teisipäev, 14. juuni 2016

Coaching noorsootöös – kiirtee eesmärgini


Kuidas motiveerida oma meeskonda? Mida teha selleks, et noored tunneksid suuremat seotust oma kodukoha ja kogukonnaga? Millist suhtlemistaktikat kasutada kohalike poliitikutega, et nad näeksid noorsootöö kasulikkust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele on võimalik leida tõhusalt vastuseid coachinguprotsessis.

„Olukord tundus algul ühe suure segapuntrana, aga lähen siit täna täiesti realistlike eesmärkide ja tehtava plaaniga,“ teatab noortekeskuses töötav kolleeg coachingusessiooni lõpus kergendustundega.

Töötan käesoleva aasta maikuust Eesti ANKis coachina ja minu ülesandeks on pakkuda tuge noortekeskuste juhtidele. Olen kogenud coachides juba rohkem kui kümnel korral kolleegide rõõmu ja rahulolu, sest neid kuulati ära, mõisteti ja, mis peamine – peetud vestlus andis võimaluse vaadata oma olukorrale uue nurga alt ning näha uusi võimalusi.

Naudin oma tööd väga, sest näen, kuidas juba üks coachingusessioon aitab lüüa vestluspartneril selja sirgu ja asuda õhinaga oma plaane teostama. Coaching võimaldab kiirendada lahendusteni jõudmise protsessi.

Kuna coaching on noorsootöömaastikul suhteliselt uus nähtus, siis olen, rääkides oma tööst, pidanud pühendama suurema osa ajast coachingu lahtiselgitamisele. Sel põhjusel otsustasin pühendada tänase postituse coachingu sisu avamisele. 


Mis on coaching ja kuidas see seostub noorsootööga?


Coaching on alguse saanud spordist. Umbes 20 aastat tagasi tegi Harvardi tenniseekspert Timothy Gallwey spordimaailma telgitaguseid raputanud avalduse. Ta teatas, et sportlase suurim vastane ei asu teisel pool võrku, vaid istub tema enda sees (’The Inner Game of Tennis’). Näiteks on hirm läbikukkumise ees või vähene usk sellesse, et olukord on edukalt lahendatav, inimese elus suuremaks takistusteks kui temast väljapoole jäävad asjaolud. 

Täpselt samalaadi takistusi kogevad igapäevast tööd tehes ka noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed. Asjad jäävad tegemata või olukorra lahendamist lükatakse edasi, sest kogemused ebaõnnestumistest on tugevad ja usk endasse või olukorra muutmise võimalikkusesse on löönud kõikuma. 

Gallwey arvates võib coach aidata kõrvaldada või vähendada sisemisi takistusi, mille tulemusena hakkavad avalduma inimese loomupärased võimed. Takistuste kõrvaldamist toetab uue vaatenurga avastamine. See on tõeline ahhaa-hetk, mis pakub mõlemale vestluse osapoolele suurt kergendust ja naudingut.

Vaatame nüüd lähemalt, milles coaching seisneb. 

Coachinguks peetakse professionaalset vestlust kahe osapoole vahel, kus vastava ettevalmistuse saanud coach esitab küsimusi ja peegeldab teisele osapoolele – coachee’le tagasi tema juttu ja käitumist. 




Tänu asjakohastele küsimustele ja kõrvalpilgule saab coachee teadlikumaks oma olukorrast, vajadustest, unistustest ja võimalustest. Coachi poolt loodud raamistik aitab võtta coacheel vastutust enda olukorra eest ja pöörata tähelepanu sellele, mida on võimalik muuta. Lõpptulemusena tõstab võimaluste ja isikliku vastutuse tajumine coachitava sisemist motivatsiooni. 

Täpselt sama protsess toimub ka noorsootöötajate coachingus – sisemisi takistusi ületatakse sisemise motivatsiooni tõstmisega.

Kuna coachingu püsivam mõju saab avalduda pikemas protsessis, on igati mõistlik, kui coachee ja coach kohtuvad rohkem kui korra. Ideaalseks võib pidada coachinguprotsessi, mis koosneb 5-6 sessioonist. Pikemale ajaperioodile jaotunud kohtumised võimaldavad coacheel uurida end ja oma tegemisi ning teadvustada oma tegevuse mõju ajas. Tulenevalt osapooltevahelisest kokkuleppest võib üks kohtumine kesta näiteks 1-2 tundi.


Kelle jaoks coaching on?


Tänaseks on coaching jõudnud tavainimesele lähemale kui varem. See on liikunud spordivaldkonnast ärimaailma ja jõudnud erinevates vormides inimeste igapäevaellu. Ikka selleks, et olla toeks professionaalses või isiklikus arengus. 

Coaching võib tuua tööalast kasu nii noorsootöö juhtidele kui ka spetsialistidele. See mõjutab lõpptulemusena ka organisatsiooni tulemuslikkust ja coacheeks oleva töötaja isiksuslikku arengut. Kuna coaching on kahe osapoole vabal tahtel põhinev protsess, eeldab see coacheelt piisavalt suurt soovi ja valmisolekut endaga tööd teha ning oma (töö)elu muuta.

Igal juhul pakub coaching pühendunule võimalust teadvustada selgemalt oma tegelikke vajadusi, väljakutseid, võimalusi ning kavandada plaane keeruliste olukordade lahendamiseks või üldise tulemuslikkuse suurendamiseks. Seda kõike teadlikult vastutust võttes ning sisemise motivatsiooni tõusu kogedes. 

Seega, kui tunned, et vajad (töö)ellu muutust, soovid liikuda (oma töös) eesmärkide ja lahenduste poole kiirteel, siis on coachi võtmiseks õige hetk.


Kust leida coachi?


Üldiselt on coachinguteenus kallis. Kui organisatsioon saab töötajale coachingut lubada, siis see on tõeline privileeg. Võid õigustatult küsida, miks eelistatakse mõnel juhul coachingut spontaansele iseavastamisele. Omal käel maailma avastamine ja muutuste kavandamine on ju samuti võimalik. Coachingut eelistatakse professionaalses, aga ka isikliku elu kontekstis siis, kui omapäi tegutsemine ei ole andnud seni rahuldavaid lahendusi ja/ või ajaressurss rahuldava tulemuseni jõudmiseks on piiratud.

Kirjeldatud olukorras pakub coaching kiirteed praegusest olukorrast uue rahuldava lahenduseni ja aitab lõppkokkuvõttes hoida kokku nii aega kui ka raha.

Mul on rõõm teatada, et 2016. aasta lõpuni on noorsootöö maastikul tegutsevatel juhtidel ja spetsialistidel unikaalne võimalus võtta endale appi coach. Pakkuda on kümme noorsootöö tausta ja vastava väljaõppega coachi, kelle teenuseid saad kasutada sel aastal täiesti tasuta. Sobiva coachi leiad coachide pangast http://www.eny.org.ee/coachidepank/.

Teenuse kasutamiseks tuleb sul vaid täita veebis olev ankeet ja oodata põnevusega esimest kohtumist! 

Selline privileeg on võimalik tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK projekti „Coachi mind!“ ja Eesti Noorsootöötajate Kogu projekti „Siht ja kõuts“. 

reede, 10. juuni 2016

Noorsootöötajad naasid Celjest rahvusvahelise koostöö plaanidega

Viis eesti noorsootöötajat, kelle Eesti ANK saatis 31.05-8.06.2016 oma   Sloveenia partneri Mreže MaMa korraldatud rahvusvahelisele   kontaktseminarile „Find Your Way to Internationality”, naasid Celje'st  (Sloveenia) rahulolevatena, taskus neli rahvusvahelise koostöö projekti   kavandit järgmiseks aastaks.

Seminari viisid läbi Laura Načnark ja Adnan Vrebac Mreže MaMa'st ning   selle eesmärk oli luua noortekeskustele ja noorsootöötajatele tingimused   rahvusvaheliste kontaktide ja projektide tekkeks. Treeningu tulemusel tekkis neli rahvusvahelist projekti, mis kõik esitatakse Erasmus+   programmi oktoobri taotlusvooru.
Väike tööruum mahutas ära kõik 18 osalejat ning selle seintele 
kogunes igasugust tarkust
Gerli Tikk Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kuulub meeskonda,   kes korraldab tuleval aastal noortevahetuse Campling 13-17aastastele   noortele. Gerli noortemaja partneriteks taaskasutus- ja loodusharidusteemalise noortevahetuse koordineerimisel on Eesti ANK-i partnerorganisatsioon Suomen nuorisokeskusyhdistys RY ja kaks Sloveenia   noortekeskust. Plaanide järgi toimub noortevahetus Soomes. Gerli ise on   väga rahul: „Eesmärk oli leida koostööpartnereid ja see eesmärk sai   täidetud. Lisaks kohtasime väga vingeid inimesi.” 

Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški -   Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) panid kahekesi pead kokku ja tulemas on  kokandusteemaline noortevahetus 13-17aastastele Sloveenias Radlije's,   mille raames pööratakse erilist tähelepanu rahvustoitudele. Kristel teeb   Celje koolitusest naerusui lühiülevaate: „Väga head suhted on loodud. Üldise korralduse poole pealt väga meeldis. Enne saadeti põhjalik   infopakk. Meeldisid kõik mängud. Ise sain õppida kogemuse ja tegevuse   kaudu. Väga meeldiv!”
Kõik hommikud algasid päiksetervitusega

Illika Orav Karksi-Nuia Noortekeskusest plaanib koos sloveenlase Matej   Likar'i (Mladinski Center Hisa Mladih Ajdovscina) ning soomlaste Jonne Lehto ja Walter Fellman'iga (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) korraldada Sloveenias 12-päevase muusika- ja meediateemalise noortevahetuse   18-30aastastele täiskasvanutele. Projekti käigus tekkib rahvusvaheline   bänd, mis annab projekti lõpus suure kontserdi. Paralleelselt noorte   muusikutega tegutseb väike meedia- ja turundusrüm. Illika särab üle näo,   kui ütleb: „Emotsioonid on laes. Hästi palju sai kogemusi. Hästi palju sai sõpru. Väga lahedad noorsootöötajad on igalt poolt. Hästi tihe graafik   oli, tööpäevad olid pikad 9-19. Nüüd on väike time-out ja siis läheb   edasi. Projekti on vaja veel viimistleda ja siis sügisel sisse anda. Igal   juhul sai sõidu eesmärk täidetud, partnerid on olemas.”
Koolituse alguses pandi suur rõhk meeskonnatöö ülesannetele

Maret Kallejärv Rannu Pere- ja Noortekeskusest ja Auli Auväärt Tartust   Lille Majast on noorsootöötajate pagulakriisi teemalise treeningu „The   Labyrinth in my Head” rahvusvahelises korraldusmeeskonnas. Märtsis 2017 Eestis toimuvast labürintteatri metoodikal põhinevast treeningust võtab osa umbes kakskümmend viis noorsootöötajat, lisaks eestlastele on tulemas   itaallased (Vicolocorto), türklased (Turkiye Genclik Birligi Dernegi), soomlased (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) ja sloveenlased (Center za   mlade Domžale). Loodetavasti ühinevad veel noorsootöötajad Rumeeniast, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Juhendama tuleb labürintteatri spetsialist Iwan Brioc.
Eesti õhtul pakkusime kiluvõileiba ning Maret ja Illika kandsid 
rahvariideid

Maret võtab koolituse kokku: „Eesmärk oli leida rahvusvahelise koostöö partnereid, saada aimu, kuidas kirjutada Erasmus+ projekti ehk saada   rahvusvahelise noorsootöö kogemuse. Koolitus oli väga põhjalik ja tõhus. Mulle meeldis koolituse põhjalik ettevalmistus. Kõik oli väga hästi läbi   mõeldud ja korraldatud. Eesmärk projekt välja töötada sai täidetud ja   ootan huviga koolituse järge. Loodan, et meie projekt saab sügisel   rahastuse.”
Koolitus võeti kokku sotsiomeetriliste ridadega

Auli sõnul on Lille Majal eelnevalt juba päris mitu kogemust   labürintteatri projektidega, kuid huvi pakub talle selle meetodi   rakendamine pagulaskriisi teema käsitlemise teenistusse. Eriti rahul on   Auli sellega, et korraldusmeeskonda kuulub Mikkeli Ametikoolis (Soome)   noorsootööd õppiv Timo Mikkola, kes kavatseb kirjutada projekti põhjal oma  lõputöö: „Meil saab olema teaduspõhine projekt.”

Lisaks leidis Auli nii mõndagi imestamisväärset sloveenia noorsootöös: „Treening ise toimus Celje noortekeskuses (Mcc Celjski Mladinski Center).  Eestlastele oli harjumatu näha noortekeskuse õuel suitsetavaid ja alkoholi   tarbivaid inimesi. Lähemal uurimisel selgus, et Sloveenias on noor   15-29aastane inimene. Noortekeskused saavad mingi osa oma eelarvest kohalikult omavalitsuselt, aga märkimisväärse summa teenivad nad ise   kohvikut ja hostelit pidades. Põnev tundus Sloveenia noorsootöötajate   algatus rentida noortele töölauda 1 euro päevas. Töölaud sisaldab   füüsilist töökohta, Internetti, printeri ja skänneri ning muu kontoritehnika kasutamise võimalust. Paber tuleb ise kaasa võtta, aga   tindid/ tahm on printeris olemas.”
Camplingu tiimi koostöö sujub hästi
Toimunud kohtumise tibusid loetakse jaanuaris 2017, kui leiab aset   projekti „Find Your Way to Internationality” teine kontaktseminar. Siis   töötatakse projektidega edasi. Kui mõni projekt on jäänud rahastuseta, siis analüüsitakse põhjusi, tehakse parandusi ning esitatakse järgmisesse   Erasmus+ taotlusvooru. Rahastuse saanud projekte täpsustatakse ning valmistatakse ette konkreetseid tegevusplaane.