiidi päev viis meid esmalt Hitt
Húsið’i noortekeskusesse, mis on
multifunktsionaalne keskus, mille ruumides tegutsevad erinevad organisatsioonid
ning pakuvad noortele mitmekesiseid võimalusi. Teiste hulgas on teretulnud vaba
aega veetma ka puuetega noored, samas majas asub noorteühenduste liidu kontor
ja avatud galerii, kus noorkunstnikel on võimalus enda loomingut esitleda.
Esimesel korrusel asub hubane kontserdisaal, keskuses tegeletakse ka
noorte tööalase nõustamisega ning toimuvad noortelt noortele koolitused.
Visiidi
teisel päeval tutvustati kohta nimega The Adult
Educational Center. Sealseks läbivaks põhimõtteks oli, et inimene õpib kogu
elu ja kunagi ei ole õppimiseks liiga hilja. Keskuses oli noortele loodud kaks
programmi: The Power of Studying ja The Power of Work.
Mõlemad projektid hõlmavad 16+ noori ning õppimiseks on loodud 30 ja töötamiseks 10 kohta. Õpiprojekt keskendub gümnaasiumihariduse omandamisele, mis on võimalik ka e-õppes, ning kursuste eest tuleb maksta (~6000 Islandi krooni). The Power of Work on mõeldud ainult noortele, kelle elukohaks on Reykjavik. Noortel on võimalus töötada ettevõttes kokku 8-10 nädalat, 3 päeva nädalas või siis 180 tundi 10 nädala jooksul, seega noortel on võimalus otsustada, milline on nende valmisolek tööd teha ja selle järgi tundide sobivust sättida. Programmi rahastus tuleb linnalt, seega ettevõtted ei ole kohustatud noortele ise töötasu maksma. Keskuses toodi välja, et erinevatel põhjustel (nt töötasus, noorte ükskõiksus jne) on siiski aeg-ajalt keeruline programmi gruppe komplekteerida.
Samal päeval külastasime Vinnumala Stofnun keskust, mis toimib sarnaselt Eesti Töötukassale ning pakub täiendavaid võimalusi 18+ noortele, kes on eemale jäänud koolist või tööturult. Nende põhimõtteks on koostöö noorega, et leida sobiv töö või koolitus. Lähtuvalt noore huvist, soovist ja oskustest suunab keskus noore osalema vastavale kursusele. Näiteks toodi lugu näitlejannast, kellele võimaldati tasuta kursus tsirkusekoolis, sest just selles valdkonnas soovis noor edaspidi tegutseda. Keskusese toel läbitavate kursuste hulk ei ole piiratud, lisaks on võimalik saada karjäärinõustamist ja abi cv koostamisel. Noortel on vaja keskusesse minemiseks end registreerida ning teenused on neile tasuta. Põhiliselt keskendutakse suhtlemisoskuse arendamisele, valikute tegemisele ja eesmärgi seadmisele, mis on vajalik töö leidmiseks. Koostööd tehakse mitmete organisatsioonide ja asutustega - üheks partneriks on ka eelmisel päeval külastatud Hitt Húsið.
Rohkem infot vaata Eesti ANK kodulehelt või kontakteeru stiina.kutt@ank.ee.
Kolmandal
õppevisiidi tööpäeval tutvusime Hugarafl´i (inglise
keeles Mindpower) organisatsiooniga. Hugarafl’i keskusesse on oodatud
inimesed, kellel on vaimse tervise häireid. Oodatud on ka nende lähedased.
Hugarafl alustas tegevust juunis 2003, mil professionaalid ja
tervishoiusüsteemi kasutajad otsustasid rakendada ambitsioonikat ideed toetades
vaimse tervise häirega inimesi koheldes neid võrdselt ja jõustades neid. Nad
teadvustasid – see millisel viisil suhtled ja toetad inimesi, mõjutab neid
kõige rohkem. Keskuses töötavad psühholoogid ning toimuvad
grupitegevused, kunstiteraapia, on võimalus tegeleda arvutigraafikaga, joogaga,
käsitööga. Ühe kuu jooksul on 12 000 pöördumist ning 40% pöördujatest on noored
vanuses 18-30 eluaastat. Peale esimest kohtumist, algab noore nõustamise ja
jõustamise protsess.
Selleks,
et saada paremat ülevaadet kuidas nad oma tööd teevad, jagame teiega 26-aastase
Fanny lugu. Fanny elas lapsena peres, kus oli pidev vaimne ja füüsiline
vägivald ning vanemate jaoks ei olnud lapsed esikohal. 14-aastaselt sai Fanny
diagnoosiks skisofreenia. Kümne aasta jooksul sai ta mitmeid kogemusi
tervishoiusüsteemis, viibides erinevates asutustes ja haiglates ning käies
mitmete psühhiaatrite ja psühholoogide juures. Ta tundis, et tegelikku abi ta
kusagilt ei saanud, tervishoiutöötajad tegid oma tööd küll südamega, ent
tervishoiusüsteemis tuli lähtuda erinevatest regulatsioonidest ja võimalused
“päriselt” toetamiseks olid piiratud.
Fanny
mäletab seda päeva, mil tuli Hugarafl´i. Ta seisis pool tundi maja ees ning
vaatas seina. Ta mõtles, et tahab elada, aga mitte niimoodi. Ta tarvitas
ravimeid, mis muutsid teda tuimaks ning justkui surusid maad ligi. Teda
hirmutas mõte taaskord ühest kohast, kus midagi ei ole teistmoodi ja tuleb
rääkida otsast peale oma elu- ja haiguslugu. Kui varasemalt pidi ta alati
rääkima ka oma diagnoosist, siis Hugarafl’is küsiti tema käest vaid “Mis on
sinu huvid, mida sulle meeldib teha?”. Olles hämmingus antud pöördumisest,
vastas ta: “Mulle meeldib joonistada”, mispeale sai kutse juba homme tagasi
tulla ja liitus grupiga.
Tänu
keskuse tegevusele ja põhimõttele avada sellele kohale oma süda ja lubada osa
saada kõigest ümbritsevast, on Fanny tänaseks omandanud magistrikraadi psühholoogias
ning toetab nüüd samas organisasioonis noori vaimse tervise küsimustes ning
nende iseenda leidmise teel.
Islandi
külastuse neljas päev algas pühapäevale kohaselt veidi hiljem - välja minnes
oli näha juba natuke valgust ja emotsioonid olid seetōttu hoopis teised.
Hommikupoolikul sai iga õppevisiidi osaleja tutvustada enda organisatsiooni ja
tausta, et leida teiste programmipartneritega ühisosa ning edasine
koostöövōimalus. Kuigi iga organisatsiooni lähenemine NEET noortega tegelemisel
on erinev, leidsin nii äratundmisrõõmu kui ka asju, mida tasuks ka Eestis üle
võtta. Kadedaks tegi
islandlaste koostöö erinevate institutsioonide vahel, kuigi nad ise olid mitmel
pool enda suhtes kriitilised. Aga muidugi, alati annab asju veel paremaks teha!
Pealelōunane aeg mōōdus Molinni noorteklubis (https://www.facebook.com/molinnungmennahus/),
kus käivad koos noored vanuses 16- 26. Esimesena tuleb ära märkida akendest
avanev miljonivaade- avanev vaatepilt oli vōrratu! Ja äramärkimist tasub ka
kōrvalolev kirik- milline arhitektuur ja kui nutikalt oli kasutatud valgustust
kōige selle ilu ja omapära väljatoomisel. Aga tagasi noortekeskuse juurde- suur
avar ruum koos multifunktsionaalse mööbliga, mida sai vastavalt vajadusele
ümber paigutada. Ning otse loomulikult hästisisustatud kööginurk ning Islandi
noortekeskustes ilmselt kohustuslik lava. Islandlased usuvad kunstiteraapiasse,
palju tegeletakse kunsti, muusika ja teatriga. Missugune suurepärane väljund
noortele, sest omaloodut presenteeritakse ka kogukonnale. Noortekeskus on
tulenevalt sihtgrupi vanusest avatud hilisōhtuni. Külastatavuse kohta ōeldi
meile, et palju oleneb teoksil olevatest tegevustest. Saime aru, et seal ei
tehta suurt numbrit külastajate arvust, sest on tähtis, et ka suuremad noored
tunneksid, et on kogukonna jaoks olulised, ning neil on koht, kus koos
tegutseda. Noorteklubi ei ole suvel avatud, sest sel ajal pakutakse noortele
vōimalust teha kogukonna heaks tööd, ja uskuge vōi mitte, need ei ole ainult
heakorratööd, mida noored teevad. Islandlastele on oluline ühiskonna sidusus,
proovitakse teha nii, et keegi ei tunneks ennast kōrvalejäetuna. On, mida
proovida meilgi järgi teha. Alustuseks kasvōi sellest, et proovida leida
erinevatele vanusegruppidele erinevad kooskäimisajad, kuna huvid ja vajadused on
ju erinevad. Meeles peab pidama, et iga noor on oluline ja kaks
noort on juba grupp. Erinevate kooskäimiskohtadeni erinevatele vanusegruppidele
jōuame me kindlasti kunagi ka. Eesti noortekeskused on tegelikult väga tublid,
saame kōik endale pai teha! Sellised mujalkäimised annavad aga vōimaluse näha
ja kogeda midagi uut, mis annavad pōhjust unistada- ja unistama peab suurelt!
Märkamatult
jõudis õppevisiidi nädal lõpule, viimasel päeval oli võimalus veel mõni koht
üle kaeda ning aeg pika, mitmekülgse ja infoküllase nädala kokku võtmiseks.
Tavapäraselt vaatas hommikul aknast välja piiludes vastu suur särav kuu, nagu
igal hommikul, sest päevapikkust Islandi talvisel perioodil on vaid neli tundi.
Viimast päeva rikastas põnev tuur Fjölsmiðjan keskuses, mis on suunatud noortele, kes
mingil põhjusel haridus- ja tööelus ei osale, enamik neist koolist
väljalangenud noored. 1500 ruutmeetrises hoones leidub justkui kõike: käsitöökoda,
tehnikakoda (arvutite, kodutehnika jms parandamine), autopesula,
õppeköök/-restoran, puidutöökoda, muusikaruumid jne. Tegevused on suunatud
kõikidele noortele, olenemata nende oskustest, haridustasemest jne. Kui on
vaja, õpetatakse noort lugema ja kirjutama, noorel on annet tehnika valdkonnas,
suunatakse ta tehnikakotta jne. Keskuses pakutavad võimalused ja nendes
osalevad noored panustavad kogukonna heaks, sest meisterdatud esemed või
parandatud tehnika pannakse müüki või antakse mõnele organisatsioonile
kasutamiseks.
Kui
Islandi elanikkond tundub esmapilgul väike, vaid 344 107, siis Reykjaviki
territoorium on päris suur ning sõitmist ühest noorsootöö asutusest teise on
omajagu. Päeva teises pooles külastasime Samfese organisatsiooni, mida
võib kirjeldada kui noortekeskuste katuseorganisatsiooni. Oma põhifookuse on
nad suunanud suurte, üleriigiliste noorsootöö sündmuste korraldamisesse
(festivalid jne).
Parimad
praktikad ja Islandi noorsootöö võimalustega tutvutud, jagasid osalejad oma
emotsioone ja parimaid kogetud hetki. Lisaks tööalastele teadmistele ja
kontaktidele, omandati infot Islandi kultuuri, traditsioonide ja kohalike
atraktsioonide kohta (Blue Lagoon, Islandi omapärane jõulutraditsioon jne) ja
loomulikult imetleti virmaliste helendavat mängu. Strateegilise koostööprojekti
esimene õppevisiit on möödas, aga ees on järgmised tegevused ja kohtumised ning
sisukad kodused ülesanded.
Juba
2018. aasta jaanuari teises pooles võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja
spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ikka ja jälle
jagada oma kodumaa parimaid praktikaid, esitleda programme ja külastada
erinevaid organisatsioone.
Nähtust ja kogetust Eestis kuulete juba jaanuaris 2018!
Projekti
toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar