teisipäev, 7. märts 2017

Eesti noorsootöötajad koolitusel ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)”

13.-20.02 toimus strateegilise koostööprojekti ”Boost your possibilities” raames Soomes, Anjala noortekeskuses rahvusvahelise noorsootöö koolitus  ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)”. Eesti grupi koosseisus osalesid koolitusel Kristiina Karp (Iisaku Noortekeskus), Geter Ehrenpreis (Keila noortekeskus), Reelika Lodjak ja Triin Tomera (Lille Maja), Kairi Lusti (Sõmeru noortekeskus), Urve Sarapik (Ridala Vallavalitsus), Roman Hmelevskoi, Lea Pullerits, (Mustamäe Avatud Noortekeskus) ja Stiina Kütt (Eesti ANK).

Koolitusele tulid kokku rahvusvahelisest noorsootööst huvitatud noorsootöötajad Eestist, Soomest ja Sloveeniast, kelle hulgas nii rahvusvahelise tööga alles alustajaid kui juba kogenumaid. Läbi mitmekesiste tegevuste käsitleti koolituse jooksul teemasid nagu väärtused, õppimine, erinevad lähenemised ja praktikad, määramatus, kvaliteet ning mõju rahvusvahelises noorsootöös. Arutleti ka noorsootöötaja kompetentside üle, milleks andis sisendi European Training Strategy käsiraamat “A Competence Model for Youth Workers to Work Internationally” ning saadi ülevaade “Boost your possibilities” projekti raames läbi viidud rahvusvahelise noorsootöö mõju uuringu tulemustest. Lisaks tutvuti Soome noorsootööga ning meetoditega, mida Anjala noortekeskuses töös noortega kasutatakse. Koolitusel osalejad said end proovile panna erinevates olukordades, luua tähenduslikke kontakte kolleegidega, arutleda tulevikukoostöö teemal ning tõsta enda valmisolekut tegelemaks rahvusvahelise noorsootööga. Koolituse jooksul koguti erinevatesse tegevustesse panustades ning ülesandeid täites elektroonilisi õpimärke Badgecraft süsteemis, mis kinnitavad ning aitavad meeles pidada ja teistele näidata koolitusel omandatut. 

Enda muljeid koolitusest ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)” jagavad osalejad.

”Õppisin koolitusel tundma erinevate kultuuride noorsootööd, nende häid ja halbu külgi. Arutlesime põhjalikult teemal, miks just rahvusvaheline noorsootöö meie organisatsioonile ja osavõtjatele kasulik on ning õppisime aru saama määramatuse tähtsusest inimese õppimise arengus ja kogemuste omandamises. Kasulik oli üle korrata erinevad õppimisstiilid ja nende kasutamine ka mitte-formaalses õppimises. Minule andis koolitusel osalemine suurema enesekindluse rahvusvahelise noorsootööga tegelemiseks. Sügisel tuleb esmakordselt meie organisatsiooni EVT vabatahtlik ning tulevikus sooviksin ka olla saatev organisatsioon.” (Kairi)
”Koolitusel õppisin noorsootöö nurgakive. Mida toredat kokata erinevatest koostisosadest, ning kuidas õpitut seostada rahvusvahelise noorsootööga. Ja muidugi Sir Ken Robinsoni mõtted olid väga värkendavad. Koolitus oli mulle väga kasulik. Selline iseennast analüüsiv koolitus aitab oma eesmärke paremini seada, ning ka saavutatav tundub käega katsutav.” (Kristiina)

”Mul on hea meel, et sain ”Boost your possibilities” projektis osaleda juba algusest peale. Samuti on saanud selles projektis osaleda ka meie noortekeskuse noorsootöötaja Eveli Maripuu. See projekt andis väga hea kogemuse ja teadmise kuidas korraldada rahvusvahelist noorsootööd läbi kohaliku noortekeskuse. Samuti olen saanud väga hea teadmise kuidas peaks korraldama rahvusvahelist noorsootööd ja mida selleks peab teadma jne.  Oleme hakanud konkreetsemalt tegelema rahvusvahelise noorsootöö korraldamisega (infopäevade korraldamine, vabatahtlike kutsumine, konkreetse info edastamine, jne.). Läbi selle projekti oleme tutvunud Soome ja Sloveenia noorsootööga ning tulevikus on lihtsam luua nende noorsootöötajatega kontakt, et koos nt. läbi viia  noortevahetuse või õpirände projekte. Kui on loodud konkreetne kontakt on lihtsam olla rahvusvahelises projektis partner ning teha ka koostööd rahvusvahelisel tasandil. Samuti saime läbi projekti tuttavaks ka Eesti teiste maakondade noorsootöötajatega, kellega varem otsest kontakti ei omanud. On tekkinud konkreetne koostöö, mis arvatavasti poleks toimunud, kui ei oleks selles projektis osalenud. Projektis osales väga palju erinevaid inimesi, kelle kogemustest saime meiegi õppida. Edaspidi plaanime võtta oma noortekeskusesse esimese välisvabatahtliku.  Esimesed sammud on selleks loodud. Oleme hakanud oma noori julgustama osalema rahvusvahelistes projektides.” (Urve)

"Tuletasin meelde, et alati on oma tegevuste puhul hea mõelda, et miks ma seda teen professionaalsest, personaalsest, noorte ja maailma aspektist. Samuti sain endaga kaasa mõtte iga tegevuse juures läbi mõelda, et kas just rahvusvaheline noorsootöö on parim viis ja samas laiemalt ka kõrvale, et kas noorsootöö. Et ikkagi kriitilise pilguga suhtuda ja siis ongi lihtne avastada noorsootöö ja rahvusvahelise noorsootöö  väärtust. Kõige suuremaks üllatuseks osutus minu jaoks kokkamine - see oli selline uudne ülesande lahenduskäik, mida poleks vist ühelgi teisel koolitusel keegi pakkunud ning mida kavatsen kindlasti ka oma töös rakendada. Seega oli tegemist vist elu võimalusega." (Reelika)

"Stairs to internationality" koolitusel osalemine oli minu jaoks väga oluline ja rikastav kogemus. Kuna ma alles praktiseerin noorsootööd, siis sain palju uusi teadmisi nii rahvusvahelise noorsootöö kui ka noorsootöö kohta üldiselt. Koolitus oli väga hästi üles ehitatud ja tegevused olid nii õpetlikud kui ka lõbusad. Jään antud koolitust meenutama ainult heade sõnade ja mõtetega. Olen olulise kogemuse, uute teadmiste ja mitmete uute tuttavate võrra rikkam” (Triin)

”Koolitus aitas analüüsida enda olemasolevaid oskuseid ja seda, milles veel areneda võiks. Oli palju huvitavaid mõtteid, kuidas rohkem kohalikul tasandil rahvusvahelist noorsootööd teha. Lisaks sain luua uusi kontakte nii välismaal kui Eesti noorsootöötajatega!” (Lea)

Projekti ”Boost your possibilities” otsad tõmmatakse kokku lõpukohtumisel ja Soome noorsootöö konverentsil Nuori 2017 Tamperes 27.-29. märtsil, kus esitletakse projekti raames valminud rahvusvahelise noorsootöö mõju uuringu tulemusi.


Projekti “Boost your possibilities – Youth Centres for youth mobility and intercultural learning” rahastab Erasmus+. 

kolmapäev, 1. märts 2017

Noorte Tugila juht: Eestis võib noor väga lihtsalt sattuda tõrjutud olukorda


Heidi Paabort, Noorte Tugila juht
Eesti Päevaleht, 02.03.2017

Igal koolist või tööturult eemale jäänud noorel on oma lugu. Meil pole vaja neid kritiseerida, vaid märgata olukorra põhjust ja aidata.
Väitega, et tööturult või hariduse omandamisest eemale jäänud noorte arv – 30 000 – on välja mõeldud või pseudoprobleem, ei saa nõustuda. Enamasti ei ole need noored välismaale läinud, suur osa neist elab Eestis ja nende heaks on võimalik midagi ära teha.

Arv 30 000 pärineb 2015. aastal tehtud uuringust, mis näitas, et 15–29-aastasi noori, kes ei õpi ega tööta, oli 29 200. Neist olid ametlikult töötud 9000 ja mitteaktiivsed (ehk need, kes ei õpi, ei tööta ega ole ka registreeritud töötukassas) umbes 20 200. Viimastest 12 500 on noored, kes hoolitsevad oma laste või teiste pereliikmete eest, 3500 olid haiged, vigastuse või puudega ning 4200 oli muudel põhjustel tööturult eemale jääjaid, kelle seas on nii maailmarändurid kui ka noored, kes on end ise ühiskonnast nn välja lõiganud.
Kuigi maailm vajab avastamist ja väikelaste vanemad peavadki ise oma lapsi kasvatama, on neilgi inimestel omad hirmud. Mis saab edasi? Kurb, kui lapsega kodus veedetud aeg või silmaringi laiendamine lööb pooliku haridusega või töökogemuseta noorele tulevikuks uue haava – tunde, et teda keegi ei vaja.

Kui noor on kaotanud kontakti ühiskonnaga, siis on pere roll kontakti taastamisel väga tähtis.

Eestis öeldakse liiga tihti, et noored on ise süüdi. Tegelikult saavad noored väga vähe oma elu-oluga seotud otsustes kaasa rääkida. Kaasamata noori nende kasvamise ja arenemise ajal otsustamisse, ei saa me loota, et nad üleöö võtaksid vastutuse oma elu eest. Kas vanem on maha maganud õige aja noort suunata või pole tal selleks piisavalt oskusi? Vahest on tehtud hoopis liiga palju? Mugavat äraolemist võimaldava keskkonna loovad vanemad.

Kadunud või peidetud nooreks muutumine on pikk protsess, millel ei ole üht lihtsat põhjust. Tegemist on paljude asjaolude kokkulangemisega. Olukorrad võivad olla erinevad ja probleemide ilmnemise käik erinev.

Kui noor on kaotanud kontakti ühiskonnaga, siis on pere roll selle taastamisel väga tähtis. Vaadates aga Eesti elu – laiali paisatud perekondi ja nõrka sidet pereliikmete vahel –, tekib küsimus, kuivõrd toetavad need peresidemed noore jaoks on. Uuringud näitavad, et lahutatud perest pärit noore võimalused tööturule tagasi jõuda on palju väiksemad, sest noored satuvad tihti konfliktidesse. See soodustab probleeme koolis ja võib viia väljalangemiseni. Keeruline on ka olukord, kus noorel on puue või vanemad on töötud. Sisserännanud perede puhul väheneb tööturule jõudmine lausa 70%.

Pere läbisaamine, kultuuriruum, majanduslik seis, sõpruskond, õpetaja ebakompetentne hinnang, vanemate eeskuju ja pärandatud hoiakud mõjutavad noori rohkem, kui seda arvata oskame.

Mida hiljem Eestis tööturule sisenetakse või mida vähem töökogemusi omatakse, seda suurem on lõhe tegeliku ja loodetava palga ja elustandardi vahel. See omakorda on ohuks järgmisele põlvkonnale, sest hoiakud ja võimalused pärandatakse oma lastele. Vähem olulised ei ole vaimse tervise riskid, sest noor tunneb, et ta on saamatu, puudub motivatsioon midagi muuta. Noor satub nn surnud ringi – vajadus eneseteostuse järele on põletav, kuid ta isoleerib end ühiskonnast, sh poliitilistest probleemidest. Ta ei oska ega soovi enam osaleda otsustamises ega oma elu korraldada.

Noorte aitamine on ühiskonnale kümneid kordi tulusam kui probleemidega mittetegelemine või noorte süüdistamine.

Hariduse omandamine on kindlasti üks pääsetee, kuid Noorte Tugila kogemus kinnitab, et isegi see ei garanteeri alati võimalust pääseda tööturule või alustada iseseisvat elu. Eestis on paljud noored olukorras, kus neil pole majanduslikke võimalusi või peavad nad toetama hädas olevaid perekonnaliikmeid, sest riigi või kohaliku omavalitsuse tugi ei ole alati piisav. Kui palgalõhe puhul räägitakse meeste eelisseisust, siis mitteaktiivsete noorte puhul Eestis vahet ei ole – abivajajaid on Noorte Tugila kogemuste kohaselt meeste ja naiste seas üsna võrdselt.

Tõrjutud olukorda võib sattuda Eestis väga lihtsalt ka ainult keskkonna tõttu. 2015. aastal oli 15–24-aastasi maanoori mittetöötavate ja -õppivate noorte hulgas 43%. See oli viimase 15 aasta kõrgeim näitaja.

Igaüks teab, et väikestes kohtades, mis on keskustest eemal, ei leia tööd isegi haritud ja kogenud spetsialistid, mis siis rääkida vähese kogemuse või pooliku haridusega noortest. Piirkondades, kus puudub sobiva ajagraafikuga transpordiühendus keskusega, ei pruugi noor isegi hea tahtmise korral tööle pääseda. Või on pakutav palk selline, mis on pärast transpordikulude mahaarvamist võrdne töötu toetusega, ja seega on odavam kodus lapsi kasvatada kui tööle minna.

Isegi kui noor otsustab kodukandist suuremasse linna kolida, võivad sotsiaalse võrgustiku puudumine või vähesed majanduslikud võimalused viia inimese kiiresti tõrjutud seisu. Kui pakutav töökoht ei võimalda isegi üüri maksta, on üleskutsest linna tulla vähe kasu.
Eestis ei oodata avasüli ka välismaalt tagasi tulijaid. Noorte Tugila poole on pöördunud noored, kel pole Eestisse naastes enam sõpru, häid tuttavaid ega vajalikke kontakte töö leidmiseks.

Kui vanemate vanusegruppide probleemid (nt haigused) tähendavad riigile suurt kulu, siis tõrjutud noortele võib tihti piisata vähesest – julgustavast sõnast, abist tööle kandideerimisel, tööpraktikast või isegi uutest tuttavatest, et nad leiaksid julguse minna uuesti õppima või leida töö.

Kui pakutav töökoht ei võimalda isegi üüri maksta, on vähe kasu ka üleskutsest tulla kodukandist suurde linna.

Riigi toetatud Noorte Tugila programmi fookuses ongi noorte nõustamine noorsootöö ja kogukonnatöö kaudu, nende varustamine olulise informatsiooniga ja elukorralduse toetamine. Tugi lähtub konkreetse noore vajadustest ja on mitmekesine. Tulemuse tagab võrgustiku- ja kogukonnatöö noorte ümber – see, et keegi neist hoolib ja neid märkab. Me ehitame toe üles noorte sisemistele tugevustele ja ressurssidele.
Noorte aitamine on ühiskonnale kümneid kordi tulusam kui probleemidega tegelemise vältimine või noorte süüdistamine. Ükskõik mis põhjusel on noor tööturult või koolist eemale jäänud, meie kõigi kohus on teda sinna tagasi aidata – süüdistusi esitamata, sest osa süüd on keskkonnal.

Eesti riigi ja rahva püsimiseks on oluline edastada sõnumit, et ühiskond hoolib noortest, ja sõnumit tegudega kinnitada. Avatud dialoog hinnangute asemel ja noorte olukorra tegelike põhjuste mõistmine annab meile suuremad võimalused tekkinud probleeme märgata ja lahendustele lähemale jõuda. Ainult siis võime olla kindlad, et isegi kui noorte elutee viib neid vahepeal välismaale, teavad nad, et maailmas on üks koht, kus neid alati oodatakse. Nii nagu ühiskond suhtub praegu noortesse, suhtuvad nemad tulevikus Eestisse. Kui kaotame need noored neile abikätt ulatamata, väikestki pingutust tegemata, ei pruugi neid tulevikus Eesti jaoks enam olemas olla.