kolmapäev, 4. aprill 2018

PickUp - Briti eri: CISV pagulasperede ja noorte koostöö


Projektiga “PickUp – Briti Eri” soovisime omavahel kokku tuua Eesti noori ja pagulasperesid, et näidata nende vastu üles huvi, sallivust ning vastuvõtlikust. Soovisime erinevate ürituste kaudu arendada noorte ettevõtlikust ning edendada kodanikuaktiivsust ja näidata, mida organisatsioon CISV endast kujutab.
Korraldasime kokku kolm üritust: tutvumiseks mõeldud mängude päev, kolmepäevane noortelaager ja vabatahtliku töö päev. Mängude päeval mängisime CISV noorte ja pagulasperedega üheskoos traditsioonilisi CISV’i mänge, osalesime muusikatöötoas ning veetsime lihtsalt mõnusalt aega. Laagris tutvustasime noortele erinevaid CISV’i teemasid (milleks on mitmekesisus, jätkusuutlik areng, inimõigused, konflikt ja lahendus) viies läbi nendele vastavaid tegevusi, näiteks arutelud, simulatsioonid jm. Viimase ürituse raames võtsime osa MTÜ AUH heakorrapäevast Tartu Koduta Loomade varjupaigas, kus aitasime noortega varjupaigal loomade puure koristada, suhtlesime nendega ning tegelesime loomadega.
Projekti eesmärk oli soodustada välismaalt tulnud perede, laste ja noorte integreerimist Eesti ühiskonda, luua tugivõrgustik pagulaslastele läbi sõpruse ja edendada kultuuridevahelist mõistmist. Meie eesmärgid õnnestusid suuresti. Usume, et Eesti noored mõistavad nüüd pagulaste olukorda paremini kui varem ja loodame, et nad leiavad, et meie organisatsiooni tegevused on põnevad ja jätkavad osuvõttu. Pagulasperesid oli vahel raske kaasata, sest neid ei tulnud igale üritusele nii palju, kui oleksime oodanud. Järgmine kord võiks üritust rohkem reklaamida, julgustada rohkem noori ning pagulasperesid osa võtma. Nõnda võiks projekti mõju suurem olla, kui sooviksime tulevikus sarnaseid üritusi korraldada. Arendasime oma koostöö- ja suhtlusoskusi, ajaplaneerimist. Õppisime nägema sarnasusi ning hindama erinevusi.

Lõimumise mõõde

Kuna meie MTÜ näol on tegu rahvusvahelise organisatsiooniga, käime teisest rahvusest noortega läbi igapäevaselt. Meid aitasid paljuski sama organisatsiooni Soome noored ning teised mentorid Euroopast. Soome ja Leedu noored võtsid osa meie teisest üritusest, lühikesest noortelaagrist, ja soomlased viisid läbi ühe pikema tegevuse ja olid üldiselt moraalseks toeks.
Meie projekti eesmärk oli kaasata enda tegemistesse pagulastaustaga noori, mistõttu kohtusime noortega Sri Lankalt, Süüriast ja Iraagist. Samuti viis meie esimesel üritusel töötoa läbi muusik Brasiiliast ja üritustel oli kohal ka ühe meie Tartu noore vahetusõpilane Austraaliast. Väga huvitav oli kuulata nende tundeid Eestis elamise kohta ja arutada mõtteid erinevatest maailma probleemidest.
Kuigi fookusgrupiks olid alguses kõik meie projektist huvitatud pagulaspered, märkasime kohe, et suurim huvi tuli meievanuste noorte poolt. Seega korraldasime järgmised üritused nii, et osalejateks olid meie organisatsiooni liikmed vanuses 15-25a, kuhu kutsusime ka vastavas eas Pagulasabi liikmed. Kokku osalesid meie projektis 7 eri rahvusest inimesed ja kokku oli üritustel 49 osalejat (osad neist on samad inimesed, kes tulid rohkem kui ühele üritusele).
Meie hinnangu järgi läks projekt igati asja ette. Ehk ei saanud täiesti kõik ootused täidetud, kuid kokku oli meil ligikaudu 10 pagulasest osalejat, mis on meie organisatsiooni mõõtmete kohta päris hea number. Nii esimesel kui kolmandal üritusel osalenud pagulasnoored olid koostöövalmis ja meie organisatsiooni tööst huvitatud, seega oli ka meie noortel lihtne neile meie väärtusi ja liikumist tutvustada. Me ei suutnud leida ühtegi uut pere, kes meie liikmeks oleks astunud – see on mõistetav perede erinevate majanduslike olukordade tõttu, kuid see-eest saime kaks uut huvilist, kes edasise noortetegevuse kohta infot saada soovivad.
Meile on oluline, et koostöö jätkuks, sest ühiskonnas erinevate rahvuste vaheline suhtlus ja kooseksisteerimine on ühtedeks meie väärtusteks. Siiamaani ei olnud meie organisatsiooni liikmete hulgas väga palju kultuurilist mitmekesisust, seega oleks tore, kui mõlemad osapooled edasise koostöö tagajärjel areneks ja üksteisele midagi kasulikku anda saaks.

Kogukonna tagasiside
Kogukond sai enim kaasatud samuti esimese ja kolmanda ürituse puhul. Esimesel üritusel oli meie kogukonnaks konkreetselt Tallinnas ja ümbruses elavad pagulaspered, kes said meie üritusel veeta toreda laupäeva pärastlõuna mängides, süües ja tantsides. Kolmandal üritusel käisime loomade varjupaigas, kus koristasime ja koertega jalutasime, mis on samuti kogukonna abistamine teise nurga alt.
Kogukonna kasu võib hetkel tunduda võrdlemisi väike, kuid usume, et kui Pagulasabiga ühist koostööd jätkame, saame pagulasnoortele pakkuda alalise sõpruskonna ja mugava koha, kus maailmarahuga seonduvate teemade üle arutada. Teisel üritusel, noortelaagris, oli väga abivalmis ja asjalik õpilaskodu juhataja, kes meid Noarootsi koolis vastu võttis, seega oli ka kogukond ise meile kasulik. Muidu olid meie noored üsnagi hästi majandavad ja said oluliste ülesannetega ise hakkama. Pagulasabi ja nende kliendid õpetasid meile ehk enim – võtsime paari noorega osa mõnest Pagulasabi poolt korraldatud liikmesüritusest, näiteks Süüria toidu valmistamise töötoast, mis oli väga hariv ja tõi erinevad grupid mitmel viisil omavahel lähemale.

Tagasiside projektile oli positiivne. Kuigi kommunikatsioon võib pagulastega olla keeruline – kasvõi keele- või kultuuribarjääri tõttu – olid nad meie organisatsiooni tegevustest huvitatud, mängudest osa võtta ja soovisid noortega suhelda. Me leiame, et meie ülesanne polnud otseselt Pagulasabi noorte elu parandada; see on ehk ministeeriumite ja valitsuse töö. Me üritasime lihtsalt luua kogukonda, kus nendega ühiselt aega veeta ja ühtlasi näidata, et nende mõtteid ja tundeid võetakse kuulda. Kuigi jõudsime oma ideedega väheste inimesteni (Eestis polegi suurtes numbrites pagulasnoori), panustasime just isiklikele suhetele ja heale tundele.

Elulised oskused

Õppisime arvestama inimestega, kes ei ole meiega peale vaadates nii sarnased. Õppisime ka seda, et tegelikult oleme sisimas kõik mõtete ja tunnetega inimesed ja noored inimesed, kes vajavad oma arvamuse avaldamist. Õppisime veelgi paremini projekte planeerima ja lühikese ajaga erinevate ülesannetega toime tulema, eelarvet koostama ja pärast tehtud tööd evalueerima. Kindlasti arendasime oma avatud meelt ja koostöövalmidust. Kombena ehk mõtleme nüüd alati, kuidas oma üritused rohkem inklusiivseks teha. Samuti planeerisime logistikat, et kõik sündmused ei toimuks samas piirkonnas, vaid erinevates, et saaksime kaasata mitmeid erinevaid noori. Peamiselt planeerisime eelnevalt omavahel läbi arutades ning seejärel suhtlesime teiste osapooltega, et logistiline lahendus oleks kõigile mugav.
Kirjutasime lühikesi inglisekeelseid kokkuvõtteid, et projekti oma sotsiaalmeedia kanalites organisatsiooni teiste filiaalidega jagada, samuti töötas dokumentatsioonina hästi vahepeal kirjutatud vahearuanne. Paberimajanduse koha pealt pidime täitma kulublankette, et saada avanssi organisatsiooni pangaarvelt ja tagantjärele tõestada tehtud kulud. Samuti oli PickUp eelarve koostamine kasulik kogemus.
Kui kerkisid probleemid, tavaliselt proovisime neist läbi minna üheskoos, kuid kui mure esines just tiimi omavahelises koostöös, võis asi keerulisem olla. Lahendasime asju tavaliselt üheskoos arutades ja olukorda hinnates või tegime koosoleku. Õppimisoskus arenes just läbi inimestega suhtlemise. Usume, et parim maailmaharidus, mida luua saame, ongi üksteisest huvitumine ja tähele panemine. Siinkohal kasulik argumenteerimine on CISV noorte suur huvi ja tavapära. Kuigi oskasime seda juba kindlasti ennegi, ei saa üheski sotsiaalses oskuses end alati sama enesekindlalt tunda, eriti kui su vestluspartner on sulle varem tundmatust kultuurist. Tihti polegi vestlemise juures kõige raskem oma arvamuse edastamine, vaid hoopis partneri mõttega kuulamine.
Kindlasti arenesid meie ajaplaneerimisoskus ja ka kohusetunne. Kuna vastutus oli meie käes, siis andsime endast parima, et projekt oleks nauditav ja tasuv nii osalejatele kui ka organiseerijatele. Ettevalmistused projektiks ei olnud alati kerged, kuid tänu heale tööjaotusele ja koostööle saime kõik probleemid kollektiivselt lahendatud.

Suhtumine ja väärtused

Projekti jooksul kindlasti süvenes soov õppida rohkem teiste rahvuste ja kultuuride kohta, et neid paremini mõista ja vajadusel aidata. Kõige rohkem ilmselt arenes algatusvõime ja motivatsioon. Õppisime, et ei ole võimatu algatada projekte, et teha muudatusi murettekitavates valdkondades – kõik on saavutatav, kui oled oma eesmärkide nimel valmis töötama. Samuti loodame, et motiveerisime ka teisi, et edaspidistes projektides oleks veel rohkem aktiviste. Tööjaotus arenes iga üritusega aina enam. Lõpuks kujunesid välja spetsiifilised inimesed, kes tegid kindlaid ülesandeid (meedia ja teavitustöö, suhtlemine teiste organisatsioonidega, ürituste toimumispaigad). 

Mida õppisite eelarve planeerimisest ja majandamisest?

Õppisime, et sellega käib kaasas nii kergeid kui raskeid punkte. Omal kogemusel oskame öelda, et vahel võib raha kasutades ette tulla olukordi, mis täielikult eelarvele ei vasta, kuid nendest saab hästi õppida ja järgmist üritust planeerides neid vigu vältida. Õppisime veel Exceli valemite kasutamist, mille abiga oli kulunud ja allesjäänud rahaga opereerimine väga lihtne. Kuniks me meile arvestatud raha piiri ei ületanud ja kõigi eesmärkide poole pürgiti, olid noortel mõistuse piires üsnagi vabad käed. Samuti õppisime tšekkide ja arvete vormistamist, skanneerimist ja allkirjastamist.

Tehnoloogilised oskused

Projekti käigus õppisime võtma ühendust läbi erinevate organisatsioonide meile sobiva sihtgrupiga ühendust, et kutsuda neid üritustele. Samuti õppisime tegema tõhusamat teavitustööd läbi Instagrami ja Facebooki postituste, nii teksti kui ka visuaalselt (pildid, plakatid, videod). 

       Rõõm tutvuda:
       JB laager:
       Loomade Varjupaik:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar