PickUp - Briti eri: CISV pagulasperede ja noorte koostöö

Projektiga “PickUp – Briti Eri” soovisime omavahel kokku tuua Eesti noori ja pagulasperesid, et näidata nende vastu üles huvi, sallivust ning vastuvõtlikust. Soovisime erinevate ürituste kaudu arendada noorte ettevõtlikust ning edendada kodanikuaktiivsust ja näidata, mida organisatsioon CISV endast kujutab.

Korraldasime kokku kolm üritust: tutvumiseks mõeldud mängude päev, kolmepäevane noortelaager ja vabatahtliku töö päev. Mängude päeval mängisime CISV noorte ja pagulasperedega üheskoos traditsioonilisi CISV’i mänge, osalesime muusikatöötoas ning veetsime lihtsalt mõnusalt aega. Laagris tutvustasime noortele erinevaid CISV’i teemasid (milleks on mitmekesisus, jätkusuutlik areng, inimõigused, konflikt ja lahendus) viies läbi nendele vastavaid tegevusi, näiteks arutelud, simulatsioonid jm. Viimase ürituse raames võtsime osa MTÜ AUH heakorrapäevast Tartu Koduta Loomade varjupaigas, kus aitasime noortega varjupaigal loomade puure koristada, suhtlesime nendega ning tegelesime loomadega.

Projekti eesmärk oli soodustada välismaalt tulnud perede, laste ja noorte integreerimist Eesti ühiskonda, luua tugivõrgustik pagulaslastele läbi sõpruse ja edendada kultuuridevahelist mõistmist. Meie eesmärgid õnnestusid suuresti. Usume, et Eesti noored mõistavad nüüd pagulaste olukorda paremini kui varem ja loodame, et nad leiavad, et meie organisatsiooni tegevused on põnevad ja jätkavad osuvõttu. Pagulasperesid oli vahel raske kaasata, sest neid ei tulnud igale üritusele nii palju, kui oleksime oodanud. Järgmine kord võiks üritust rohkem reklaamida, julgustada rohkem noori ning pagulasperesid osa võtma. Nõnda võiks projekti mõju suurem olla, kui sooviksime tulevikus sarnaseid üritusi korraldada. Arendasime oma koostöö- ja suhtlusoskusi, ajaplaneerimist. Õppisime nägema sarnasusi ning hindama erinevusi.

Lõimumise mõõde

Kuna meie MTÜ näol on tegu rahvusvahelise organisatsiooniga, käime teisest rahvusest noortega läbi igapäevaselt. Meid aitasid paljuski sama organisatsiooni Soome noored ning teised mentorid Euroopast. Soome ja Leedu noored võtsid osa meie teisest üritusest, lühikesest noortelaagrist, ja soomlased viisid läbi ühe pikema tegevuse ja olid üldiselt moraalseks toeks.

Meie projekti eesmärk oli kaasata enda tegemistesse pagulastaustaga noori, mistõttu kohtusime noortega Sri Lankalt, Süüriast ja Iraagist. Samuti viis meie esimesel üritusel töötoa läbi muusik Brasiiliast ja üritustel oli kohal ka ühe meie Tartu noore vahetusõpilane Austraaliast. Väga huvitav oli kuulata nende tundeid Eestis elamise kohta ja arutada mõtteid erinevatest maailma probleemidest.

Kuigi fookusgrupiks olid alguses kõik meie projektist huvitatud pagulaspered, märkasime kohe, et suurim huvi tuli meievanuste noorte poolt. Seega korraldasime järgmised üritused nii, et osalejateks olid meie organisatsiooni liikmed vanuses 15-25a, kuhu kutsusime ka vastavas eas Pagulasabi liikmed. Kokku osalesid meie projektis 7 eri rahvusest inimesed ja kokku oli üritustel 49 osalejat (osad neist on samad inimesed, kes tulid rohkem kui ühele üritusele).

Meie hinnangu järgi läks projekt igati asja ette. Ehk ei saanud täiesti kõik ootused täidetud, kuid kokku oli meil ligikaudu 10 pagulasest osalejat, mis on meie organisatsiooni mõõtmete kohta päris hea number. Nii esimesel kui kolmandal üritusel osalenud pagulasnoored olid koostöövalmis ja meie organisatsiooni tööst huvitatud, seega oli ka meie noortel lihtne neile meie väärtusi ja liikumist tutvustada. Me ei suutnud leida ühtegi uut pere, kes meie liikmeks oleks astunud – see on mõistetav perede erinevate majanduslike olukordade tõttu, kuid see-eest saime kaks uut huvilist, kes edasise noortetegevuse kohta infot saada soovivad.

Meile on oluline, et koostöö jätkuks, sest ühiskonnas erinevate rahvuste vaheline suhtlus ja kooseksisteerimine on ühtedeks meie väärtusteks. Siiamaani ei olnud meie organisatsiooni liikmete hulgas väga palju kultuurilist mitmekesisust, seega oleks tore, kui mõlemad osapooled edasise koostöö tagajärjel areneks ja üksteisele midagi kasulikku anda saaks.

Kogukonna tagasiside

Kogukond sai enim kaasatud samuti esimese ja kolmanda ürituse puhul. Esimesel üritusel oli meie kogukonnaks konkreetselt Tallinnas ja ümbruses elavad pagulaspered, kes said meie üritusel veeta toreda laupäeva pärastlõuna mängides, süües ja tantsides. Kolmandal üritusel käisime loomade varjupaigas, kus koristasime ja koertega jalutasime, mis on samuti kogukonna abistamine teise nurga alt.

Kogukonna kasu võib hetkel tunduda võrdlemisi väike, kuid usume, et kui Pagulasabiga ühist koostööd jätkame, saame pagulasnoortele pakkuda alalise sõpruskonna ja mugava koha, kus maailmarahuga seonduvate teemade üle arutada. Teisel üritusel, noortelaagris, oli väga abivalmis ja asjalik õpilaskodu juhataja, kes meid Noarootsi koolis vastu võttis, seega oli ka kogukond ise meile kasulik. Muidu olid meie noored üsnagi hästi majandavad ja said oluliste ülesannetega ise hakkama. Pagulasabi ja nende kliendid õpetasid meile ehk enim – võtsime paari noorega osa mõnest Pagulasabi poolt korraldatud liikmesüritusest, näiteks Süüria toidu valmistamise töötoast, mis oli väga hariv ja tõi erinevad grupid mitmel viisil omavahel lähemale.

Tagasiside projektile oli positiivne. Kuigi kommunikatsioon võib pagulastega olla keeruline – kasvõi keele- või kultuuribarjääri tõttu – olid nad meie organisatsiooni tegevustest huvitatud, mängudest osa võtta ja soovisid noortega suhelda. Me leiame, et meie ülesanne polnud otseselt Pagulasabi noorte elu parandada; see on ehk ministeeriumite ja valitsuse töö. Me üritasime lihtsalt luua kogukonda, kus nendega ühiselt aega veeta ja ühtlasi näidata, et nende mõtteid ja tundeid võetakse kuulda. Kuigi jõudsime oma ideedega väheste inimesteni (Eestis polegi suurtes numbrites pagulasnoori), panustasime just isiklikele suhetele ja heale tundele.

Elulised oskused

Õppisime arvestama inimestega, kes ei ole meiega peale vaadates nii sarnased. Õppisime ka seda, et tegelikult oleme sisimas kõik mõtete ja tunnetega inimesed ja noored inimesed, kes vajavad oma arvamuse avaldamist. Õppisime veelgi paremini projekte planeerima ja lühikese ajaga erinevate ülesannetega toime tulema, eelarvet koostama ja pärast tehtud tööd evalueerima. Kindlasti arendasime oma avatud meelt ja koostöövalmidust. Kombena ehk mõtleme nüüd alati, kuidas oma üritused rohkem inklusiivseks teha. Samuti planeerisime logistikat, et kõik sündmused ei toimuks samas piirkonnas, vaid erinevates, et saaksime kaasata mitmeid erinevaid noori. Peamiselt planeerisime eelnevalt omavahel läbi arutades ning seejärel suhtlesime teiste osapooltega, et logistiline lahendus oleks kõigile mugav.

Kirjutasime lühikesi inglisekeelseid kokkuvõtteid, et projekti oma sotsiaalmeedia kanalites organisatsiooni teiste filiaalidega jagada, samuti töötas dokumentatsioonina hästi vahepeal kirjutatud vahearuanne. Paberimajanduse koha pealt pidime täitma kulublankette, et saada avanssi organisatsiooni pangaarvelt ja tagantjärele tõestada tehtud kulud. Samuti oli PickUp eelarve koostamine kasulik kogemus.

Kui kerkisid probleemid, tavaliselt proovisime neist läbi minna üheskoos, kuid kui mure esines just tiimi omavahelises koostöös, võis asi keerulisem olla. Lahendasime asju tavaliselt üheskoos arutades ja olukorda hinnates või tegime koosoleku. Õppimisoskus arenes just läbi inimestega suhtlemise. Usume, et parim maailmaharidus, mida luua saame, ongi üksteisest huvitumine ja tähele panemine. Siinkohal kasulik argumenteerimine on CISV noorte suur huvi ja tavapära. Kuigi oskasime seda juba kindlasti ennegi, ei saa üheski sotsiaalses oskuses end alati sama enesekindlalt tunda, eriti kui su vestluspartner on sulle varem tundmatust kultuurist. Tihti polegi vestlemise juures kõige raskem oma arvamuse edastamine, vaid hoopis partneri mõttega kuulamine.

Kindlasti arenesid meie ajaplaneerimisoskus ja ka kohusetunne. Kuna vastutus oli meie käes, siis andsime endast parima, et projekt oleks nauditav ja tasuv nii osalejatele kui ka organiseerijatele. Ettevalmistused projektiks ei olnud alati kerged, kuid tänu heale tööjaotusele ja koostööle saime kõik probleemid kollektiivselt lahendatud.

Suhtumine ja väärtused

Projekti jooksul kindlasti süvenes soov õppida rohkem teiste rahvuste ja kultuuride kohta, et neid paremini mõista ja vajadusel aidata. Kõige rohkem ilmselt arenes algatusvõime ja motivatsioon. Õppisime, et ei ole võimatu algatada projekte, et teha muudatusi murettekitavates valdkondades – kõik on saavutatav, kui oled oma eesmärkide nimel valmis töötama. Samuti loodame, et motiveerisime ka teisi, et edaspidistes projektides oleks veel rohkem aktiviste. Tööjaotus arenes iga üritusega aina enam. Lõpuks kujunesid välja spetsiifilised inimesed, kes tegid kindlaid ülesandeid (meedia ja teavitustöö, suhtlemine teiste organisatsioonidega, ürituste toimumispaigad). 

Mida õppisite eelarve planeerimisest ja majandamisest?

Õppisime, et sellega käib kaasas nii kergeid kui raskeid punkte. Omal kogemusel oskame öelda, et vahel võib raha kasutades ette tulla olukordi, mis täielikult eelarvele ei vasta, kuid nendest saab hästi õppida ja järgmist üritust planeerides neid vigu vältida. Õppisime veel Exceli valemite kasutamist, mille abiga oli kulunud ja allesjäänud rahaga opereerimine väga lihtne. Kuniks me meile arvestatud raha piiri ei ületanud ja kõigi eesmärkide poole pürgiti, olid noortel mõistuse piires üsnagi vabad käed. Samuti õppisime tšekkide ja arvete vormistamist, skanneerimist ja allkirjastamist.

Tehnoloogilised oskused

Projekti käigus õppisime võtma ühendust läbi erinevate organisatsioonide meile sobiva sihtgrupiga ühendust, et kutsuda neid üritustele. Samuti õppisime tegema tõhusamat teavitustööd läbi Instagrami ja Facebooki postituste, nii teksti kui ka visuaalselt (pildid, plakatid, videod). 

●       Rõõm tutvuda:

○        https://www.instagram.com/p/BeygnsIHwY6/

○        https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2018731588396979

●       JB laager:

○       https://www.instagram.com/p/Bf0CqSTHgyu/

○       https://www.instagram.com/p/Bf3_-J8H21B/

○       https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2045781829025288

●       Loomade Varjupaik:

○       https://www.facebook.com/jbestonia/posts/2055231511413653

PickUp - Briti eri: Aseri noortekeskuse köök

Nii nagu igal kodul on olemas köök, nii peab ka igal noortekeskusel olema köök! Peale projekti kirjutamist ei jõudnud me ära oodata, et köögimööbel koos tehnikaga meieni jõuaks ja kui see päev lõpuks saabus, siis ainus asi, mida me kohe kasutada saime oli blender ja siis tegime ka esimesed kokteilid.

Õpetaja Kristel korraldas meile eesti-vene toidupäeva ja sellel päeval oli meil külas Aseri Kooli endine kokk Karin Rohesalu. Karin õpetas meile päris õige pärmitaina tegemist. Sõtkuda said kõik nii poisid kui tüdrukud. Nii huvitav oli vaadata, kuidas taigen kerkib, peaaegu üle kausi ääre! Pärast tegime nii soolaseid kui ka magusaid pirukaid. Saime teada palju huvitavaid nõkse, näiteks kuidas pirukaid kokku siduda ja mida teha siis kui moos on liiga vedel ja kipub pirukast välja voolama.

Taina sõtkumine ei olnudki kõige kergem tegevus ja sellele tegevusele pretendeerisid vähesed.. Pirukate meisterdamisest tahtsid osa võtta juba paljud. Veel sai ise pelmeene tehtud. Tüdrukud tegid taina ja täidise. Pelmeene valmistasid poisid ja keetsid ka poisid.  Loomulikult ei puudunud ka sel päeval kiluvõileivad. Need, kes söögi tegemise ja küpsetamisega ei tegelenud, pesid pärast nõud ning koristasid köögi. Seega oli igaüks meist midagi teinud ja välja teeninud pelmeenid, pirukad, võileivad ja muffinid.

Meid on alati noortekas 50/50 vene ja eesti rahvusest lapsi ja noori ja meie vaheline koostöö on hea. Kui tavaliselt on noortekas palju poisse, siis sellel päeval oli ka tüdrukuid palju. Tänu sellele päevale õppisid paljud esimest korda pärmitainast tegema ja päris algusest peale pelmeene tegema. Tore oli kuulda, et Karinile meeldis meid, noori juhendada ja ta tuleks rõõmuga jälle meile midagi õpetama.

Köök on meile väga vajalik, kuna koolpäevad on pikad ja koolitoit pole just kõigi lemmik, siis on peale kooli väga hea süüa teha, meie lemmikuteks on pelmeenid nii praetult kui ka keedetult. Pitsa, mida saab teha väga mitmel moel. Näiteks tavalise saia põhjal, või hoopis tortilla pitsa põhjadel, või päris tainast segades. Veel oleme teinud erinevaid salateid ja virsiku kooki küpsetanud.

Kuna Aseri Koolis ei ole võimalik kodunduse tunde anda, siis Kool ja Noortekas teevad koostööd ja laste kodunduse tunnid toimuvad ka Noortekas. Tüdrukutele meeldib väga süüa teha ja nende silmad lähevad särama kui õpetaja ütleb, et teeme vahelduseks kodunduse tunni. Toidutegemine on oskus, mis tänapäeval on jälle au sees ja seda on vaja igale ühele meist.

Õpetaja Kristel arvab: Noorte vahel toimib koostöö väga hästi ja vahet pole, kas väike või suur, kõik teevad köögis midagi. See on lihtsalt eluliselt vajalik asi. Täpselt nii nagu me peseme oma hambaid või kammime juukseid, tahame me süüa ja juua. Koos kokkamine aitab meil kaasa ka eesti-vene  ja poisid-tüdrukud suhtlusele, õpitakse rohkem teine teisega arvestama ja koostööd tegema.

Meie omalt poolt täname PickUp- Briti eri projekti tiimi ja võimalust Aseri Noortekale köök soetada.

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Portugalis

11.-17. märtsil 2018 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit Portugali, mille raames tutvuti erinevate noorsootöö organisatsioonidega ning teenustega, mis suunatud noortele, kes ei õpi ega tööta. 

Eesti esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Ege Kirik (Kristiine noortekeskus), Merilin Kalavus (MTÜ Tähe noorteklubi), Maire Püss (Põltsamaa Noorte ja Elukestva Õppe Keskus). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.

Projekti partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island), õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti värvikas nädal, mille käigus tutvuti Lissaboni ja selle lähiümbruse NEET-noorte reaalsusega, arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle noorsootöös ja õpiti teineteise praktikatest. 

Kuigi kevadist Portugali väisas meiega samaaegselt ka torm Gisele, algas õppevisiit ja meie esimene tööpäev Lissabonis päikseliselt. Rõõm oli taaskohtuda eelmistelt õppevisiitidelt juba teada nägudega ning tutvuda uute osalejatega. Nädala programmi tutvustus andis kinnituse, et ees ootab palju põnevat ning juba esimese päeva pärastlõunal, peale projekti ja õppevisiidi nädala sissejuhatust, alustasimegi avastusretke.

Lissabon võlus meid esimesest silmapilgust oma värvide ja mitmekesisusega. Esimene külastuspaik, EPI üllatas samuti positiivselt. Tegu on ametikooliga, kus põhikooli lõpetanud noored saavad lisaks keskhariduse omandamisele spetsialiseeruda meediasuuna erialadele, sh graafiline disain, 2D/3D animatsioon, fotograafia, multimeedia, muusika ja helitehnoloogia, video, sündmuskorraldus. Enda lugusid sellesse kooli ning endale õige eriala juurde jõudmisest jagasid koolis õppivad innukad noored, kelle õppeprogramm sisaldab ka palju erialadevahelist koostööd ning praktikat teemakohastes ettevõtetes, et saada päris tööleuks vajalikke kogemusi ja oskuseid. 

Päeva teine külastus viis meid organisatsiooni AMRT, mis tegutseb migrantide kogukonnas selle nimel, et kohalikku elanikkonda ja noori läbi eri tegevuste, sh läbi spordi kaasata ja integreerida. Läbi nende projekti AMRT Ubuntu Basket kaasatakse kohalikke noori korvpallitreeningutesse, soodustades omavahelist suhtlemist ja koostööd, luues noortele avaramaid perspektiive, kujundades neid aktiivseteks inimesteks ning tulevasteks eestvedajateks. 

Õppevisiidi teine päev algas 15 kraadises soojas, koos värskendava apelsinimahlaga. Enne esimest ametliku kohtumist oli varastel ärkajatel võimalus külastada Lissaboni katedraali ja kohaliku kirbuturgu.

Esimene õppeprogrammi külastus sel päeval viis meid IPAV- Forum Estudante organisatsiooni. IPAV on pika ajalooga ning alustas enda tegevust aastal 1991, nende eesmärk on tõsta noorte teadlikkust tööturu ja sellega seonduva osas. Nad haldavad veebilehte ning annavad välja ajakirja koolinoortele, milles käsitlevad erinevaid tööturu ja ja karjääriga seonduvaid teemasid. Näiteks käsitletakse esimese töökoha leidmist, sotsiaalsete oskuste arendamist ja tulevikuks vajalike pädevusi. IPAV teeb koostööd koolidega korraldades muuhulgas näiteks juhtumiarutelusid, andmaks noortele kogemusi reaalsusega sarnanevate kohtuasjade läbi viimisest ja toetades kriitilist mõtlemist. IPAV korraldab suveakadeemiaid, mille fookuses on erinevad erialad. Lisaks kuulub organisatsiooni alla noorte esinduskogu, mille ligikaudu 200 liiget jagavad koolides infot organisatsiooni projektide ja ajakirjade kohta. 

Järgnevalt külastasime Portugali spordi ja noorsootöö institutsiooni (IPDJ), mis kuulub Portugali haridusministeeriumi alla. Saime ülevaate olemasolevatest toetusskeemidest. Kõneainet tekitas eelkõige projekt, mis on suunatud NEET- noortele ja mille sihtrühmaks on noored vanuses 18-29 eluaastat, kes ei tööta ega õpi ning on Portugali kodanikud. Projekt jaotub kaheks- esimeseks osaks treening ja noorte ettevalmistus ettevõtluse alustamiseks ning ideede arendamiseks, teiseks isikliku projekti ja idee elluviimine. Enda idee elluviimiseks saab taotluse esitada noor nii üksi kui ka koos kaaslastega, IPDJ annab iga välja valitud projekti ellu viimiseks 10 000 eurot ning lisaks toetab treeningperioodil iga noort 700 euroga kuus. Kohalike osalejate arvamus oli, et antud näite puhul kulutatakse raha ebaotstarbekalt. Sellegipoolest annab selline toetus suurepärase võimaluse hakkajatele noortele proovimaks ettevõtlust suunatud ja toetavas keskkonnas. 

Pärastlõunal liikusime Lissaboni äärelinna piirkonda, mis oli ülejäänud linnast eraldatud suuresti just lähedusse ehitatud viadukti tõttu, mis endise kogukonna mitmeks lõikas. Selles piirkonnas elab 4000 inimest, eraldatuse ja transpordiraskuste tõttu on sealt raske liikuma pääseda, sh ka raske käia tööl. Meid võttis vastu organisatsioon Campolide Soma, mille alla kuulub kaks keskust, kus nende peamiseks sihtrühmaks oli noored vanuses 13-30 eluaastat. MTÜ eesmärgiks on toetatada kohalike noori läbi tegevuste ja pakkuda erinevaid võimalusi ka NEET-noortele. Näiteks kutsusid nad keskusesse erinevate ametite esindajaid, et tõsta noorte huvi paljude erialade kohta.

Õhtupoolikul külastasime kultuurivisiidiks Belémi linnakest, kust ammustel aegadel alustasid oma merereise Portugali maadeavastajad. Päeva lõpetas praamireis üle lahe asuvasse Porto Brandão mereannirestorani, kus meid ootas kohalikest koorikloomadest valmistatud suurepärane õhtusöök.

Kolmapäev algas kauni päikesega. Külastasime Cova da Moura piirkonnas asuvat kogukonnakeskust Moinho, mis osutab teenuseid kohalikele elanikele, kelleks enamasti on immigrandid endistest Portugali kolooniatest, eelkõige Roheneemesaarelt, kes tulid Euroopasse 70ndatel ja 80ndatel. 

Kolooniatest Portugali rännanud immigrandid kaotasid õiguse Portugali kodakondsuse saamiseks ootamatult, kui toimusid muudatused riigvalitsemises. Seetõttu on kogukonnakeskuse ülesanneteks praegugi eelkõige toe pakkumine erinevates küsimustes nagu elamisluba, kodakondsus, dokumendid, arstiabi, haridus jne. Lapsi ja noori kaasatakse läbi huvitegevuste, näiteks asub selles Roheneemesaarte 11. saareks nimetatud kogukonnas väike aga hästi sisustatud muusikastuudio, kus kohalikud meilegi sealsamas loodud kreoolikeelset räppmuusikat esitasid. Lõunasöök oli samuti aafrikapäraselt huvitav- sõime Roheneemesaarte traditsioonilist rooga, kuhu kuuluvate komponentidega, näiteks valge mais ja maniokk, eelnevalt kohalikus toidupoes käies tutvuda võisime. 

Sel päeval saime taaskord kokku troopilise tormi Giselega, kes lausvihmaga ühe programmi planeeritud koha lausa üle ujutas. 

Pärastlõunal käisime tutvumas Portugali kutseomistamise süsteemiga Qualifica Amadora keskuses. Kompetentside tõendamine ja valideerimine kutseomistamise süsteemis aitab näiteks täiskasvanutel, kelle haridustee on pooleli jäänud, identifitseerida formaalsest, mitteformaalsest ja informaalsest kontekstist omandatud teadmised ja oskused läbi tegevuste, mis põhinevad erinevatel lähenemistel.

Sellel päeval viimasena külastatud asutus Seagency. tegeleb väga kõrgel tasemel spetsialistide koolitamisega, kes on valmis tööturule minema nii Portugalis kui ka välismaal. Kaasatakse suurepäraseid koolitajaid, kes on praktikute tippklass omal erialal, samuti suuri sponsoreid, keda meie teame eelkõige meelahutuse ja -mürkide tootjatena. Enda kogemusi jagasid äsja baarmeni kursust alustanud noormehed, kes nägid programmis võimalust enda CV täiendamiseks ja edasiste võimaluste suurendamiseks.

Õppevisiidi neljas päev viis meid pealinnast Lissabonist u 100 km kaugusele Obidose piirkonda, kus esiteks külastasime piirkonna põhikooli. Kooli õppekavades on juhtkonnal võimalik 25% ulatuses teha muudatusi või integreerida erinevaid mitteformaalsel meetodil toimivaid projekte ja programme. Üks nendest oli My Machine projekt põhikooliealistele noortele, et arendada nendes probleemide lahendamise oskust. Projektis on kolm faasi ja nendest esimesse kaasatakse noori, et nad mõtleksid oma elu probleemidele või kitsaskohtadele, mida sooviksid muuta. Seejärel joonistavad noored masina, mis nende probleemid lahendaks. Projekti teises faasis valitakse kõikide masinate seast üks ning selle masina ehitusse kaasatakse kohaliku ülikooli tehnoloogia eriala tudengid või muud spetsialistid. Masinaehitus või disainiprotsessi kaasatakse noori igas faasis kuni selle lõpliku valmimiseni. Projekti tegevusse on kaasatud nii õpetaja kui juhendaja, kes hoolitseb mitteformaalse õppemeetodi läbiviimise eest. Selliste projektide rakendamine on aidanud koolil saavutada senisest kõrgema rahulolu formaalharidusega nii noorte kui lastevanemate seas ning loodetakse lisaks teadmistele anda edasi ka sotsiaalseid eluks vajalikke oskusi, et ennetada koolist väljalangemist. 

Teine külastus oli sama Obidose piirkonna Tehnoloogiaparki nimega Praque Tecnologico de Obidos, mis koondab endas kõiki võimalikke IKT alaseid ettevõtteid ning startUp’e. Ühe suunana tegelevad nad ka noorte tehnoloogiaalaste teadmiste arendamisega. Üks selline oli nimega Dcode, mille eesmärk on anda noortele vanuses 6-18 aastat programmeerimise kogemus, mida õpetatakse läbi robootika. Lähenemised vanusegruppidele on erinevad aga kokkuvõttes õpitakse programmeerimiskeeli nagu C/C++ või Basic. Tehnoloogiapargi eesmärk on arendada piirkonnas automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonda, suunata potentsiaalseid töötajaid noori õppima tehnoloogiavaldkonna erialadele ning meelitada selle valdkonna ettevõtteid

ja erialaga inimesi tehnoparki tööle.

Lõunatada õnnestus meil sel päeval piirkonna teeninduskooli õpperestoranis, kus õpivad tulevased kelnerid, kokad, sommeljeed jne. Saime väga erilise lõunasöögi osaliseks. Lisaks saime sel päeval külastada keskaegset kindluslinna, mis on piirkonna vaatamisväärsus. 

Õppevisiidi viies päev terendas meid taas päikeselise ilmaga, kuigi nädal oli meid kostitanud rohkete tugevate vihmahoogude ning maru tuulega. 

Õppepäev viis meid tutvuma Portugali noortegarantii tegevustega. Erinevalt Eestist on Portugalis noortegarantii sihtrühmaks 15-34-aastane hõivamata noor, kuid suuremat tähelepanu suunatakse tõrjutuses ja väheste oskustega meessoost isikutele, samuti erivajadustega meestele vanuses 25-29 eluaastat ning 25-29-aastastele põhihariduse või madalama astme haridusega noortele emadele.

Peamiselt on NEET-noorteks lühi- ja pikaajalise töökaotusega noored, terviseprobleemide ja erivajadustega noored, noored vanemad ja tõrjutud noored. 2014. aastal oli Portugalis vanuses 15-29 eluaastat 241 300 hõivamata noort, mis aastaks 2017 vähenes 164 100 nooreni, kellest tänaseks on tõõtuid 61,4% ja mitteaktiivseid/tõrjutuses elavaid noori 38,6%. 

Päeva teiseks külastuspaigaks oli 1991. aastal loodud Portugali Pagulasabi keskus, mis tervitas meid suure külalislahkuse ning aktiivse elukeskkonnaga. Portugalis on kaks keskust, kus peatuvad Portugali saabunud või sinna suunatud  pagulased seni, kuni saavad otsuse riiki jäämise võimalikkuse kohta. Nähtud keskus oma võimaluste ja elukeskkonnaga pakub sealsetele asunikele kõike, mis aitab neil kiiresti uue olukorra ning sealse eluga kohaneda, ühiskonda ning kogukonda sulanduda ja tööturule siseneda (nt õppeklassid, kontserdisaal, lasteaed, sportimisvõimalused, koolitused, kursused, sündmused, projektid jne).

Õppereisi lõpetas külastus tsirkusekooli Chapitô- esinemiskunstide ja -tehnika suunaga ametikooli, mis üllatas külalisi oma mitmekülgsuse ja omapärase keskkonnaga. Kooli tegevus sai alguse tänavanoortele suunatud tegevuste pakkumisega, mis aitas pahuksisse saanud noortel leida eesmärke ja arendada andeid ning oskuseid, mis aitavad neil elus toime tulla ja iseseisvalt hakkama saada. Ametikoolis saab õppida Circus Arts ja Circus Crafts erialadel. Kool pakub tegevusi ka kinnipidamisasutustes olevatele noortele, mis soodustab nende tagasi tulemist ühiskonda ning annab võimaluse siseneda tööturule ning loob eelduse, et noor ei satu taas oma eluga pahuksisse. Õppekeskkond on äärmiselt loominguline, suurt rõhku pannakse taaskasutusele. Päeval on kool õppekeskkonnaks, õhtutundidel ja nädalavahetustel aga külastuspaik etenduste, pidude ja muude ürituste tarbeks ning restoran, mis avamise hetkest peale rohke rahvaga täitus. Chapitô tsirkusekooli saab kirjeldada keskkonnana, kus on ühendatud kunst ja teater, mis õhkus igast ruumist, meisterdatud esemest ning sealsetest inimestest. Koolis valmistatud tooteid saavad kõik huvilised kooli juurde loodud poest endale soetada ja need olid tõesti erilised ning omapärased. Riik ja linn toetab kooli vaid halduskulude katmisega, ülejäänud rahastus teenitaksegi erinevate teenuste ning esitatud projektide kaudu. Koolis saadud haridustase võrdub keskkooli haridustasemega, seega on sealsetel õpilastel hea eeldus asuda õppima kõrgkooli. Lisaks õppimisele, panustavad õpilased ka koolitegemistesse oma tööajaga, tehes töötunde kas restoranis või olles müüjaks poes. Nii on igal noorel võimaus maksta õppemaksu, milleks on kõigile sümboolne 40 eurot kuus. Samuti asub koolis väike lasteaed, milles käivad kooli töötajate, artistide ja õppijate lapsed. Õhtu lõpetas kohtumine kooli direktrissiga, kes ka ise on professionaalne kloun. Hubases keskkonnas teetassi taga sujus vestlus mõnusalt ja lisaks külalistele, sai meie võõrustaja kuulda erinevate riikide elust ja olust ning tsirkusetraditsioonidest erinevates riikides. 

Nädal Portugalis oli väga õpetlik ja informatiivne. Sellised õppevisiidid annavad hea arusaama, miks ühes või teises riigis just nõndaviisi süsteemid toimivad või ei toimi, mille üle uhked ollakse või mida väga muuta ja arendada soovitakse. Tihti on just selliste süsteemide olemasolu taga pikk ajalugu, loodud seadused, mille hammasrataste vahele pahatihti kinni jäädakse ning hõivamata ja tõrjutuses noored kuidagi oma kohta ei leia. Hea on tõdeda, et just sellised rahvusvahelised projektid annavad võimaluse näha, kogeda ning parimaid praktikaid jagada, et süsteeme arendada, koostöökohti luua ning olla toeks nendele, kel see oskus puudub, sest päeva lõpuks, näeme me ikka kõikide nägudel killuke naeratust, mille on toonud nende näole neid sel teekonnal toetavad inimesed.

Maikuus toimub projekti „Community Guarantee“ viimane õppevisit Itaaliasse. Juba 2018. aasta septembris võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ühisel seminaril analüüsida ja kokku võtta rahvusvahelistel õppevisiitidel kogetu. Projekti lõpuks valmib kasulik juhendmaterjal suunistega, mis aitavad parimal võimalikul viisil kujundada mitteõppivate- ja töötavate noorte tugiteenuseid läbi noorsootöö kõikjal.

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Mayday, mayday - SOS!

Ajal, mil mu päevi täidavad valdavalt sellised küsimused nagu „Kust tulevad koolikud?“, „Kas beebi saab piisavalt piima?“ või „Miks tita ei kaka?“ on ühel järjekordsel unehetkel hea võtta aeg maha ja meenutada, kuidas oli elu aasta aega tagasi.

Eelmise aasta esimesel veebruaril saime me Saue Noortekeskuse meeskonnaga positiivse teate, et oleme osutunud valituks projekti „Selge suund.“ Algamas oli teekond, mille suunda ega sihti me tol hetkel tegelikult üldse ei aimanud. Lisaks meie töötajatele kaasasime meeskonda kõik ühinevate omavalitsuste noortekeskuste töötajad, keda tegelikult väga palju polnudki – lisaks meile veel neli inimest, kellest meiega lõpuni rallisid vaid kaks. 

„Selge suund“ tõi endaga kaasa individuaalsed coachingu-sessioonid mulle kui juhile ning grupi-sessioonid tervele meie tiimile. Ma olen täiesti aus, öeldes, et üheski teises nii emotsionaalses projektis ma ei ole varem osalenud. 

Coachingul on meetodina kalduvus aidata sügavalt sisimast pinnale ujutada väga huvitavaid asju, mille olemasolust ei pruugi kandjal aimugi olla. Lisaks aitab coach-superviisor vaadata omaenese asju kellegi teise pilgu läbi. Individuaalsed sessioonid muutsid palju asju minu jaoks selgemaks, aitasid paigutada inimesi ja olukordi erinevatesse positsioonidesse ning mis kõige olulisem – aitasid mul märgata kõike seda, mida ma teen hästi. Justnimelt „Selge suund“ tegi minust juhi. Teadliku juhi, kes mõistab võetud vastutust. 

Tänu sellele, et osalesime terve meeskonnaga, tundub mulle, et minu kui juhi positsioon muutus arusaadavamaks ja kindlamaks ka mu kolleegide jaoks.

Mõnikord on nii, et mõtled nii- või naapidi, vaatad ülevalt või alt, arutad endast targemate või endast rumalamatega, aga lahendust ei leia kusagilt. Tundub, et jooksed vastu seina ja lõpuks tahaks lihtsalt alla anda ja vaadata, et kuhu see olukord ilma sekkumata ise liigub. See ongi hea koht, kus võiks toetava meetodina proovida coachingut.

Kuna „Selge suund“ mõjus peale minu sama sügavalt veel paljudele juhtidele ja nende tiimidele ning vajadus sellise toe järele on meie noortevaldkonnas endiselt suuur, siis käivitas Eesti ANK sel aastal sarnase kuid siiski veidi erineva toetusprogrammi „Kogemuste kullaproov.“ Ka sel aastal saavad valitud meeskonnad koos oma juhiga coachi toel ühtsemaks kasvada ning oma küsimustele vastuseid leida. Lisaks tööle meeskondadega toome sel aastal eraldi grupi-coachinguks kokku just juhid, sest nendest sõltub kõik. Iga grupp kohtub aasta jooksul neli korda ning läbi coach-superviisori toetava kohalolu aitavad grupi liikmed läbi oma kogemuste nii kolleege kui iseend.

Kuid see pole veel kõik!

Võibolla Sul ei ole meeskonda, kellega osaleda ja võibolla Sa ei tunne end veel piisavalt suure ja targa juhina osalemaks juhtide grupi-coachingus või võibolla Sa lihtsalt magasid registreerimise maha... Aga siiski on Sul mure, mis vajab lahendamist. Ja kohe! 

Mina olen aegade jooksul leidnud end silmitsi seismas väga paljude küsimustega, millele olen vastuseid otsinud nii iseenesest, oma kolleegidest kui ümbritsevast keskkonnast.

·       Kuidas olla samaaegselt autoriteetne ülemus ja arvestatav sõber?

·       Kuidas olla juhiks endast vanematele ja staazikamatele kolleegidele?

·       Kuidas panna ennast maksma vaatamata oma noorusele?

·       Kui minu ja meeskonna arvamused lähevad lahku, siis kelle arvamus jääb peale?

·       Kuidas motiveerida noorsootöötajaid?

·       Kuidas selgitada oma töö sisu neile, kellel sellest üldse aimu ei ole?

·       Kuidas tõsta avatud noorsootöö väärtust nii ühiskonna kui noorsootöötajate endi silmis?

·       Kas avatud noorsootöö meetodil on täna enam üldse väärtust?

Kas ka Sinu ees seisavad aegajalt sarnased küsimused? Kellelt või kellega koos oled Sa püüdnud neile lahendusi leida? Kas Sinu sees on endiselt küsimused, millele vastuseid pole justkui veel välja mõeldud?

Siin tuleb Sulla appi „Kogemuste kullaproovi“ kolmas võimalus – SOS-sessioon! See on 1,5 tundi intensiivset arutelu ja iseenda seest vastuste otsimist ning kogu protsessi toetab ja aitab suunata meie coach-superviisori Anne Õuemaa. 

Nendeks kohtumisteks ei ole vaja kusagile kaugele kohale minna – need toimuvad skype’i vahendusel seal, kus Sa end kõige paremini tunned. Võibolla ei leia Sa selle pooleteise tunni jooksul õigeid vastuseid kõikidele oma küsimustele, kuid ma olen kindel, et oma kõige põletavamale probleemile leiad lahendussuuna, milles liikuma hakata.

„Kogemuste kullaproov“ kestab terve 2018. aasta ning ma soovitan Sul kindlasti SOS-sessiooni võimalust kasutada. See ei maksa Sulle midagi, aga võib tagasi anda väga palju. Kui teema Sind huvitama hakkas, siis mine www.ank.ee ja vajuta südamekujulist SOS-nuppu :)

PS! „Kogemuste kullaproovi“ viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ning toetab rahaliselt Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kolm väljakutset noortevaldkonna juhtidele

Coach’i aastalõpu mõtisklus

Kohe-kohe on aasta läbi saamas. Istun, vanaema lambavillasest lõngast kootud soojad sokid jalas, ja vaatan tagasi olnud aastale.

Mul on olnud erakordne privileeg töötada sellel aastal projektis „Selge suund“ coach-superviisorina. Olen kohtunud meeskonna coaching’u programmi raames 20 noortevaldkonna juhi ja meeskonnaga. Olen toetanud haldusreformi tulemusel loodavate uute meeskondade sündimist ja juba tegutsenud meeskondade kasvamist. Sündimine ja kasvamine on alati seotud väljakutsete ja ebamugavusega. See on pidev muutumise protsess, mis juhib inimese, grupi või meeskonna mugavustsoonist välja. Sinna, kus asuvad lisaks ohtudele uued võimalused ja areng.

Loen programmis „Selge suund“ osalenud juhtide väärtustavat tagasisidet ja mõtlen, mis on minu kõige olulisemad sõnumid noortevaldkonna juhtidele täna, kui olen rikkam aastase meeskondade coach’imise kogemuse võrra.

Juhtide tagasisidet lugedes pole kahtlust, et coaching ehk juhi ja meeskonna treening on end kuhjaga ära tasunud. See on olnud protsess, mis on võimaldanud meeskondadel tekkida, ühtsemaks muutuda ja juhtidel juhiks kasvada.

Jättes coaching’u programmi üldise kasu hetkel mõnevõrra tagaplaanile, tahaksin kirjutada lähemalt hoopis kolmest väljakutsest, mis tunduvad kirjeldavat noortevaldkonna meeskondi laiemalt. Need on väljakutsed, mis mõjutavad meeskonna tervislikku seisundit ja toimimist.

Sageli osutuvad need väljakutsed parajateks pähkliteks, mille koore sees on maitsev tuum. Kuidas jõuda aga tuumani ja nautida selle hõrku maitset koos meeskonnaga enne, kui juhina läbi põled?

Võimalusi väljakutsete vastuvõtmiseks otsin programmis osalenud juhtide edulugudest ja tagasisidest ning jagan neid sinuga programmis osalenud kolleege tsiteerides.

  

Väljakutse #1: Kes juhib?

Selle aasta lõpuks on kasvanud minus selge veendumus, et julgelt 30-40% meeskonna heaolust, tõhususest ja õnnest on ainuisikuliselt juhi kätes. Vaid juhil on oma positsioonist tulenevalt õigus ja vastutus meeskonda juhtida. See õigus ja vastutus on ainult juhil isegi juhul, kui juht tunneb, et meeskonnas on keegi, kes on juhtimises kogenum. Noortevaldkonna juhid on üldjuhul endised suurepärased noorsootöötajad ja spetsialistid, kes on saanud juhiks olude sunnil või uute võimaluste avanedes.

Kuidas saada juhiks, kui eelnevaid juhtimiskogemusi, vastavaid teadmisi ja oskusi napib?

Kõik programmis osalenud juhid kinnitasid, et koostöös coach’iga said nad kuue kuu kuni aasta jooksul teadlikumaks iseenda tugevustest, õppimiskohtadest ja enda rollist meeskonnas. Suurem teadlikkus iseendast juhi rollis võimaldas võtta julgemalt vastutust ja asuda oma meeskonda teadlikumalt ning läbimõeldumalt juhtima.

Juhid räägivad oma teadlikkuse kasvust nii:

„Kõige olulisem õppetund oli, et juhist sõltub kõik. Siiamaani mõtlesin endast ikka kui meeskonnaliikmest, kõigiga võrdsest, aga Selge Suund andis mulle väga selge sõnumi, et kõik sõltub juhist ja juhtima peab. Teadlikult. Läbimõeldult. Õppisin tundma potentsiaalseid uusi meeskonnaliikmeid ja sain veelgi paremini tuttavaks juba seniste kaaslastega. Sain hea ülevaate uue valla noortekeskuste hetkeseisust ning mõtestasin enda kui juhi jaoks läbi, kuidas seda tööd võiks uues vallas edasi viia ja juhtida.“ (juht 1)

„Tavajuhtudel on noortekeskus omavalitsuse kõige väiksem hallatav asutus ja suhtumine sellesse on, nagu on – kas võetakse tõsiselt või mitte, las nad toimetavad, ega nad kedagi ei sega – stiilis. Igatahes juhina olen ennast tundnud väiksena, sest kõik muud asutused on suuremad ning tähtsamad. Individuaalcoachingud andsid tohutult enesekindlust, et ma olen ikka tegelikul täiega tegija, olenemata sellest, et asutus on väike. Juhina olen väga palju õigeid ja vajalikke otsuseid teinud, oma töötajaid väärtustan ning hoian ja mis põhiline – olen julgenud vastu võtta väljakutseid ning hindan asutuse pidevad arengut. See on juhi seisukohalt ülioluline, aga ma ei osanud seda oma väiksuses näha. Minu jaoks on märksõna ENESEUSK, ma usun endasse rohkem ja julgen seda ka väljendada.“ (juht 2)

Väljakutse #2: Mida teha kaadri voolavusega?

Terve aasta jooksul 20 meeskonnaga kokku puutudes ja mõju-uuringuks andmeid kogudes tuvastasime, et laias laastus vahetus aasta jooksul välja kõikidest programmis osalenud meeskonnaliikmetest umbes 30%. Juhul, kui see on tavapärane kaadrivoolavuse tõenäosus ka meeskonna sees, võib see olla juhile potentsiaalseks stressiallikaks. Kujuta ette, et oled panustanud pühendunult pool aastat ja jõudnud just sõnastada oma meeskonnaga ühised eesmärgid ning töökokkulepped, kui saad teada, et sinu meeskonda ootab kuu aja pärast ees uus algus – praegune töötaja lahkub ja pead hakkama otsima uut. Seegi ei ole noortevaldkonnas ootamatu sündmus. Valdkonnas tegutseb palju aktiivseid noori inimesi, kes otsivad iseennast ja soovivad uute väljakutsete ilmnemisel võtta vastu parema pakkumise.

Kuidas tegutseda nii, et kaadrivoolavus ei tekitaks liigset stressi?

Lugedes juhtide tagasisidet tekib mõte, et mõnikord on lihtsam muuta vaatenurka kui olukorda. Kui vaatad kaadri voolavusele uue pilguga ja lepid selle kui millegi loomulikuga, võid avastada, et sellest on saanud huvitav olukord:

 „(…) Varem kippusin ma rohkem nägema probleeme, aga samas lükkasin nende lahendamist pidevalt edasi, kuni need vahel hapuks läksid. Nüüd näen ma pigem huvitavaid olukordi, mis viivad edasi ja asun valupunkte kohe lahendama. Olen õppinud paremini nägema asju erinevatest seisukohtadest ja see on muutnud mind palju mõistvamaks ja saan aru, et kõik ei peagi olema sellised nagu mina (…)“ (juht 3)

Kaadrivoolavus ei taksita juhil koondada enda ümber spetsialistide võrgustikku, keda ühendavad isiklik ja tööalane missioon ning huvi noorte ja kogukonna hea käekäigu vastu. See toetab töömotivatsiooni, sest see, mida teed, on tähenduslikum kui töö palga pärast:

„Meie meeskonna jaoks oli suurim kasu teineteise tundma õppimine ja iseendale teadvustamine vallas leiduvatest spetsialistides ning nende pädevustest. Tänu programmis osalemisele julgeme teineteise poole pöörduda, muresid ühiselt lahendada, nõu küsida ning teineteist toetada. Programmi toel kasvasime tugevaks ühtseks tiimiks, leppisime kokku ühtsed tööalused ja panime paika visiooni, kuhu poole püüdleme. Meie meeskond on päris suur ja inimeste liikumine tööturul paratamatu, kuid tunnen, et ükskõik kes tulevikus meie meeskonnaga peaks liituma, tunneb end oodatu ja aktsepteerituna.“ (juht 4)

Väljakutse #3: Milleks konfliktid?

Märkasin, et mitmed juhid kardavad konflikte. Nad püüavad vältida konflikte ja erimeelsusi, arvates, et need on halva juhtimise tunnuseks. Veelgi sagedamini väldivad juhid konflikte, sest ei taha paista halva inimesena.

Tegelikkuses on erimeelsused ja konfliktivalmidus hoopis meeskonnaliikmete kingitus ja tagasiside. Julgus väljendada erimeelsusi on märk hoolivast juhist ja/või piisavalt suurest usaldusest meeskonnas. Juhi poolt loodud avatud ja turvaline õhkkond võimaldab jagada meeskonnaliikmetel ka oma erimeelsusi. 

Mida teha, et tunda end erimeelsuste korral kindlamalt?

Juhtide hinnangul on suureks kergenduseks nii neile endile kui ka meeskonnale see, kui juht panustab avatud suhtlemiskultuuri ja õhkkonna loomisse. Iga meeskonnaliikme kuuldavõtmine on oluline isegi siis, kui kõiki seisukohti pole otsuse tegemisel võimalik arvestada. Erimeelsuste uurimine, konfliktide vastuvõtmine ja lahendusteni juhtimine on üks juhi ülesandeid. Juhi kohustuste täitmine ei tee juhti halvaks inimeseks. 

Juhid jagavad tagasisides oma mõtteid nii:

„Meeskond sai olla üksteise suhtes esimest korda avatud, aus ja otsekohene, avaldada kriitikat, sh ka juhi osade otsuste/tegevuste suhtes, kartmata, et sellest tuleb mingi probleem või ootab ees vallandamine. See muutis meeskonna teadlikuks üksteise tugevustest ja nõrkustest, (saame) omavahel vastavalt sellele ülesandeid jagada.“ (juht 5)

„Kõige tähtsam, et muutusin konkreetsemaks, ei karda enam konflikti ja tean, et on kolm võrdväärset komponenti: juhtimine, meeskond, visioon ja see viib edule.“ (juht 6)

„Sain teada, et vaatamata töö käigus ettetulevatele erimeelsustele on meie meeskond siiski väga ühtne ja kokkuhoidev. Ei teadnudki, et nii tugevalt mind kui juhti toetatakse. :)“ (juht 7)

„Õppisin, kui oluline on töökeskkond hoida avatuna, kus igaüks julgeb väljendada oma arvamust ja mõtteid.  Kasuks tuleb, kui meeskonnas läbi viia rahuloluvestlusi teemadel: Mis meil on olemas, mis teeb meid õnnelikemaks? Milline on meie meeskonna väärtus kogukonnale? Millised on kellegi isikliku elu unistused ja kuidas see töökoht aitab tal oma unistust teostada?  Vahel tuleb kasutada oskust, kuidas töötaja valelt ametikohalt välja juhtida! Mõistsin, et juhi rollis olles tuleb võtta teadlik vastutus, aidates oma meeskonnal voolata ja sekkuda minimaalselt.“ (juht 8)

Need on kolm levinud väljakutset, mida kogesid sellel aastal mitmed „Selge suuna“ programmis osalenud noortevaldkonna juhid. 

Mis on sinu kolm kõige suuremat väljakutset? Kuidas kavatsed need vastu võtta?

Mida iganes sa nendele küsimustele vastad, ma olen kindel, et sinu sees on suur sisemine tarkus, mis juhatab sind kõige sobivama lahenduseni. Kui peaksid vajama selleks coach’i tuge, siis tea, et pakume sulle juba uuel aastal uusi võimalusi. Sellest juba uuel aastal.

Soovin sulle uuel aastal põnevat eneseavastamist ja julgust oma rolli täita.

Suur tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastas projekti „Selge suund“!

Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Selge suund“ coach-superviisor

Noorte Tugila spetsialistid "Community Guarantee" õppevisiidil Islandil

29.11- 5.12 2017 toimus Eesti ANK poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Community Guarantee" raames õppevisiit Islandile Reykjaviki, mille raames tutvuti noorsootöö organisatsioonide ja noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega.

Eesti esindusse kuulusid ning blogi kirjutasid tublid Noorte Tugila spetsialistid Lii Vanem (Saaremaa noorte Tugila), Marina Piirisild (Võru noorte Tugila) ja Merilyn Enders (Viljandi noorte Tugila). Eesti ANK poolt osalesid ning panustasid õppevisiidi korraldusse Stiina Kütt ja Ivika Uslov.

Projekti partneriteks on CAI–Conversas Associação Internacional (Portugal), EDUFORMA S.R.L. (Itaalia) ja Samfes, samtök felagsmidstodva a Islandi (Island), õppevisiidile tuli kokku 20 spetsialisti neljast riigist. Üheskoos veedeti sisutihe nädal, kus arutleti riikidevaheliste erinevuste ja sarnasuste üle noorsootöös, õpiti nii teineteiselt kui Islandi praktikatest.  

Esimene õppevisiidi päev viis meid esmalt Hitt Húsið’i noortekeskusesse, mis on multifunktsionaalne keskus, mille ruumides tegutsevad erinevad organisatsioonid ning pakuvad noortele mitmekesiseid võimalusi. Teiste hulgas on teretulnud vaba aega veetma ka puuetega noored, samas majas asub noorteühenduste liidu kontor ja avatud galerii, kus noorkunstnikel on võimalus enda loomingut esitleda.  Esimesel korrusel asub hubane kontserdisaal, keskuses tegeletakse ka noorte tööalase nõustamisega ning toimuvad noortelt noortele koolitused. 

Visiidi teisel päeval tutvustati kohta nimega The Adult Educational Center. Sealseks läbivaks põhimõtteks oli, et inimene õpib kogu elu ja kunagi ei ole õppimiseks liiga hilja. Keskuses oli noortele loodud kaks programmi: The Power of Studying ja The Power of Work.

Mõlemad projektid hõlmavad 16+ noori ning õppimiseks on loodud 30 ja töötamiseks 10 kohta. Õpiprojekt keskendub gümnaasiumihariduse omandamisele, mis on võimalik ka e-õppes, ning kursuste eest tuleb maksta (~6000 Islandi krooni). The Power of Work on mõeldud ainult noortele, kelle elukohaks on Reykjavik. Noortel on võimalus töötada ettevõttes kokku 8-10 nädalat, 3 päeva nädalas või siis 180 tundi 10 nädala jooksul, seega noortel on võimalus otsustada, milline on nende valmisolek tööd teha ja selle järgi tundide sobivust sättida. Programmi rahastus tuleb linnalt, seega ettevõtted ei ole kohustatud noortele ise töötasu maksma. Keskuses toodi välja, et erinevatel põhjustel (nt töötasus, noorte ükskõiksus jne) on siiski aeg-ajalt keeruline programmi gruppe komplekteerida.
Samal päeval külastasime Vinnumala Stofnun keskust, mis toimib sarnaselt Eesti Töötukassale ning pakub täiendavaid võimalusi 18+ noortele, kes on eemale jäänud koolist või tööturult. Nende põhimõtteks on koostöö noorega, et leida sobiv töö või koolitus. Lähtuvalt noore huvist, soovist ja oskustest suunab keskus noore osalema vastavale kursusele. Näiteks toodi lugu näitlejannast, kellele võimaldati tasuta kursus tsirkusekoolis, sest just selles valdkonnas soovis noor edaspidi tegutseda. Keskusese toel läbitavate kursuste hulk ei ole piiratud, lisaks on võimalik saada karjäärinõustamist ja abi cv koostamisel. Noortel on vaja keskusesse minemiseks end registreerida ning teenused on neile tasuta. Põhiliselt keskendutakse suhtlemisoskuse arendamisele, valikute tegemisele ja eesmärgi seadmisele, mis on vajalik töö leidmiseks. Koostööd tehakse mitmete organisatsioonide ja asutustega - üheks partneriks on ka eelmisel päeval külastatud Hitt Húsið.
Rohkem infot vaata Eesti ANK kodulehelt või kontakteeru stiina.kutt@ank.ee.

Kolmandal õppevisiidi tööpäeval tutvusime Hugarafl´i (inglise keeles Mindpower) organisatsiooniga. Hugarafl’i keskusesse on oodatud inimesed, kellel on vaimse tervise häireid. Oodatud on ka nende lähedased. Hugarafl alustas tegevust juunis 2003, mil professionaalid ja tervishoiusüsteemi kasutajad otsustasid rakendada ambitsioonikat ideed toetades vaimse tervise häirega inimesi koheldes neid võrdselt ja jõustades neid. Nad teadvustasid – see millisel viisil suhtled ja toetad inimesi, mõjutab neid kõige rohkem.  Keskuses töötavad psühholoogid ning toimuvad grupitegevused, kunstiteraapia, on võimalus tegeleda arvutigraafikaga, joogaga, käsitööga. Ühe kuu jooksul on 12 000 pöördumist ning 40% pöördujatest on noored vanuses 18-30 eluaastat. Peale esimest kohtumist, algab noore nõustamise ja jõustamise protsess.

Selleks, et saada paremat ülevaadet kuidas nad oma tööd teevad, jagame teiega 26-aastase Fanny lugu. Fanny elas lapsena peres, kus oli pidev vaimne ja füüsiline vägivald ning vanemate jaoks ei olnud lapsed esikohal. 14-aastaselt sai Fanny diagnoosiks skisofreenia. Kümne aasta jooksul sai ta mitmeid kogemusi tervishoiusüsteemis, viibides erinevates asutustes ja haiglates ning käies mitmete psühhiaatrite ja psühholoogide juures. Ta tundis, et tegelikku abi ta kusagilt ei saanud, tervishoiutöötajad tegid oma tööd küll südamega, ent tervishoiusüsteemis tuli lähtuda erinevatest regulatsioonidest ja võimalused “päriselt” toetamiseks olid piiratud.

Fanny mäletab seda päeva, mil tuli Hugarafl´i. Ta seisis pool tundi maja ees ning vaatas seina. Ta mõtles, et tahab elada, aga mitte niimoodi. Ta tarvitas ravimeid, mis muutsid teda tuimaks ning justkui surusid maad ligi. Teda hirmutas mõte taaskord ühest kohast, kus midagi ei ole teistmoodi ja tuleb rääkida otsast peale oma elu- ja haiguslugu. Kui varasemalt pidi ta alati rääkima ka oma diagnoosist, siis Hugarafl’is küsiti tema käest vaid “Mis on sinu huvid, mida sulle meeldib teha?”. Olles hämmingus antud pöördumisest, vastas ta: “Mulle meeldib joonistada”, mispeale sai kutse juba homme tagasi tulla ja liitus grupiga.  

Tänu keskuse tegevusele ja põhimõttele avada sellele kohale oma süda ja lubada osa saada kõigest ümbritsevast, on Fanny tänaseks omandanud magistrikraadi psühholoogias ning toetab nüüd samas organisasioonis noori vaimse tervise küsimustes ning nende iseenda leidmise teel.

Islandi külastuse neljas päev algas pühapäevale kohaselt veidi hiljem - välja minnes oli näha juba natuke valgust ja emotsioonid olid seetōttu hoopis teised. Hommikupoolikul sai iga õppevisiidi osaleja tutvustada enda organisatsiooni ja tausta, et leida teiste programmipartneritega ühisosa ning edasine koostöövōimalus. Kuigi iga organisatsiooni lähenemine NEET noortega tegelemisel on erinev, leidsin nii äratundmisrõõmu kui ka asju, mida tasuks ka Eestis üle võtta. Kadedaks tegi islandlaste koostöö erinevate institutsioonide vahel, kuigi nad ise olid mitmel pool enda suhtes kriitilised. Aga muidugi, alati annab asju veel paremaks teha! Pealelōunane aeg mōōdus Molinni noorteklubis (https://www.facebook.com/molinnungmennahus/), kus käivad koos noored vanuses 16- 26. Esimesena tuleb ära märkida akendest avanev miljonivaade- avanev vaatepilt oli vōrratu! Ja äramärkimist tasub ka kōrvalolev kirik- milline arhitektuur ja kui nutikalt oli kasutatud valgustust kōige selle ilu ja omapära väljatoomisel. Aga tagasi noortekeskuse juurde- suur avar ruum koos multifunktsionaalse mööbliga, mida sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Ning otse loomulikult hästisisustatud kööginurk ning Islandi noortekeskustes ilmselt kohustuslik lava. Islandlased usuvad kunstiteraapiasse, palju tegeletakse kunsti, muusika ja teatriga. Missugune suurepärane väljund noortele, sest omaloodut presenteeritakse ka kogukonnale. Noortekeskus on tulenevalt sihtgrupi vanusest avatud hilisōhtuni. Külastatavuse kohta ōeldi meile, et palju oleneb teoksil olevatest tegevustest. Saime aru, et seal ei tehta suurt numbrit külastajate arvust, sest on tähtis, et ka suuremad noored tunneksid, et on kogukonna jaoks olulised, ning neil on koht, kus koos tegutseda. Noorteklubi ei ole suvel avatud, sest sel ajal pakutakse noortele vōimalust teha kogukonna heaks tööd, ja uskuge vōi mitte, need ei ole ainult heakorratööd, mida noored teevad. Islandlastele on oluline ühiskonna sidusus, proovitakse teha nii, et keegi ei tunneks ennast kōrvalejäetuna. On, mida proovida meilgi järgi teha. Alustuseks kasvōi sellest, et proovida leida erinevatele vanusegruppidele erinevad kooskäimisajad, kuna huvid ja vajadused on ju erinevad. Meeles peab pidama, et iga noor on oluline ja kaks noort on juba grupp. Erinevate kooskäimiskohtadeni erinevatele vanusegruppidele jōuame me kindlasti kunagi ka. Eesti noortekeskused on tegelikult väga tublid, saame kōik endale pai teha! Sellised mujalkäimised annavad aga vōimaluse näha ja kogeda midagi uut, mis annavad pōhjust unistada- ja unistama peab suurelt!

Märkamatult jõudis õppevisiidi nädal lõpule, viimasel päeval oli võimalus veel mõni koht üle kaeda ning aeg pika, mitmekülgse ja infoküllase nädala kokku võtmiseks. Tavapäraselt vaatas hommikul aknast välja piiludes vastu suur särav kuu, nagu igal hommikul, sest päevapikkust Islandi talvisel perioodil on vaid neli tundi. Viimast päeva rikastas põnev tuur Fjölsmiðjan keskuses, mis on suunatud noortele, kes mingil põhjusel haridus- ja tööelus ei osale, enamik neist koolist väljalangenud noored. 1500 ruutmeetrises hoones leidub justkui kõike: käsitöökoda, tehnikakoda (arvutite, kodutehnika jms parandamine), autopesula, õppeköök/-restoran, puidutöökoda, muusikaruumid jne. Tegevused on suunatud kõikidele noortele, olenemata nende oskustest, haridustasemest jne. Kui on vaja, õpetatakse noort lugema ja kirjutama, noorel on annet tehnika valdkonnas, suunatakse ta tehnikakotta jne. Keskuses pakutavad võimalused ja nendes osalevad noored panustavad kogukonna heaks, sest meisterdatud esemed või parandatud tehnika pannakse müüki või antakse mõnele organisatsioonile kasutamiseks.

Kui Islandi elanikkond tundub esmapilgul väike, vaid 344 107, siis Reykjaviki territoorium on päris suur ning sõitmist ühest noorsootöö asutusest teise on omajagu. Päeva teises pooles külastasime Samfese organisatsiooni, mida võib kirjeldada kui noortekeskuste katuseorganisatsiooni. Oma põhifookuse on nad suunanud suurte, üleriigiliste noorsootöö sündmuste korraldamisesse (festivalid jne).

Parimad praktikad ja Islandi noorsootöö võimalustega tutvutud, jagasid osalejad oma emotsioone ja parimaid kogetud hetki. Lisaks tööalastele teadmistele ja kontaktidele, omandati infot Islandi kultuuri, traditsioonide ja kohalike atraktsioonide kohta (Blue Lagoon, Islandi omapärane jõulutraditsioon jne) ja loomulikult imetleti virmaliste helendavat mängu. Strateegilise koostööprojekti esimene õppevisiit on möödas, aga ees on järgmised tegevused ja kohtumised ning sisukad kodused ülesanded.

Juba 2018. aasta jaanuari teises pooles võõrustab Eesti ANK projektipartereid ja spetsialiste Islandilt, Portugalist ja Itaaliast Eestis, et ikka ja jälle jagada oma kodumaa parimaid praktikaid, esitleda programme ja külastada erinevaid organisatsioone.

Nähtust ja kogetust Eestis kuulete juba jaanuaris 2018!

Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.