reede, 27. november 2020

Heidi Paabort: noorsootöö kogemuslugu

Heidi Paabort - Eesti ANK tegevjuht 2008-2017

Et rääkida oma noorsootöö kogemusest ja selle sees kasvamisest, ei saa ma kuidagi üle ega ümber Eesti ANKi teekonnast. 24 aastat! Mulle tundub, et see karussell sai alguse justkui eile. 

Ajal, kui oli vaid neli noortekeskust

Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid neli noortekeskust, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus noortekeskuste loomise tõukeks koolituse, kus sai osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Mina olin siis üks neist õnnelikest, kes sai sellel koolitusel esmaseid teadmisi noorsootööst, projektindusest ja paljust muust. Lisaks käisime ka õppevisiidil Soomes, et tutvuda sealsete noortekeskustega. See reis jäi mulle alatiseks meelde ka põhjusel, et see oli sel päeval, kui Ameerikas langesid kaksiktornid. 

Minu valimist koolitusele mõjutas see, et olin 1998. aastal kolinud Põltsamaale ja mulle pakuti ühisgümnaasiumis, pärast Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti eriala lõpetamist, huvijuhi ja tantsuõpetaja kohta. Esmalt olin tööl 0.5-kohaga ja kuna ma olin õppealajuhataja arvates liiga aktiivne, pakuti mulle lõpuks täiskoht. Juba siis olin arvamusel, et noorsootööl koolis on suur roll noore kasvamisel ja arenemisel, ning püüdsin oma tööd teha nii, et pigem loon mina keskkonna, kus noor saaks võimalikult suure kogemuse erinevates tegevustes, ja hoidusin sellest, et mina tema õppimise kogemust ära võtaks. 

Kuigi ma töötasin pigem noortega vanuses 6–13, hoidsin ma silma peal ka vanematel noortel ning seda aktiivsust märgati Põltsamaa Linnavalitsuses, kus mind kaasati noorsootöö arendamisse. Tänan, Ülle! Ega ju keegi täpselt ei teadnud, mis see täpselt on. Nii panid 1999. aastal seitse inimest pead kokku ja lõid Põltsamaale Noorteühenduse Juventus, mille eesmärgiks oli noorsootöö korraldamine Põltsamaal. See ühendus tähistas just 21. aastapäeva ja on esitatud ka üheks riikliku tunnustuse “Pikaajaline panus noorsootöösse” kandidaadiks. Tänan sind, Annika! See tunnustus on minu jaoks väga märgilise tähendusega, sest see ühendus (mis peamiselt tegutseb läbi noortekeskuse) on olnud ka minu motiveerijavaks, olemaks hiljem parem tegevjuht Eesti ANKis. Ma teadsin alati ja tean ka täna, mis noortekeskustes toimub, tean nende rõõme ja muresid. Lisaks sain ja saan ka täna selle ühenduse tegevuse kaudu mitmeid uuendusi testida ja siis juba ühisprojektides Eesti tasandil “tagant tõugata”. 

Arutelu noortega, Arvamusfestival

Noorsootöös on minu süda

Pärast ühenduse loomist tajusin, et noorsootöö on minu jaoks just see, mida olen otsinud, ja sukeldusin koos sadade noortega sellesse imelisse maailma. 1998. aastal kirjutasin näiteks oma elu esimese projekti ning saime selleks tuge 190 eurot. Mäletan, et esitasin selle maavalitsusse, kust sain tagasiside, et oot-oot, eelarve ja selleks taotletav summa peaksid olema kooskõlas. Olin eelarve koostamisel ja sellele tuge otsides arvanud, et näitan seal kõik kohad, kust plaanin raha küsida, arvestamata, et kui kõik toetaks, oleks eelarve mitmekordselt ületatud. Tänaseks loodan, et olen projektide kirjutamise selgeks saanud, sest võimalusi selleks on olnud palju. Kord uuriti minu käest, kas projektindus ei ole mitte ebastabiilne ja kuidas ma jaksan. Leidsin tookord ja ka täna, et projektindusel on kindlasti mitmeid miinuseid, aga samas on plussideks pidev õppimine, pidevalt uued teemad ja noored ning ressursiliselt on võimalik alati ette teada, millal need lõppevad, et olla valmis uusi võimalusi leidma. Avastasin üpris varakult, et mulle meeldivad aruanded, süsteemsus ja seosed. 

Kuidas ma hulljulge sammu tegin

Aga tulles tagasi minu noorsootöö algusaegadesse, tegin veel ühe hulljulge sammu, nimelt otsis täna veel SANA nime all tuntud asutus igasse maakonda maakondlikke konsultante. Kuigi ma inglise keelt ei osanud ja seal pidi end inglise keeles esitlema, otsustas kohtumist korraldav meeskond, et kuna ma ikka nii väga tahan ja olen selleks valmis õppima, sh keelt, võtavad nad mu siiski oma riisikol meeskonda. Tänan teid, Reet, Ülly ja Mirjam, minusse uskumast! See võimalus avas minu jaoks silmad, kui palju põnevat toimub ka väljaspool Eestit. Minu esimene välisreis, et mõista rahvusvahelist noorsootööd, oli Strasbourgi, Prantsusmaale. Seal räägiti vägivalla ennetamisest. Ilmselt ei oleks ilma selle tõuketa toimunud neid rahvusvahelisi noortevahetusi, kontaktseminare ja õppevisiite ning konverentse, mis viisid mind kokku sadade kui mitte tuhandete noorte (peale 50 noortevahetust läks lugemine sassi) ja ekspertidega ning pea igasse Euroopa riiki, lisaks Ameerikasse, Hiinasse, Aafrikasse, Indiasse jne. Rahvusvaheline noorsootöö rikastas tohutult mu maailmapilti, mõnikord andis uusi teadmisi ja mõnikord tõdemust, kui hästi kõik Eestis on. Aga kindlasti sain palju sõpru kogu eluks! 

EANK loomise koolitus

Eesti ANKi loomine ja Põltsamaa avatud noorsootöö algus

Minnes meenutusega tagasi Eesti Noorsootöö Keskuse aastase koolituse juurde, siis lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit. Just nii sai 9.11.2001 alguse Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK). Tol ajal said asutajad olla vaid MTÜd ja nii said asutajaliikmeteks seitse MTÜd, kes soovisid arendada või juba korraldasid noortekeskuse tööd. Mina esmalt oma aktiivsust EANKis ei rakendanud, pigem tegutsesin edasi Põltsamaal, kus salamisi unistasime noortekeskusest ja käisime mitmes noortekeskuses õppevisiidil. Ühel 2001. aasta päeval saime omale Põltsamaa kirikule kuuluva aedniku maja, mille tasuta rendile võtmist tunnistas ka minu esimene tütar vankris magades. Selle maja mädanenud konstruktsioonid aitasid maha võtta noored, keda tänapäeval tahetakse veidi sildistada, maja aitas uuesti üles ehitada Hasartmängumaksu Nõukogu. Avamine toimus 2005. aastal.

Eesti ANKi ametlik töö sai aga alguse 2002. aastal ja tol ajal kohandas ühendus Euroopa Noortekeskuste Konföderatsiooni poolt 2000. aastal paika pandud avatud noorsootöö põhimõtete kontseptsiooni (mis tundub ka paljudele tänastele tegijatele üpris segane). Täpselt sama kontseptsioon on täna uuesti EANKi laual, kui loodud on uus versioon, juba Eesti ANKi enda nägemus, avatud noorsootöö põhimõtetest. 

Projektinduse ajastu

Mäletan, et värskete noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli see, et lisaks kohalike omavalitsuste toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt. Veel enne minu jõudmist EANKi, sai 2005. aastal alguse Eesti ANKi töö tulemusel Maakondlik ANK Konkurss. Ja siis, kui olin HTMi poolt saanud ootamatult oma esimese noorsootöö Kuldse noorsootöötaja tunnustuse “Väikse printsi” graafikaga, see algas… Ühel päeval 2006. aastal helises telefon ja ma sain kõne EANK juhatusest, et kohe-kohe nii umbes 30 minuti pärast on vaja esitada üks projekt taotlemaks noortekeskustele tuge vahendite tarbeks, kui nad on valmis neid vahendeid ka teistele tasuta laenutama. Tänan sind, Marika, mulle helistamast! Nimelt oli haridusminister külastanud ühte noortekeskust ja saanud teada, et noortekeskused vajaksid kiirelt erinevaid tegevusvahendeid. Ja nii ma siis istusin maha ja panin oma mõtted paberile, et see 30 minuti pärast juba edastada tänasele Haridus- ja Teadusministeeriumile. Alanud oli „ANK kui Varaait“ programmi ajastu. Lisaks kirjutamisele kaasati mind seda ka juhtima. See periood kestis neli aastat. „Varaaait“ toimetab tänagi ning tunnen seal veel osaliselt ka ennast ära.

Selleks hetkeks olin juba Põltsamaa noorte heaks koos erinevate meeskonnakaaslastega kirjutanud kümneid projekte, sh sai ehituseks rahalist tuge ka esimene Põltsamaa noortekeskus, Allika Avatud Noortekeskus. Kuna linnal MTÜle eriti raha anda ei olnud, siis meeskonna palkamiseks ja hoone ülalpidamiseks pidin kirjutama projekte (mida teen tänaseni). Ilmselt Eesti esimese ja tegelikult ka teise noortekeskusena saime tuge Euroopa Sotsiaalfondist, kuhu kirjutasin projekti haridusasutustele mõeldud meetmest. Nimelt kirjutasin selle projekti kahe noortekeskuse tarbeks, selle tõukel sai loodud ka Püssi noortekeskus Ida-Virumaal. 

Kuigi noortekeskuse juhtimine pole olnud kunagi minu põhitöö, on see olnud minu kirg ja hobi, õppimise võimalus ning uudishimu, kas saan hakkama. Minu roll on olnud hoida suurt pilti koos ja leida ressursse, et meeskond saaks teha head tööd. Võiks öelda, et viimased 15 aastat olen ühenduse esimehena nuputanud, kuidas MTÜle kuuluv keskus saaks ellu jääda ning suuremas osas igal aastal leidnud lisaks KOVi toele rohkem kui 50% lisarahastust. Lihtsalt usun, et üks töötaja ei suudaks noortele tagada tegelikku tuge ja oma parimate töötajate heaks (Tänan teid, Marge, Merlin, Ave, Monika, Merle ja Maire!) heas mõttes pingutanud, et nad oleksid ka ise hoitud ja saaksid oma tööd teha meeskonnana. Armastan oma meeskonnale öelda, et ma olen nagu tuul, te ei näe mind, aga loodetavasti olen tunnetatav!

Noortekeskus kui sotsiaalse kaasatuse suurendaja

Minnes aga tagasi oma elu õppetundide juurde, olen tänulik, et ajal, kui noortekeskustele avanesid Euroopa Liidu võimalused, lükati meie esimene sisuprojekt tagasi, sest uuesti projekti esitamiseks töötasin läbi hulga rahvusvahelisi uuringuid ja dokumente, mille põhjal tekkis mulle arusaam, et noortekeskus on palju enamat, kui ainult koht, kus lapsi tänavalt eest saata. 2005-2008 sai alguse projekt “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.” Hiljem olen saanud teada, et komisjon ei saanud küll täpselt aru, mida ma teha plaanisin, aga kõik tundus õige. Noorte toetamine, tööhõivesse ja haridusse suunamine, huvipõhised arendavad tegevused ja palju muud. Hiljem sellele projektile HTM-poolset tunnustust saades küsiti, miks teised noortekeskused sealt meetmest raha ei küsinud, vastasin, aga see polnud ju neile suunatud. Minus endas on alati olnud seda ainest, et mulle meeldib riskida ja piire nihutada. See projekt oli küll üks suur õppimise koht, samas andis mulle ESF projektikogemuse ja julguse seda mitmeid kordi hiljem korrata. Julguse andis ka see, et 2003. aastal liikusin ma uuele ametipostile, milleks oli ESFi projektide nõustamine. Enne seda olin aga koolis suutnud selgeks teha, kui oluline oleks koolis projektijuhi ametikoht. See loodigi tookord ja on tänaseni olemas. Minu uus töö aga oli eelkõige suunatud kutsekoolidele ja MTÜdele. Mäletan oma esimest projektinõustamiskogemust, kus käsitööd tegev MTÜ tahtis projekti kirjutada ja tuli paberkandjal ja käsitsi kirjutatud taotlusega, mille ma siis aitasin projektikeelde tõlkida. Mul oli ääretult hea meel hiljem kuulda, et see projekt oli selles meetmes esimene raha saanud projekt. Iga minu samm oli seotud uute õppimistega ja hoides meel avatud, oi, kui palju ägedat maailmas on leida. 

Õppevisiit Ameerikas noorte kaasamise teemal

Ja siis tuli ühisprojektide ajastu!

Eesti ANKis projekti „Varaait“ (2006-2009) juhtimise, rahaliste ressursside leidmise järel Allika ANKile ning pärast teise tütre emaks saamist leiti Eesti ANKis, et oleks aeg võtta tööle tegevjuht, kes toimetaks täiskohaga ning aitaks ühendusele uue hingamise sisse puhuda.

Kuna ESFi meetme konsultandi töökoht loodi vaid kolmeks aastaks, otsisin uusi väljakutseid. Kandidaate oli küll mitu, aga tegin ka selle sammu ja kandideerisin. Ei tea, mis lõpuks minu kasuks otsustas, aga üks info, mis hiljem minuni jõudis, oli see, et otsiti inimest, kes oleks valmis üksi töötama. Rohkem palgalisi töötajaid ju ühendusel polnud. Ma ei lasknud end kaua poputada, sest mul oli selge teadmine, et ressursse on kuueks kuuks ja selleks ajaks peab valmima mõni projektitoetus, et töö saaks jätkuda. Tules oli korraga mitu suunda.

Muutus varasemaga oli see, et kuna noortekeskusi loodi aina juurde ja ühiselt oli sõnumeid kergem ühiskonda suunata, sai alguse, võiks öelda, noortekeskuste ühisprojektide ajastu. “Noored otsustavad tulevikku” koostöös Briti Nõukoguga (tänan sind, Ursula!), “Eriti keskkonnasõbralik noortekeskus” koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega jpm. Ühenduse üldisele arendustööle andis aga olulise müksu Kodanikuühiskonna Sihtkapital, et suurendada EANK eestkostevõimekust ning lükkas käima tänaseni toimuvad noortekeskuste Eesti-sisesed õppevisiidid.

Põltsamaal oli meie ühendus alustanud uue noortekeskuse loomist ja saime linnaga kokkuleppele, et kirjutame rahastustaotluse Euroopa Regionaalarengufondile, sest Allika ANKis toimuvad tegevused olid end küll tõestanud, ainult et ruumi oli seal liiga vähe. Nii õnnestus panna alus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusele. Taas tänasime õnne, et esimesel korral, kui ANKidele ehituseks Euroopa raha suunati, tuge ei saanud, sest siis ei osanud veel unistada võimalustest, mis toob endaga seadusemuudatusega kaasnev nõue, et kasiino ei tohi haridusasutusele nii ligidal olla. Selle tulemusel pidi linn kaks hoonet ära vahetama. Endine restorani hoone kahe kooli ja raamatukogu juures jäi vabaks, samas vajas vana välimus kiiret korrastamist, sest rannahoone oli linnarahvale alati tähtis olnud. Otsustasime minna riski peale välja ja kirjutasime projekti valmis 31. märtsi kuupäevaga, ise samas teades, et linna volikogu arutab seda teemat täpselt üks päev varem, 30. märtsil. Tänan sind, Jaan!

Heidi tütred :)

Asjad juhtuvad siis, kui on õige aeg! Isegi tormi ajal.

Aga asjad juhtuvad ikka siis, kui on õige aeg, koht ja inimesed. Nii alustati 2009. aastal uue keskuse rajamist. Mäletan, et istusin koos hoone projekteerijaga Tartu Maarjamõisa haigla esimesel korrusel ning leppisin kokku värve ja ruumide asetust, samas saanud ise paar päeva hiljem kolmandat korda emaks. Tütred! Avamispäevale eelnes tore üllatus ministeeriumi tunnustusena pikaajalise noorsootöö eest Põltsamaal. See oli vastuvõtt, kus kohtusin oma paljude tänaste kolleegidega! Ilmselt mäletavad veel paljud teist tormi Monika, mis sellel tunnustuse vastuvõtupäeval tervet Eestit tabas! Sajad inimesed olid samal ööl orus lõksus ja militaartehnika, mida rahu ajal väga ei kasutata, toodi inimesi välja päästma!

Euroopa Liidu rahastuse ajastu

Seega olin tütarde sünni järel veidi EANKi tegevustest eemal.2010. aastal läksin tagasi ja kirjutasin uue ühisprojekti noortekeskustele, ilusa pika nimega “Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste”. See oli võimas projekt, täname väga ministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskust ja ESFi selle toetuse eest, sest kokku sai sellest projektist osa lausa 150 noortekeskust. Täna ei kujutaks enam ükski noortekeskus ette, et sellal üpris uuenduslikuna tundunud tegevused täna nii tavapärased on. Näiteks noorte omaalgatus (NAF), tööelu tegevused ja avatud huviringid. Edasi tulid juba uued ühisprojektid, mis alustasid tööd aina keerulisemate sihtgruppidega. Alates 2010. aastast hakkas Eesti ANKi meeskond ka järk-järgult suurenema. Ühel hetkel oli ühenduses lausa 10 inimest tööl. Pidin õppima rohkem delegeerima ning teistega arvestama. Kui sa olid harjunud asju üksi tegema ja otsustama, polegi nii kerge ümber õppida.

Karussell jätkus. Kui Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetas Noorte Tugilale idee andnud tegevusi, et noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid vabatahtliku tegevuse kaudu tagasi haridusse või tööle, toetas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm tegevusi, et avada noortekeskuses huviringe, pakkuda laagreid ja mobiilset noorsootööd ning tutvustada mitmeid tõenduspõhiseid sekkumisi. Sellest projektist on saanud alguse ka üks täna palju kasutatud sõnu: MoNo. Nimelt kasutasin ma tabelis lühendeid ja mobiilse noorsootöö asemel kasutasin lühendit MoNo. Mingi hetk enam keegi seda pikalt ei nimetanudki ja tänaseni võetakse MoNo sõna tähendusena seda, mis eelkõige on seotud noortekeskuste poolt elluviidava mobiilse noorsootööga. Sarnane lühendilugu on seotud noorteinfoga, kus üks hetk sai loodud lühend NI ja see on paljudel noortekeskustel täna ka logona seinal.  

Brüsselis noortegarantiid esitlemas

Teaduspõhiste programmide ajastu

EANKi meeskonna poolt kirjutati projekte erinevatele fondidele ja nende teemad olid seinast seina. Kõik oli uus. Uuriti, mis on noortekeskus? Kuidas EANK saaks olla meedium? Korraldati IT-ööd, Euroopa päeva ja noortepäevi. Toimusid mõttetalgud „Hiromant“. Prooviti saada tuge MoNo bussile, valmis Noortekeskuste Hea Tava, logiraamat, sotsiaalprogramm Murdepunkt, tugiteenus Noorte Tugila, omaalgatuste fond Nopi Üles jpm. Seejärel tundsin, et tahan keskenduda kindlale teemale, mistõttu andsin tegevjuhi rolli järgmistele õppijatele. Olin tegevjuhi tööd märkamatult juba kümme aastat teinud. Keskendusin juba uute EANKi meeskonnakaaslastega uutele väljakutsetele, et teha selgeks, kes on siis väidetavalt noor, kelle elu ei ole teiste arvates läinud plaanitult. Kui keegi arvab, et me teadsime alati, mida ja kuidas me teeme, siis nii see ei olnud. Keegi ei kujutanud täpselt ette, mida võiks tähendada nt logiraamat või mis on Noorte Tugila, milles seisneb Nopi Üles unikaalsus jne. Kõike seda tuli meeskonnal ise uurida, õppida, katsetada ja jälle katsetada. Lugeda ja veel kord lugeda.

Kuidas sündis Nopi Üles?

Õppimine on olnud Eesti ANKi fookuses algusaegadest peale, kuid mõnikord jõudsime tulemuseni näiteks seetõttu, et kõikide lauad olid tööst lookas ja vaim väsinud. Näiteks oli Nopi Üles eelkäijal, COOPi poolt toetatud kampaanial, vajadus suunata 10 x 500-eurosed stipendiumid noortele, et nad saaksid selle toel midagi kogukonnas ellu viia. Kuna keegi sellist asja varem teinud ei olnud, tekkis paus ja siis sai see idee välja käidud. Teeme siis nii, et siin puudub põhimõtteliselt meiepoolne haldamine. Ei mingeid taotlusi ja komisjone. Kasutame virtuaalset noorsootööd. Las noored teevad postri või video ja saadavad meile. Meie paneme FBsse üles ja kes saab kõige rohkem hääli, saab ka toe. Kas me sellesse ka ise kohe uskusime? Ilmselt küll. Oli selge, et häälte saamiseks teevad noored ise FBs aktiivselt reklaami ja nii jõuab see kampaania paljude noorte ja ka kogukondadeni üldiselt. Ja see toimis. Kõik 10 stipendiumi sai välja jagatud, tahtjaid oli muidugi tunduvalt rohkem. Siit ei olnud enam palju edasi minna ja mõelda, kui tekkis võimalus osaleda hankes, mille tulemusel on täna olemas Nopi Üles. Küll enam noori jõustaval kujul, kuid põhimõte on jäänud samaks. Riin on selle võimsaks loonud!

Tunnustus pikaajalise noorsootöö panuse eest

Noorte Tugila – andsime endast parima!

Avatud noorsootöö, väärtuspõhisus noorsootöös, rahvusvaheline noorsootöö, logiraamat ja Noorte Tugila on kindlasti teemad ja tegevused, mis on mind aegade jooksul kõige enam kõnetanud. Usun, et oleme koos Kerliga (Tänan sind, Kerli!) pannud tugila loomisesse oma hinge. Kuigi esmapilgul võib see tunduda üks lihtne noori toetav tegevus, siis iga samm, iga otsus, iga lisatud mõte on kaalutud ja analüüsitud, et noored tunneksid end sellel teekonnal hoituna ja kindlasti mitte sildistatuna. Olenemata sellest, kuidas tugila teekond noortekeskuste juures orgaaniliselt areneb, tean, et tuhanded noored on paljude noortekeskuste südamest tulnud töö kaudu leidnud juba täna oma elule uue tähenduse ja liikunud lahenduste poole. Ja see ongi kõige tähtsam. Nii nagu ma oma lastele armastan öelda – me oleme teinud oma parima!

Õppimise ajastu

Olen Eesti ANKi tegemiste kaudu tohutult palju õppinud. Iga uus teema ja väljakutse, iga uus meeskonnaliige, uus koostööpartner, on toonud minu ellu palju põnevust ja uut hingamist. Ühiselt sammutud teekond, õlg õla kõrval, oleme võtnud väikseid ja mõnikord ka suuri samme, omale asjad selgeks tehes, küsinud alati, miks me teeme nii ja mitte teisiti. Olen alati armastanud ise kõike proovida ja need sammud on teinud mind ka tõenduspõhisuse armastajaks ja viinud mitu korda tagasi ka ülikooli, kus õpin ka praegu. Ma olen olnud tänulik iga uue võimaluse eest. Noorsootöö on valdkond, mida ei ole võimalik lõpuni planeerida ning selle ootamatus ja paindlikkus on loonud võimaluse märgata pidevalt midagi uut. Ja see kõik on mind hoidnud ka nii pikalt valdkonnas. Teatud mõttes olen jõudnud tagasi juurte juurde, miks ma üldse noorsootöösse tulin. Kogukond, seosed, ühine tegutsemine, koos millegi loomine, noorte vaatest lähtuv tegutsemine, väärtused, heaolu, elule tähenduse loomine ja mõtestatus – seda ei olegi nii vähe. 

EANK meeskonnaga Ameerika õppevisiidil

Olen õnnelik

Ma olen õnnelik inimene, et mind ümbritsev keskkond, minu meeskond ja pere, on lasknud mul olla mina ise ja minu kiiksud ära kannatanud. Tean, et olen üpris jäärapäine inimene ja tahan, et asjad oleks nii, nagu mina neid näen, aga õpin ka seda osa igapäevaselt juhtima, et minu uut õpinguteemat, koosloomet, ka enda sees aina suuremaks kasvatada. Olin ju kunagi ikkagi üksik hunt, kes arvas, et parandab maailma. Täna tegelen enda arendamisega, lootes, et minu seesmisest muutusest ja mõtetest on ka teistele kasu. 

Tänan kõiki, kellega mul on olnud au alates 2000. aastast Eesti ANKis asju ajada ja koos töötada ning teilt õppida: Tiiu, Ave, Marion, Silver, Piret, Ene, Kalvi, Sirje, Tiia, Riina, Edgar, Kristjan, Erna, Annika, Arnek, Indrek, Sulo, Tiina, Einike, Merlis, Marek, Annely, Ege, Karin, Kristi, Marika, Ivika, Margit, Pille, Natali, Aita, Katrin, Heli, Triin, Anne, Kristel, Raivo, Stiina, Grete, Margit, Kerli, Riin, Carolyn, Maivi, Kadi!

Jään lootma, et minu teele tuleb veel mitmeid noorsootööalaseid väljakutseid, sest luua mulle meeldib…õppida ka….


Soovitus noorele, noorsootöötajatele ja noorsootöö otsustajatele

Noorele: Iga päev astuvad noortekeskuse uksest vaba tahte alusel sisse kümned tuhanded noored! See on maailm, mis aitab sul end avastada, end arendada ja luua elule tähendust! 

Noorsootöötajale: Just enesekindlus ja tähenduslikkus on märksõnadeks, miks noor soovib end teostada ja muutub teadlikumaks ka oma elu suunamisel ja lahenduste leidmisel. Noorsootöötajatena saame käia seda teekonda koos noortega, eelkõige peegeldades, aga vastutuse valikute eest laseme võtta noorel endal. Nii ei võta me ära tema kogemust. 

Otsustajatele: Otsustajatena teame, et ennast teostavad inimesed on ühe kogukonna ühtsuse ja tugevuse näitajaks, sest enesekindlad inimesed soovivad oma elu puudutavates otsustes kaasa rääkida! Iga toetatud noore tegu loob kogukonda uut väärtust ja turvalisust, ja see on põhjuseks, miks me kõik tahaks just selles kogukonnas elada. 

Avatud noorsootöö tegijad on omaette kogukond, kus iga päeva keskmeks on avatus, paindlikkus, orgaanilisus, turvalisus, loomingulisus, vabadus, stabiilsus, hoolivus, austus, õiglus, väärikus ja võrdsus. Ja just sellises kogukonnas tahavad tänased noored kasvada ja areneda! 

CV

Erialane väljaõpe

2020-…           Tartu Ülikool, sotsioloogia, doktoriõpingud (ekstern)

2017-2019       Tartu Ülikool, sotsioloogia, sotsiaalteaduste magister 

1993- 1997      Viljandi Kultuurikolledž, rahvakultuuri kateeder, tantsuõpetaja elukutse


Erialane karjäär

2015-…           Eesti ANK, Noortegarantii NEET-staatuses noorte tugimeetme programmijuht

2010-…           Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus

2008-2017       Eesti ANK, tegevjuht

2004-2007       HTM Koolivõrgu Büroo Kesk-Eesti piirkond, EL konsultant

1999-…           Noorteühendus Juventus, juhatuse esimees

1997-2004       Põltsamaa Ühisgümnaasium, huvijuht, tantsuõpetaja

1996                Võhma ja Puiatu koolides tantsuõpetaja

  

Heidi on saanud erineva tasandi tunnustusi järgmistes nominatsioonides ja meeskondades: 

2019 - Eripreemia teadustööle "Neet-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel", Sotsiaalministeerium

2017 - Õiguskantsleri "Lastega ja lastele" konkursi eripreemia projektile "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste" 

2017 - Parim noorsootööühendus (Eesti ANK) nominatsioon, Haridus- ja Teadusministeerium

2016 - Aasta Tegu nominatsioon, Noorte Tugila, Haridus- ja Teadusministeerium

2011 - Tunnustus parima noorsootöö valdkonna kodanikuühenduse (NÜ Juventus) juhtimise eest, Jõgeva Maavalitsus

2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Haridus- ja Teadusminsiteerium

2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Jõgeva Maavalitsus

2010 - Tunnustus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse loomise eest, Põltsamaa Linnavalitsus

2006 - Tunnustus ESF toel elluviidud edukale haridusprojektile “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel“, HTM 

2006 - Tunnustus Aasta Tegu programmi Varaait eest, Haridus ja Teadusministeerium

2001 - Kuldne noorsootöötaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustus

neljapäev, 26. november 2020

Marek Mekk: Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad ja seeläbi ka noori jõustada

Minu teekond noortevaldkonnas algas aastal 1997, kui kolisin ajutiselt Tsirguliina. Võtsin endalegi ootamatult eest vedada klassiekskursiooni organiseerimise Kihnu, millele järgnesid teised klassi kokkusaamiste korraldamised. Nende tegevuste põhjal sain aru, et organiseerida ja planeerida mulle meeldib, ning ühel hetkel alustasingi tööd Tsirguliina Keskkoolis. Kohe oma tööaastate alguses sai minust klassijuhataja ja õpilasfirmade juhendaja. Viimasega tegelen tänaseni ning võin nentida, et õpilasfirmade tegevus on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse tõstmisel üks mõjusamaid programme, millega olen kokku puutunud. Nüüd tagantjärele mõeldes võin öelda, et kasutasin juba tollal oma tegevustes noorsootöö põhimõtteid. Siis noorsootööst veel eriti teadlikud ei oldud – ka riiklikul tasandil oli sellega alles värskelt alustatud.

Noortelaagrist sain noorsootöö maitse suhu

Koolis töötamisele lisaks sai mitu aastat proovitud noortelaagri kasvataja ametit, mis mulle väga meeldis. Kogesin kasvatajana kõige klassikalisemat ja puhtamat noorsootööd. Noored said omaalgatust teha, ise asju läbi viia, vastutada jne. Noorsootöö sai minu jaoks ligitõmbavaks just tänu kahepoolsele siirale ja vahetule suhtlusele noortega. Üks eredamaid mälestusi sellest laagrist on noorte poolt välja antud laagrileht „Kutupiilu“. Aja jooksul kujunes kohalike noorte seas välja ka probleemkoht, mille lahendamise nimel tegutsema hakkasin. Nimelt tõid noored välja, et neil pole kohta, kus pärast kooli koguneda. Kui trennis või mõnes huviringis ei käidud, veedetigi aega lihtsalt küla peal. Sellest kujunes välja mõte luua Tõlliste piirkonna noortele noortekeskus. Valgas ja Tõrvas olid sel hetkel noortekeskused juba olemas, Tõlliste avatud noortekeskus oli maakonnas kolmas. Noortekeskuse loomise nimel siirdusin poliitikasse ning kandideerisin kohalike omavalitsuste valimistel. 2003. aasta lõpus lõime MTÜ Tõlliste avatud noortekeskuse (TANK) keha, mille avasime ametlikult 2004. aastal. Minust sai noortekeskuse juhatuse esimees ning noorsootöötaja. Noortekeskuse loomist pean ka üheks enda suuremaks ja tähendusrikkamaks saavutuseks sellest perioodist. Ühtlasi algas sealt ka minu projektide kirjutamine.

Me ei olnud kohaliku noorsootööga veel alustadagi saanud, kui pidin kirjutama väga-väga suure projekti, millega renoveerisime noortekeskuse ruumid. Tegu oli noori kaasava projektiga, kus andsime ruumi kujundamise noorte endi kätesse. Oma tee noortekeskusesse leidsid väga paljud noored. Mõnusaim periood noortekeskuses oli siis, kui toimusid noortekeskuse suvepäevad ning mitmed eriilmelised huviringid. Saavutasime tuntuse ja kuulsuse, sest meie tegevused erinesid teistest Eestis olevatest noortekeskustest. Meil kirjutasid noored ise projekte ja võtsid neist osa. Toimus videoring, kus tehti filme, millega saavutasime konkurssidel kõrgeid kohti. Noorte huvidest lähtuvaid ringe oli palju ning niipea kui huvi sai otsa, lõpetas ring tegevuse ja ressursid suunati uuele tegevusele.

Olulisele kohale tõusis võrgustiku loomine

2008. aastal tundsin, et kohalik noorsootöö jääb minu jaoks väikseks, või noh, veidi piiravaks, kuna olime Tõlliste avatud noortekeskuses palju külastajaid vastu võtnud, võõrustanud ja oma tegemisi tutvustanud. Tol hetkel ei olnud väga palju neid noortekeskusi, kes omavahel läbi käiks. Maakondlik noorsootöö oli olemas, spetsialistid olid olemas, kuid noortekeskused omavahel läbi ei käinud ja koos asju ei teinud. Hakkasin vaikselt kohalikust noorsootööst välja liikuma, et panustada suuremalt ning kogeda uusi väljakutseid ja arengut.

Aasta hiljem leidsin koha Valgamaa Partnerluskogus, kus olin Leaderi programmi noorte meetmete juht. Nõustasin noori, andsin projektidele tagasisidet ja suunasin neid hindamisele. See oli Valgamaa esimene noorte omaalgatusfond, kust noored said oma ideedele toetust taotleda. Hakkasin mõtlema sellele, et kirjutada projekt noorsootöö kokkutoomiseks maakonnas. Mõeldud-tehtud. Kirjutasin Vabaühenduste fondile projekti, millest suure osa moodustasid noorsootöötajate kokkusaamised, koolitused ja ühistegevused. Kuna maakonnas puudus noorsootöö strateegia, sai ette võetud ka selle väljatöötamine. Ühtlasi oli projekti sisse kirjutatud maakonnas ühise katuseorganisatsiooni loomine noortekeskustele, mille osas oldi algul küll skeptilised, kuid mille vajalikkust lõpuks siiski tõdeti.

2010. aastal lõime maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajatega MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla, mille eesmärgiks on arendada ja toetada noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ning nende tegevusi, tagamaks noorte ja noorsootöötajate huvide esindatuse Valgamaal ning selle omavalitsustes. Tankla tegemistesse panustamine on õhinapõhine − tegeletakse sellega, mis silma särama paneb. Tänaseks on Tankla tegutsenud veidi üle kümne aasta ning ta on pakkunud väga mitmeid tegevussuundi nagu Valgamaa noorteleht Tankla, Tankla TV, Valgamaa noorte suvekool, Tankla õpilasmalev (TÕM), Tankla vabatahtliku pass, ESC (Euroopa vabatahtliku teenistuse koordineerimine) jne. Kui ennist sai mainitud, et TANK pälvis palju huvi ja tuntust, siis Tanklaga on sama asi juhtunud. Meid on mitmel pool märgatud, oleme gruppe võõrustanud, tutvustanud maakondlikku noorsootööd. 

Kui piirkonna noorsootöö andis juhtimise, paberimajanduse, projektide kirjutamise ja noorte kaasamise kogemust, millega ma polnud pidanud kokku puutuma, siis Tankla puhul tuli rohkem kokkupuudet võrgustiku loomisega. Kui me Tankla loomisega alustasime, oli maakonnas umbes kuus noortekeskust ning vahetult enne haldusreformi oli maakonna 13 omavalitsuses kokku 14 noortekeskust või -tuba. See oli väga hea saavutus, sest haldusreformi käigus jäid kõik keskused alles. Praegu olen rahul ka sellega, et Tanklat silmas pidades on meil õnnestunud strateegiline liikmelisus, kus kõigil on üksteist mingil moel vaja. Oleme liikmetega ühises infoväljas. 

Kui enne Tankla loomist olin juba ise alustanud koolituste läbiviimisega noortele, siis teise MTÜ käigus hakkasin neid pakkuma ka täiskasvanutele. 2014. aastal, kui alustasime Tankla õpilasmalevaga, märkasime, et maleva rühmajuhtide koolitus ei vasta sellele, millisena ma rühmajuhti näha tahaksin. Kuna mul endal oli kogemus nii osaleja, kasvataja kui rühmajuhina, otsustasin hakata koolitama ka laagrikasvatajaid ja -juhatajaid ja see on meie maakonnas taganud praeguseks väga hea kvaliteedi. Ühel hetkel ei saanud teadmisi meie võrgustamisest, noorte meediaharidusest ja koolitustest enam endale hoida ning mind hakati kutsuma väljapoole maakonda jagama kogemust sellest, kuidas oleme meie võrgustikku loonud. Ja nii lisandusid ka koolitused.

Võtsin vastutuse noorsootöö kvaliteedi hindamisel

Koolitusi läbi viies jõudsin tundmisele, et tahan veel rohkem noorsootööd ja riiklikul tasandil on mul rohkem arenemist ja väljakutseid. 2015. aasta kevadel astusime Tanklaga Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) liikmeks ning kuna mul oli enda ettekujutlus noortekeskusest ja kuulnud nende muresid, otsustasin kandideerida ka juhatusse. Eesti ANK-iga liitudes oli minu üheks esimeseks väljakutseks noorsootöö kvaliteet, eelkõige see, mis puudutas noorsootöötaja osa- ja täiskutset. Mul oli noorsootöötaja kutse taotlemisel portfooliot täites tekkinud oma arvamus selle sisu kohta, mis viis selleni, et andsin kutsekomisjonile märku, et ma ei ole portfoolios küsitavaga rahul. Järgmisel hetkel leidsin end juba otsapidi kutsekomisjonist. Kuna ma koolitan paralleelselt laagrikasvatajaid ja -juhatajaid, siis leian, et need kaks kutset peaks rohkem samastuma. Kutsekomisjonis olemine on andnud mulle ülevaate riiklikul tasandil sellest, mis tase meil on, kui valmis on noorsootöötajad kutset taotlema, kui pädevad on nad oma tegevuses jne. 

Lisaks oli põnev anda sisendit ka 2018. aastal valminud Noortekeskuste Hea Tava uuendamisse, mis on iseenda hindamise mõõdupuuks kohalikule omavalitsusele või noortekeskusele. Kui algne dokument oli jutustavas vormis ja soovituslik, siis tegin ettepaneku selle struktureerimiseks. Lähiaja väljakutseks on luua sellele ka hindamisraamistik, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kuidas end noortekeskusena tunnetatakse. Suuremaks väljakutseks on see, et Noortekeskuste Heast Tavast kasvaks välja noortekeskuste seadus. Miks noortekeskused peavad olema need, kes on kohaliku omavalitsuse hallata ja juhtida, kuid pole ühtki seadust, mis reguleeriks nende tööd peale noorsootöö seaduse? Mainimist väärt on ka see, et Eesti ANK-is panustan vabatahtlikuna, organisatsiooni tegevuse kaudu olen suurendanud silmaringi ja tutvusringkonda ning saanud kaasa rääkida väga olulistel teemadel.

Vaade noorsootööle

Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad. Noorsootöö on vaheldusrikas ja arendav ning sellesse panustab väga palju ägedaid inimesi. Mind paelub see, et 20 aasta jooksul on noorsootöö teinud väga suure hüppe. Noorsootöö on muutunud nähtavaks, noortekeskused on keldritest maa peale toodud, on ehitatud spetsiaalselt noortekeskusteks mõeldud maju ning noorsootöö on ühiskonna ja inimeste silmis teada. Noorsootöö Eestis on võrreldes paljude teiste riikidega nii heas seisus, et meie käest käiakse kogemusi korjamas.

Absoluutne fänn olen ma avatud noorsootööle. Enamikus noortekeskustest toimub mõtestatud tegevus, noorsootöötajad teavad, mida ja mille jaoks teevad ning milline on mõju. Minu südameasjaks on mitteformaalse õppe mõtestamine noortekeskuses. Kui seda rohkem teadvustada ja esile tuua, saab seda siduda ka formaalõppega. Paljudes Eesti koolides toimib kogukonnapraktika, mis on ehe näide mitteformaalsest õppest formaalhariduses. Suurema mõtestamise tulemusena näeksime, kuivõrd võimas võib olla noortekeskus õppija toetajana. Oluline on tajuda kõiki noorsootöö tasandeid, siis saab seda ka empaatiliselt laiemalt arendada ning leida seoseid, miks millegi jaoks hea on.


Soovitused noorsootöötajale
  • Mõtle, miks sa midagi teed.

  • Loo, hoia ja arenda suhteid noortega.

  • Arenda ennast, siis saad noort arendada.

Soovitused noorsootöö otsustajale
  • Hoia ja väärtusta noorsootööd, sest noored teevad selle põhjal enda edasised sammud ja hääletavad jalgadega.

  • Väärtusta noorsootöötajaid ja noorsootöötaja kutset samaväärselt nagu teiste valdkondade töötajaid. 

  • Näe noorsootöös võimalusi, mitte takistusi.

Soovitused noortele
  • Hüppa noortekast läbi, äkki leiad laheda asja, millega tegeleda ning mis võib su elu muuta.

  • Loo suhtlusvõrgustikku, iga inimene on su eluteel tähtis.

  • Võta osa sulle loodud võimalustest, käi malevas, suvekoolis jne.

 

laupäev, 7. november 2020

Aeg on märgata noorsootöö suuremat eesmärki ja väärtust

 Kerli Kõiv

Kui noor on haridustee katkestanud, siis ei piisa ainult sotsiaalvaldkonna toest. Vajalik on toetada noore liikumist ühest õpikogukonnast teise, teda inspireerida, julgustada ja tutvustada ka teisi võimalikke teid. Seda kõike pakub noorsootöö, mille rolli tuleks senisest enam hinnata.


Piltlikult öeldes: kui sotsiaalvaldkond püüab päästa inimest probleemide august uuesti pinnale, teadmata, mis edasi saab, siis noorsootöö aitab noorel siit edasi minna – õppima tundma iseennast, oma võimeid ja tugevusi, taastama eneseusku ning nägema oma parimat potentsiaali nii ühiskonna kui ka kogukonna liikmena. Noorsootöötaja on sel keerulisel teekonnal noore kõrval nii toetaja kui ka teenäitajana.

 


Kes teab, kui palju häid spetsialiste või lihtsalt tublisid, oma eluga hästi hakkama saavaid inimesi oleks vähem, kui meie maailmast puuduks noorsootöö. Paraku kiputakse noorsootöö rolli ja tähtsust aeg-ajalt alahindama, sest tulemusi ei pruugi olla kiiresti näha. Need võivad avalduda alles aastaid hiljem, kui noored on jätkanud noorsootöötaja toel haridusteed, leidnud enda ja oma kutsumuse ning jõudnud ametitesse, kuhu nad ehk ei uskunud end kunagi jõudvat.


Noored arvudes

Eestis on Statistikaameti andmetel 25 500 15–29-aastast mitteõppivat ja -töötavat noort (NEET-noort). Covid-19 kriisi tulemusel on tuge vajavate noorte arv Eesti Töötukassa info põhjal paraku kasvanud. Igal aastal katkestab umbes 1,5% üldhariduskoolides ja 20% kutseharidusasutustes õppijatest oma õpingud. Need on arvud, mis teevad iga ühiskonna arendaja, otsustaja, perekonna või noorega töötava inimese murelikuks, olgu siis riigi tulevikuperspektiivi või noore heaolu vaatest. Õpingud katkestanud noortel on suur risk jääda töö- ja hariduselust kõrvale ning kui senised õpikogemused pole andnud noorele tugevat oskust omaenda elu keerulistel hetkedel juhtida, siis sellises olukorras üksi toime ei tulda. Siinjuures tõstatubki küsimus, et kuidas aidata hariduse omandamisest eemale jäänud noor tundma taas huvi õppimise ja enesearendamise vastu ning milline on siinjuures noorsootöö roll. Milline saab olla noorsootöö panus kõikide noorte õppimise huvi hoidmisel ja õppimise juhendamisel?

 

Mis põhjustab keerulise olukorra?

Uuringud ning analüüsid on toonud välja, et NEET-noorte staatusesse sattumise asjaoludeks on varajane iseseisvumine olukorras, kus noor on pidanud erinevatel põhjustel vanematekodust varakult lahkuma ning mille teeb keeruliseks see, et kuhjunud katmata vajadustega toimetulekuks pole piisavalt tuge. Samuti tekitab raskusi poolelijäänud haridustee ning pärinemine maapiirkonnast, eelkõige kõrge tööpuudusega piirkondadest; vanematel noortel lisanduvad takistusena perekondlikud kohustused. Rahvusvahelised uuringud tõendavad ka NEET-noorte enda vähest võimekust ning sotsiaalse kapitali puudumist tekkinud olukordadega toimetulekul. Noorte ellu tekivad uued situatsioonid, millega on ilma toetava tugivõrgustiku ja vajalike oskusteta raske hakkama saada. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu sellele, kuidas noori iseseisvaks eluks ette valmistatakse, milliste oskuste omandamist toetatakse. Lahenduseks ei saa olla vaid tekkinud olukorrast väljapääsu leidmine, vaid ka selle ennetamine.

 

Sotsiaalvaldkonna toest jääb noorte aitamisel väheks

Olukorras, kus noor on haridustee katkestanud, tuleb mõelda sellele, kuidas mitteformaalõppe keskkond saab noort aidata taas õppimise vastu huvi äratamisel, kogemuste pakkumisel ning seeläbi tagasi elukestvasse õppesse suunamisel. Ainult sotsiaalvaldkonna toest siin ei piisa, tuleb toetada noore liikumist ühest õpikogukonnast teise, sest õppimine on tihedalt seotud ka tööalase karjääriga. Tänapäeval pole enam tagatud töökoha turvalisus, sest uus karjääriajastu toob kaasa piiritletud karjääri positsiooni järkjärgulise kadumise ning asemele tuleb enesejuhitud karjäär, mille eest vastutab üksikisik, mitte organisatsioon. Konkurentsivõime säilitamisel läbi kogu elukaare on oluline roll inimese eneseteadvusel, mis nõuab investeerimist õppimisse. Teadlikud valikud eeldavad head enesetundmist, kogemuste pagasit, millest enda kutsumus leida, ning vajalikus mahus sotsiaalset kapitali. Seda pakub teiste valdkondade kõrval efektiivselt noorsootöö, olgu siis läbi kohalike või rahvusvaheliste tegevuste.

 

Oluline lahendus: paindlikud õpivõimalused

Riiklikud suunised Eestis soodustavad igakülgset õppimise tuge, väärtustades formaalõppe ja mitteformaalõppe omavahelist toetavat osa noore inimese arengus. Nii ongi haridusvaldkonna arengukava aastaks 2035 seadnud üheks tegevussuunaks tagada paindlikud õpivõimalused ja toetatud õppe, et vähendada haridusest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali sidudes omavahel formaalõppe ja mitteformaalõppe. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu täiustab seda plaani omakorda olulise suunana arendada noorsootöö veelgi mitmekülgsemaks ja kättesaadavamaks. Seda selleks, et pakkuda noorele enda arenguks ja iseseisvumiseks vajalikku kogemuspagasit, pidades silmas noorte üksijäämise ja eemaldumise märkamist ning toetusvõrgustiku arendamist. Seega toetavad mõlemad valdkonnad noorte arendamist ühtse tervikuna, kus noorsootöö saab pöörata rohkem tähelepanu ka nõrgemas positsioonis noortele, sh mitteõppivate ja -töötavatele noortele. Milles võib seisneda noorsootöö valdkonna erilisus haavatavamas sihtrühmas noorte toetamisel? Milline on toimimisviis, mis toob noored, kes on hakanud õppest kõrvale jääma või on seda juba teinud, tagasi haridusse, elukestvasse õppesse?

 

Noorsootöö ülioluline roll

Noorsootöö roll on viia noored sinna, kus keegi varem pole käinud, valmistada noored ette uuteks kogemusteks ja nendega hakkamasaamiseks, olgu selleks siis ootamatud muutused isiklikus elus, töö - või õpiprotsessides. Läbi mitteformaalõppe tegevuste saab noorsootöö aidata luua seoseid koolis õpitu ning reaalselt kogetu vahel. Noorsootöö tegevused võimaldavad õppida koostegutsemist väga erinevate inimestega ja ka ootamatutes olukordades, mis toetavad erinevate oskuste arendamist. Noorsootöö kogukond ei piirdu ühe klassi, kooli või vajaduspõhise grupiga, vaid seob väga erinevaid osalejaid mitmetest kogukondadest. Need kogemused annavad uusi oskusi, mis aitavad kohaneda edasises elus ette tulevate muutustega. Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, püsivus, ettevõtlikkus, enesetõhusus, enesekontroll ja enesejuhtimisoskus on mittekognitiivsed oskused. Pool sellistest oskustest tuleneb kodu- ja õpikeskkonnast, need pole pärilikud ning on seetõttu muudetavad uusi kogemusi ja sekkumisi pakkudes. Uuringud näitavad, et mittekognitiivsed oskused ennustavad tulemusi hariduses ja tööturul, tervist ja ka kriminaalsust. Noorsootöö mitmekülgsed tegevusvõimalused on potentsiaal nende oskuste arendamiseks ning noorte kasvamiseks ennastjuhtivateks õppijateks, et vältida tulevikus kuhjuvaid probleeme elukarjääri planeerimisel, tervises või õigussüsteemis. Noor peab saama tuge ja õpetust, kuidas enda arengut juhtida ja oma vajadusi tunda ning sellest tulenevalt eesmärke seada.

 

Noorsootöö kui noore enesejuhtimise toetaja

Enesejuhitud õppimine on protsess, kus inimesed võtavad initsiatiivi teiste abiga või ilma oma õpivajaduste diagnoosimisel, õpieesmärkide sõnastamisel, inim- ja materiaalsete ressursside kindlakstegemisel õppimiseks, asjakohaste õpistrateegiate valimisel ja rakendamisel ning õpitulemuste hindamisel. Enesejuhtimine õppimises on nüüdisaegse õpikäsituse üks eesmärke. Noorte inimestega töötades peame oskama hoida ja edendada või taastada huvi maailmas toimuva vastu, arendada noortes uurimisoskust, sest siis suudavad nad täiskasvanuna juba iseseisvalt maailma avastada ning olla osalised elukestvas õppes, väärtustades igat kogemust või inimest olulise õppimisallikana. Noortekeskust ja noorsootöös pakutavat saab käsitleda kui õpikeskkonda, mis ei seleta otseselt lahti faktiteadmisi ning maailmas toimunut ja toimuvat, vaid on kui kogemuskeskus, kus noored saavad rakendada erinevaid materiaalseid ja inimressursse oma õpiteekonna kujundamisel ning iseenda arendamisel. Noorsootöö paindlikkus ja noorest lähtuv tegevuspõhimõte võimaldab igal noorel liikuda iseendale sobivas rütmis. Ühe ideaalse noort toetava kogukonna mudel on selline, kus erinevad noortega töötavad asutused tegutsevad noore toetamisel koosloomes.

 

Efektiivsed tugimeetmed noortele

2020. aastal on NEET-noortele haridus- või tööellu tagasipöördumiseks mitmeid tugimeetmeid, millest osa on ka teostamisel noorsootöö valdkonnas, sh „Noorte Tugila“ programm, mida koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, ning „Hoog sisse!“ programm, mis tegutseb Tallinnas. Mõlemaid programme teostatakse läbi Haridus- ja Noorteameti. Nimetatud teenuste pakkumine on seotud peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi rahastusega ning on ajaliselt piiritletud tulenevalt rahastusfondide lepetest ja teenuse raamidest. Peamised teenused on NEET-noorte leidmine ning nende kooli või tööle suunamine, teenust pakutakse 4–6 kuud ning tegemist ei ole pikaajalise toetusprotsessiga. Teised NEET-noortele suunatud toetusmeetmed on üldjuhul sotsiaalvaldkonna tööturumeetmed. Kuidas aga sellise toetuskogemusega edasi liikuda?

 

Noorte efektiivne toetamine ei saa tugineda lühiajalistele lahendustele, sest uuringud on välja toonud, et positiivsete edulugude tagamise faktoriks on pidev eesmärgi hoidmine ning seetõttu tuleb enesearengut ja õppimist ning selle tuge näha pikaajalise protsessina. Noorsootöö on suunatud 7–26-aastasele noorele ning seda teostatakse kogukondlikul tasandil ehk noore eluilma osana. Avatud noorsootöö võimaldab olla noorega kontaktis, seadmata eeltingimusi osaluseks, ning hea noorsootöö korraldus kohalikul tasandil aitab hoida sidet noorega ka siis, kui ta on kohalikust koolist lahkunud. Noorsootöö teenustel on võtmeroll noore eneseleidmisel ja -arengus formaalhariduse kõrval ning mitte ainult raskustesse sattunud noorte puhul. Noorsootöötaja on õppimise juhendaja ning annab oma tegevusega suure panuse just ennetustegevusse, pakkudes positiivseid edukogemusi, igaühe võimetele ja huvidele vastavat pingutust ning toetades seeläbi noorte enesejuhtimisoskust erinevates olukordades toime tulemiseks. Uuringute analüüs on toonud välja, et noored, kes on õppimises ennastjuhtivamad, on oma eluga rohkem rahul ning selgema tulevikuvisiooniga. Noortekeskused pakuvad juba praegu erinevas eas ja erinevate võimetega noortele mitmekülgset tegevuspaketti, mis on teiste valdkondade kõrval unikaalne, muutes sarnaste teenuste dubleerimise teistes asutustes või valdkondades vähem vajalikuks. Noore toetamise potentsiaal läbi noorsootöö on enamikus Eesti kogukondadest olemas, tihti kogeme aga seda, et seda ei osata näha, sest traditsioonilised lähenemisviisid on harjumuspärasemad. Noorele mõjusad lahendused vajavad kogukondlikku koosloomet ja üksteise rollide paremat tundmaõppimist. Tuleb formuleerida, kellele on noortele suunatud teenused täpsemalt sihitud ning kohalikul tasandil juhtumite kiiremaks lahendamiseks ühtlustada tööpõhimõtted valdkondade vahel.

 

TÜ magistritöö kinnitas noorsootöö tähtsust

Noorsootöö tugevuse enesejuhitud õppimise toena ning koosloome vajalikkuse tõi välja ka artikli autori Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö teemal „NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil“. Uurimistöö käimapanevaks jõuks oli küsimus, milline on toimimisviis, mis toob NEET-noored tagasi haridusse, elukestvasse õppesse, ning töö eesmärk oli luua noorte vajadustele vastav potentsiaalne kohaliku omavalitsuse tasandil toimiv NEET-noorte enesejuhitud õppimise oskusi toetav teenusmudel. Mudeli loomise protsess oli üles ehitatud teenuste topeltteemandi disaini mudelile. Teoreetiline lähenemine põhines Knowles'i enesejuhitud õppimise mudelil, selle eelduse elementidel ning toetamise protsessil. Uurimistöös selgus, et uurimuses osalenud noortel oli kas madal või keskmine valmisolek enesejuhitud õppimiseks. Selline tulemus kinnitas vajadust pikaajalise mõjuga sekkumiste järele, milleks on enesejuhitud õppimise oskuste arendamine. 

 

Intervjuud noortega töötavate spetsialistidega erinevatest asutustest tõid välja, et enesejuhitud õppimise toetamine ei ole neis asutustes teadlik protsess, kuigi õppimisele orienteeritus on olemas. Spetsialistid rõhutasid oma kogemusele tuginedes noortele pakutava täiendava toe vajalikkust, kuid tõid välja ka selle, et paraku on rollid erinevate asutuste vahel ebatäpsed ning tihti ei soovita võtta juhtiva rolli vastutust noore olukorra lahendamisel. Asutuste võrdluses selgus, et noortekeskus pakub teistega võrreldes avatumat ja noortepärasemat tegevuskeskkonda, mis eristub teistest teenusepakkujatest sellega, et tegemist ei ole ametliku keskkonnaga ning kus kõik erinevad noored saavad koos tegutseda. Knowles’i enesejuhitud õppimise tunnused on enim sarnased ka noorsootöö olemuse ja põhimõtetega noorsootöö seaduse mõistes. Noortekeskuse võimalustest on toetav ka erinevate tegevuste mitmekülgne valik. Tuginedes järeldusele, et noortekeskus on noorele kõige kättesaadavam ning kõige vähem osalustingimusi seadev asutus, loodi uurimistöös enesejuhitud õppimist toetav meede noortekeskusesse.

 

Loodud mudeli alusel selgitatakse välja noore vajadused teenuseid pakkuvates asutustes, kellel on noorega esmane kontakt. Kui noor vajab tuge enesejuhitud õppimisel, asub noorega tegelema noortekeskus, kuid juhtivaks ja vastutavaks juhtumikorraldajaks jääb asutus, kes noorega esmase kontakti lõi. Noortekeskuses toimub noorega eesmärkide sõnastamine ja olemasolevate ning vajaminevate ressursside tuvastamine. Noorega koos loodud strateegia elluviimise faasis rakendatakse erinevaid õppimistegevusi. Kui ressursside väljaselgitamise käigus ilmneb sotsiaalseid vajadusi, siis pöördub noortekeskus kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, kus pakutakse rakendamise faasis vajalikke abimeetmeid või sotsiaalprogramme. Noortekeskuses saab noor sel juhul õppetegevustega jätkata kohe või pärast seda, kui takistavad asjaolud on sotsiaalosakonna abiga lahendatud. Seatud eesmärkide saavutamise järel saab iga asutus ise või koos partnerasutustega viia läbi noore tulemuste hindamise. Mudeli valideerimisel olid abiks noored, kelle hinnangul vastas mudel nende tunnetusele kõikide asutustega ning sobis rakendamiseks. Noored andsid ka omapoolseid soovitusi. Rakendamissoovitustena, tuginedes uurimistöö andmetele, joonistus välja järgmine rollide jaotus: haridusasutus pakub lisaks õppetegevusele avatud õppimise kogukonda ka noortele, kes kooliga igapäevaselt seotud ei ole, Töötukassa on partner eelkõige kursuste, koolituste ja karjäärinõustamise osas, noortekeskus pakub noortega koostegutsemise võimalust, õppe-coaching’ut ja koostööd kogukonnaga mitteformaalõppe tegevustes, ning kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond haldab riiklikke registriandmeid, koordineerib koostööd noore pere ja lähedastega ning rakendab vajadusel sotsiaalvaldkonna teenuseid.



Noorsootöös peitub suur potentsiaal

Tuginedes eespool toodud arvamustele ning läbi viidud uurimistöö tulemustele saab öelda, et soovides noortest arendada ennastjuhtivaid ja elukestvas õppes osalevaid inimesi, tuleb näha noorsootöö avatud potentsiaali ja ressursse noortele toe pakkumisel. Noortekeskus noorsootöö teostajana on koht, kus kohtuvad erinevad noored, kus puuduvad tingimused tegevustes osalemiseks, kuhu on juba loodud palju huvitavaid meetodeid ja vahendeid tegevusteks ning mis arenevad pidevalt, kohandudes noorte vajadustega. Noortekeskus on koht, kus noored saavad seada endale väiksemaid õpisamme, liikudes edasi keerulisemate juurde, kus neil on palju iseavastamisrõõmu ja otsustusõigust ning kus tegutseb noorsootöötaja kui õppimise juhendaja. Avatud noorsootöö olemus võimaldab väga erinevate vajadustega noortel tegutseda koos ning õppida üksteiselt edasiseks eluks vajalikke oskusi ning kohandumist erinevate olukordadega. Noorsootöö potentsiaali ei tohi ära kaotada ka haavatavamas olukorras, sh NEET-noorte, toetaja ja arendajana. Noorsootöös tegutsevad spetsialistid, kes on saanud väljaõppe ja kellel on kogemused tööks just nimelt noorte sihtrühmaga. Selle töö sisemine arendamine ning samal ajal ka väärtustamine teiste valdkondade poolt on noore turvalise ja edasiviiva arengu võti.