reede, 18. detsember 2015

Island, riik, kus kasvavad kõige õnnelikumad noored


Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas 16-20. novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfes tähistab detsembris oma 30. sünnipäeva. Samfese poolt oli kokku pandud programm, mis andis hea läbilõike Islandi noorsootööst. Meie fookuses oli noortekeskuse töö ja seal elluviidavad spetsiifilised hariduslikud ja sotsiaalsed programmid.

Island
Kogu visiidi raames tundsime, et Islandi kogukond on väga ühtehoidev ja toetav. Karm ja jahe kliima ning tihti ekstreemsed olud muudavad inimesi ilmselt veelgi lähedasemateks.  Islandil kasvatatakse  noori, keda soovitakse näha tulevikus enda kõrval ja Islandil elamas. Sel põhjusel ei muretse alla 400 000 elanikuga Island ka sellepärast, et noored lahkuvad riigist. Noortega tegelevad asutused mõistavad, et neil on kõigil ühine sihtgrupp, see lähendab ja ühendab, mis on  hea võrgustikutöö alus. 

Noortega töö on Islandil üle-riigiliseks prioriteediks ning sellega tegeletakse samasuguse tõsidusega nagu formaalhariduse andmisega. Noorsootöö rahastamine on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt. Islandil on noorsootööseadus, kuid viimane muudatus selles toimus 1999. aastal.  Haridusministeeriumil on olemas noorsootöö teemal strateegiadokument, mis paneb paika peamised prioriteedid, kui nn noortepoliitika üldiselt on nende endi sõnul veel arendusjärgus.

Islandi noorsootöö on kaasava lähemisega mõtestatud tegevus. Noorsootöö on väärtustatud ja hinnatud, palgad võrreldavad haridusasutustes makstavaga ning tööle võetakse valdavalt vaid vastava ettevalmistusega spetsialiste. Elanikud teavad, mis tööd noorsootöötajad teevad. Noorsootöö eriala ülikoolis iseseisvalt ei õpetata, õppejõu Arni Guðmundssoni selgituste kohaselt on see lõimitud sotsiaalpedagoogikaga ning vaba aja tegevuste teadliku planeerimisega.

Mis meile eriti meeldis ja kõnetas?

Kohtumine Arni Gudmundssoniga 
Noorsootöös toimuv on ühiskonna loomulik osa. Avatud noortekeskused on Islandil eksisteerinud pea 40 aastat. Süsteem on stabiilne ja kohalike omavalitsuste poolt hästi rahastatud ja tunnustatud. Reykjavikis on nt 120 noortekeskust-noorteklubi. Mõlemad toimivad meie mõistes noortekeskusena, erisus on selles, et nad nimetavad seda keskust noorteklubiks, mis on suunatud kuni 13-aastastele.  Noortekeskus on suunatud kas  13-16 või 16+ vanusele. Tegevusi suunatakse seega vanuseti eraldi. Keskused asuvad nii koolidega ühe katuse all kui ka eraldi hoonetes. Erinevates linnaosades asuvad noortekeskused pakkusid mitmekülgseid teenuseid, mida omakorda saab jagada nii – info, nõustamine, kultuurilised tegevused, erivajadustega noortele mõeldud tegevused, tööhõivet toetavad tegevused jms.

Meeldis, et nt 1500 noorega omavalituses oli 7 noortekeskust, mis kõik olid koolide teenusepiirkonna alusel ära jaotatud, et keskusel oleks võimalik igale noorele kvaliteetset tegevust ja tuge pakkuda. Ühes keskuses toimetas keskmiselt 3-7 osalise koormusega noorsootöötajat. Islandil märkasime, et selles valdkonnas tegutseb palju mehi. Oli ka palju osalise tööajaga inimesi, mis võimaldas noortekeskusesse kaasata rohkelt inimesi ning tuua valdkonna erinevaid oskusi, teadmisi ja vaatenurki. Eelkõige on selle põhjuseks tööelu ja pereelu ühildamise vajadus sest töö toimub suures osas õhtuti või nädalavahetusel.

Reykjaviki noortekeskuses
Oli näha, et noorte kaasatus ja huvi toimuva vastu oli suur. Nii saime näha näiteks üritust, mille raames elasid 200 noort oma eakaaslastele kaasa läbi kooli pandud ekraani, sest üritus ise oli väljamüüdud. Noored ise väitsid, et nad on õnnelikud, sest neid kaasatakse, kuulatakse, võimaldatakse paljude erinevate asjadega tegeleda ning usaldatakse.

Islandi huvitegevus on hästi arenenud. Nende põhimõte, et igal lapsel peaks olema võimalik vähemalt ühe huviga tegeleda, on üle võetamas ka Eestisse. Süsteem, kuidas lapsi toetatakse on järgmine- lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju  huvidega tegelemine maksab. Kohalik omavalitsus tasub igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. Viimane süsteem on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses.

Tööpadade süsteem
Islandi üks väljakutseteks nagu ka paljudes teistes riikides on tööhõive.  Islandil toetatakse programme, mille kaudu on noorel võimalus harjutada nii tööl käimist, osaleda töötubades/tööpadades koos sotsialiseerumise võimalustega ja suvine nn töömalev, kus loominguliste tegevustega seotud noortele maksti palka, et nad saaksid oma huvivaldkonnaga tegeleda. 8 nädala pärast tuli igal noorel oma tööd avalikus ruumis presenteerida. Hea alternatiiv või lisaväärtus meie töömalevatele.

Eestis alles lapsekingades erivajadustega noorte kaasamine noorsootöösse oli Islandil juba pikaaegne praktika. Nende näidete puhul oli märksõnaks koostöö tugispetsialistidega. Noored tulid keskusesse koos nendega ning õppisid sotsiaalseid oskusi võrdselt teistega. Samas oli neile tagatud ka eraldi olemise koht, et vajadusel eralduda.  Nähtu oli positiivne ja inspireeriv!

Katusorganisatsioon Samfes, mis meid võõrustas, erines meie ühendusest eelkõige fookuse tõttu. Nemad suunavad oma tegevuse otse noortele ehk korraldavad suurüritusi noortele. Lisaks koordineerivad nad enda noortekogu, mis toimis üleriigilise osaluskoguna.  Noortekogu tegemised on suunatud suuresti ühiskondlikele teemadele (küberkiusamine jms).

Käitumisprobleemidega suunatud programmi tutvustus
Äratundimisrõõmu tundsime, kui kuulsime head näidet käitumisprobleemidega ja keerulise koduse olukorraga noortele suunatud programmi kohta. Programmil ei olnud küll  kindlalt väljatöötatud teemasid, kuid programmi näol oli tegemist omamoodi sotsiaalse tellimusega, kui 30-pealine noortekamp terroriseeris oma käitumisega naabruskonda. Programmi kohtumiste teemad tulenesid otseselt grupijuhtide poolt tajutud noorte vajadustest. Meeldis, et see sarnanes mitmeski korralduslikus aspektis Eesti ANK poolt väljatöötatavale programmile „Murdepunkt“. Tekkis hea võrdlusmoment!

Oli muljetavaldav, et igas keskuses, mida külastasime, võtsid meid vastu inimesed, kelle silmad särasid, kui nad oma tööst rääkisid. Näis, et eriline helk tekkis silmadesse veel siis, kui nad rääkisid, kuidas ja mida nende noored ise ellu viivad, organiseerivad, arvavad, enda eest seisavad. Oli näha, et nad tunnevad oma noorte ja nende aktiivsuse üle uhkust.

Alati särasilmsed noorsootöötajad

Delegatsioon leidis, et mitmed tegevusvõimalused ja põhimõtted on Eestis ja Islandil sarnased aga Islandil on koostöö koolide ja noortekeskuste vahel enam arenenud.  Islandi näitel sobib neile, et keskus asub tihti ühes majas kooliga. Põhjuseks on olemasolevate infrastruktuuride parem ärakasutamine või tingitud vajadustest, kus kool vajab tugipersonali teatud väljakutsete korral (individuaalne tugi, käitumisprobleemid jms). Lisaks nähakse keskuse rollina erinevate huvidega noorte aktiviseerimisel. Noortekeskuses olevad vahendid loovad keskkonna, kus noorsootöötaja saab noorega paremini kontakti. Eestis on vahetunnis kontakti saamise rolli täitmas huvijuhid.

Millised kuuldud head praktikad on osalenute arvates Eestile kõige enam kasulikud?

Vastuvõttev ühendus (Samfes) keskendub oma igapäevases tegevuses suuresti noorte suurürituste korraldamisele ja koordineerib noortekogu. Noortekogu töö koordineerimine on teema, mille üle võiks Eesti ANK juhatus aru pidada, et kas sarnane praktika tuua ka meie organisatsiooni või mitte. Noortekogu Samfese juures veab Islandil sotsiaalsete sõnumitega kampaaniaid. Kuna Eestis on juba olemas noortekogusid eestvedav ühendus siis ilmselt oleks sellise noortekogu loomise lisaväärtus Eesti ANK juurde pigem ühenduse enda arendamisel. Tasub edasi mõelda või arendada Islandi noortekogu praktikat töötada välja sotsiaalseid probleeme lahendavaid koolitusi ja käsiraamat, mille alusel noored oma eakaaslased välja koolitavad ja üle Eestiliselt noored ise oma koolides nt kursusi läbi viivad.

Programmid, mis Eestis on lapsekingades või päris puudu on erivajadustega noorte osalemine noortekeskuste tegevuses (noorsootöös) ja igapäevased paindliku lähenemisega tööturuga seotud programmid. Eesti noortekeskuste töötajad (üldiselt) ei ole veel valmis erivajadustega noorte kaasamiseks noorsootöösse, täna on puudu tööks vajalikud oskused, teadmised ja soosivad hoiakud. Oluline koht on ka stabiilse koostöö loomine valdkondade ja asutustega, mis saavad toetada tugiisikute või nt transpordisüsteemiga.

Õdusa keskkonnaga tööhõiveprogramm
Tööhõive teema oli Islandil oluline prioriteet. Et noored saaksid enam teada tööelust, seda harjutada või muutuda üldises mõttes ettevõtlikumaks võiks kaaluda ka Eestis 8-nädalisi suvetöö programme, kus noored saavad üksi või grupiga taotleda toetust (palk) oma loomingulise etteaste väljaarendamiseks ja seda siis linnaruumis esitada või tööpadade avamist ehk erinevaid oskusi õpetavaid töökohad (päris töö ja palk). Tööpaja väärtus oli lisaks noorte nõustamine, sotsiaalsed ühistegevused jms.

Visiidi tulemusel on alguse saanud mitmed mõtted, millest kirjutame juba järgmistes postitustes. Usume, et see oli esimene samm tärkavale uuele koostööle!

Reykjavik oma ilus
Suured-suured tänud Gerttule, visiidi toetajatele Eesti Noorsootöö Keskusele ning Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvooru “Kahepoolsete suhete arendamise fondile”. 

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/




Pildid: Piret Laidroo ja Merlis Pajustik

neljapäev, 10. detsember 2015

Võimendame võimalusi rahvusvaheliseks noorsootööks

Eesti ANK on partneriks Erasmus+ strateegilises koostööprojektis „Boost your possibilities: Youth Centres for youth mobility and intercultural learning,” tänu millele on läbi aasta rohkem tähelepanu saanud rahvusvaheline noorsootöö. Näiteks said käesoleva aasta sügisel võimaluse rahvusvahelistel töövarjuvisiitidel osaleda Eesti noorsootöötajad Marion Tamberg (Võru noortekeskus), Gerri Alamets (Maidla noortekeskus) ja Riin Luks (Paide ANK) ning töövarje Sloveeniast vastu võtta Keila, Rõuge, Paide, Kärdla ja Lille Maja noortekeskused.

7.-10. detsembril kohtusid Soomes Oivanki noortekeskuses
 projekti Boost your possibilities partnerid Soomest, Sloveeniast ja Eestist, et projekti esimese aasta tegevustest, sealhulgas toimunud töövarjuvisiitidest, kokkuvõtted teha. Kohtumisel arutleti projekti tegevuste kvaliteedi ning nähtavuse teemadel, saadi ülevaade projekti raames valmiva rahvusvahelise noorsootöö mõju uuringu hetkeseisust ning tehti plaane järgmiseks aastaks ning edasisteks koostööprojektideks. 

Ühtlasi saime võimaluse jälgida interaktiivset hindamismeetodit ‘deliberative discussion’ ehk eesmärgistatud ja mõtestatud arutelu, mis tõi rahvusvahelise noorsootöö üle võrdväärsete partneritena arutlema noored ja otsustajad. 
Et kohtumise ajal kattis Kuusamo ümbrust juba parajalt paks lumekiht ning Oivanki noortekeskuse näol on tegu ka õuesõppe keskusega, saime võimaluse järgi proovida ka tegevusi, mida seal töös noortega kasutatakse- räätsadega metsas matkamine, köitega laskumine ja curling.

Eesti osalejad jagavad enda mõtteid ja muljeid projektikohtumisest: 

Oliver Süvalep (Tähe noorteklubi): “Kuna mina enne ei ole kokku puutunud rahvusvahelise noorsootööga, siis kummitama jäi mõte: “Kui palju suudaksin mina rahvusvahelises noorsootöös ära teha?” Usun, et vastuse saan ainult praktikaga. Rahvusvahelised projektid saavad kindlasti veel olulisemaks Tähe noorteklubi tegevuste osaks. Tore oli näha, kuidas sellise tahtmise ja südamega “Boost’i” tehti. Kogu reisi nimetaksin seikluseks. Seda tänu kohalikele rekreatiivsetele võimalustele ja inimestele, kes sealsete võimaluste eest vastutavad. Eeskuju noorsootöös üldiselt.”

Reelika Lodjak (Lille maja): “
Mul nüüd mitmeid ideid, mida saame rakendada, et olla väärilised projektipartnerid ning algeesmärki teostada. Soovin, et saaksime ise õppida ja teistele eeskujuks ning motivaatoriks olla sisenemisel ning tegutsemisel rahvusvahelise noorsootöö valdkonnas. Leian, et vajame rahvusvahelist noorsootööd selleks, et olla kontaktis kõige uuemaga. Praegusel ajahetkel ei saa end sulgeda kinnisesse maailma. Näiteks oleme Lille Majas palju õppinud oma pikaaegsest EVT vastu võtmise kogemusest. EVT vabatahtlikust on palju kasu meie igapäevatöös ning samas saame ise palju vastu anda selle käigus. Tehes erinevates vormides rahvusvahelist noorsootööd saame katsetada ja otsustada, mis sellest meile sobib või mitte ning enda kohaliku noorsootöö kvaliteeti tõsta.”

Eveli Maripuu (Ridala vald): “Ridala osaleb nimetatud projektis, et tõsta meie noortekeskuste valmisolekut rahvusvahelistes projektides osalemiseks. See oli väga hea võimalus enese motivatsiooni tõstmiseks ja uute ideede kogumiseks. Rahvusvaheline noorsootöö on kindlasti üks suund, mida jätkame! See kogemus ja need inimesed olid väga ägedad!”

Merlis Pajustik (Vastseliina noortekeskus, Eesti ANK) : “Päeval asjalike tegevusi tehes kasutati huvitavaid meetodeid. Sain nii mõndagi enda jaoks juurde, mida hiljem oma noortega noortekeskuses kasutada. Samuti meeldis mulle tornist laskumine, sest see oli natukene hirmus, samas väljakutset pakkuv. Kogu selle reisi ajal mõtlesin sellele, kuidas Eestis ja eriti Võrumaal rahvusvahelist noorsootööd rohkem teha. Arutelude käigus tekkis kindel plaan rahvusvahelise noorsootöö arendamiseks. Soovin seda plaani/mõtet katsetada esialgu Võrumaal ja hiljem võib-olla ka kogu Eestis. Tulen kohtumiselt tagasi suure motivatsiooniga rahvusvahelist noorsootööd teha.“

Projekti teise aasta jooksul valmib üle-euroopaline uurimus rahvusvahelise noorsootöö mõjust ning heade praktikate kogumik, lisaks toimub mitmeid tegevusi kohalikul tasandil, millest õige pea kuulete.

Head,
Stiina 

teisipäev, 24. november 2015

Noorte tööturule toomine vajab noorte endi poolt disainitud lahendust

Riigikontroll on tõstnud üles teema, et Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi või ei osale tööelus. 2014. aastaga võrreldes on numbrid veidi väiksemad, kuid siiski on tegemist Eesti mõistes väga suure osa inimestega. Ehmatava numbri sisse on arvestatud ka need mitteaktiivsed noored, kes on tööturult eemal haiguse või vigastuse tõttu, viibivad nt rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad teiste pereliikmete eest. Ise arvestame oma töös, et tegemist on 15 000 noorega, kes oma tulevikuplaanide seadmisel on hetkel avatud uutele väljakutsetele!

Ei ole ju kellelegi üllatus, et tänasel päeval on eelkõige noortel keerukas leida tööd või seda säilitada. Lihtne ei ole loomulikult ka täiskasvanutel. Tööturult eemalejäämise põhjuseid on mitmeid – on neid, mida noored ehk ise on jätnud kasutamata, kuid suurem mõju on siin aastaid laastanud majanduskriisil. Enam ei toimi varasemad koolist otse tööle jõudmise mustrid ja seega tuleb ühiskonnas tekkinud tööhõivega seotud kitsaskohale läheneda hoopis teisest küljest. Probleemide tegelikud lahendused algavad tihti suhtumisest ühiskonnas.

Soovin kummutada müüdi, et Eesti töötu noor on saamatu ja abitu, keda peaks turgutama läbi sotsiaaltoetuste. Koolist väljalangemine ja madalam haridustase on kindlasti üks põhjus, miks noored tööturule ei jõua või ei jää sinna pidama, kuid viimase eest ei ole kaitstud ka need, kellel on kõrgharidus.

Kui veidi ringi vaadata, siis noortel Eestis võimalusi on: erinevad tööga seotud veebilehed, karjäärinõustajad, noorteinfo kanalid. Kõik asutused, kes saavad noori toetada, on avatud mõtlemisega ja teinud oma igapäevases töös suuri muutusi. Enam ei oodata, millal noor uksest, sisse astub, vaid liigutakse sinna keskkonda, kus noor viibib. Olgu selleks siis mobiilsed nõustamised või teised kampaaniad. Miks siis kõik noored ikkagi tööle ei jõua?

Selge on see, et keegi ei tee täna asju teadlikult valesti, küsimus on pigem koheses reageerimise võimekuses. Iga päev, mil me riigis arutame, mida selle probleemiga teha, on noore jaoks määrava tähtsusega. Võrreldes mitmete teiste riikidega Euroopas, on Eestis noorte arv, kes ei tööta või ei õpi, veidi madalam (11,7%), kuid see ei tohiks meid uinutada. Tuleb meeles pidada, et eestlasi ei ole palju ning iga noore jäädav lahkumine riigist või mittehakkamasaamine Eestis on meie jaoks võtmetähtsusega. Lahkutakse ka seetõttu, et algus mujal tundub noorte jaoks olevat kergem. Kes saab ühiskonnas tekkinud väljakutsete juures kõige paindlikumalt ja mobiilsemalt noort toetada?

Eestis nähakse noorte, kes ei õpi või ei osale tööelus, haridusse või tööhõivesse jõudmise ühe lahendusena noorsootöö valdkonna teadlikumat kaasamist tööhõivega seotud protsessi, sest noorsootööl on oluline osa noore teekonnal haridusest tööellu. Nii koordineeribki Eesti ANK sellest sügisest uut noorte programmi, kus noorsootöö võimalusi nähakse siinkohal mitmete tänaste kitsaskohtade lahendajana. Tegemist ei ole uudse lahendusega, sest nt Austrias, Soomes, Rootsis, Belgias ja Luxemburgis on see juba aastakümneid teadlik valik. Noorsootöö väärtus on noortega kontakti saamisel, erinevate õpikeskkondade loomisel, katsetamise võimalustes jne.

Noortekeskuste juurde plaanitava tegevuse, kus eelkõige soovitakse toetada noori, kes ei tööta ega õpi, väärtus antud teema valguses on lähtumine noorest nii nagu tema ennast näeb. Üldiselt nähakse noores eelkõige objekti ja pannakse talle külge mitmeid tulevikulootusi, mida tänane põlvkond tahab temas näha. Loomulikult on mitmeid teemasid, millele ilma sellele tähelepanu pööramata noor ei mõtle. Pigem on see põhjustatud sellest, et tema jaoks ei ole antud teema veel aktuaalne. Aktuaalseks saab seda teha vaid juhul, kui noor hakkab mõistma oma tähtsust ühiskonnas ja soovib sellesse panustada.

Olemaks aktiivne Eesti kodanik peab noor aga käima läbi mitmeid etappe. Olgu selleks siis oma identiteedi leidmine, oma huvidest aimu saamine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu, häid suhteid pereliikme, sõbra või noorsootöötajaga. Iseseisvumise saavutamiseks vajab noor huvidele vastavat haridust ja tööd. Nagu näha, on kõik omavahel seotud. Olla noor tähendab pidevat teel olemist.

Noorsootöö on holistiline ja ei pea ühtegi väljakutset olulisemaks teisest, oluline on samm sammult edasi areneda. Töö leidmine võib olla üks osa eesmärgist või hoopis teiste eelnevate tegevuste tulemus. Et seda kõike võimaldada peame aga olema kursis paljude teiste noort toetavate asutuste tööde ja võimalustega (Eesti Töötukassa, Rajaleidja). Ükski täna toimiv valdkond ei saa seda tööd üksi, edukus peitub meie ühisosades. 

Infosilt üksi ei tööta, loeb inimene ja süsteem selle taga. Millest noor unistab, mis talle meeldib, mida ta tahaks oma eluga teha? Oma soovide teadvustamine on aluseks sellele, et noor saaks teha õigeid, talle sobivaid valikuid ja on motiveeritud neid ellu viima, sest näeb seost oma tahte ja võimaluste vahel. Ainult siis võtab noor enda elu eest vastutuse.

Teadmiste ja kogemuste saamiseks vajab noor lisaks positiivsele keskkonnale, kus kasvada ka esimesi töökogemusi, kuid tihti jäävad esimesed töö- ja praktikakohad leidmata. Ilmselt ei olegi põhjus ainult selles, et noorel ei ole vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka väheses tööharjumuses, ta ei tea täpselt mida oma eluga ette võtta ja vähestes sotsiaalsetes oskustes.

2016. aastal aktiivselt käivituva programmi kaudu soovimegi nimetatud murekohtadega tegelemiseks veelgi enam kasutada noorsootöö võimalusi. Noortega kontakti saamisel, lahenduste leidmisel ning uute oskuste ja teadmiste saamisel. Sellest etapist edasi saame juba alustada mõtestatud koostööd teiste osapooltega, et noor leiaks vajaliku töö või vajaliku kooli. 

Tahame oma programmi kaudu olla eelkõige kontaktiloojad, kus reeglid loob noor ise. Meie ei saa noore eest teha valikuid! Enda elu disainides võtab ta vastutuse ja on juba sammukese oma unistustele lähemal.

Noorsootööasutuste kaudu raskemates oludes noorte jaoks tugimeetmete käivitamise ja rakendamise programmi tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi,  Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel.




neljapäev, 19. november 2015

Noorsootöötajate süda lööb alati samas rütmis, pole vahet kas nad on Eestist või Islandilt!

Istume hetkel Islandi rahvusvahelises lennujaamas ja ootame oma tagasilendu. On paras hetk mõelda eilsele päevale. 

Meie viimane ametlik visiidipäev Islandil oli emotsioonide ja muljeterohke. Alati on tunne, et üks päev jääb puudu. Saime oma vastuvõtjatega väga hea kontakti. Kogu visiidile eelnev ettevalmistustöö on olnud seda nädalat väärt.

Samfese jaoks oli meie vastuvõtmine nende esimene rahvusvaheline kogemus (oma kodumaal) ning lõpuõhtul jagatu alusel võib arvata, et hoopis muna õpetas kana. Mida ma selle all mõtlen? Nimelt tunnistas Samfes, et meie visiit on neid pannud sügavalt järele mõtlema, mis on nende ühenduse eesmärk ja kuhu nad tahaksid jõuda näiteks 5 aasta pärast. Arutades meiega erinevaid võimalusi edasi arenenda on nad avastanud, et ühenduselt, kes on neist kaks korda noorem, on neil väga palju õppida.
 
Eilne päev keskenduski suures osas kokkuvõtete tegemisele. Näiteks panime paika oma edasised plaanid. Merle ja Piret tahavad Islandi keskuste seast leida partnereid, kellega teha ühiselt noorsoovahetusi. Piret tahaks väga arendada edasi ka tööpaja laadseid tegemisi.
Piret: “Mulle meeldis, et töötutel noortel on võimalus ühes hoones erinevaid töövõtteid omandada ja leida iseennast!”.
Heidi, H tahaks jagada oma teadmisi tänavatöö teemal ning ise rohkem teada grupitööde kohta, mis tehakse isoleeritud noormeeste puhul. Kristel ja Anne jagavad meelsasti infot meie planeeritava nõustamissüsteemi loomise kohta ning Anne sooviks kutsuda Islandil kohatud õppejõudu meie märtsi konverentsile. Teemaks grupitööde teadlik kasutamine noorsootöös. Merlis on huvitatud samuti erinevatest noortevahelistest projektidest ja veelgi enam sügavuti uudida, mida teevad väiksed omavalitsused. 

Samfese juurde kuulub tugev noortekogu. Nad sooviks leida neile saranast noortekogu Eestist, et kahepoolset koostööd jätkata. Osalusteema asemel soovitakse jagada häid praktikaid, mida noortekogud teevad üle riigi. Kerli tahaks arendada kahe riigi vahel koostööd, mis puudutab noori, kes ei tööta või ei õpi. Tööjälgimisprogrammid jms.

Ise leidsin lisaks eelpool toodule huvitavad olevat 16+ vanusele mõeldud noortekeskused, puuetega noortele suunatud programmid ja suurlinnale sobiliku noortekeskuse kontseptsiooni (soovitan kindlasti Tallinnal seda uurida ja miks mitte ka Tartule).

Kahe ühenduse vahel tahame kindlasti koostööd jätkata ning võimalusel koostada ühistaotluse, mille eesmärk oleks kaasata veel kaks noortekeskuste katusühendust, et õppida teineteise tugevuste/kogemuste kaudu, kuidas katus peaks ja võiks oma tööd tegema, kuidas olla rohkem tunnustatud ja kaasatud riigi tasandil, mõelda välja ühiseid teenuseid, mis aitaks kaasa, et olla vähem sõltuv riigisektorist ja palju muud. Ühised teemad on kindlasti noorsootöötajate tugi, koolitused jms.

Kerli muljed eilsest päevast: "Mulle meeldis eilne päev, sest selles oli uste avamisi uutele radadele, emotsioone ja läbielamisi, mis tundusid ebamaised ja senikogematud. Neljanda reisipäeva valem: 8/2=4 ehk kaheksa eestlast ja kaks islandlast tulevikuplaanide aruteluringis toovad lauale vähemalt neli uut projektiideed".

Ei teagi kohe, mida selle visiidi lõpetuseks kirjutada! Esmalt suured tänud rahastajale ja Gerttule, kes alati oma nõu ja jõuga kaasa aitas. Ilma sarnaste võimalusteta ei saaks me iial kogeda seda, mida oma eilse päeva kohta arvas Kristel: "Suur rõõm ja kingitus on kohtuda üle maailma noorsootöötajatega, kellega süda lööb ühes rütmis- siis suudab soovi korral munamäge liigutada või panna Eyjafjallaökull purskama".


Usun, et need on täpselt õiged sõnad ka kogu visiiti kokku võtma. Meile aga nüüd head lendu ja teile tere hommikust!