Korraldajad:
Egle Pent, Andry Pent, Kelli Loorits, Hanna Mälton, Maris Nõmmiste
Osalejaid:
Kööginurka on võimalus kasutada kõikidel Väike-Maarja valla noortel, samuti
saavad kööginurka kasutada nädalavahetusel sünnipäevi pidavad noored, nende
vanemad ja külalised. Ühisüritusel teisest rahvusest noortega sai osa 30 noort,
kellest 9 olid muu rahvuse esindajad.
Noorsootööga
alustades tajusin üsna kiirelt, kui suur on noorte huvi kokkamise vastu.
Kahjuks puudus meil Simuna noortekeskuses võimalus normaalsetes tingimustes
roogi valmistada ning seetõttu oli ka väga keeruline noori endaga kaasa
haarata. Siiski tuli noorte poolt üha enam signaale, et nad tahaksid tegelikult
väga oma kööginurka, et saaks ise süüa teha. Peagi sai mulle selgeks, et
niimoodi edasi enam ei saa, haarasin paaril noorel „hõlmast kinni“ ning
asusimegi projektide otsimise kallale. Leisimegi ühe mis tundus meie idee jaoks
sobivat. Kahjuks selgus, et tol hetkel oli sellele konkurssile laekunud rohkem
ideid, kui oli raha mida jagati ning sõbralikult suunati meid hoopis teise
konkurssi juurde, PickUp – Briti eri 2017, mille tegevusi rahastatakse Briti
Nõukogu poolt. Sihikindlad, nagu me oleme, ei lasknudki me pead norgu vaid
proovisime seejärel soovitatud konkurssile oma projekti esitada. Meie rõõmuks
leidsimegi me ühel päeval oma plakati ANK facebookilehelt. Oligi olemas
reaalne võimalus, et me saame selle projekti kaudu raha. Ainsaks tingimuseks
oli see, et peame koguma oma plakatile facebookis võimalikult
palju like´sid, sest viis kõige enam like´sid kogunud ideed said
kindlasti rahastuse. Jagasime nagu pöörased oma plakatit, palusime meeldimisi
ning olime pikalt viiendad. Nii, stabiilselt kuni viimase hääletamise päevani
mil avastasime, et oleme langenud juba seitsmendaks. Tund enne hääletamise
lõppu, olles juba lootust kaotamas, saatsime veel kõikidele oma sõpradele kes hääletanud
ei olnud palve, et nad meid toetaksid. Ja see toimis. Veel mõned-kümned minutid
enne hääletuse lõppu võitsime me oma viienda koha tagasi ning ANK lehel
avalikustati toetuse saajad, meie nende hulgas. Te võite ette kujutada millised
emotsioonid meist läbi käisid, olime meeletult tänulikud ja õnnelikud, et meil
õnnestus oma projektile toetus saada. Juba sel hetkel oli tunda, kuidas
inimesed meie ümber samuti meile kaasa elavad, sest aina uuriti, et kuidas meil
läks ja kas õnnestus rahastus saada. Sooviti õnne ja patsutati õlale. Tundsime
ka ise ennast tänu sellele veel uhkemana. See kogemus õpetas meile canva.com
portaali kasutama ning oma mõtteid veenvalt, kokkuvõtvalt- vaid mõne lausega,
esitama.
Veidi
aega möödunud saadetigi mulle, kui noorte esindajale, leping mille lugesime
noortega koos üle ning kõik tundus õige, saatsimegi tagasi juba allkirjastatud
lepingu ning asi oligi reaalne. Simunasse tulebki kööginurk. Sellest saime hea
kogemuse, et kõik lepingud mis tulevikus peaks meie ellu tulema, tuleb
põhjalikult läbi lugeda, isegi kui see esialgu jube tüütuna näib.
Alustasime
noortega kõige pealt mõõdistustöödest, et aimu saada mis suuruses kööginurk
meie kitsastesse tingimustesse kõige paremini sobiks. Mingi aimdus käes
asusimegi usinasti internetilehekülgi läbi otsima, et leida meie jaoks see
kõige sobivam kööginurk. Leidsimegi ühise lemmiku ning andsime tellimuse
töösse. Edasi tuli hakata valima muid seadeid, mis kööginurka täiustaksid.
Noored ei osanud arvatagi, et kogu see valimine ja sobitamine (mõõdud,
võimsused, plussid, miinused ja värvitoonid) nii keeruline ja aeganõudev on.
Võtsime ette oma projekti esialgse eelarve ning hakkasime sõrmega rida ajama,
et kõik vajalikud asjad oma koha leiaksid.
Kappide
tulek võttis aega pea kuu ning ülejäänud elektroonika saime kätte üsna kiirelt.
Kui kõik asjad olid noortekeskusesse jõudnud helistasid noored meie valla
töömeestele ning palusid neil tulla kööginurka kokku panema. Töömehed olid väga
asjalikud ning saidki kogu „kompoti“ kokku kahe päevaga.
Aega
läks kogu selle protsessiga pea poolteist kuud (eeltöö,tellimused, kokkupanek).
Läbi
mitteformaalse õppimise said noored arendada oma organiseerimis-, arvutamis-,
info selekteerimis- ja suhtlemisoskust. Juba väga suureks kogemuseks oli see,
kui palju võtavad asjad aega. See, et sa toetuse saajate hulgas oled ei tähenda
seda, et homne päev sinu idee teostuseni jõuab. Sellest aru saamine oli noorte
jaoks väga hea, sest olles ise enne üksinda projekte kirjutanud, siis ei adunud
noored seda, kui palju kõik asjad aega võtavad ning küsimusi, millal üks või
teine asi noortekeskusesse jõuab oli palju.
Saime
kööginurga valmis 19.12.2017 ning 22.12.2017 korraldasime piduliku jõululõuna,
mille raames küpsetasime ahjus esimesed verivorstid ja piparkoogid ning keetsime
katruleid ja kapsast. Nii tore oli vaadata, kuidas noored suure innuga köögis
askeldasid ning noortekeskuses kohtas tol päeval ka selliseid noori, kes muidu
ei olnud meie juurde noortekeskusesse jõudnud. Tagasiside kogukonnalt oli ka
ääretult positiivne, kõik soovisid meile õnne ning rõõmustasid meiega koos. :)
Kõik noored, kes noortekeskust külastavad, siin koolitustel käivad või
sünnipäevasid peavad on saanud ja saavad ka edaspidi meie projektist kasu.
Tore
oli näha ka seda, kuidas kogukond meie ettevõtmisele kaasa elas ning abistas
meid meie kööginurga sisustamisel erinevate tarbeesemete
taldrikute,tasside,nugade, kahvlite jms-ga. See näitab minu arust suuresti
seda, kuivõrd elati meile kaasa ning kui tore on elada väikeses kogukonnas,
sest inimestele tõesti läks see korda mis me saavutasime.
Lootsime
oma lõimitud ühise tegevuse ära teha juba detsembris, kuid kahjuks olid jõulud
noorte jaoks liiga kiire ja teguderikas aeg ning selleks ajaks me oma tegevusi
tehtud ei jõudnud.
Seega
jõudsime veebruaris nii kaugele, et korraldasime Simuna noortekeskuses
kohtumise Vao pagulaskeskuse noortega, kes olid Eestis elanud selleks hetkeks vaid
2 kuud. Kuna meie noortekekuse noored olid valmistanud erinevaid suupisteid,
siis saime neid ka oma külalistele maitsta pakkuda. Kahjuks, kuna keelebarjäär
oli väga suur, sest Araabiast tulnud noored rääkisid vaid araabia keelt (ei
sõnagi inglise või vene keelt, millele olin mina panustanud) ja olid ütlemata vähe aega Eestis elanud, siis
oli suhtlemine raskendatud ning kohanemine võttis päris palju aega. Üritasime
asjadele osutades või kehakeelt kasutades neile mõista anda, mida nad sõid,
kuid see oli samuti paras pähkel. Seejärel kirjutasime kõik asjad tahvlile, et
nad saaksid oma keeles vastused kirjutada. Me nüüd 100% kindlad ei ole, kas nad
kõigest õigesti aru said, aga meie võime seda öelda, et nende kirjakeel erineb
meie omast ikka meeletult, seega ei saa me isegi kõige parema tahtmise juures
kuidagi kontrollida, kas vastused said õiged või ei. Isegi loogiliselt
tuletades ei suudaks sellest kirjast suurt midagi välja lugeda.
Avamise
ja kokkusaamise korraldamine arendas noorte organiseerimisoskust, sest nad
pidid uurima ühe minu tuttava Vao pagulaskeskuse õpetaja käest millal ja kas
nad oleksid nõus meie juurde tulema. Olin küll ise eelnevalt õpetajaga
rääkinud, kuid tahtsin, et noored ka ise kogemuse saaksid. Samuti, valmistades
toitu ning koostades nimekirja asjadest mida
tarvis on, arenes noorte organiseerimisoskus ning eneseteenindusoskus.
Kardan,
et sellisel kujul kokkusaamisi rohkem ette ei tule, kuna selleks ajaks kui
pagulaskeskuse noored meie emakeelt mõistma hakkavad, kolivad nad üsna tihti
kusagile suuremasse linna ära ning inimesed pagulaskeskuses vahetuvad väga
tihti. Noortega kipub olema see mure, et isegi sama emakeelt kõnelevatel
noortel läheb kohanemise ja suhtlema hakkamisega aega, seega oleks naiivne
oodata, et mõne korraga see pagulaskeskuse noortega juhtuks. Siiski
võime omalt poolt pakkuda Vao pagulaskeskuse noortele võimaluse meie
noortekeskust külastada, kuid, et noored ka omavahel suhtlema hakkaksid, selle
jaoks läheb tunduvalt rohkem aega vaja, kui mõned korrad kuus.
Tore
on näha, et noored väga agarasti kööginurka kasutavad, makaronide keetmiseks,
tee või kiirnuudlite valmistamiseks. Loomulikult on see teinud ka meie elu
lihtsamaks ja põnevamaks, sest saime tänu kööginurgale hakata läbi viima poiste
ja tüdrukute kokandusringe mille vastu on huvi väga suur.
Kindlasti
soovitame oma noorte grupiga julgelt sellisest võimalusest kinni haarata, sest
kogu see protsess on suur õppimisvõimalus nii noortele, kui ka juhendajatele.
Olen väga rõõmus, et saime üheskoos selle projekti läbi viia, sest usun, et
saime kõik omajagu julgust juurde, et ka tulevikus sellistest projektidest osa
võtta.
Simuna kööginurga kohta oleme teinud teavitustööd:
Facebookis:
Meie
noortekeskuse blogis:
Väike-Maarja
vallalehes:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar