neljapäev, 9. aprill 2020

Annely Reile - 10 soovitust kuidas jõuda noorteni!

Siin on 10 soovitust, kuidas MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötajad noorteni eriolukorras jõuavad.
  1. Võta noorega ise otse ühendust ja anna märku, et sa ei ole puhkusel ja vajadusel saab ta sinu poole pöörduda.
  2. Kui saad noorega kontakti, siis pühenda oma aega talle ja ole huvitatud, kuidas tal läheb ning mis tekitab raskusi. Jagage omavahel kogemusi ja arutlege tuleviku üle. Võimalusel toeta noort koolitööde tegemisel, kui sul on piisavalt oskusi.
  3. Liitu noortele suunatud FB gruppidega ja anna endast seal märku, et oled olemas. Eriti hea, kui saad juurde lisada ka täpse aja, millal sinuga saab internetis ühendust. Jaga seal neile suunatud ning olulist infot.
  4. Jälgi noorte postitusi ja reageeri nendele vastavalt vajadusele, võimalusele ja sobivusele. Huumor käib asja juurde ja korrale kutsumine on igati OK.
  5. Tee noortele ettepanek luua noortekeskusele nutitegevuskava. Nii saad hea sisendi selleks, mis just neid huvitab.
  6. Kutsu noori osa võtma erinevatest väljakutsetest ja võta ka ise neist julgelt osa või lase noortel endale väljakutse esitada. Auhinnaks Tellitoit.ee mõnus lõuna koju kätte 😉
  7. Ole noortega samas sotsiaalmeedia infoväljas – küsi noortelt, mis äppe nad kasutavad, ole seal ka ise olemas – postitused, küsimuste küsimised, videote ja live'de tegemine.
  8. Kui kohtad tänaval/poes oma noori, siis hoia 2 m vahet, aga ütle neile, et sa igatsed väga nendega noortekas koos olemist, kuid anna neile ka teada, et sind saab kätte hetkel internetis.
  9. Võta kokku kogu oma julgus, kui seda peaks vaja minema, ja tee üks lahe IG või FB noorsootöötaja LIVE.
  10. Kui ideid napib, siis konda teiste noortekeskuste kontodel ja ammuta sealt ideid, keegi ei pane pahaks 😊

kolmapäev, 8. aprill 2020

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus eriolukorra ajal

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga Eestis ei korralda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus kokkusaavaid koosolekuid jt üritusi vähemalt 1. maini 2020 või kuni olukorra lahenemiseni. Kõik kohtumised lükatakse kas edasi või korraldatakse digivahendite toel.

Eesti ANK üldkoosolek toimub 26. mai 2020. Oleme ette valmistamas üldkoosoleku toimimist e-koosolekuna. 

Allolevalt lingilt leiad nii ametlikke juhiseid Haridus- ja Teadusministeeriumilt, infot meetmetest noortevaldkonna heaks, abimaterjale kui ka praktilisi nõuandeid nutika noorsootöö varamust.

Toimunud on zoomi keskkonna kaudu Eesti ANK liikmetele mitu toredat kohtumist:
Nutika noorsootöö kogemuskohvik I ja II ning Veebiseminar noortekeskustele - "Kuidas eriolukorraga suhelda noore ja lapsevanemaga."


Eesti ANK korraldas 17. ja 25. märts oma liikmetega Nutika Noorsootöö Kogemuskohviku, mille eesmärgiks oli omavahel jagada praktikaid ja saada üksteiselt inspiratsiooni ning tuge meie praeguses kriisiolukorras.

Teisel kogemuskohvikul arutleti noorte vajaduste üle ning kuidas noorsootöötajad saavad neile toeks olla, mis tehtud ja mis plaanis teha. Selgus, et hetkel vajavad noored kõige rohkem tuge, ärakuulamist, kannatlikkust ja mõistmist ning olukorra selgitust neile mõistetavas vormis. Tutvustati kasutuses olevaid meetodeid, mis on üle Eesti noortekeskustes väga mitmekülgsed ja noortepärased ning noored on hakanud neid aktiivselt kasutama.

Noorsootöötajad on noorte jaoks sotsiaalmeedias nähtavad. Kasutusele on võetud videokõned, avatud digi-noortekeskused, igapäevased väljakutsed, instagramid, jagatakse lugemis-, filmi- jne soovitusi jne. Selle kõige tegemiseks kasutatakse erinevaid keskkondi skype, zoom, padlet jne.


Jagati ka kogemusi koostööst kohaliku omavalitsusega ja kuidas noorsootööasutustega infot jagatakse. Selles osas on erinevusi. On neid, kes tegutsevad täielikus koostöös KOViga ja on ka neid, kus omavaheline suhtlus on minimaalne. Kindlasti on noortekeskused tugev partner ka kogukondlike tegevuste korraldamisel. Kuna tegemist oli teise sellise veebikohtumisega, siis jagati ja analüüsiti ka seda, kuidas nädal möödunud on, mida ja kuidas kasutusele võetud ja kuhu on jõutud.

23. märtsil toimus veebiseminar noortekeskustele - “Kuidas eriolukorraga suhelda noorega ja lapsevanemaga”. Nõuandeid jagas Peaasi.ee kliinilise psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

5 sammu, mida meeles pidada nõustamisel:
  1. hinda riski ja ohtu;
  2. kuula (hinnangutevaba kuulamine);
  3. anna kindlustunnet ja tuge;
  4. julgusta professionaalset abi otsima;
  5. julgusta eneseabivahendeid kasutama (lõõgastusvahendid).

teisipäev, 7. aprill 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila töö eriolukorra ajal

Noorte Tugila on eriolukorrast tekkinud väljakutse vastu võtnud ja toimetab noortega igapäevaselt erinevaid virtuaalkeskkondi kasutades. Logiraamatu alusel on näha, et märtsis on meieni jõudnud üle 200 noore, sest vajavad tuge tekkinud olukorrast arusaamiseks, mõtestamiseks ja lahenduste leidmiseks. Iga tugila on kinnitanud, et püüab teha valdkonnas oma parima, et noorte jaoks olemas olla ning leida just noorte vajadustele ja võimetele vastavad kanalid nende toetamisel.

Suur osa spetsialiste on liikunud noorte leidmiseks ja toetamiseks sotsiaalmeedia kanalitesse. Kuna ka varasemalt on tugilad mobiilse noorsootöö tõttu noortega kohtunud virtuaal-keskkondades, ei ole töö spetsialistidele täiesti uus ja ootamatu. Enamus kasutab oma tööks Facebooki gruppe, Messengeri ja ka näiteks Instagrami Direct Messages võimalusi. Lisandunud on mõned uued suhtluskanalid nagu Wire, Signal, Discord. Jätkunud on ka e-kirjade kaudu suhtlus ja kasutatakse aktiivselt helistamise võimalusi sh videokõnesid (nii Skype kui ka Zoom keskkondi).

Noorte Tugilad on kaasatud ka tänavatöösse. Mitmed tugilad koostöös KOV spetsialistide või Politsei- ja Piirivalveametiga patrullivad tänavatel, et kaardistada noorte kogunemiskohti ja anda noortele teada, miks hetkel tuleb püsida kodus ja mitte koos sõpradega aega veeta. Lisaks suheldakse kriisikomisjonidega ja jagatakse erinevatele osapooltele noortetööga seotud ekspertiisteadmisi. 

Lähiajal selgub, milline mõju on eriolukorral Eesti majandusele ja sellest tulenevalt ka Noorte Tugila programmile. Noorte Tugilasse jõudnud noorte mured on järjest keerulisemad. Töökoha kaotus või hirm kaotada, õppimise katkemine töökoha kaotuse tõttu, koolist väljalangemise oht distantsõppe tõttu, ärevushood teadmatuse eest, lähedase kaotus või hirm selle ees jmt. 

Noorte Tugila spetsialistide toetamiseks on toimumas Eesti ANK poolt mitmeid veebiseminare, jagatakse nõu ja soovitusi, milliseid digitaalseid kanaleid kasutada. Lisaks jagatakse noortetööga seotud oskusteavet, et olla valmis esmatasandi nõustamiseks teemades, mille on toonud lauale eriti teravalt just eriolukord. Toimunud on näiteks vaimse tervise teemaline veebiseminar, neljapäeval õpetatakse sotsiaalmeediat kasutama ja reedel on toimumas veebiseminar leinanõustamise teemal. Oma mõtted ja soovitused annab edasi Jõgevamaa tugila spetsialist Maire Püss. Maire on koolitatud leinanõustaja. Leinanõustamine on mõeldud toetamaks inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Veebinaril antakse edasi esmased mõtted, mida noortekeskuse spetsialist võiks teada sh kontaktid, kus noor saab juba põhjalikumat tuge.


Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.



esmaspäev, 6. aprill 2020

Kadi Laaneots - Kuidas kaasata vabatahtlikke ja olla nende jaoks olemas?

Tean, et hetkel ei tule enam kellelegi üllatusena maailmas toimuv ja selle mõju meile kõigile. Kui mõned kuud tagasi olime heal juhul koroonast kuulnud ning veel mõni nädal tagasi oli see Itaalia probleem, ehk ka Hispaania oma, siis täna on see meie kõigi reaalsus. Siinkohal on paslik väljendada siirast tänu kõigile meditsiini - ja teistele töötajatele, kes esirindel iga päev endast maksimumi annavad. Samuti olen aga tänulik ka kõigile noorsootöötajatele, kes sellel keerulisel ajal meie noorte jaoks olemas on, olukord on pehmelt öeldes uus ning palju tuleb kastist välja mõelda. 

Meie enda noorte kõrval on hetkel Eestis aga ka mitmed vabatahtlikud, kes samamoodi oma EVSi või ESKi alustades ei osanud sellist stsenaariumit ette näha. Piiride sulgemisel võtsid nad vastu otsuse jääda siia ning jätkata oma teenistust. Nad valisid jääda Eestisse, sest tunnevad ennast siin kindlamalt ja turvalisemalt, kui hetkel oma koduriiki naastes. Kogu selle olukorra juures ei tohi me aga ära unustada, et nad on võõras riigis ilma oma pere ja lähedasteta. 

Armsad vabatahtlikega töötajad, nende tuutorid, mentorid ja lihtsalt sõbrad, kes te kõik panustate meie vabatahtlike heaolusse. Tahan teile kõigile südamele panna, et nii meie kui ka teistes riikides kehtiv eriolukord mõjutab suuresti ka kõiki vabatahtlikke. Palun ärge unustage neid ära! Koordinaatorina näen hetkel väga tugevat vajadust, et nende inimesed oleksid nende jaoks olemas. Eesti ANKi vabatahtlike emotsioonidele ja mõtetele tuginedes panin kirja 10 pidepunkti ja ideed, mida taskuks kindlasti meeles pidada ja rakendada: 

  1. Pole oluline, kas vabatahtlik on olnud siin mõne nädala või juba peaaegu aasta. Enamus neist on esimest korda võõras riigis, üksi oma praeguses elukohas, ning tunnevad ennast ebakindlalt. Ole oma vabatahtliku jaoks olemas, võid üllatuda, kui palju üks kõne või kiri nende jaoks tähendab; 
  2. Isolatsioonis olemine pole puhkus. Üksluisus ja igavus hiilivad lihtsasti ligi ning nii võib meeleolu päris kiiresti nukraks muutuda. Hoia oma vabatahtlikul silma peal ning vajadusel paku talle välja tegevusi, kuidas päevi sisustada; 
  3. Realistlikult võttes pole hetkel tõenäoline, et vabatahtlikul on tema tavaline koormus ja see on igati okei. Küll aga on oluline, et vabatahtlikul on siiski iga nädal kindlad ülesanded. Pange koos vabatahtlikuga paika vähemalt üks-kaks tegevust, kus vabatahtlikul on kindel roll. Ideaalis võiks olla üks tegevus selline, mida saab praegu teha (videopäevik, mõni Instargami mäng, artikkel, noorega töötamine, online-õpituba piirkonna patrullimine, vabatahtlikuna mõnes muus tegevuses abistamine jne...) ning üks tegevus selline, mida saab tulevikuks ette valmistada (õppepäev, laager, töötuba, matk, maastikumäng, külalise kutsumine jne...). Ükskord saab see olukord läbi ja siis on taas võimalus keskustes tegutseda! 😊;
  4. Olles vabatahtlikuga koos töötanud, teavad mentor ja tuutor kõige paremini, mis vabatahtlikule meeldib ja milles ta hea on. Nüüd on viimane aeg neid talente ja kirgi rakendada. Mõtle koos temaga, mida antud olukorras teha annaks ning kuidas tema tugevusi „ära kasutada“; 
  5. Hoidke silma peal, milliseid ideid teised keskused katsetavad ning mõelge, millised ideed sobiks ka teie piirkonna noortele. Ei ole õigeid ja valesid ettevõtmisi, julgustan kõiki katsetama ja avastama ka tegevusi, mida te tavaliselt isegi ei kaaluks. Ka vabatahtlik on tulnud siia eeskätt kogemusi saama ning uued olukorrad seda just on!; 
  6. Teame isegi, et ka ühe nooreni jõudmine on suur panus. Nii võib hetke olukorras osutuda vabatahtliku jaoks parimaks tegevuseks just mõne üksiku noorega töötamine. Äkki on teie piirkonnas mõni noor, kes sooviks prantsuse keelt õppida? Oma inglise keelt praktiseerida? Vabatahtlikuga intervjuud teha? Vabatahtliku kodukohast rohkem teada saada? Äkki on vabatahtlik hea matemaatikas, geograafias või programmeerimises ja sooviks mõnda noort koolitöödega aidata?; 
  7. Nagu varasemaltki, siis taaskord võivad vabatahtlikud olla suureks boonuseks koolitundide sisustamisel. Eriti nüüd, kus kogu töö toimub kaugõppena, ehk on just mõnele õpetajale kergenduseks, kui saab õpitegevustesse kaasata teie piirkonna vabatahtlikku?
  8. Eesti keel ei ole nende emakeel, seega oluline info ja teave ei pruugi alati nendeni jõuda. Veendu, et ta oleks kõige toimuvaga kursis ning mõistaks kodus püsimise olulisust. Mitmed teie enda piirkonna noored jälgivad vabatahtlikke sotsiaalmeedias, mistõttu on nende käitumine suureks eeskujuks meie noortele; 
  9. Vestle vabatahtlikuga COVID-19 teemal ning kuula ta päriselt ära. Ütlen ausalt, et mina näiteks ei kujuta ette mis tunded mind valdaks, kui minu koduks oleks hetkel Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa või mõni teine väga tugevasti kannatav riik. Karm reaalsus on, et kahjuks on meil vabatahtlikke, kelle pered on otseselt viirusest räsitud;
  10. Kui tunned, et vabatahtlik vajaks lisa tuge, võta julgesti ühendust! Kindlasti tasub suhelda ka SA Archimedese noorteagentuuriga, kelle kaudu on igal noorel võimalus vajadusel nõustamist saada. 
Igal juhul tänan südamest kõiki, kes noorte ja vabatahtlikega töötavad. Hoiame kokku ning oleme üksteisele toeks, kuid seda kõike sotsiaalselt distantseerudes, vaid nii tuleme sellest olukorrast välja! Leidke igas päevas midagi positiivset ning usun, et peagi saame vaikselt oma argielu juurde tagasi pöörduda. 😊


reede, 20. märts 2020

„Avastuspäeva“ prooviperioodi tähelepanekud meeskonnalt

Oleme tänulikud oma organisatsioonile võimaluse eest katsetada ja proovida „Avastuspäeva“. 

Meie tunnetes ja emotsioonides on olnud põnevust ja samas hirmu. Põnevust tekitas algselt uus võimalus meie organisatsioonis ja hirmu külvas, kuidas selle kõigega toime tulla ning planeerida avastuspäeva nii nagu selle idee on ehk antud aega võimalikult hästi ja läbimõeldult kasutada. 

Avastuspäev andis meile võimaluse leida aega asjadele, millega igapäeva kiires elutempos muidu tegeleda ei jõua. Meie meeskonnas on olnud avastuspäevad arendavad: koolis, kodus, raamatuid lugedes, teadlikult uut informatsiooni otsides, tegeledes iseenda arenguga ning jagades avastusi üksteisele. Avastasime maailma ja lõime uusi meetodeid ning tänu sellele oleme valmis käima lükkama uusi asju. Laseme oma keskkonnal ennast vähem häirida, võtame õiguse asjadesse süveneda. Arengupäev ongi justkui järeleaitamis päev. Saime julgust märgata ja tegutseda ilma süümepiinadeta. Avastasime, et segajaid ongi vähem ja saame tööd fokuseerida. Lasime lahti rööprähklemisest ning see hoiab meid vaimselt tervematena. Investeerime ja väärtustame iseennast - nii oleme rohkem kasulikumad ka oma organisatsioonile. Kui organisatsioon toetab ja annab töötajale väärtustatuse tunde, siis sünnib maailmas palju põnevaid asju. Kõik peab olema tasakaalus ja see on meie organisatsiooni suur pluss. Avastasime, et meie töö ei lõpe mitte kunagi, kui me ise seda mingil hetkel ära ei lõpeta. 

Kõigil meie meeskonna liikmetel ei olnud võimalust katsetada 4-päevast töönädalat, kuna töö on osakoormusega ja leida aega selleks muude tööde kõrvalt on raske, aga ka see on OK. 

Jätkame oma organisatsioonis avastuspäevadega! Küll aga juba kogemuste võrra rikkamana ja meeskond on teinud mõned täiendavad kokkulepped. Näiteks ühe täiendusena võtame kasutusele Eesti ANK instagrami lehe, kus jagame oma avastusi.

Analüüsides reflektsiooniprotsessi jooksul kogetut toovad Eesti ANK spetsialistid esile järgmised asjaolud, mida on oluline 4-päevase töönädala rakendamisel silmas pidada: 
  • meeskonnal tuleb ühiselt mõista, mida see nende jaoks tähendab, kuhu jõuda soovitakse ja mis on organisatsiooni eesmärk; 
  • olulisim tähelepanu on enesejuhtimisel, selleks, et töö oleks fokuseeritud ning jõuaks ära teha kõik hetkel töölaual olevad asjad õigeks ajaks, et võimaldada endale avastuspäeva; 
  • tööpäevadel on oluline enesedistsipliin, et jõuaks vähema ajaga rohkem; 
  • olla efektiivne, kuid samas jääda eluterveks; 
  • vajalik on oma tegevuste planeerimine ette;
  • ajaplaneerimisel pidada meeles, et see peab sisaldama ka vaba aja planeerimist;
  • avastuspäeval keskendudes lülitada välja võimalikud segajad.

Kui soovid olla meie avastuspäevaga kursis, siis otsi meid üles Eesti ANK instagramist. 

Julgustame ka teisi organisatsioone ja asutusi mõtlema ning katsetama vastavalt oma võimalustele. 

Edu avastusteks!
Maivi Liiskmann
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht


kolmapäev, 11. märts 2020

Eesti ANK kogemused 4-päevasest töönädalast. Osa 4.

Neljandat avastuspäeva kirjeldab Riin.
Tekst on koostatud jaanuari viimase nädala tegevuste põhjal.

Viimasena avalikult analüüsitud avastuspäev viis meid rännakutele. Kes rändas sõna otseses pilvede peal, kes aga fantaasiamaailmas omaenese loovust kasutades. Fakt on aga see, et igasugune rännak – pole vahet, kas meeleline või füüsiline – avab eneseavastuse teekonnal uusi külgi ja nihutab mõttemustreid igasse suunda.

Kerli ja Heidi avastuspäev möödus Malagas, lennujaamas ja lennukis. Päevaplaan andis võimaluse tutvuda linnaga, mis varasemalt pole niivõrd silma jäänud, aga seda põnevam oli avastus – näha võõrast eelarvamusteta ja ise arvamuse paika seada. Heidi suur kirg on reisimine ja siit kohe üks soovitus  - Malaga on kindlasti see linn, mida ka koos perega avastada. Reisimine viib mugavustsoonist välja ja igasugune uus sihtkoht on väärtuslikum kui mistahes õpik. Ja seda mitte ainult kultuuri ja geograafiat silmas pidades, vaid ka enesemõtestamisel. Kerli leiab, et kuigi reisimine on väsitav, siis armastus maailmakodanlikkuse vastu vääribki energiakulu. Eriti kui kaaslasena kogeb sama uut armas Heidi!

Lennukisõit andis hea võimaluse end kursis hoida filmikunstiga. Heidi vaatas filmi „Kaks paavsti, mis oli küllaltki sügavamõtteline linateos. „Ühiskondlikud muutused, mis on paratamatud, uuega kaasas käimine ja teatud osas oma väärtushinnagute ümberkujundamine või keskteele vastutulek. Nii nagu meiegi teeme oma avastus- ja arengupäevadega. Ühiskond, tööelu, eluviisid jmt on pidevas muutumises ja pole mõtet vastuvoolu ujuda.“

Carolyn käis rännakutel fantaasiamaailmas, mis asus kooliruumides. Ta sai anda oma panuse Paide Hillar Hanssoo Põhikooli Disney-teemalise tantsuetenduse valmimisele. Nimelt on Carolyni suur kirg tantsimine ning koos seitsmenda klassiga valmis tantsuetenduseks kava multifilmi „Frozen“ järgi. Arengupäeva veetis seega ta koos õpilastega koolis tantsulaagris, mis andis ka uue vaate noorte tegutsemisele erinevas keskkonnas. 



Ka mina veetsin pika osa oma päevast formaalhariduses, tutvustades näiteks gümnaasiumi juhtkonnale uut omaalgatuse toetamise programmi ja edasisi samme õpilaste kaasamise võimalustest. Kuna sellest projektist on veel vara rääkida, siis ütlen etteruttavalt, et arengupäeva avastus oli meeldivalt üllatav – “Hmm, polnud ju üldse keeruline..” Avastasin, et meid takistavad aeg-ajalt mingisugused hirmud, mille me oleme oma peas või “kuskilt-keegi-rääkis” põhjal loonud. Võiks lausa öelda, et terve jaanuari suur avastus minu jaoks oli see, et me oleme ise endale ootused või kartused loonud ning nende pinnalt ennast piiranud. Tegelikult on aga ainult üks viis, kuidas päriselt teada saada – selle välja ütlemine ja suhtlemine üleüldisemalt. Ma tunnen, et lähen asjadele vastu palju julgemalt, sest isegi eitav vastus on kuhugi viiv, vaikimine aga jätab ühele kohale tammuma.


Avastused?


Avastati juba varem avastatud, mida iga uus kord meelde tuletab ja aina sügavamalt kinnistab - reisimine on loomulik ja VAJALIK osa elust.  Heidile meeldivad ajalooliste hoonete hõng ja lugu, sest minevik aitab meil olevikus püsida, eelneva väärtust teadvustada ja praegust ajahetke heas mõttes ära kasutada. Heidi jaoks on lennujaam küllaltki tavapäraseks töökeskkonnaks saanud, kogu selle müra sees on võimalik isegi projekte nõustada – kõige harjub ja kõike saab enda kasuks tööle panna. Tänapäevased võimalused on andnud meile mõõtmatud piirid töötegemiseks. Sellega nõustub ka Kerli: „Kui nüüd järgi mõtlen, siis see avastus, kuidas istudki suure maailma võõra linna võõras lennujaamas ja olen niivõrd kohanemisvõimeliseks muutunud, et üldse pole vahet, kas see on kodukontor või kellegi restorani söögilaud.“



Aeg on see, mida igaüks õpib kasutama iseendast lähtudes. Nii on ka avastuspäevad muutunud Heidi jaoks aina loomulikumaks osaks nädalaplaanis: „Kuna pidev planeerimine, aja ja enda ümber oleva keskkonna järjest parem märkamine ja tegevuste mõtestamine on muutumas loomulikuks osaks igas päevas, polegi ehk varsti vaja enam päeva kuidagi erilisemalt võtta. Pigem keskenduda, et selliseid hetki, kus annad endale võimaluse midagi rohkem märgata, avastada, mõtestada, tuleks rohkem. Saaks osaks sinu igapäevases elus. Ise olen küll tunnetanud, et ma jälgin rohkem enda töörütmi ja naudin aknast välja vaatamist. Ka arvuti ja telefoni kiikamine on õhtusel ajal vähenenud.”

Aeg on ka salakaval, seda peab märkama, sest muidu see jooksebki mööda. Mida rohkem hetke mõtestada, hetkes viibida, seda lihtsam on ka oma olemasolu väärtust hinnata. Kerli mõtisklus ajast ja aja teadvustamisest on mõtlemiseks kõigile: “Ja istun ja meenutan ja mõtlen, et mismoodi see elu on… see lihtsalt jookseb sinust läbi. Sa jooksed, kõnnid, rabeled, tormad, peatud, tormad edasi… sul pole aega märgata, maha märkida ja ühel päeval istud ja meenutad...ja ei meenu.“



Carolyni suur hirm tulevase ajahetke ees oli, kas õpilastele üldse meeldib tema ettevalmistatud kava ja kuidas on minna uues keskkonnas võõraste õpilaste ette. Kuigi noored ei ole ju kauge sihtgrupp, siis uued keskkonnad on alati uus seiklus. Päeva lõpuks oli hirm teadmata suunas ja märkamatul ajahetkel kadunud. On ju noored ikka need samad teotahtelised ja uuenduslike ideedega nagu igal pool mujal.

Carolyn võttis endaga kaasa järgmised mõtted: 
  1. Noored tahavad, et neid tegutsemas hoitakse. Olen palju mõelnud, miks meil Riinuga koolitused ja töötoad alati nii soojalt vastu võetakse ning kaasa tegutsetakse. Sain nüüd sellest aru. Me hoiame noored pidevalt tegutsemas. Kohe kui hakkasin treeningul rääkima või asju ise ette näitama, hakkas noortel igal. Kohe kui tegime kõik koos ehk nad said kaasa lüüa, olid nad kaasatud ja kuulasid huviga!“
  2. Erineva keeletaustaga noorte kaasamine ei ole nii võimatu kui esmapilgul paistab – suureks abiks on siin teised noored ise, kes hoolivad ja märkavad!
  3. Noored panevad uued inimesed proovile! Headus ja kokkulepete järgimine on siinkohal suureks abiks.
  4. Noortele meeldib esineda!
  5. Noored kardavad ebaõnnestumist. Perfeksionism on oluline ja küllaltki üllatav märksõna.
Ja enda kohta õppis Carolyn seda, et noortega koos töötamine mõjub talle hästi. Kontakt on oluline, noorsootöö võlud kinnitusid aina sügavamale ja tööpäevadesse kandus uut insipireerivat jõudu. „Sain targemaks noori huvitavate teemade ning populaarsete laulude kohta ning mõistsin, et kõik inimesed on head, neile tuleb lihtsalt erinevalt läheneda!”

Inspireerituna suhtlemisest lugesin mina õhtul läbi ühe vaimukalt, kuid tõepärase informatsiooniga (mis mõneti isegi üllatas) raamatu “Emotsioonid töökohal”. Palju oli äratundmist, aga ka mõtteid, mis viisid ajas tagasi. Tean, et “oleksit" enam muuta ei saa, aga varasema käitumise analüüsimine aitas läbi mõtestada, miks midagi just nii juhtus ja kuidas mõnes olukorras teistmoodi käituda. Mitte kahetsev nostalgia, vaid tulevikku vaatav ennetustöö. Üks avastus oli aga poolnaljaga südantsoojendav – Eesti ANKi meeskonnast on keegi seda raamatut vist juba lugenud. Ja selle järgi tegutsenud. Pea iga äge mõte tekitas omakorda avastuse “aga meil ju ongi nii!” 

Peamine sõnum on see, et emotsioone ei saa tööle minnes nö koju jätta, aga emotsioone tuleb õppida kasutama. Ammu on möödas need ajad, kus juht oli karmi käega emotsioonitu robot ning tööl tuli tunded 9-5ni välja lülitada. Ja meie avastuspäevade kontekstis oli see lugemine nii õigel hetkel. Mõnikord tuleb endale väike nõustamine teha raamatu toel, et uuele päevale veelgi motiveeritumana vastu minna (jah, kui ma raamatu käest panin, tundsin mingisugust tungivad vajadust “paar asja üle vaadata”, kuigi kell oli kümme õhtul…).

Soovitused:


 



esmaspäev, 9. märts 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila kogemus on näidanud, et osalenud noorte puhul on tegemist multi-probleemse olustikuga

2020. aastal pakutakse Noorte Tugila teenust üle Eesti 37 omavalitsuses. Noorte Tugila toetab noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega.

Programmi hetkeseis ja tulemused
Programmist on alates jaanuar 2019 osa saanud 2600 unikaalset noort ja programmist väljunud 1509 noort. Osalenud noortest on naisi 55% vanuses 15-19, 29% 20-24 ja 16% vanemad, kui 25. Sarnane vahekord on ka meestel, 49% on vanuses 15-19, 39% 20-24 ja 12% vanemaid, kui 25.
Osalenud noorte peamised eesmärgid programmiga liitumiseks jagunevad peamiselt neljaks-  41% soovib jätkata haridust, 33% leida töö ja 13% soovivad oma eesmärki alles täpsustada ning 13% leida väljapääs ebasoodsast olukorrast. 
Lõplikud tulemused ja programmist väljumised ongi seega seotud järgmiste pakkumistega: õpib (32%), töötab (30%), õpib ja töötab (1%). 6% noortest ei ole jõudnud kooli või haridusse aga osaleb endiselt noorsootöö võimalustes. Üks osa noori on registreeritud teenuse tulemusel Töötukassas (4%). Üks osa noortest on suundunud sünnitus- või vanemapuhkusele (7%) või ajateenistusse (1%). 

Noorte vajadus toetuseks rohkem, kui 4 kuud
Varasem kogemus perioodil 2015-2018 on näidanud, et rohkem, kui 45% noortest vajavad teenust kauem, kui 4- 6 kuud. Eelkõige on see seotud programmi põhimõtetega, mis on suunatud keerulisemas olukorras olevate noorte toetamiseks. Seega on see tulemus eeldatav. Põhjused, miks noored vajavad kauem teenuses olemist tuleneb juhtumi regionaalsest asukohast, noore enda olukorrast ja teenuste olemasolust piirkonnas. Esmalt on tegemist erinevate juhtumitega, kus iga noore puhul on tegemist unikaalse probleemiga. 

Spetsialistide hinnangul on peamisteks takistusteks, miks juhtumite lahendamine võtab kauem aega, järgmised: 
1) Noorte ärevushäired ja teised psühholoogilised probleemid; 
2) Meelepärast ja edasiviivat lahendust ei leita nii lühikese ajaga, juhusliku valiku tegemisel kukub noor ruttu tagasi (sisemisest motivatsioonist lähtuva lahenduse leidmiseks tuleb otsida, õppida, proovida kauem); 
3) Noortel on rasked elutraumad selja taga, mille avamine ja millega tegelemine võtab kauem aega; 
4) Noortel on multiprobleemid ja nende avastamine ja lahendamine võtab kaua aega; 
5) Perekonna toe puudumine, probleemid perekonnas. 

Analüüsides tagasiside tulemusi, siis peamisteks põhjusteks on toodud sotsiaalsed põhjused, hariduslikud põhjused, majanduslikud põhjused ja tervislikud põhjused. Õiguslikke põhjusi on vähem välja toodud, kuid see tuleneb ka kindlasti sellest, et õiguslike takistustega noore osakaal on ka teiste kõrval väiksem.  

Noorte ees seisvad takistused
Sotsiaalsete põhjuste osas on valdavad takistused, mis tulenevad igapäevaelu toimetulekust ning suhetest lähedastega. Hariduslikest põhjustest on valdavad motivatsioonipõhjused, koolide sisseastumise ajakava ja õpiraskused. Motivatsiooni toetamise protsess, milles noor peab leidma oma sisemise huvi ja edasliikuma paneva jõu on pikk protsess. Spetsialistid arendavad tulemuste saavutamiseks noorte motivatsiooni ja enesekindlust, samuti toimetulekuoskusi probleemide ning osalustakistustega. Kuna ka tööellu astumine on seotud tugevalt haridusega, ehk oskused ja teadmised on need, mis võimaldavad noorel oma elukarjääri planeerida, siis on haridusse/ elukestvasse õppesse astumise suundumus väga oluline. Koolidesse sisseastumise ajakava on see, mis tekitab ajalisi piire, sest tavapäraselt saab kooli astuda septembrikuus, erandjuhtudel jaanuari alguses. Seetõttu kombinatsioon noore sisemise motivatsiooni leidmisest ning sobiva haridustee valikuni on ajaliselt pikem kui 4 kuud. 
Majanduslikest põhjustest on takistavatesks asjaoludeks finantsprobleemid ja sobiva töökoha puudumine. Finantsvahendite puudus, võimalik võlakoormus jms takistavad ka pikajaaliste tulemuslike lahendusteni jõudmist. Finantsvahendiste leidmine edasisteks sammudeks ei ole samuti lühiajaline protsess. Majanduslikud probleemid mõjutavad ka teiste põhjuste lahendamist. 
Tervislikest põhjustest on enim noorte vaimse tervise seisund, erivajadus või sõltuvushäire. Õiguslikest põhjustest on karistustest tulenevad piirangud, pooleliolevad mementlusprotsessid, mis ei võimalda kiireid lahendusi ja erinevad teised põhjused, mis tulenevad noore olukorra eripärast. 

4 kuud NEET-noore olustikus lahenduse leidmine, mis oleks noorele motiveeriv ja motivatsioonist tulenevalt pikaajaline ja tagasilöökideta on reaalses elus kiire lahendus. 4 kuuga lahenduse leidmine on spetsialistide hinnangul võimalik vaid väga lihtsate juhtumitega, kus noorel pole tervislikke, sotsiaalseid, õiguslikke, perekondlikke ega majanduslikke raskusi ja lahenduseks on vaid õige huviala ja suuna leidmine. Kuna töötatakse aga juba ühiskonnaelust kõrvale jäänud NEET-noortega, siis on tegemist multiprobleemse olustikuga.

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.