pühapäev, 22. jaanuar 2017

Noorsootöötajad naasid Mariborist nelja rahvusvahelise koostöö projektiga

9.-17. jaanuaril 2017 osales viis Eesti noorsootöötajat rahvusvahelise noorsootöö projekti „Find Your Way To Internationality" (FYWI) teisel kontaktseminaril, mille tulemusena esitatakse Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru neli projekti.
Ühes tagasisideringis pidid osalejad kirjeldama oma päeva looma mängides
Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški - Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) täpsustasid FYWI esimese kontaktseminari raames juunis valminud projekti „Adnan's Cooking Camp”. Õigupoolest esitasid nad projekti juba Sloveenia noorteagentuuri Erasmus+ projektide 2016. aasta oktoobri taotlusvooru. Tagasisidena öeldi neile, et projekt vastab kõikidele tingimustele, kuid agentuuril ei ole selle toetamiseks aasta lõpus piisavalt raha. 

Kristel ja Jakaa viimistlesid projekti ja esitavad selle uuesti Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru. „Adnan's Cooking Club” on rahvusvahelise noortevahetuse projekt, mille fookuses on toit, toidutegemine, toiduained ja toidukultuur. Kummastki partnerorganisatsioonist osaleb Sloveenias Radlije's toimuvas noortevahetuses kümme 13-17aastast noort, kes tutvustavad oma maad rahvusroogade kaudu. 
Maret, Klavdija ja Anna teevad rühmatööd

Kristel kinnitab, et jäi teise kontaktseminariga rahule: „Arutlesime rühmades põhjalikult selle üle, mis on mõju (impact) ja mis on tulemuste levitamine (dissemination) jms. Mulle meeldis selle kohtumise struktuur ning see, kuidas õpimaterjale ja muud infot seintele pandud plakatitel visualiseeriti. Kõigile oli teada päevakava, kelle kord on midagi teha. Süvendasin oma teadmisi Erasmus+ projektide kirjutamisest. Olen täis julgust ja tahtmist rahvusvahelisi projekte ka edaspidi teha, kuna ma tõesti tunnen, et kuulun tänu nendele seminaridele rahvusvahelisse noorsootöötajate võrgustikku.” 

Maret tutvustab sloveenlastele EVT-d
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) ja Auli Auväärt (Lille Maja noortekeskus) kuuluvad meeskonda, kes esitas SA Archimedese Noorteagentuuri Erasmus+ projektide oktoobri taotlusvooru noorsootöötajate rahvusvahelise pagulasteemalise koolituse „Labyrinth in the Head” projekti. Sellesse projekti on kaasatud kuue maa noorsootöö ühingud: lisaks kahele Eesti noortekeskusele on partnerorganisatsioonid Türgist, Itaaliast, Sloveeniast, Soomest ja Suurbritanniast. Projekti eesmärgiks on kaardistada ja uurida pagulastega seotud pingeid inimestes ja kogukondades osalevate maade näitel ning leida meetodeid nende pingete leevendamiseks. 

Plaanitava koolituse keskmeks on sensoorse labürintteatri meetodid, mis aitavad teema käsitlemisel asetada rõhu kõikide inimeste inimlikule ühisosale ning astuda vastu mingite inimgruppide dehumaniseerimisele või inimeste jagamisele „meiks” ja „nendeks”. Agentuurilt saadud tagasiside põhjal täpsustati nüüd jaanuari kohtumisel, miks tahetakse kasutada just sensoorse labürintteatri metoodikat ja kuidas aitavad plaanitavad tegevused kaasa soovitud tulemuse saavutamisele. 

Maret on rahul ka sellega, et sai end proovile panna Erasmus+ programmi tutvustajana. Ettevalmistuse ajal stressi tekitanud esitlus Maribori karjäärikeskuses sloveenia noortele töötutele täiskasvanutele andis lõppkokkuvõttes Maretile eneseusku juurde, hoolimata sellest, et pool vestlusest käis sloveenia keeles osalejate ja kahe sloveenlasest kaasesitleja vahel.
Teises tagasisideringis istuti ümber mobiililõkke ja kooti üksteise vahele ämblikuvõrku
Lisaks said nii Maret kui ka Auli oma metoodikapagasisse juurde mänge. Jääsulatajaid viisid osalejad üksteisele läbi iga sessiooni alguses, üks köitvam kui teine. Ka tagasiside meetodeid kogunes iga päevaga üha rohkem. Ühtlasi selgus, et noorsootöötajad armastavad ennastunustavalt mängida. Lausa mitu õhtut möödus tundide kaupa „Libahunti” mängides. Selle mängus strateegiaid arutasid eestlased pikalt veel tagasireisilgi.  
Kaira ja Kristel on roninud Maribori kõrgeimasse tippu

Uute inimestena osalesid teisel kontaktseminaril Anna Konovalova Kurtna noortekeskusest ja Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast. Anna noortekeskus sai partneriks kolme riigi (Sloveenia, Soome ja Eesti) noortevahetuse projektis, millele rahastuse saamisel toimub augustis Soomes seikluskasvatuse metoodikal põhinev ellujäämislaager, kus igast riigist osaleb 8 noort. Anna toob koolituselt välja: „Praegu sain rohkem teadmisi Erasmus+ programmi ja sealt raha taotlemise kohta, kuidas on vaja taotleda ja mis on vaja läbi mõelda. Lisaks sain uusi mänge, jääsulatajaid ja muid meetodeid.”

Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kirjutab koos oma Sloveenia partneriga noorte kunstilaagri projekti, mis peakst toimuma Sloveenias juuni lõpus – juuli alguses. Kaira naerab: „Ma olen täis energiat, et kirjutada projekt lõpuni... eriti täna on selline tunne.” Ta lisab, et leidis uusi koostöökontakte ka Soomes. Kindlasti peab Kaira kohtumise üheks plussiks just noorsootöötajate võrgustiku teket. 

Endale omaselt hea tujuga kirjeldab Kaira: „Vabal ajal rääkisime ka sellest, kuidas kellegi noortekeskuses töö käib: mis toimib ja mis ei toimi, kuidas noored midagi vastu võtavad. Näiteks kokkamine sobib hästi igas riigis. Noortekeskuses ühiselt kokates söövad noored ka toite, mida nad muidu ei sööks. Huvitav oli teada saada sedagi, et sloveenlased hindavad eesti ja soome noorsootööd näiteks seikluskasvatuse meetodite rakendamise pärast. Sloveenias neil seda ei ole.” 
Soome poisid ehitasid vabal ajal telksauna, mida õhtuti ohtralt ka kasutati
Kuidas läheb neljal FYWI kontaktseminaridel sündinud rahvusvahelisel projektil, kus eestlased on partneriks, selgub Erasmus+ veebruari taotlusvooru tulemuste avaldamisel. Hoidke meile pöialt. :D 


Auli Auväärt (Lille Maja norotekeskus) 
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) 
Kaira Västrik (Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemaja)
Anna Konovalova (Kurtna noortekeskus) 
Kristel Pisa (Emmaste noortekeskus)


Noorsootöötajad saatis rahvusvahelise noorsootöö koolitusele osalema Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Projekti rahastab Erasmus+ ja veab eest Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsioon Mladinska mreža MaMa.

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Teadlik juht tõstab meeskonna kultuuri

„Valik, millisesse süsteemi kuulud ja millele oled lojaalne, mõjutab oluliselt sinu järgnevat käitumist ja tegevusi. See võib osutuda elu või surma küsimuseks.“ (John Whittington)

Me kõik kuulume kuskile. Mitmesse süsteemi, mis võivad olla küllalt erinevad. 

Vähem kui aasta eest kirjutasin üle-eestilise projekti „Murdepunkt“ juhina siia blogisse sellest, et soovitud muutuse algatamiseks tuleb luua oma hõim. Täna, kui töötan coach’ina ja nõustan noortevaldkonna juhte, mõtlen taas sellest, kui oluline on juhi mõju meeskonnale ja organisatsiooni klientidele. 

Meenutan siinkohal taas USA majandusprofessori David Logan’i TEDx konverentsil väljaöeldud mõtet, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Suuremas plaanis on liidrite roll aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks. 



On tõepoolest väga oluline, millistesse hõimudesse ehk süsteemidesse me kuulume. Hõimule annab näo ja väärtused tema liider. Grupid, kuhu kuulume, on oma liidrite nägu. Need mõjutavad oluliselt meie kui grupiliikmete maailmataju ja seda, millist rolli me endal kogu süsteemis näeme.

Hiljuti lõppes Eesti ANK projekt „Coachi mind!“, mille raames toetasin maikuust detsembrini 20 noortekeskuse juhti. Kohtusin iga juhiga 5 või 6 korda individuaalsel coaching’usessioonil. Juhid pöördusid minu poole, et arutleda juhtimisküsimuste, sh strateegilise planeerimise, juhioskuste arendamise, meeskonna suhete, võrgustikutöö ja keeruliste kliendijuhtumite teemal.

Coaching andis mulle võimaluse projektis osalenud juhte tõhusalt toetada. See on töönõustamise vorm, mis aitab viia unistused kokku vajalike ressurssidega nii üksikisikutel kui ka meeskondadel ja asuda seejärel tegutsema. Mulle avanes erakordne võimalus jälgida, kuidas juhid nii inimese kui ka juhina kasvasid. Ehkki teadsin, et coaching võib käivitada võimsa arenguprotsessi, kogesin aukartust nende muutuste ees, milleni juhid oma isiklikus elus ja meeskonnas jõudsid.

Projekti lõppedes palusime juhtidel hinnata 10-palliskaalal, kuidas on coaching mõjutanud nende tööalast tegutsemist. Kokku esitasime 39 väidet selle kohta, kuidas protsess on projektis osalejate tööelu muutnud

Juhtide tagasiside põhjal mõjutasid coaching’usessioonid oluliselt ja mitmekülgselt nende tööalast tegutsemist. Toon mõned näited selle kohta, mis juhtide hinnangul nende elus kõige rohkem muutus (keskmiselt nõustuti väidetega 8-9 palli ulatuses):
  • Minu eneseusk ja enesekindluse on kasvanud.
  • Olen teadlikum enda kui juhi rollist ja juhtimisest.
  • Olen teadlikum enda ressurssidest – oskustest, teadmistest ja saavutustest.
  • Oskan paremini ennast ja oma tegevust analüüsida.
  • Olen teadlikum oma teadmistest, oskustest, saavutustest ja potentsiaalist.
  • Täitsin coaching’uprotsessi alguses endale seatud eesmärgid.
  • Võtan juhina julgemalt oma ülesannete eest vastutust.
  • Viin julgemalt oma plaanid ellu.
  • Seisan julgemalt oma töötajate ja valdkonna eest.

Kui teadlik liider saab aidata kasvada enda hõimu liikmetel paremateks inimesteks, siis milline on teadliku juhi mõju meeskonna kultuurile?

Nägin ja kuulsin, kuidas juhid, kes said poole aasta jooksul tuge coaching’uprotsessist, kasvasid tõepoolest ka liidritena, kes toetasid teadlikult oma meeskondade kujunemist ja kultuuri. Kogesin, kuidas juhid hakkasid nägema ressursse enda sees ja võtsid need teadlikult kasutusele. Juhid, kes oskavad näha ressursse iseendas, näevad seda ka oma meeskonnas. Teadlik ja vastutust võttev juht võimaldab liikuda ka meeskonnal uuele hõimutasandile ja keskenduda jõuetuse tajumise asemel uue kultuuri loomisele.
Foto: Internet

Meie kohtumised andsid juhtidele võimaluse teha kasulikke tööalaseid muutusi läbimõeldult, kiiresti ja tõhusalt. Juhtidega arutledes jõudsime ühise tõdemuseni, et kui jätta juhtimine ja meeskonna arendamine teadliku tähelepanuta, võib järgneda seisak, lagunemine või areng on aeglane ja kaootiline. Praeguse coaching’ukogemuse tulemusena võin julgelt väita, et enamuse juhtide jaoks toimis coaching tõepoolest nagu kiirtee tulemuseni.

Teame kõik, et uue kultuuri loomine meeskonnas ja organisatsioonis on paras väljakutse. Vesteldes noortekeskuste juhtidega, tekkis Eesti ANK meeskonnal mõte pakkuda lisaks juhtide coaching’ule ka meeskonna coaching’u programmi. Nii valmis projekt „Selge suund“, mis on loodud noortekeskuste meeskondadele, kes soovivad suuremat tuge loomis- ja kujunemisfaasis, ja neile, kes planeerivad 2017. aastal olulist arenguhüpet ning soovivad muuta oma meeskonna kultuuri. 

Suur tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK coaching’uprojekte „Coachi mind!“ ja „Selge suund“!


Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Selge suund“ coach-superviisor