reede, 20. märts 2020

„Avastuspäeva“ prooviperioodi tähelepanekud meeskonnalt

Oleme tänulikud oma organisatsioonile võimaluse eest katsetada ja proovida „Avastuspäeva“. 

Meie tunnetes ja emotsioonides on olnud põnevust ja samas hirmu. Põnevust tekitas algselt uus võimalus meie organisatsioonis ja hirmu külvas, kuidas selle kõigega toime tulla ning planeerida avastuspäeva nii nagu selle idee on ehk antud aega võimalikult hästi ja läbimõeldult kasutada. 

Avastuspäev andis meile võimaluse leida aega asjadele, millega igapäeva kiires elutempos muidu tegeleda ei jõua. Meie meeskonnas on olnud avastuspäevad arendavad: koolis, kodus, raamatuid lugedes, teadlikult uut informatsiooni otsides, tegeledes iseenda arenguga ning jagades avastusi üksteisele. Avastasime maailma ja lõime uusi meetodeid ning tänu sellele oleme valmis käima lükkama uusi asju. Laseme oma keskkonnal ennast vähem häirida, võtame õiguse asjadesse süveneda. Arengupäev ongi justkui järeleaitamis päev. Saime julgust märgata ja tegutseda ilma süümepiinadeta. Avastasime, et segajaid ongi vähem ja saame tööd fokuseerida. Lasime lahti rööprähklemisest ning see hoiab meid vaimselt tervematena. Investeerime ja väärtustame iseennast - nii oleme rohkem kasulikumad ka oma organisatsioonile. Kui organisatsioon toetab ja annab töötajale väärtustatuse tunde, siis sünnib maailmas palju põnevaid asju. Kõik peab olema tasakaalus ja see on meie organisatsiooni suur pluss. Avastasime, et meie töö ei lõpe mitte kunagi, kui me ise seda mingil hetkel ära ei lõpeta. 

Kõigil meie meeskonna liikmetel ei olnud võimalust katsetada 4-päevast töönädalat, kuna töö on osakoormusega ja leida aega selleks muude tööde kõrvalt on raske, aga ka see on OK. 

Jätkame oma organisatsioonis avastuspäevadega! Küll aga juba kogemuste võrra rikkamana ja meeskond on teinud mõned täiendavad kokkulepped. Näiteks ühe täiendusena võtame kasutusele Eesti ANK instagrami lehe, kus jagame oma avastusi.

Analüüsides reflektsiooniprotsessi jooksul kogetut toovad Eesti ANK spetsialistid esile järgmised asjaolud, mida on oluline 4-päevase töönädala rakendamisel silmas pidada: 
  • meeskonnal tuleb ühiselt mõista, mida see nende jaoks tähendab, kuhu jõuda soovitakse ja mis on organisatsiooni eesmärk; 
  • olulisim tähelepanu on enesejuhtimisel, selleks, et töö oleks fokuseeritud ning jõuaks ära teha kõik hetkel töölaual olevad asjad õigeks ajaks, et võimaldada endale avastuspäeva; 
  • tööpäevadel on oluline enesedistsipliin, et jõuaks vähema ajaga rohkem; 
  • olla efektiivne, kuid samas jääda eluterveks; 
  • vajalik on oma tegevuste planeerimine ette;
  • ajaplaneerimisel pidada meeles, et see peab sisaldama ka vaba aja planeerimist;
  • avastuspäeval keskendudes lülitada välja võimalikud segajad.

Kui soovid olla meie avastuspäevaga kursis, siis otsi meid üles Eesti ANK instagramist. 

Julgustame ka teisi organisatsioone ja asutusi mõtlema ning katsetama vastavalt oma võimalustele. 

Edu avastusteks!
Maivi Liiskmann
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht


kolmapäev, 11. märts 2020

Eesti ANK kogemused 4-päevasest töönädalast. Osa 4.

Neljandat avastuspäeva kirjeldab Riin.
Tekst on koostatud jaanuari viimase nädala tegevuste põhjal.

Viimasena avalikult analüüsitud avastuspäev viis meid rännakutele. Kes rändas sõna otseses pilvede peal, kes aga fantaasiamaailmas omaenese loovust kasutades. Fakt on aga see, et igasugune rännak – pole vahet, kas meeleline või füüsiline – avab eneseavastuse teekonnal uusi külgi ja nihutab mõttemustreid igasse suunda.

Kerli ja Heidi avastuspäev möödus Malagas, lennujaamas ja lennukis. Päevaplaan andis võimaluse tutvuda linnaga, mis varasemalt pole niivõrd silma jäänud, aga seda põnevam oli avastus – näha võõrast eelarvamusteta ja ise arvamuse paika seada. Heidi suur kirg on reisimine ja siit kohe üks soovitus  - Malaga on kindlasti see linn, mida ka koos perega avastada. Reisimine viib mugavustsoonist välja ja igasugune uus sihtkoht on väärtuslikum kui mistahes õpik. Ja seda mitte ainult kultuuri ja geograafiat silmas pidades, vaid ka enesemõtestamisel. Kerli leiab, et kuigi reisimine on väsitav, siis armastus maailmakodanlikkuse vastu vääribki energiakulu. Eriti kui kaaslasena kogeb sama uut armas Heidi!

Lennukisõit andis hea võimaluse end kursis hoida filmikunstiga. Heidi vaatas filmi „Kaks paavsti, mis oli küllaltki sügavamõtteline linateos. „Ühiskondlikud muutused, mis on paratamatud, uuega kaasas käimine ja teatud osas oma väärtushinnagute ümberkujundamine või keskteele vastutulek. Nii nagu meiegi teeme oma avastus- ja arengupäevadega. Ühiskond, tööelu, eluviisid jmt on pidevas muutumises ja pole mõtet vastuvoolu ujuda.“

Carolyn käis rännakutel fantaasiamaailmas, mis asus kooliruumides. Ta sai anda oma panuse Paide Hillar Hanssoo Põhikooli Disney-teemalise tantsuetenduse valmimisele. Nimelt on Carolyni suur kirg tantsimine ning koos seitsmenda klassiga valmis tantsuetenduseks kava multifilmi „Frozen“ järgi. Arengupäeva veetis seega ta koos õpilastega koolis tantsulaagris, mis andis ka uue vaate noorte tegutsemisele erinevas keskkonnas. 



Ka mina veetsin pika osa oma päevast formaalhariduses, tutvustades näiteks gümnaasiumi juhtkonnale uut omaalgatuse toetamise programmi ja edasisi samme õpilaste kaasamise võimalustest. Kuna sellest projektist on veel vara rääkida, siis ütlen etteruttavalt, et arengupäeva avastus oli meeldivalt üllatav – “Hmm, polnud ju üldse keeruline..” Avastasin, et meid takistavad aeg-ajalt mingisugused hirmud, mille me oleme oma peas või “kuskilt-keegi-rääkis” põhjal loonud. Võiks lausa öelda, et terve jaanuari suur avastus minu jaoks oli see, et me oleme ise endale ootused või kartused loonud ning nende pinnalt ennast piiranud. Tegelikult on aga ainult üks viis, kuidas päriselt teada saada – selle välja ütlemine ja suhtlemine üleüldisemalt. Ma tunnen, et lähen asjadele vastu palju julgemalt, sest isegi eitav vastus on kuhugi viiv, vaikimine aga jätab ühele kohale tammuma.


Avastused?


Avastati juba varem avastatud, mida iga uus kord meelde tuletab ja aina sügavamalt kinnistab - reisimine on loomulik ja VAJALIK osa elust.  Heidile meeldivad ajalooliste hoonete hõng ja lugu, sest minevik aitab meil olevikus püsida, eelneva väärtust teadvustada ja praegust ajahetke heas mõttes ära kasutada. Heidi jaoks on lennujaam küllaltki tavapäraseks töökeskkonnaks saanud, kogu selle müra sees on võimalik isegi projekte nõustada – kõige harjub ja kõike saab enda kasuks tööle panna. Tänapäevased võimalused on andnud meile mõõtmatud piirid töötegemiseks. Sellega nõustub ka Kerli: „Kui nüüd järgi mõtlen, siis see avastus, kuidas istudki suure maailma võõra linna võõras lennujaamas ja olen niivõrd kohanemisvõimeliseks muutunud, et üldse pole vahet, kas see on kodukontor või kellegi restorani söögilaud.“



Aeg on see, mida igaüks õpib kasutama iseendast lähtudes. Nii on ka avastuspäevad muutunud Heidi jaoks aina loomulikumaks osaks nädalaplaanis: „Kuna pidev planeerimine, aja ja enda ümber oleva keskkonna järjest parem märkamine ja tegevuste mõtestamine on muutumas loomulikuks osaks igas päevas, polegi ehk varsti vaja enam päeva kuidagi erilisemalt võtta. Pigem keskenduda, et selliseid hetki, kus annad endale võimaluse midagi rohkem märgata, avastada, mõtestada, tuleks rohkem. Saaks osaks sinu igapäevases elus. Ise olen küll tunnetanud, et ma jälgin rohkem enda töörütmi ja naudin aknast välja vaatamist. Ka arvuti ja telefoni kiikamine on õhtusel ajal vähenenud.”

Aeg on ka salakaval, seda peab märkama, sest muidu see jooksebki mööda. Mida rohkem hetke mõtestada, hetkes viibida, seda lihtsam on ka oma olemasolu väärtust hinnata. Kerli mõtisklus ajast ja aja teadvustamisest on mõtlemiseks kõigile: “Ja istun ja meenutan ja mõtlen, et mismoodi see elu on… see lihtsalt jookseb sinust läbi. Sa jooksed, kõnnid, rabeled, tormad, peatud, tormad edasi… sul pole aega märgata, maha märkida ja ühel päeval istud ja meenutad...ja ei meenu.“



Carolyni suur hirm tulevase ajahetke ees oli, kas õpilastele üldse meeldib tema ettevalmistatud kava ja kuidas on minna uues keskkonnas võõraste õpilaste ette. Kuigi noored ei ole ju kauge sihtgrupp, siis uued keskkonnad on alati uus seiklus. Päeva lõpuks oli hirm teadmata suunas ja märkamatul ajahetkel kadunud. On ju noored ikka need samad teotahtelised ja uuenduslike ideedega nagu igal pool mujal.

Carolyn võttis endaga kaasa järgmised mõtted: 
  1. Noored tahavad, et neid tegutsemas hoitakse. Olen palju mõelnud, miks meil Riinuga koolitused ja töötoad alati nii soojalt vastu võetakse ning kaasa tegutsetakse. Sain nüüd sellest aru. Me hoiame noored pidevalt tegutsemas. Kohe kui hakkasin treeningul rääkima või asju ise ette näitama, hakkas noortel igal. Kohe kui tegime kõik koos ehk nad said kaasa lüüa, olid nad kaasatud ja kuulasid huviga!“
  2. Erineva keeletaustaga noorte kaasamine ei ole nii võimatu kui esmapilgul paistab – suureks abiks on siin teised noored ise, kes hoolivad ja märkavad!
  3. Noored panevad uued inimesed proovile! Headus ja kokkulepete järgimine on siinkohal suureks abiks.
  4. Noortele meeldib esineda!
  5. Noored kardavad ebaõnnestumist. Perfeksionism on oluline ja küllaltki üllatav märksõna.
Ja enda kohta õppis Carolyn seda, et noortega koos töötamine mõjub talle hästi. Kontakt on oluline, noorsootöö võlud kinnitusid aina sügavamale ja tööpäevadesse kandus uut insipireerivat jõudu. „Sain targemaks noori huvitavate teemade ning populaarsete laulude kohta ning mõistsin, et kõik inimesed on head, neile tuleb lihtsalt erinevalt läheneda!”

Inspireerituna suhtlemisest lugesin mina õhtul läbi ühe vaimukalt, kuid tõepärase informatsiooniga (mis mõneti isegi üllatas) raamatu “Emotsioonid töökohal”. Palju oli äratundmist, aga ka mõtteid, mis viisid ajas tagasi. Tean, et “oleksit" enam muuta ei saa, aga varasema käitumise analüüsimine aitas läbi mõtestada, miks midagi just nii juhtus ja kuidas mõnes olukorras teistmoodi käituda. Mitte kahetsev nostalgia, vaid tulevikku vaatav ennetustöö. Üks avastus oli aga poolnaljaga südantsoojendav – Eesti ANKi meeskonnast on keegi seda raamatut vist juba lugenud. Ja selle järgi tegutsenud. Pea iga äge mõte tekitas omakorda avastuse “aga meil ju ongi nii!” 

Peamine sõnum on see, et emotsioone ei saa tööle minnes nö koju jätta, aga emotsioone tuleb õppida kasutama. Ammu on möödas need ajad, kus juht oli karmi käega emotsioonitu robot ning tööl tuli tunded 9-5ni välja lülitada. Ja meie avastuspäevade kontekstis oli see lugemine nii õigel hetkel. Mõnikord tuleb endale väike nõustamine teha raamatu toel, et uuele päevale veelgi motiveeritumana vastu minna (jah, kui ma raamatu käest panin, tundsin mingisugust tungivad vajadust “paar asja üle vaadata”, kuigi kell oli kümme õhtul…).

Soovitused:


 



esmaspäev, 9. märts 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila kogemus on näidanud, et osalenud noorte puhul on tegemist multi-probleemse olustikuga

2020. aastal pakutakse Noorte Tugila teenust üle Eesti 37 omavalitsuses. Noorte Tugila toetab noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega.

Programmi hetkeseis ja tulemused
Programmist on alates jaanuar 2019 osa saanud 2600 unikaalset noort ja programmist väljunud 1509 noort. Osalenud noortest on naisi 55% vanuses 15-19, 29% 20-24 ja 16% vanemad, kui 25. Sarnane vahekord on ka meestel, 49% on vanuses 15-19, 39% 20-24 ja 12% vanemaid, kui 25.
Osalenud noorte peamised eesmärgid programmiga liitumiseks jagunevad peamiselt neljaks-  41% soovib jätkata haridust, 33% leida töö ja 13% soovivad oma eesmärki alles täpsustada ning 13% leida väljapääs ebasoodsast olukorrast. 
Lõplikud tulemused ja programmist väljumised ongi seega seotud järgmiste pakkumistega: õpib (32%), töötab (30%), õpib ja töötab (1%). 6% noortest ei ole jõudnud kooli või haridusse aga osaleb endiselt noorsootöö võimalustes. Üks osa noori on registreeritud teenuse tulemusel Töötukassas (4%). Üks osa noortest on suundunud sünnitus- või vanemapuhkusele (7%) või ajateenistusse (1%). 

Noorte vajadus toetuseks rohkem, kui 4 kuud
Varasem kogemus perioodil 2015-2018 on näidanud, et rohkem, kui 45% noortest vajavad teenust kauem, kui 4- 6 kuud. Eelkõige on see seotud programmi põhimõtetega, mis on suunatud keerulisemas olukorras olevate noorte toetamiseks. Seega on see tulemus eeldatav. Põhjused, miks noored vajavad kauem teenuses olemist tuleneb juhtumi regionaalsest asukohast, noore enda olukorrast ja teenuste olemasolust piirkonnas. Esmalt on tegemist erinevate juhtumitega, kus iga noore puhul on tegemist unikaalse probleemiga. 

Spetsialistide hinnangul on peamisteks takistusteks, miks juhtumite lahendamine võtab kauem aega, järgmised: 
1) Noorte ärevushäired ja teised psühholoogilised probleemid; 
2) Meelepärast ja edasiviivat lahendust ei leita nii lühikese ajaga, juhusliku valiku tegemisel kukub noor ruttu tagasi (sisemisest motivatsioonist lähtuva lahenduse leidmiseks tuleb otsida, õppida, proovida kauem); 
3) Noortel on rasked elutraumad selja taga, mille avamine ja millega tegelemine võtab kauem aega; 
4) Noortel on multiprobleemid ja nende avastamine ja lahendamine võtab kaua aega; 
5) Perekonna toe puudumine, probleemid perekonnas. 

Analüüsides tagasiside tulemusi, siis peamisteks põhjusteks on toodud sotsiaalsed põhjused, hariduslikud põhjused, majanduslikud põhjused ja tervislikud põhjused. Õiguslikke põhjusi on vähem välja toodud, kuid see tuleneb ka kindlasti sellest, et õiguslike takistustega noore osakaal on ka teiste kõrval väiksem.  

Noorte ees seisvad takistused
Sotsiaalsete põhjuste osas on valdavad takistused, mis tulenevad igapäevaelu toimetulekust ning suhetest lähedastega. Hariduslikest põhjustest on valdavad motivatsioonipõhjused, koolide sisseastumise ajakava ja õpiraskused. Motivatsiooni toetamise protsess, milles noor peab leidma oma sisemise huvi ja edasliikuma paneva jõu on pikk protsess. Spetsialistid arendavad tulemuste saavutamiseks noorte motivatsiooni ja enesekindlust, samuti toimetulekuoskusi probleemide ning osalustakistustega. Kuna ka tööellu astumine on seotud tugevalt haridusega, ehk oskused ja teadmised on need, mis võimaldavad noorel oma elukarjääri planeerida, siis on haridusse/ elukestvasse õppesse astumise suundumus väga oluline. Koolidesse sisseastumise ajakava on see, mis tekitab ajalisi piire, sest tavapäraselt saab kooli astuda septembrikuus, erandjuhtudel jaanuari alguses. Seetõttu kombinatsioon noore sisemise motivatsiooni leidmisest ning sobiva haridustee valikuni on ajaliselt pikem kui 4 kuud. 
Majanduslikest põhjustest on takistavatesks asjaoludeks finantsprobleemid ja sobiva töökoha puudumine. Finantsvahendite puudus, võimalik võlakoormus jms takistavad ka pikajaaliste tulemuslike lahendusteni jõudmist. Finantsvahendiste leidmine edasisteks sammudeks ei ole samuti lühiajaline protsess. Majanduslikud probleemid mõjutavad ka teiste põhjuste lahendamist. 
Tervislikest põhjustest on enim noorte vaimse tervise seisund, erivajadus või sõltuvushäire. Õiguslikest põhjustest on karistustest tulenevad piirangud, pooleliolevad mementlusprotsessid, mis ei võimalda kiireid lahendusi ja erinevad teised põhjused, mis tulenevad noore olukorra eripärast. 

4 kuud NEET-noore olustikus lahenduse leidmine, mis oleks noorele motiveeriv ja motivatsioonist tulenevalt pikaajaline ja tagasilöökideta on reaalses elus kiire lahendus. 4 kuuga lahenduse leidmine on spetsialistide hinnangul võimalik vaid väga lihtsate juhtumitega, kus noorel pole tervislikke, sotsiaalseid, õiguslikke, perekondlikke ega majanduslikke raskusi ja lahenduseks on vaid õige huviala ja suuna leidmine. Kuna töötatakse aga juba ühiskonnaelust kõrvale jäänud NEET-noortega, siis on tegemist multiprobleemse olustikuga.

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.


kolmapäev, 4. märts 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Eesti ANK on liitunud uurimisprojektiga, mis uurib linna-keskkonnast lähtuvaid mõjusid noortele

2020. aastal käivitus Eesti ANKil uus rahvusvaheline projekt, mille kaugem eesmärk on muuta tänaseid suurlinnade tugitegevusi veelgi enam noorte vajadustele vastavaks.
Ehkki suurlinnad pakuvad näiliselt palju rohkem töövõimalusi, on olemas ka linnastumise varjuküljed, nt ebavõrdsuse kasv, sotsiaalne kihistumine, hariduse, töövõimaluste ja sissetulekute lõhed, takistused madalama haridusega noorte ja sisserändajate pääsemisel tööturule, raskused (nt rahaliste vahendite puudumine) eluaseme muretsemisel jne. Enim mõjutavad need tegurid riskigruppi kuuluvaid või haavatavamaid noori (poolik haridus, vähesed sotsiaalsed oskused, vähene perekondlik tugi jms).

Mida pakub projekt UPLIFT?
Uurimisprojekti raames kaardistatakse linnade ebavõrdsuse protsessid ja põhjustajad. Esmalt analüüsitakse valitud suurlinnade ebavõrdsuse ulatust ja mõõtmeid Euroopa Liidus, keskendudes riiklikule ja eraldi ka piirkondlikule vaatele. Teiseks jagatakse uuritav materjal kuueteistkümneks linnapiirkonnaks, mille põhjal eristatakse omakorda nelja kindlat linnatüüpi, kus siis vaadeldakse detailsemalt kohalikke ebavõrdsuse mõõtmeid ja tegureid ning tõlgendatakse selleks olemasolevaid poliitilisi meetmeid, nt noortele suunatud programme ja tugimeetmeid. Oluline on mõista, kuidas linnakeskkond toimib. 
Kolmandaks intervjueeritakse noori (15–29-aastased), et selgitada kitsaskohad, mis esinevad poliitikate (sh plaanitud tugimeetmete) ning noorte tegelike vajaduste ja ootuste vahel. Ehk kas riik arvestab sellega, mida noored ootavad ja vajavad? Projekti lõpus tehakse poliitilised ettepanekud neljas valitud linnas (sh Tallinnas) kohalike sidusrühmade ja kogukondadega seotud poliitikate kohta. Eelkõige keskendutakse noortele hariduse, eluaseme või tööhõive vaatepunktist. 

Mis on Eesti ANKi roll selles projektis?
  1. Jagada uurijate meeskonnale oma teadmisi ja kogemusi töös noortega, kes ei tööta ega õpi, et uuringute kaudu jõutud järeldusi ja ettepanekuid valitud kontekstis tõlgendada. Lisaks aitab kaasa vajalike andmete leidmisele. Eesti ANK esindab koostöös Tartu Ülikooliga Eesti seisukohti ja ootusi.
  2. Analüüsida Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste abiga erinevaid andmeid, et mõista paremini noorte, kes ei õpi ega tööta, omadusi, vajadusi ja väljakutseid ning seniste teenuste tulemuslikkust ja muutumist.
  3. Arendada edasi noortele suunatud tugimeetmete tegevusi, sh nn pehmete oskuste  koolitusprogrammi noortele, kes ei õpi ega tööta. Tööle või haridusse jõudmise programmi aluspõhimõtetena arvestatakse jätkuvalt, et tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb tegeleda noorte isiklike väljakutsetega, leppida noorega kokku täpsemates eesmärkides, väärtustes, vastutuses ja eelistustes. Uurijate ettepanekute tulemusel tekivad ettepanekud ja järeldused ka Tallinna linnale, et paremini toetada noori arvestades just Tallinna linnast tulenevaid takistavaid ja/või toetavaid tegureid. Osaliselt testitakse sekkumisi olemasolevate tugimeetmete kaudu. 
  4. Arendada edasi nutikat mobiilset noorsootööd, kus kasutatakse teadlikumalt infotehnoloogilisi võimalusi noorteni jõudmisel. 

Kes rahastab projekti?
UPLIFT projekti rahastab EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020. Projekti algus Eestis on 1. jaanuaril 2020 ja lõpp 31. detsembril 2022. Kui projekti kogutoetussumma on 2 990 500 eurot, siis toetus Eesti ANK tegevuste elluviimiseks on 78 250 eurot. Projekti on kaasatud peale Eesti ka Ungari, Holland, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Inglismaa, Saksamaa ja Rootsi. 

Mida uurib UPLIFT projekt teistes riikides?
Lisaks Eestile tehakse konkreetsed poliitilised ettepanekud veel kolmes riigis ja linnas. 
Hollandi linnas Delftis, kus tegutseb ühendus De Key, keskendutakse uue poliitika loomisel eelkõige noorte eluasemetega seotud probleemidele. 
Hispaanias on kaasatud Barakaldo linn, kes soovib luua tugimeetmed haridusse või tööturule jõudmiseks eelkõige mõeldes madala haridusega noortele, kes suures osas on sisserännanu taustaga. 
Rumeenias on kaasatud projekti Sfantu Gheorghe linn leidmaks lahendust noorte toetamiseks ja eelkõige koolist väljalangemise ennetamiseks.