neljapäev, 14. mai 2020

Noorsootöö äärealal - Setomaa Noorsootöö Keskus

Setomaa vallas toimusid noorsootöö valdkonnas suuremad muutused 2019. aasta lõpus 2020. aasta alguses. Alates 2020. aasta jaanuarist koordineerib piirkonna noorsootööd ühendasutus Setomaa Noorsootöö Keskus. Keskuse koosseisu kuuluvad: Värska Avatud Noortekeskus, Mikitamäe Noortekeskus, Meremäe Avatud Noortekeskus, Obinitsa külakeskuses asuv noortetuba, Värska Ekstreempark. Keskuse tegevus- ja teeninduspiirkond on Setomaa valla haldusterritoorium. Keskuse eesmärk on noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt luua Setomaa valla 7–26-aastastele noortele tingimused, keskkond ja võimalused mitteformaalseks õppeks, vaba aja sisustamiseks ning huvitegevusega tegelemiseks, korraldada noorsootööd Setomaa valla üldhariduskoolides, sh juhtida ja koordineerida huviringide tööd. Igas keskuses toimetab noorsootööspetsialist, kelle tööülesannete hulka kuulub noori arendavate vaba aja tegevuste planeerimine ja läbiviimine (töötoad, koolitused, sündmused, huvitegevus jms) nii noorsootöö keskuses kui ka Setomaa valla üldhariduskoolides. Noorsootööspetsialistide ameti juhendis on kirjas, et noorsootöö tegevuste elluviimine toimub Setomaa vallas mitte kindlas noortekeskuses või piirkonnas, mis on tekitanud olukorra, kus noorsootööspetsialistid ei tee tööd mitte ainult oma noortekeskuse piirkonnas vaid nad on kursis kogu valla noortega ning neil valmisolek tööd teha igas noorsootöö keskuse noortekeskuses. Setomaa Noorsootöö Keskus on KOV hallatav asutus, mis kuulub haridus-ja kultuuriosakonna alla, mis tähendab, et oleme võrdväärsed haridusasutustega. 

Kogu selle protsessi üks olulisemaid muutusi oli see, et Setomaa Noorsootöö Keskuse Setomaa valla üldhariduskoolidega koostöökokkulepped on olnud koolis teostatavaks noorsootööks, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad keskuse noorsootööspetsialistid, kooli õpilasesindus ja ringijuhid. Setomaa Noorsootöö Keskuse ja üldhariduskoolide omavaheline koostöö on nurgakivi mitteformaalse ja formaalse õppe sidumise vahel. Sedamoodi oleme toimetanud 4 kuud, mis tähendab, et oleme piirkonna noorsootöö valdkonna edasi arendamisel veel algusjärgus ja lõplikku analüüsi on veel vara teha, kuna igapäev liigume ja toimetame selle nimel, et piirkonnas oleks veel rohkem noorte ootustele vastavad võimalused ja tegevused, mis toetavad noorte ettevõtlikust või täpsemalt ettevõtliku mõtteviisi arendamist. 

Tänases päevas oleme ennekõike keskendunud sellele, et noortel oleks julgus olla loov ning tegutseda oma ideede elluviimise nimel. Kohalikud noored on juba täna väga aktiivsed omaalgatusprojektide eestvedajad, teostajad ja kõik noorte teostatud projektid omakorda toetavad kogukonna noorsootöö valdkonna mitmekesisust ja silmapaistvust.

Meie tegemisi saab jälgida facebooki lehelt Setomaa noorsootöö.

Triinu Arund
Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja


esmaspäev, 11. mai 2020

Veebinar "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?"

Eesti ANK korraldas 29. aprillil noortekeskuste veebinari "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?", mille eesmärgiks oli arutleda ühiselt eriolukorrast väljumise strateegiat ja noortekeskuse võimalusi tekkivas olukorras.

Veebinaril osales 113 spetsialisti üle Eesti, kes arutlesid järgmistel teemadel:
  • Millised tingimused peavad olema sinu kui noorsootöötaja jaoks loodud, et kontakttegevusi jätkata?
  • Millised kontakttegevusi te leiate/teate, et noored võiksid vajada eriolukorrast väljumisel?
  • Milliseid tegevusi oleksite valmis tegema suvisel perioodil koos noortega? 
  • Mida saaksime teha, et olla järgmiseks samasuguseks olukorraks paremini valmis?
Spetsialistid tõid välja, et on keerulises olukorras ning eriolukorra lõppemisega on neil kahetised tunded. Korraga tuntakse nii rõõmu ja ootusärevust kui ka hirmu, sest eriolukorrast väljumine toob kaasa rohkelt uusi ootamatuid olukordi ja rolle. Tekkinud on mitmeid ootuspäraseid küsimusi, millele oodatakse vastuseid nt kuidas tagada uute kontaktide puhul üldine ohutus, nii enda kui oma pere ja teiste kogukonnaliikmete jaoks. Mida teha, kui noorsootöötaja ise on riskigrupp? Kuidas tagada keskuse puhtus? Mida teha olukorras, kui noortel endil maske ei ole? Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga? Mitu noort on väike või suur grupp? Kelle ma luban ruumi ja keda mitte? 

Spetsialistid toonitasid, et kui virtuaaltegevuste puhul saab igaüks tagada oma ohutuse siis kontakttöö puhul tekib jagatud vastutus. Suures osas seega leiti, et kontakttööd 15. mail avatud ruumi teenusena alustada ei saa, väiksematele gruppidele ja teatud keskkondades, on see võimalik aga vajadus on täpsemate juhiste ja kokkulepete järele. 

Spetsialistid tõid välja mitmeid mõtteid, eelkõige peavad kontakttöö jätkamiseks olema loodud järgmised tingimused: 
  • selged riiklikud ja KOV-tasandi tehnilised juhised ja otsustamise aluseks olevad mõõdikud (nt üldine statistika, kaasata võivate noorte arv, keskuse ruumide ja vahendite puhastamine, keskuse kodukorra muutused jmt);
  • toetusmeetmed noorsootöötajatele (nt üldine ohutus, nõustamine, oskusteabe koolitused jmt);
  • kaitsevahendite kättesaadavus noortele ja noorsootöötajatele (et oleksid tagatud võrdsed võimalused osalemiseks);
  • rohkemate tegevusvahendite olemasolu, et neid ei peaks andma käest kätte;
  • rohkemate spetsialistide olemasolu, et tagada vajalik ohutus ja mõtestatud tegevus;
  • selged sisulised kokkulepped riigi, KOV, ANK ja noorte ootuste vahel. 
Avatud ruumi teenuse avamiseks siseruumes kõikidele noortele nähakse võimalust vaid siis, kui on lõppenud eriolukord, kui ei pea kasutama maske ja pidama kahemeetrist vahet ehk olukord riigis on taastunud. 

Võimaluste kohta, mida suvisel perioodil teha, tõid spetsialistid välja mitmeid järgmisi plaane:
  • jätkata tänaseid virtuaaltegevusi ja neid edasi arendada;
  • luua koos noortega uusi arendavaid mänge ja tegevusi; 
  • individuaalne ja/või paarikaupa töö avatud ruumis (noorte nõustamine, nt Noorte Tugila teenus); 
  • hoida tasakaalu nutika noorsootöö ja silmast-silma tegevuste vahel sh õpetada noortele niisama olemist, et hoida vaimset tervist;
  • rohkelt liikumisega seotud välitegevusi - vee äärde, randa, metsa, seiklusrajale; 
  • kevadel ja vajadusel ka sügisel koostöö koolidega, motivatsiooni loovat ja õppima õppimise abi noortele kes seda vajavad;
  • tegevused, mis aitavad kodukohta tundma õppida ja seda eelkõige läbi põnevate ja mänguliste tegevuste, orienteerumise, metsaaluse vms koristamise jmt;
  • erineva teavitustegevuse tagamine ohutuse teemadel nagu nt kätepesu;
  • väikestes gruppides (1-5) erinevate projektitegevuste eeltööd ja korraldamine (nt pildistamine, filmimine juhul, kui noortel on võimalik kasutada oma tehnikat või seda pole vaja käest-kätte anda sest sellist tehnikat ei saa sageli desinfitseerida); 
  • sportlikud tegevused, mis ei eelda kehalist kontakti (nt disc-golf, vibulaskmine);
  • õueala (nt rannas) infopäevad ja uute projektide koostamised koos noortega sh uue viiruse tulekuks kriisiplaani koostamine;
  • õueala muusikaviktoriin, tantsuvõistlus, kunstilised tegevused (nt kriitidega tee peale joonistamine), foto-loodusjaht jmt. 
Kuna tekkinud olukord on kõikidele osapooltele uus ja järgmiste sammude planeerimine on keeruline, arutasid spetsialistid ka teemal, kuidas järgmisel korral, kui olukord peaks eskaleeruma, paremini valmis olla. Peamiste märksõnade ja teemadena toodi välja järgmist:
  • digipädevuste jätkuv arendamine;
  • riiklik rahaline tugi vahendite soetamiseks, et teha kvaliteetset nutikat noorsootööd üle Eesti);
  • järjepidev e-noorsootöö keskkondade kasutamine ja sisu arendamine;
  • piirkonna noorte andmebaasi ja/või ühise veebikeskkonna loomine, kus saab noortele saata otse infot ja pakkuda neile võimalusi ka üks-ühele vestelda;
  • keskuses olevate hügieeninõuete reeglite ülevaatamine (nt koristamises jms) ja noorte ohutusalaste käitumismustrite muutmine;
  • mobiilse ja kutsuva noorsootöö meetodite arendamine ja meeldetuletamine;
  • noorte veebikäitumise analüüs ja õppima tundmine, et vastata kiiremini noorte tekkivatele vajadustele; 
  • üleüldine eriolukorras toimuva noorsootöö analüüs ja sellest õppimine;
  • noorsootöö võimaluste jätkuv pakkumine ka siis kui maja on kinni (virtuaalkeskkonnad, kontaktina eelkõige individuaalne töö);
  • eriolukorrast õpitu alusel keskuste kodukorra ülevaatamine ja täiendamine;
  • tihedate kontaktide jätkamine teiste noorsootöötajatega antud teemal;
  • veebinaride jätkuv kasutamine noorsootöötajatele erinevate teadmiste ja oskuste saamiseks. 
Kokkuvõttes võib välja tuua, et noorsootöötajad küll kohandusid eriolukorraga kiiresti ja loovalt ning võtsid kasutusele erinevaid kanaleid ja meetodeid, et olla endiselt olemas noorte jaoks, on eriolukorrast väljumisega veel mitmeid küsimusi ja rohkelt teadmatust, mis tuleb lahendada koosloomes noorte, omavalitsuse ja riiklike suunistega. Noorsootöötajad on teadlikud, et töö peale eriolukorda erineb varasemast ja seega on mitmeid tehnilisi ja ressursilisi küsimusi, mida noorsootöötajad üksi lahendada ei saa. Selleks on vajadus olla pidevalt kursis riigis ja valdkonnas toimuvaga ja hoida jätkuvat avatud arutelu KOViga. 

Veebinarist on valmimas täpsem juhend noortekeskustele. Hoiame teid selle arenguga kursis. 

Aitäh veelkord veebinaril osalejatele ja oleme terved!


esmaspäev, 4. mai 2020

Heidi Paabort - Eesti ANK edastas omapoolse sõnumi presidendile

8. aprillil 2020 toimus Eesti ANK ja ENL veebikohtumine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidiga. Eesti ANK poolt osalesid kohtumisel Noortegarantii tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, kvaliteedijuht Kerli Kõiv ja Saaremaa Noorte Tugila noorsootöötaja Lii Vanem. Eesti ANK andis edasi kolm peamist sõnumit ja teemat. 

Noored, kes ei õpi ega tööta, hetkeolukord ja toetamine
Esimese teemana anti ülevaade noorte olukorrast, kes ei õpi ega tööta. Toodi välja, et võrreldes märtsi algusega noorte töötuks registreerimise % vaikselt tõuseb. Kuna e-õpe ei sobi kõikidele noortele siis või tekkida oht, et noored ei läbi õppekava ja tuge vajavate noorte arv kasvab hüppeliselt. 

Kohtumisel tutvustati toimivat Euroopa Liidu soovitust Noortegarantiid ja Noortegarantii tugisüsteemi, mis mitme valdkonna koosmõjul on aidanud kaasa noorte toetamisele ja haridusse või tööturule jõudmiseks. Selgitati, et analüüsid ja statistika näitavad, et mitme valdkonna koosmõjul ollakse tulemuslikumad. Nimetati ka noorsootöös toimivaid tugiteenuseid nagu Noorte Tugila ja Tallinnas Hoog Sisse. 

Kohtumisel toonitati, et näiteks tänase Noorte Tugila (37s KOVis) ressursside ja tekkiva koormuse vaatest ei pruugi riigis olla võimalused piisavad, et tagada üle-eestilist tuge kuna see sõltub suuresti omavalitsuse prioriteetidest ja piirkonna erinevate teenuste olemasolust, mis omakorda ei pruugi hetkel olla vastavuses eriolukorrast tulenevate vajadusega. Sel põhjusel on riigi jõulisem tugi nii noorsootöösse kui ka antud teemasse (sh ESF toetus uuel programmiperioodil) väga oluline. 

Noortekeskuste olukord ja väljakutsed
Teise teemana anti ülevaade noortekeskuse olukorrast, tuues välja, et noortekeskuste jaoks on oluline toimida tekkinud olukorras operatiivselt ja noori toetavalt. Toonitati, et see kriis on noortele elu üks kujundavaid kogemusi, kus noored jälgivad, kuidas nende vanemad, linnad, koolid, asutused ja valitsus käituvad. Siin on väga suur ja oluline mõjutus väärtuste ja usalduse muutusele. Kuivõrd jäävad noored tekkinud olukorra kogemuse toel usaldama riiklikke ja kohalike omavalitsuste institutsioone noorte toetajatena. 

Murekohtadena toodi välja, et üldjuhul riigi poolt haridusvaldkonnale loodud tasuta virtuaalõppekeskkonnad ei ole noortevaldkonnale tasuta kasutamiseks, samuti ei ole olnud siiani tehniliste vahendite tugi noorsootööle olnud märkimisväärselt suur ja piisav. Lahendusena nähti vajadust noore formaal- ja mitteformaalõppe võimaluste terviklikumat ja sarnasemat toetust riigi poolt. Samuti toodi välja, et on vajadus täiendavate programmide järele, mis aitavad noortel peale kriisist väljumist taas aktiveeruda positiivsete ja toetavate tegevuste kaudu noortekeskuses (sotsiaalsete oskuste tugiprogrammid, eneseregulatsiooni ja enesejuhitud programmide elluviimine).

Noorsootöö hetkeseis
Kolmandaks tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust, kelle poolt on valminud kohalikele omavalitsustele juhend, kuidas oma tööd parimal moel eriolukorras korraldada ja eriolukorra leht. Anti ülevaade valdkondlike esindusühingute rollist, kes toetavad oma liikmeid mitmete toetavate tegevustega nagu olukorra kaardistamine ja analüüs, temaatilised igapäevased veebinarid, juhendid, individuaalne nõustamine jpm. Välja toodi ka mõned murekohad nagu noorsootöötajate töökohustuste muutumine (nt patrullimine), kõikide tegevuste kolimine virtuaalsetesse keskkondadesse, mistõttu ei jõuta kõikide noorteni, tööaja muutus, töötasud ja hirm majanduslanguse tõttu valdkonna vähesem toetamine tulevikus ja töökoha kaotus. Anti teada, et valdkonna valmisolek eriolukorrast väljumiseks on tekkimas, milleks koostatakse tegevusplaane, samas on nende täitmiseks tulevikus oluline nii riigi kui ka KOVi poolne tegutsemine ja kinnitus, et valdkond on vajalik ning selleks jätkata valdkonna prioritiseerimist, rahalist toetamist ja osades tegevussuundades suuremas mahus, kui enne. Toonitati, et on näha, et noorte vajadus individuaalse toe ja mitmete teiste toetavate sotsiaalsete oskuste programmideks on kasvav. Sel põhjusel tekib suurem vajadus ka spetsialistide järele. 

President tänas esmalt noorsootöö valdkonda suure panuse eest noorte toetamisel, selgitas Eesti planeeritavaid samme eriolukorraga kohanemisel ja väljumisel ning andis omalt poolt lubaduse saadud sõnumeid nii otsustajatele kui ka üldsusele kommunikeerida. 


neljapäev, 16. aprill 2020

Noortekeskuste visioonikohvik "Avatud noorsootööst peale kriisi"

Eesti ANK korraldas 9. aprillil noortekeskuste visioonikohviku "Avatud noorsootööst peale kriisi", mille eesmärgiks oli jagada omavahel kogetut ning üheskoos mõelda, mida sellest perioodist kaasa võtta.

Ligi 70 spetsialisti arutasid peamiselt kolmel teemal:
  1. avastused kriisi ajal enda kohta igapäevases töökorralduses;
  2. kriisi mõju avatud noorsootöö põhimõtete elluviimist;
  3. mida uut võtame oma töösse kaasa peale kriisi. 
Spetsialistid tõid välja, et üldine organiseerimisvõime on väga hea, digipädevused on kiires tempos arenenud kuid ajaplaneerimine on keeruline ja töökoormus on suurem kui varem. Olukord on tekitanud vajaduse valdkonna piire ületama ehk noorsootöötaja roll on osaliselt muutunud. Noorsootööd märgatakse ja väärtustatakse rohkem ja see toob kaasa hea tunde.

Suurim kriisist tulenev mõju on spetsialistide arvates avatud noorsootöö põhimõtete elluviimisele. Väljakutsed seisnevad peamiselt neljas teguris- kättesaadavus, ligipääs, kvaliteet ja tegevuse mõtestatus. Spetsialistid tõid välja järgmist:
  • Kahjuks pole kõik sihtgrupid kaasatud, kuna võimalused pole regionaalselt kõigile kättesaadavad noorsootööst mitteolenevatel põhjustel.
  • Paljudel noortel pole telefone ega arvuteid sh digitaalsetel tegevuskeskkondadel võib olla vanusepiirang.
  • Digiõpe koolides on suurendanud tehniliste vahendite kasutamist, mis omakorda toob noortele nutika noorsootöö kasutamise puhul kaasa liigpika digiekraanide kasutamise kestvuse päevas. 
  • Nooremate noortega (alla 12) on tekkinud infosulg, kuna on katkenud side (kui just lapsevanemad ise ei võta aktiivsemat rolli). 
  • Rohkete sotsiaalmeediakanalite kasutamine on näidanud, et pigem valida vähem aga teha tegevusi kvaliteetselt. 
  • Kogukonnas on vajadus suuremale teavitustööle, mis on avatud noorsootöö, et oleks üheselt mõistetav ja kvaliteetne. Mida teadlikum on kogukond noortekeskuse tegevusest ja võimalustest seda paremini saab kontakti noortega. 
  • Mida mõtestatum oli nutika noorsootöö tegevus, seda paremini ja kiiremini see virtuaalkeskkondades levis ja noored osalesid aktiivsemalt. 
  • Kriis suurendas vajadust ühiskonnas toimuva tõlgendamist noortele. 
  • Ümberlülitus jättis kõige vähem aega tegevusi noortele tagasisidestada, mis samas nädalast nädalasse vaikselt paranes. 
Positiivsete näidetena toodi lisaks välja, et lapsevanemad on varasemast aktiivsemalt kaasatud, kuna osalevad näiteks koos lapsega noortekeskuse loodud väljakutsetes.

Arutelu, mis keskendus eelkõige sellele, mida uut nad peale kriisi oma töösse kaasa võtavad, toodi välja järgmist:
  • Nutikas noorsootöös osalemine on loonud uusi võimalusi noorte vaba aja sisustamiseks ja neid tegevusi tuleb jätkata.
  • Nutika noorsootöö jätkamine võimaldab rohkematel saada osa noorsootööst ja toob juurde uusi noori. Arvastama peab siinjuures aga ealisusest tuleneva ligipääsuga.
  • Noorsootöötajate pädevused ja julgus kasutada digi-vahendeid ja keskkondi on suurenenud, mistõttu tuleb jälgida, et on olemas ligipääs e-keskkondadele, mille kaudu saavad noorsootöötajad oma ideid rakendada.
  • Vajadus staatilisema igale eagrupile toimiva e-noortekeskuse keskkonna järele, mis oleks kohandatud noorsootöö teostamiseks.
  • Nutika noorsootöö suurem pakkumine piirkondades, kus üldises plaanis on noortel vähem tegevusi, aitab tõstab noorsootöö kvaliteeti, sest võimalusi noortele on rohkem. 
  • Jätkata digitaalseid võrgustikukohtumisi internetis, sest on aja- ja asjakohane ning hoiab kokku ressursse. 
  • Tuleb jätkata noorsootöötaja rolli selgitamisega kogukonnas.
  • Tuleb jätkata netipõhist statistika kogumist, mis annab suunised, mis töötab ja mis mitte. 
  • Noorsootöötaja kutsestandard vajab ülevaatamist, sest noorsootöötaja roll, mida nt kriisiolukorras tuli kanda ei ole üheselt tõlgendatav ja leitav kutsestandardis. 
  • Virtuaalne töökeskkond, kui töötamise vorm peab selgemalt kajastuma töökorralduses sh kuidas seda tööd kirjeldada ja mõõta. Lahendus on Logiraamatu teadlikum kasutamine töö kirjeldamisel ja noorteni jõudmisel. 
  • Virtuaalne töökeskkond ja töötamise vorm peavad kajastuma ka töökorralduslikes dokumentides, et töö kirjeldus ja tulemuslikkus oleksid asutusesiseselt kokku lepitud.
  • Suurem julgus peale kriisi kasutada virtuaalset ja nutikat noorsootööd uute noortega kohtumiseks.
  • Koolituspäeva vms eemaloleku ajaks saab veebi üles panna/ette valmistada noortekeskuse päeva ja töö käib ka siis kui maja lukus.
  • Tasakaalu leidmine nutika noorsootöö ja silmast silma kontakttöö vahel. Mõlemad on olulised. 
  • Iga uus asi on unustatud vana - suhtlemisel on uus tähendus!


Suur suur tänu noorsootöötajatele, kes igapäevaselt panustavad meie noortesse.

Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

Olgem hoitud ja terved!

neljapäev, 9. aprill 2020

Annely Reile - 10 soovitust kuidas jõuda noorteni!

Siin on 10 soovitust, kuidas MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötajad noorteni eriolukorras jõuavad.
  1. Võta noorega ise otse ühendust ja anna märku, et sa ei ole puhkusel ja vajadusel saab ta sinu poole pöörduda.
  2. Kui saad noorega kontakti, siis pühenda oma aega talle ja ole huvitatud, kuidas tal läheb ning mis tekitab raskusi. Jagage omavahel kogemusi ja arutlege tuleviku üle. Võimalusel toeta noort koolitööde tegemisel, kui sul on piisavalt oskusi.
  3. Liitu noortele suunatud FB gruppidega ja anna endast seal märku, et oled olemas. Eriti hea, kui saad juurde lisada ka täpse aja, millal sinuga saab internetis ühendust. Jaga seal neile suunatud ning olulist infot.
  4. Jälgi noorte postitusi ja reageeri nendele vastavalt vajadusele, võimalusele ja sobivusele. Huumor käib asja juurde ja korrale kutsumine on igati OK.
  5. Tee noortele ettepanek luua noortekeskusele nutitegevuskava. Nii saad hea sisendi selleks, mis just neid huvitab.
  6. Kutsu noori osa võtma erinevatest väljakutsetest ja võta ka ise neist julgelt osa või lase noortel endale väljakutse esitada. Auhinnaks Tellitoit.ee mõnus lõuna koju kätte 😉
  7. Ole noortega samas sotsiaalmeedia infoväljas – küsi noortelt, mis äppe nad kasutavad, ole seal ka ise olemas – postitused, küsimuste küsimised, videote ja live'de tegemine.
  8. Kui kohtad tänaval/poes oma noori, siis hoia 2 m vahet, aga ütle neile, et sa igatsed väga nendega noortekas koos olemist, kuid anna neile ka teada, et sind saab kätte hetkel internetis.
  9. Võta kokku kogu oma julgus, kui seda peaks vaja minema, ja tee üks lahe IG või FB noorsootöötaja LIVE.
  10. Kui ideid napib, siis konda teiste noortekeskuste kontodel ja ammuta sealt ideid, keegi ei pane pahaks 😊

kolmapäev, 8. aprill 2020

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus eriolukorra ajal

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga Eestis ei korralda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus kokkusaavaid koosolekuid jt üritusi vähemalt 1. maini 2020 või kuni olukorra lahenemiseni. Kõik kohtumised lükatakse kas edasi või korraldatakse digivahendite toel.

Eesti ANK üldkoosolek toimub 26. mai 2020. Oleme ette valmistamas üldkoosoleku toimimist e-koosolekuna. 

Allolevalt lingilt leiad nii ametlikke juhiseid Haridus- ja Teadusministeeriumilt, infot meetmetest noortevaldkonna heaks, abimaterjale kui ka praktilisi nõuandeid nutika noorsootöö varamust.

Toimunud on zoomi keskkonna kaudu Eesti ANK liikmetele mitu toredat kohtumist:
Nutika noorsootöö kogemuskohvik I ja II ning Veebiseminar noortekeskustele - "Kuidas eriolukorraga suhelda noore ja lapsevanemaga."


Eesti ANK korraldas 17. ja 25. märts oma liikmetega Nutika Noorsootöö Kogemuskohviku, mille eesmärgiks oli omavahel jagada praktikaid ja saada üksteiselt inspiratsiooni ning tuge meie praeguses kriisiolukorras.

Teisel kogemuskohvikul arutleti noorte vajaduste üle ning kuidas noorsootöötajad saavad neile toeks olla, mis tehtud ja mis plaanis teha. Selgus, et hetkel vajavad noored kõige rohkem tuge, ärakuulamist, kannatlikkust ja mõistmist ning olukorra selgitust neile mõistetavas vormis. Tutvustati kasutuses olevaid meetodeid, mis on üle Eesti noortekeskustes väga mitmekülgsed ja noortepärased ning noored on hakanud neid aktiivselt kasutama.

Noorsootöötajad on noorte jaoks sotsiaalmeedias nähtavad. Kasutusele on võetud videokõned, avatud digi-noortekeskused, igapäevased väljakutsed, instagramid, jagatakse lugemis-, filmi- jne soovitusi jne. Selle kõige tegemiseks kasutatakse erinevaid keskkondi skype, zoom, padlet jne.


Jagati ka kogemusi koostööst kohaliku omavalitsusega ja kuidas noorsootööasutustega infot jagatakse. Selles osas on erinevusi. On neid, kes tegutsevad täielikus koostöös KOViga ja on ka neid, kus omavaheline suhtlus on minimaalne. Kindlasti on noortekeskused tugev partner ka kogukondlike tegevuste korraldamisel. Kuna tegemist oli teise sellise veebikohtumisega, siis jagati ja analüüsiti ka seda, kuidas nädal möödunud on, mida ja kuidas kasutusele võetud ja kuhu on jõutud.

23. märtsil toimus veebiseminar noortekeskustele - “Kuidas eriolukorraga suhelda noorega ja lapsevanemaga”. Nõuandeid jagas Peaasi.ee kliinilise psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

5 sammu, mida meeles pidada nõustamisel:
  1. hinda riski ja ohtu;
  2. kuula (hinnangutevaba kuulamine);
  3. anna kindlustunnet ja tuge;
  4. julgusta professionaalset abi otsima;
  5. julgusta eneseabivahendeid kasutama (lõõgastusvahendid).

teisipäev, 7. aprill 2020

Heidi Paabort, Kerli Kõiv: Noorte Tugila töö eriolukorra ajal

Noorte Tugila on eriolukorrast tekkinud väljakutse vastu võtnud ja toimetab noortega igapäevaselt erinevaid virtuaalkeskkondi kasutades. Logiraamatu alusel on näha, et märtsis on meieni jõudnud üle 200 noore, sest vajavad tuge tekkinud olukorrast arusaamiseks, mõtestamiseks ja lahenduste leidmiseks. Iga tugila on kinnitanud, et püüab teha valdkonnas oma parima, et noorte jaoks olemas olla ning leida just noorte vajadustele ja võimetele vastavad kanalid nende toetamisel.

Suur osa spetsialiste on liikunud noorte leidmiseks ja toetamiseks sotsiaalmeedia kanalitesse. Kuna ka varasemalt on tugilad mobiilse noorsootöö tõttu noortega kohtunud virtuaal-keskkondades, ei ole töö spetsialistidele täiesti uus ja ootamatu. Enamus kasutab oma tööks Facebooki gruppe, Messengeri ja ka näiteks Instagrami Direct Messages võimalusi. Lisandunud on mõned uued suhtluskanalid nagu Wire, Signal, Discord. Jätkunud on ka e-kirjade kaudu suhtlus ja kasutatakse aktiivselt helistamise võimalusi sh videokõnesid (nii Skype kui ka Zoom keskkondi).

Noorte Tugilad on kaasatud ka tänavatöösse. Mitmed tugilad koostöös KOV spetsialistide või Politsei- ja Piirivalveametiga patrullivad tänavatel, et kaardistada noorte kogunemiskohti ja anda noortele teada, miks hetkel tuleb püsida kodus ja mitte koos sõpradega aega veeta. Lisaks suheldakse kriisikomisjonidega ja jagatakse erinevatele osapooltele noortetööga seotud ekspertiisteadmisi. 

Lähiajal selgub, milline mõju on eriolukorral Eesti majandusele ja sellest tulenevalt ka Noorte Tugila programmile. Noorte Tugilasse jõudnud noorte mured on järjest keerulisemad. Töökoha kaotus või hirm kaotada, õppimise katkemine töökoha kaotuse tõttu, koolist väljalangemise oht distantsõppe tõttu, ärevushood teadmatuse eest, lähedase kaotus või hirm selle ees jmt. 

Noorte Tugila spetsialistide toetamiseks on toimumas Eesti ANK poolt mitmeid veebiseminare, jagatakse nõu ja soovitusi, milliseid digitaalseid kanaleid kasutada. Lisaks jagatakse noortetööga seotud oskusteavet, et olla valmis esmatasandi nõustamiseks teemades, mille on toonud lauale eriti teravalt just eriolukord. Toimunud on näiteks vaimse tervise teemaline veebiseminar, neljapäeval õpetatakse sotsiaalmeediat kasutama ja reedel on toimumas veebiseminar leinanõustamise teemal. Oma mõtted ja soovitused annab edasi Jõgevamaa tugila spetsialist Maire Püss. Maire on koolitatud leinanõustaja. Leinanõustamine on mõeldud toetamaks inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Veebinaril antakse edasi esmased mõtted, mida noortekeskuse spetsialist võiks teada sh kontaktid, kus noor saab juba põhjalikumat tuge.


Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu poolt algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on nt töö kaotanud või koolist lahkunud noortele võimalikult kiire naasmine ühiskonnaellu. Tegevuste elluviimist rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.