kolmapäev, 27. november 2019

PickUp Briti eri: Põhja-Tallinna Noortekeskus "Maatriksisse sisenemine"


Projekti eesmärk oli anda noortele uusi teadmisi, selleks tuli renoveerida noortele oluline arvutiklass, et see vastaks visuaalselt ning ohutuselt tänapäevastele standarditele. Projekti tegevustega said noored omandada ka uudseid  kogemusi ja koostööd. Näiteks õppisime koos, kuidas teha erinevaid ehitustöid, püüdes muuta meile väga olulist ruumi paremaks. Ja nüüd see on parem.

Idee tekkis läbi vajaduste, noored andsid juba aastaid teada, et meie noortekeskuse arvutiklass on halvas korras ning vajab renoveerimist ja muutmist. Arvutiklass on noorte seas tähtsal kohal ja pakkusime välja teha arvutiklassis vajalikud muudatused ise. Seejuures saame kõik omandada kasulikke kogemusi ning muuta omavahel koostööd paremaks.

Eesmärgi täitmiseks viidi ellu järgnevad tegevused:
1. Ruumi ülevaade, et kuidas midagi teha saaks ning planeeringute koostamine
2. Vajalike materjalide ja vahendite nimekirja kokkupanek 
3. Poes käik (lisaks veel mitmel korral)
4. Ruumi tühjaks tegemine ja vana vaiba eemaldamine
5. Seinte värvimine (alusvärv + põhivärv ehk hall) 
6. Ruudustiku pinna tegemine seintele – teibiga piirjooned ning seejärel värvimine (must ja punane)
7. Muudatuse tegemine (jätsime 2 seina valgeks, et ühele saaks näidata projektoriga pilti ning teisele seinale pakkusime kõigile noortele teha oma käega või stencili tehnikas värvilisi pilte) 
8. Seinte dekoreerimine – stencil tehnikaga erinevate arvutimängude logode joonistamine seinale noorte poolt
 9. Uue vaiba paigutamine (lõikamine, pinguldamine, liimimine)
10. Laudade ja mööbli tagasi paigutamine
11. Arvutite paigaldus, koristamine ja led-valgustusriba paigaldamine

Kui esmalt projekti ideed „Maatriksi“ kohta arutasime, kujutasin, et ruum tuleb täiesti must ja sellele on joonistatud roheliselt erinevad koodid (binary code), aga koos noorsootöötajatega plaani läbi arutades jäi peale idee teha ruumi ruuduline muster punase ja mustaga. See sobib väga hästi. Arvame, et üldiselt projekti eesmärgid õnnestusid – ruum sai lõpuks valmis ja saime erinevaid kogemusi ja tegevusi mida teha. Me kõik kasutame arvutiklassi üsna palju ja oli oluline ka lubada kõikidel arvutiklassi kujundada isegi kui see ei näe välja nagu esialgselt tahtsime. Samas saame seda ka tulevikus veel muuta kui tahame.

Noorsootöötajate vaatevinklist esines mõningaid probleeme – plaanid muutusid mitmel korral ja aitasime leida olukordadele paindlikumad lahendused, näiteks ei suutnud me püsida algses ajagraafikus ehk ruumi renoveerimisega seotud tegevused algasid hiljem ning kestsid 3 kuud. Osa aega läks muidugi suve nahka – noortekeskuse tegevused toimusid vahepeal rannas ja hoone oli suletud, puhkuste ajad jne. Plaanide osas muutsime projekti lihtsamaks – mõtlesime alguses arvutid paigaldada edaspidi lakke, ehitada ka raam nendele, kuid selgus, et lagi ei ole võimeline arvuteid hoidma ning see läheb liiga kalliks, kuna vajasime seejuures pikemaid kaableid kümnele arvutile. Sellegipoolest arvan, et tegime ära suure töö ja kiitus noortele sinna oma panust andmast! 

Saime päris palju uusi teadmisi, eelkõige praktilisi kogemusi ruumi renoveerimise osas, mida varasemalt ei olnud saanud. Arvan, et samal ajal paranes meie koostöö teiste noortega ka töötajatega ka, sest kõik tegelesid ühe arvutiklassi ehitamisega, ja saime näiteks seda oma tehtud piltidega kujundada, aga samas ei tahtnud ka seda koledaks teha.

Ruum ideaalne päris ei ole, aga oleme tulemusega pigem rahul ning ei oska öelda, mida saab teinekord paremini teha. Arvan, et tegelikult läks halvasti ka see, et vahepeal suvel ei käinud noortekas ja seega ei saanud ka alati projektis abis olla ja tegevused venisid seetõttu ka pikemaks. Samamoodi ei olnud meil võib olla samasugune nägemus ja oleksime saanud teha rohkem kohtumisi koos, et rääkida läbi, millised maalingud täpselt teeme. Aga nii on ka normaalne nagu praegu on. 

Arvutiklassi võib veel täiendada ja kujundust muuta, näiteks ei meeldi kõik maalingud, mõni on läinud valesti ja mõned lahedad pildid on veel puudu. Võiks juurde teha näiteks Rick and Morty, midagi ka Matrixist, näiteks rohelised koodid või mingid valemid. 

Hetkel on Põhja- Tallinna noortekeskuses juba alanud uus projekt, mis on samuti seotud arvutiklassiga. Nimelt korraldab noortekeskus koostöös Kesklinna ja Kristiine noortekeskusega nutiprojekti GiTGuD: e-spordimängud, mille raames hakkavad noored võistkondades üksteise vastu arvutimängudes võistlema. Hetkel keskendume nüüd arvutimängudele, mida mängitakse just selles ruumis, mida noored suve jooksul ise ehitasid ja kujundasid. See kannab seega endaga suurt tähendust ja väärtust.

Õppisime kogemusest, et tuleb tihedamini kohapeal käia, sest projekti tegevused venisid pikemaks, kuna ei saanud alati kohal käia. Arvan seega, et aja planeerimist tuleb teha paremini ja selle peale rohkem mõelda. Vahepeal tuleb ette ootamatuid asju, näiteks olid värvide kogused valed ja värv sai otsa enne kui jõudsime lõpuni teha või poest saime vale koodiga värvi ja lahendasime olukorra koos noorsootöötajate ja juhatajaga ja leidsime noortekeskuses vanad värvid üles.  

Meie projekti tulemusel paranes ruumi olukord, see näeb nüüd parem välja. Tean nüüd rohkem, mida kuidas teha. See oli huvitav ja vajalik kogemus.     

Noorsootöötajate hinnangul sai ruumi füüsiline ja visuaalne olek sai uuenduse (heas mõttes). Oli vahepeal isegi huvitav kogemus, et noored väljusid oma mugavusstsoonist ehk kui tavaliselt tulid niisama arvutis aega veetma, siis suvel seda võimalust väga polnud ja tulid hoopis seinu värvima ja noored olid kuidagi rahulikumad ja oli näha, et neil oli ka huvitav. Võimalusel noored tegeleksid hea meelega veel erinevate renoveerimistöödega, sest osad meie noored õpivad ehitust, elektrit ja muid teemasid ning reaalne praktika on parim õpik.

Meie noortekeskust külastab nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid noori. Tegelikult on noortel päris mitmeid ühiseid huvisid kultuuritaustast hoolimata ja seetõttu ka arvutiklassi renoveerimine täitis noortele ühist eesmärki ja mõlemad pooled osalesid projekti tegevustes ja omandasid uusi kogemusi. Ruum ei ole väga suur, mistõttu ei mahtunud me ühel ajal töid teostama, kuid väiksemates seltskondades käidi ruumi näiteks tühjaks tegemas, värvimas, maalinguid tegemas, vaipa paigaldamas, koristamas jne. 

Projektis osales kokku 40 noort ja 5-10 noort, kes jäid märkimata. Eesti keelt emakeelena kõnelevaid noori osales 20, vene keelt kõnelevaid noori 20.  

Koostöö pigem õnnestus, sest saime kõik ise tehtud. Koostöö sujus, sellega, et aitasime üksteist. Kes värvis ühte seina, kes teist jne. Need tegevused olid huvitavad ja päris lõbusad.

Oleksime saanud ise aktiivsemalt kaasa aidata, kuna ei olnud suvel nii tihti alati noortekas ja oleksime ka võinud teisi noori ka ise appi kutsuda. Erinevast rahvustest noored teevad ka edaspidi ikka koostööd.

Kogukonda kaasasime sellega, et rääkisime ja suhtlesime kohapeal teiste noortega, sest nad käivad ka arvutiklassis tavaliselt. Kui rääkida noortele, siis tundus see kõige parem viis neile öelda, mida arvutiklassiga teeme ja kutsuda neid ka. Noorsootöötajad aitasid ka noori leida ja neid kutsuda remontima. Päris paljud noored tegid ka maalinguid arvutiklassi seintele ja nüüd on seal mitmeid tuntud arvutimängude logosid või nimesid.

Me saime ise teha arvutiklassi ja noored said ka uusi kogemusi, näiteks kuidas värvida seina. Tegime kõik kindlaid tegevusi ja kõik nägid, kuidas midagi algusest peale üldse teha, näiteks sein oli alguses valge, siis tegime teibiga ruudud ja värvisime neid ümbert ja siis seest. Samuti toimus palju omavahelist suhtlemist samal ajal kui värvisime. Tore oli ka see, et oli teistsugune tegevus, mida noored suvel tegid arvutis olemise asemel ehk ehitasime arvutiklassi.

Kogukond abistas meid ja meie abistasime neid seega olime üksteisele toeks.

Tagasiside kogukonnalt oli hea. Saime uusi kogemusi ja nüüd meeldib arvutiklass kõigile palju rohkem. Me ise tahame seda veel natukene muuta tegelikult. 

Jaa, meil on olemas ka lisakogemused juhul kui elus võib minna halvasti. Näiteks oskavad paljud noored nüüd seinu ka edaspidi värvida kui vaja oma kodu ehitada.

Õppisime kuidas teha erinevaid ehitustöid, näiteks värvida seinasid ja mida peab enne seda üldse tegema ja kuidas planeerima. Panime ka esimest korda elus sõbraga koos arvutiklassi vaiba maha (liimisime põranda külge). Tegime kõik ise, isegi valgusteid vaatasime ja otsustasime panna led-valgustite riba seinale. 

Saime uuteks oskusteks läbi projekti koostööd teistega ja sai teadmisi kuidas ajaliselt planeerida üksteise aega.

Transporti oli vaja ainult poeskäikudel ja sellega aitas meid juhataja, kelle autoga käisime poes. 

Täitsime koos töötajate abiga aruandeid ja eelarve tabelit. Nad aitasid dokumente teha ja aru saada. Rahaliselt pidi kõik olema täpselt ja planeerima pidi ka.

Probleeme lahendasime nii, et küsisime abi nii palju kui saime. 

Saime uusi kogemusi ja nüüd teame, et oskame ja saame neid tulevikus uuesti kasutada. Näiteks tean, et oskan nüüd kodus remonti ise teha. Sain suhelda teistega ja õppida teistelt ka. 

Usaldusväärsus ja kohusetunne arenesid pika aja jooksul. Vahepeal ei käinud noortekas, kuigi pidime alguses ruumi juba augustiks valmis saama. Ja pärast hakkasime käima rohkem ja tegime arvutiklassis erinevaid töid. See oli tore, et noorsootöötajad aitasid ja vahepeal kutsusid niisama noori ka ruumis seinasid värvima või teipi kleepima. See oli pikk töö, aga tulemus väga hea. Vahepeal veetsime ka toredalt aega koos projekti meeskonnaga ja oli lõbus. Põhiline oli see, et saaksime ka arvutiklassis tegevused tehtud, sest muidu ei olekski saanud seda valmis. See aitas meil tegevusi lõpuni viia. Eriti lahe oli see, et saime ise vaipa panna ,sest keegi polnud noortekas varem vaipa ise põrandale pannud. 

Arvame, et soov õppida/arenemisvõime pigem arenes. Hetkel kohe ei taha midagi uut teha, aga ideid on küll ja näen, et neid saab noortekas teha. Teistega koos õppimine on päris hea, sest nii on parem ja siin sai ka kohe ise järgi proovida. Nüüd tean, et oskan isegi vaipa põrandale liimida. 

Meil on rohkem julgust ennast väljendada, konflikte lahendada, ennast analüüsida ja tean, et ma ikka oskan ka mõnda asja teha ja saan teistele näidata, et nemad ka õpiksid ja oskaksid. Konflikte väga polnud, saime hästi läbi ja leidisme koos lahendused kui oli vaja. Kõik praktilised tegevused olid mulle huvitavad. 

Meie emakeel on vene keel ja kirjutamine oli eesti keeles raskem, aga tegime seda kõik koos ja parandasime. Kuigi võttis palju aega. Arvan, et peame veel harjutama. Eelarve tabelit oskasin teha, aga valemeid enam ei mäletanud. Lisasime koos Marisega valemi ka.

Eelarve planeerimine on väga oluline. Noorsootöötajad aitasid arvutada, palju on värvi vaja, aga meil läks ikkagi midagi valesti ja tuli välja, et alguses jagus värvi, aga hiljem jäi ikkagi puudu ja ükskord saime poest üldse vale värvi. Pidime leidma lahendused. Õppisime, et eelarvega peab olema täpne. 

Matemaatikat õppisime nii, et arvutasime arved kõik kokku, kasutasime kalkulaatorit.

Kui ruumi kujundamine sai valmis, siis panime praktiliselt ise kõik arvutid tagasi ka ja vedasime kaablid nii, et need ette ei jääks teistele ja installisime vajalikud programmid ja mängud ka. Sotsiaalmeedias aitasid noorsootöötajaid postitusi teha, aga tegime neid koos ja pilte ka. Nii arenesid meie tehnoloogilised oskused.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.





PickUp – Briti eri: Kunda „Aprillis liigu südamest!“ ja liikumisõhtu „Jookse Südamest!“


Seadsime oma projektile kaks eesmärki – panna Kunda koolipere ja linnarahvas liikuma ja oma tervisest hoolima ning erineva tausta, keele ja kultuuriruumiga noored ühise eesmärgi nimel tegutsema, tehes seda sportlikult ja tervislikult.

Kogu projekti idee ja eesmärgid sündisid ühiselt – koolis oli aktuaalseks teemaks olnud vene ja eesti noorte klassi lõimumine ja koostöö, samuti noorte vähene huvi kehalise kasvatuse väliselt liikuda või sportimisest rõõmu tunda. Leidsime, et projektiga oleks meil võimalus n-ö kaks kärbest ühe hoobiga tabada. Projekti otsene tegevus oli seotud liikumisega – esitamise kooliperele väljakutse võimalikult palju samme koguda ning korraldasime linnarahvale ning kooliperele ühise liikumisõhtu „Jookse Südamest!“, mille tegi eriliseks Kunda tänavatest moodustatud südamekujuline rada. Kõike tegevused viidi ellu eesmärgiga kõik klassid ühise eesmärgi nimel tegutsema panna, koos liikuda ning kevadest rõõmu tunda.

Üldiselt saime projekti eesmärgid täidetud. Mõistagi esines probleeme ja tagasilööke, kuid kõik leidis lahenduse ning tundsime projekti elluviimisest rõõmu. Ülehindasime eeldatavat osalejate arvu ning planeerisime väljakutse perioodi liiga lühikeseks. Koolipere osalejate arv oli natukese väiksem, kuid liikumisõhtust võttis osa u 75 inimest vähem. Väljakutse perioodi keskele jäi koolivaheaeg, siis ilmselt sellel põhjusel langes ka osalemismotivatsioon ning pidime väljakutset pikendama mai lõpuni.

Projekt oli kindlasti meile hea kogemus, kuidas korrektselt asjaajamist korraldada, kuidas planeerida sündmusi lühikese ajaga ning seada tegevustele kaudseid eesmärke. Samuti kuidas sõna pidada ja pingelistes olukordades kiireid lahendusi leida (tuli nii mõnigi selline hetk korraldajatele ette). Võimaluse korral soovime väljakutse ja liikumisõhtu korraldamisega jätkata ka järgnevatel aastatel.

Projekti mõju oli märgata – osalejad ja korraldajad tundsid rõõmu ning võidu oma vanuseastmes saavutasid enim just kõrge mitmekultuurilisusega klassid, mis näitab, et ühine eesmärk seab hoolimata rahvusest noored koos tegutsema. Projekti sisulise poole jäime rahule – võitjad tundsid auhindadest rõõmu ning mõnegi õpilase või õpetaja läbitud sammude arv oli üpris kõrge. Korraldusmeeskonna seisukohalt, kus oli ka erinevast rahvusest noori, tekkisid koheselt arutelud, kuidas midagi teha – erinevast kultuuris tehakse asju teisti, mistõttu tuli leida n-ö kuldne kesktee, mis sobib kõigile. Täpset teisest kultuuriruumist osalejate arvu on keeruline välja tuua, kuid registreerimislehtedest ning koolist saadud andmetest lähtuvalt pakume selleks arvuks 60. Korraldajate silmis koostöö õnnestus.

Positiivse näitena võtsid kaks klassi ka lapsevanemad seiklusparki kaasa, mis aitas kaasa ka lapsevanemate koostööle ja suhtlusele. Kogukonda kaasasime liikumisõhtu näol, samuti oli partneriteks kohalik haridusselts ja seikluspark. Kogukond tundis erinäolisest liikumisõhtust rõõmu, saadud tagasiside oli positiivne. Kiidusõnu jagasid ka vallajuhid, spordiinimesed ja teised osalejad. Leiame, et juhtimisime sellega tähelepanu, kuidas linnaruumis lõbusalt liikuda ning oma tervisest hoolimisest piisab 4,2 kilomeetrisest südamekujulisest jooksust või jalutuskäigust.

Korraldajad on varasemast teadlikumad projektikirjutajad, aruannetes sõnaosavamad ning rahaplaneerimises täpsemad. Arenesid ka korraldajate kujundamisoskused – väljakutse ja liikumisõhtu kujundused said palju kiita. Projekt oli tore ning kindlasti kordaksime seda võimalusel uuesti! Projektiga kinnitasime endale, et mitteformaalne õpe (näiteks läbi projektikirjutamise) on sama oluline nagu näiteks matemaatika.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.



esmaspäev, 25. november 2019

PickUp – Briti eri: Raja Noortetuba „Mustvee pinks“


Projekti eesmärgiks oli noorte aktiivsemaks muutmine nii noortekas sees, kui ka väljas ja selleks oli meil vaja saada noortekasse spordiinventar. Noortekasse panime kokku pinksilaua, mis on väga populaarseks muutunud, selle taga veedame me kõige rohkem aega.

Noorteka tagahoovile panime välja jalgpalliväravad ja universaalse võrgu. Kui ilmad olid supper ilusad, siis olime enamus noorteka lahtioleku ajast ikka väljas. Õue mängudest oli meil kõige lahedam see, kui mängisime veepallidega. See oli nii, et panime veepallid vett täis ja siis viskasime need üle võrgu üksteisele nii, et pidime need püüdma suurte rätikutega. Üks lahedaid mänge oli ka see, et mängisime kambaga võrkpalli, aga mitte tavalise palliga, vaid mega suure rannapalliga.

Nagu me juba varem kirjutasime on meie lemmikuks kujunenud välja pinksilaud. See laud on toonud meile ka uue traditsiooni sisse. Nimelt me korraldame suuremaid pinksi turniire 1 kord kvartalis kindlasti. Loomulikult koos auhindadega. Juba järgmine suurem pinksi turniir on meil tulemas oktoobris.

Kui muidu oleme alati noortekasse sisenedes jooksnud võidu arvutite taha, siis nüüd ei ole põhjust joosta, saab ka kõndida kellel väga vaja sinna arvuti taha.

Kõige lahedam on ka see, et me hakkasime rohkem üksteisega suhtlema ja meil on loomulikult ühised huvid. Lauatennis ja esimene koht pinksi turniiril.

See oli üks lahe suvi, kus me ei olnud pidevalt arvutite taga. Meie puhul saame öelda et kõik õnnestus 100%-liselt. Me olime reaalselt väljas ja meile see meeldis. Kindlasti on lahe ka see, et me saame kasutada pinksilauda ka talvel, et see pole ainult suvel kasutatav. Kindlasti on meil plaanis ka jätkata ja teha veel nii mõnigi projekti, näiteks jätkuprojektina.

Kõige raskem oli vist see, et pidime mõtlema midagi sellist, mis meile kõigile meeldiks ja millest saaksid kasu kõik kes noortekas käivad. Ja see, et me otsustasime spordiinventari peale, oli üks parimaid otsuseid. Koos spordi inventariga ostsime noortekasse veel Monopoly, selle uuema variandi, mis on selle pangakaardiga. Otsustasime selle kasuks, sest see on üks meie lemmikutest mängudest ja mõtlesime et oleks lahe, kui meil oleks ka uuem versioon sellest. Muidugi me ei saanud mööda minna ka Playstationist, sest see oli eriti hea hinnaga ja komplektis on kaasas ka 20 mängu. See tähendab seda, et meil on jälle tükiks ajaks tegemist, mis on väga lahe. Ta on küll vana versioon ja võibolla pole mängud kõige parema kvaliteediga, kuid sellegipoolest on meil jälle midagi huvitavat teha, kui akna taga on külm ja pime.

See projekt õpetas meile seda, et on vaja üksteisega suhelda ja välja selgitada meie huve ja ainult nii me saame leida midagi sellist, mis meile kõigile meeldiks ja mida me tahaksime üheskoos teha. Muidugi ka see, et me peame tähtaegadest kinni pidama ja tegema õigeaegselt aruande. Seda projekti tehes tegime endale kausta, kus on meil kõik meie paberid, mis on seotud projektiga, isegi meie mõtted, mis olid alguses ja seda on nii lahe lugeda, et mida me kõik sinna kokku kirjutasime. Kuna meil oli ka kindel summa, mille eest saime vajalikud asjad osta, siis pidime ka seda koguaeg jälgima. 
Meile tundub, et me saime projekti läbi viimisega väga hästi hakkama. Kindlasti on meil plaanis ka edasi sellistes projektides osaleda ja hoiame kindlasti oma mapis kõik projektid alles. Siis on meil hea järgmine kord vaadata, et mida me kunagi tegime ja kuidas oleme ise arenenud neid kirjutades.

Selle projekti kirjutamisel aitas meid meie noorteka noortejuht, ta oli meile suureks toeks ja muidugi ka tõlgiks. Kuna me panime plaani kirja vene keeles ja siis hakkasime tasapisi seda teksti tõlkima. Nii et võiks öelda, et me saime ka natuke eesti keele tundi. Üks lahedamaid asju ja samas ka raske, oli see, et me ise otsisime netist need asjad mida meil oleks vaja osta. Raske oli siin see, et pidime ka toodete mõõte vaatama, muidugi selle peale poleks me ise tulnudki.

See et me saime sellega hakkama on väga äge ja see tekitab meis tahet sellega edasi tegeleda ja kirjutada veel projekte.

Projekti mõte tuli väga kiiresti, sest teadsime täpselt, mida meie kogukonna noored tahavad. Kuna see teema on juba varem meil noortetoas arutatud. Ja see projekt andis meile selle võimaluse, et meie kogukonna noored saaksid just seda mida nad tahaksid, enda väikeses külas näha ja pealegi ühiselt kasutada. See tähendab seda, et mitte ainult meie noortetuba külastavad noored saaksid mängida jalgpalli ja võrkpalli või isegi sulgpalli, vaid ka need lapsed, kes tulid vanavanematele külla saavad õue paigaldatud inventari kasutada. See koht, kus asub meie noortetuba on nagu keskpunkt meie külas ja just see inventar on meie noortele väga oluline. Sest suvel tahavad noored rohkem aega veeta väljas.

Projekti esialgne kirjapanek osutus väga lihtsalt, me kirjutasime selle vene keeles, kuna meile on nii lihtsam oma mõtted kirja panna. Kui see sai kirja, siis hakkasime punkt haaval vaatama veel üle, et mida peaksime veel juurde kirjutama ja kuidas, see õigete sõnade leidmine oli väga keeruline ja raske meie jaoks. Kõige rohkem meile meeldis inventari otsing, siis me muudkui lappasime neid interneti lehti ja valisime välja. Aga siis, kui jõudsime nii kaugele, et istusime ja hakkasime üle vaatama, et mida me kõik oleme kokku otsinud, siis tuli välja, et me ei vaadanud mõne inventari mõõte ja tuli hakata otsast peale otsida. Kuid samas see oli isegi päris äge protsess. Muidugi, kui me kunagi teeme ja osaleme veel analoogse projekti kirjutamises, siis me juba teame mida me täpselt tegema peame ja mida meilt täpselt tahetakse.

Jah me ütleme ausat, et ise me ei oleks saanud selle projekti kirjutamisega hakkama ja meile oli suureks abiks meie juhendaja, kes osales projekti kirjutamises sama moodi nagu meie ja vajadusel tõlkis vene keelest eesti keelde, sest see oli meie jaoks kõige raskem osa. Ja isegi vahest oli tahtmine projekt pooleli jätta, kuid võtsime ennast kokku ja tegime selle ära. Ja te ei kujuta ette kui mõnus tunne on, kui tead et said millegi sellega hakkama, mis toob rõõmu, mitte ainult sulle vaid tervele kogukonnale. Ja nähes, et seda kõike kasutatakse motiveerib veel sellistes projektides osaleda ja kinkida rõõmu ja võimalusi noortele. Noored hakkasid päris aktiivselt külastama nii noortekeskust, kui ka aktiivselt aega veetma meie noortetoa tagahoovis, kus siis kogu inventar oli terve suve väljas.
Kindlasti üheks raskeks osaks oli veel see, et me pidime aegadest kinni pidama ja kõik õigeaegselt ära tegema. Ja muidugi see et meie peal on kogu vastutus.

Kui keegi tahaks ka osaleda sellises projektis siis, me ütleksime üheskoos - laske minna ja te ei kahetse!

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.





PickUp – Briti eri: Vaimastvere Noortekeskus „Armasta iseennast“


Projekti eesmärk oli näidata, et hoolimata erinevast taustast, keelest ja kultuurist, on iga inimene väärtuslik ning kõigil on anda oma panus kogukonnale.

Idee tekkis sellest, et märkasime, kuidas osad noored ei tunne ennast meie kooli osana, hoolimata sellest, et me püüame neid kaasata. Jõudsime järelduseni, et nende enda enesehinnang vajab tõstmist ja toetust, et nad usuksid, et nad suudavad olla osa meist.

Selleks, et enesekindlust tõsta, otsustasime teha nädala jooksul võimalikult palju ühiseid enesekindlust tõstvaid töötube. Esmaspäeval toimusid meeskonnamängude töötoad, kus me ise viisime algklassi õpilastele läbi mängu, kus õpetasime läbi rühmatöö kokku hoidmist ning näitasime, et iga liikme panus on oluline. Teisipäeval toimus meil muusikateraapia töötuba, kus leidsime iseennast läbi muusika. Kolmapäeval käis meil koolis rääkimas ohvriabi töötaja, kes rääkis, kuidas jääda ka raskes olukorras iseendaks ning kuidas ennast vajadusel ise aidata saab. Neljapäeval käis meil külas Inger, kes korraldas meile tunniajase kontserdi. Õhtul toimus disko, kuhu kutsusime esineme Utoopia, kuna ta on ka Vaimastvere koolis käinud. See oli eriti äge, kuna ta rääkis enda kooliajast ja muredest meie koolis. Väga paljud meist tundsid, et ta räägiks justkui meist. Ta mõjus väga motiveerivalt. Enamus poistest otsustas ise ka peale seda räppimises kätt proovida.

Nädal õnnestus hästi ja saime natukene ikka ka eesmärgile lähemale. Kahjuks on aga enesekindluse tõstmine pikem protsess, millega proovime ka edaspidi tegeleda. Ometi oli rõõm näha, et üritustest võtsid aktiivselt osa ka need, kes muidu seda väga teha ei taha. Tulevikus, kui peaks veel midagi sellist korraldama, siis prooviksime teha töötubade jaoks väiksemad grupid, et me jõuaksime igaüheni. Praegu ei olnud meil ka suured grupid, olenevalt töötoast 10-20 grupi kohta, kuid tundus, et päris igaüheni nii ei jõua.

Kuna see on juba meie teine kord läbi PickUp-Briti eri üritust läbi viia, siis proovisime vältida esimesel aastal tehtud vigu ja vaadata, et tegevused õnnestuksid paremini (eelmisel aastal olime hädas just aja planeerimisega). Kindlasti sooviksime jätkata sarnaste projektidega, kuna tunneme, et see on mõjus ja annab tervele kogukonnale palju juurde. Lisaks saame ise hindamatu kogemuse projekti läbi viies.

Kuna meie koolis õpib palju pagulaslapsi, siis töötubades vesteldes ja oma kogemusi üksteisega jagades, mõistsime paremini nende tausta ja elu ja loodame, et nemad mõistavad ka meid nüüd paremini. Kui me nendelt selle kohta  küsisime, siis nad ütlesid küll, et neil on hea meel, et me neid ka kutsusime ja et nad on nüüd julgemad. Meie kool on lisaks pagulastele, keda on umbes kümme (nad vahetuvad kiiresti)  omapärane ka  seetõttu, et meil on õpilaskodu ja lapsed käivad siia üle Eesti. Seega oli see projekt kasulik lisaks pagulastele ka meile endile. Sest uusi õpilasi tuleb väga sageli juurde ja alguses on uues kohas ikka hirmus olla. Kindlasti arvestame kõikidega ka edaspidistes projektides. Me kõik ootame seda.

Kontserdid ja töötoad olid avatud kogu külale, kuid kohale tulid ainult kontserdile mõned külaelanikud. Töötubadest nad osa ei võtnud. See võis olla seetõttu, et töötoad olid päevasel ajal ja inimesed käivad ju tööl. Võib-olla edaspidi teha nii, et proovida rohkem õhtuseid aegu ja planeerides juba kaasata neid. Siis on huvi neil ka suurem.

Läbi projekti õppisime, kuidas iga meeskonnaliikme olemasolu ja panus on väga oluline. Näiteks juhtus meil nii, et Ralf jäi haigeks ja oli suur oht, et töötuba peab ära jääma. Õnneks läks tal tervis veidi paremaks ja ta sai selle siiski läbi viia. Tööülesanded olid meil omavahel ära jaotatud, kuid õppisime eelmisest aastast seda, et peame ikkagi ka ühiselt pidevalt maha istuma ja omavahel suhtlema. See aasta tegime seda ja tulemus oli parem, sest kõik tundsid ennast ühiselt vastutavana. Seetõttu läks meil aja planeerimine ja tööde jaotamine väga hästi! Kõigil olid omad ülesanded, kuid aitasime ka omavahel üksteist, kui abi oli vaja.

Kõige raskem oli meie jaoks eelarve, mida me ei suutnud täita, kuna Utoopia ei ole saatnud poolt oma arvest. Tema esinemine läks meil üle projekti eelarve ja saime osa raha koolilt, siis kahjuks teist osa arvest ta meile ei esitanudki, kuigi oleme seda talt korduvalt küsinud ja ka juhendajad on talle mitu korda kirjutanud. Lubab kogu aeg, kuid ei saada.

Õppisime kasutama rohkem infotehnoloogilisi vahendeid (tahvelarvutid, projektor). Samuti õppisime Facebookis oma ideele toetajate leidmise võimalusi. Pidime suhtlema ka ajakirjanikuga, mis nõudsid meilt palju julgust ja selget eneseväljendamisoskust. Samuti saime me seeläbi mõelda tagasi tehtud üritusele ja analüüsida tehtut.

Loodame, et saame kunagi võimaluse veel sarnaseid üritusi läbi viia. Meile väga meeldis.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.






PickUp – Briti eri: Aseri Noortekeskus „Lapsed õue!“

Eesmärgiks oli saada lapsed, noored rohkem õue tegutsema. Selleks, et eesmärk saaks täidetud tuli osa võtta Pick Up-Briti eri projektist. Lapsed joonistasid kunstitunnis pildid, milliseid vahendeid me tahaksime õue ja need saidki meie FB mängu plakatile.

Korjasime FB-s oma like´id täis ja saimegi rahastuse. Siis sai ostetud 3 jalgratast, 3 kiivrit, 3 rula, suur jenga, petank, kroket, kubb ja mänguväljak. Oleme kasutanud üritustel mänge, aga kõige suuremat kasutust said mängud 4. septembril, siis nimelt toimus Aseri Noorteka sünnipäev ja just sellel päeval tegime ürituse, mis hõlmas õues õppimise ja mängimise päeva.

Jagasime ürituse plakatit nii Aseri teadetetahvlil, Aseri Koolis kui ka meie FB lehel.

Külla olid kutsutud Vabadussport, Maanteeamet, Viburada, Aasukalda priitahtlikud, kes pakkusid erinevaid tegevusi. Aseri Noorteka sünnipäeval osalesid ka Aseri Kooli, Aseri Vabaajakeskuse, Lüganuse Noortekeskuse esindajad ja ka noorteka loojad ning endised töötajad. Kahjuks ei saanud tulla Viburada. Vabadussport oli muidugi kõige rohkem huvi pakkuv, kuna meil pole enne selliseid võimalusi olnud, nagu slackline, kiiking ja parkuur. Paar korda saime ka vihma, aga see ei heidutanud lapsi ära, kiikingu järjekord oli ikka pikk. Noored aitasid valmistada tordi, tikuvõileivad, õuntega saiad ahjus ja pitsa.

Noortele olid jagatud kaardid, kuhu peale nad pidid korjama, kas kleepse või templeid, et nad on käinud proovimas kõiki mänge ja tegevusi. Need, kes olid läbinud kõik tegevused, said auhinna (mis sisaldas nt. Maanteeameti poolt välja pandud jalgratta teemalisi meeneid)

Rohkem pilte ja ka mõned videod meie FB lehel

Eesmärk, et noored rohkem õues mängiksid ei õnnestunud päris 100%. Kuna osa lapsi istub ka suurel suvel parema meelega toas arvuti taga või mängib telekamängu. Samas õuesõppepäev ise läks väga hästi korda! Osalejaid oli 60 last, noort ja täiskasvanut. Nii Eesti kui ka Vene rahvusest. Uudistajaid oli rohkemgi tegelikult. Lõimumine on 100% õnnestunud.

Kui õuemängudest kogukonnale abi eriti ei ole, siis mänguväljak on küll oma osa täielikult täitnud. Kuna meie lähedal ühtegi mänguväljakut ei ole, siis nüüd kasutavad seda varianti väga paljud.

Me usume, et meil arenesid suhtlemise ja eneseväljendusoskused ning loomulikult ka värskes õhus kehalised võimed.

Noored aitasid kõik toidud ise valmis teha ja ning õue telki viia. Appi tulid ka sellised poisid, kellest muidu poleks seda oodanud. Teistega arvestamine oli oluline, kui atraktsioonilt järgmisele mindi, siis pidi viisakalt järjekorras olema.

Õppisime projekti käigus ennekõike ohutust! Et rattaga, rulaga sõitma minnes tuleb kiivrit kanda. Uusi kombeid me ei õppinud. Lapsed õppisid rulaga sõitma, Petangi ja kroketit mängima. Õppisime dokumentatsiooni poolt, et igast tšekist tuleb teha koopia ja skännida arvutisse. Me veetsime koos toredasti aega, sai rattad kokku panna, palle täis pumbata, Erinevaid mänge mängida. Mängides arenevad oskused nagu algatusvõime, teiste noorte väärtustamine ja respekteerimine ning motiveerimine. Kõige rohkem arenes suhtlemisoskus ja teistega arvestamine. Noored õppisid soodsaid spordivahendeid otsima. Õuesõppe vahenditega õppisime õues olema, vahelduseks arvutile ja telefonile, mängima ja sportima. Kogukond on positiivselt suhtunud meie ettevõtmistesse, Kõige rohkem saab kasutust kiiged ja liumägi. Sanuti oli üritusel palju täiskasvanuid uudistamas.

Omalt poolt täname kõiki osalejaid, Viru-Nigula Vallavalitsust ja loomulikult Pick Up Briti eri projekti rahalist panust.
Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.



PickUp – Briti eri: Lihula noortemaja „90ndate stiilipidu: Taasiseseisvunud Eesti“


Projekti idee sündis soovist korraldada ise midagi ägedat noortele. Selleks moodustasime projektitiimi, võtsime hinnapakkumisi ning hakkasime koostama plaani. Leides toetusvõimalused seadsime ürituse põhimõtteks tutvustada elu peale taasiseseisvumist ja ühendada värskelt loodud valla noori. Planeerisime üritusele vastavad tegevused ja muusika. Õhtu jooksul mängis Eesti 90ndate muusika, toimusid mängud ja tegutses fotonurk. Peaesinejaks oli Karmo&Küberünnak. Peo muutis põnevaks asjaolu, et tegu oli stiilipeoga, mistõttu ootasime osalejaid vastavas riietuses. Meie rõõmuks enamik osalejaid tegi ka seda. Peo lõpus valisime välja parimad kostüümid. Ürituse käigus tutvusid noored omavahel, mis aitab kaasa ühtsema valla tekkimiseks.

Meie ürituse põhieesmärgiks oli ühendada erinevate kultuuritaustaga noori nii, et nad tunneksid end kogukonna täisväärtuslike liikmetega. Selle täideviimiseks kontakteerusime noorsootöötajatega, et leida parima viisi, kuidas anda noortele märku, et erinevad kultuuritaustaga inimesed rikastavad meie kogukonda. Lisasime eelnevale plaanile  multikultuurse nüansi. Üritusega soovisime näidata, et erinev taust ainult rikastab meie elusid, muutes meid tolerantsemaks. Noored õppisid seda läbi erinevate tegevuste, sõbrunedes nende käigus.

Meeskond õppis tegevuste planeerimist, eelarve koostamist, teistega arvestamist ja probleemide lahendamist. Praktiseerisime lahenduste leidmist, kui õhksohvad ei mahtunud eelarvesse. Õnneks saime tänu headele suhetele laenata kott-toole Oidrema külakeskusest. Lisaks õnnestus meil saada auhinnad Lääneranna Vallavalituselt, mistõttu saime suunata toetuse ürituse muusikalisele poolele. Samuti soovis meie peaesineja kindlat tehnikat, mille jaoks pidime enda jaoks selgeks tegema ja otsima vajalikud asjad.

Palju energiat kulutasime ürituse reklaamimisele, kus õppisime kujundama plakatit, kirjutama tutvustust ja tegema suulist reklaami.Jagasime enda üritust Facebookis erinevate lehtedel ja panime plakatid üles noortekeskustes, koolides ning muudes avalikes kohtades. Tänu sellele arenes meie meeskonnasisene suhtlus, mille käigus saime headeks sõpradeks. See muutis koosolekud ning korralduse lõbusaks ja lihtsaks. Nii ürituse kui ka koosolekute toimumisel arvestasime bussiliiklusega, et võimalikult palju noori/ meeskonnaliikmeid saaks osaleda. Kõik see toetas tehnoloogiliste, suhtlemis ja eneseväljendusoskuste arenemist.

Tundsime, et järgmisel korral tuleks alustada tööd varem ning teha seda intensiivsemalt. Soovitame teistel tiimidel oma aega planeerida ning jaotada kohustusi. Nii tunneb igaüks, et ta on kaasatud töösse ja tema panust hinnatakse. Aja planeerimisel tuleks seada tähtaegu, mis on mõistlikud. Samuti aitab edukale korraldusele kaasa tööplaan, kus tööd on jaotatud tähtsuse ning vajaduse järgi.

Osalejaid oli meie projektis kokku 117, sellele lisandub veel ka meie korraldustiim. Osalejaid erinevast kultuuriruumist meil väga palju kahjuks polnud, ent need, kes kohale olid tulnud, suhtlesid ja lõimusid teistega vabas vormis. Samuti lõid need noored uusi sõprussuhteid, mis muudavad koostöö tulevikus erinevate kultuuritaustaga noorte vahel lihtsamaks. Jälgides noorte omavahelist suhtlust, loodame, et noored said motivatsiooni jätkata koostööd. Kohale tulnud noored lõimusid läbi mängude, tantsu ja muusika, mis oli ajastule vastav, aga erinevates keeltes. Nägime noori üksteisega suhtlemas ning plaane tegemas. Loodame, et nii mõnestki vestlusest sünnib tulevikuprojekt parandamaks meie valda.

Analüüsides hiljem üritust ja küsides tagasisidet, leidsime, et meie üritus oli edukas. Noored nautisid ja neile meeldis. Saime ka tagasisidet noorsootöötajatelt ja lastevanematelt, et osalejad jäid rahule. Lisaks kuulis korraldusmeeskond ka palju kiidusõnu sujuva korralduse, mõnusa atmosfääri ja hea esineja kohta. Ainukese miinusena saame lisada vähese osalejate aktiivsuse erineva kultuuritaustaga noorte poolt. Leidsime, et meie piirkonnas pole palju noori, kes oleksid erineva kultuuritaustaga, ning need, kes on pelgavad suurt tähelepanu. Ent nii mõnigi, kes kohale tuli, sai oma hirmudest lahti - erinevused ei tundunudki nii suured. Järgmisel korral proovime nende noortega eelnevalt kontakti võtta ja arutleda, mida saaks paremini teha. Selline käitumine ehk tagab tulevikus ka suurema osalejate arvu.

Suurt rolli meie ürituse korraldamisel mängis meie kogukond. Neid inimesi, kes aitasid ürituse korraldamisele oli palju. Oidrema külakeskus, MTÜ Lõpe Noored, Lääneranna Vallavalitsus, Lõpe Klubi, Lihula Noortemaja ja paljud Lääneranna valla elanikud olid meile igati toeks ja abiks. Aitäh neile!

Meie kogukond on nüüdsest teadlikum erinevatest kultuuritaustadest ning seetõttu ka aksepteerivam. Olles ise kogukonna liikmed, näeme, et noorte tegevusi toetatakse alati nii palju kui võimalik. Lisaks julgustatakse noori võtma initsiatiivi, et algatada midagi uut.

Elulised oskused:
Tänu sellele projektile õppisime tegema paremat meeskonnatööd, arvestama teiste inimestega, küsima abi, leidma lahendusi ja tundma erinevaid kultuure. Planeerisime koosolekuid ja ürituse bussigraafikute järgi, et osalejaid oleks võimalikult palju. Suurt rolli mängis probleemide lahendamine- kui üks esineja ei saanud tulla pidime leidma teise, kott-toolid läksid koos transpordiga liiga kalliks, otsisime uue lahenduse jne. Samuti oli paljude meeskonnaliikmete jaoks dokumentatsioon. Kõik koosolekud ja otsused tuli dokumenteerida, arved salvestada, osalejate registreerimislehed koostada ning hiljem kõik korrastada.

Harjumused ja käitumine:
Õppisime vastutust ja kohustust, et meie ülesanded ja tööd oleksid õigeaegselt tehtud. Paranesime kõik ajaplaneerimisel, ent selles jäi meil ka kasvuruumi. Tundsime, et järgmisel korral tahame alustada projekti varem ning olla veidi põhjalikumad oma ettevalmistustes. Vaatamata raskustele ja tööle, oli meil vägagi lõbus ja hariv projekt. Nautisime selle tegemist.

Suhtumine ja väärtused:
Üritus oli täielikult algatatud meie tiimiliikmete poolt. Soovisime pakkuda midagi teistsugust noortele, aga ka ise õppida midagi uut. Tegevuste käigus õppisime erinevaid kultuuritaustu ja nende erinevusi, muutudes seeläbi tolerantsemaks. Samuti pidime palju end ning teisi tiimiliikmeid motiveerima, et kõik probleemid lahendatud saaksid. Üksteist toetades ei tundnud ükski olukord lahendamatu.

Suhtlemise ja eneseväljendusoskused:
Suurim osa tervest korraldus oli ülesannete jagamine vastavalt soovidele ja oskustele. Arvestasime igaühe oskuste ja vajadustega, ent selleks pidime üksteisega suhtlema ning igaühe tugevused ja soovid leidma. Lahendasime erinevaid ülesandeid, kasutades kriitilist mõtlemist, et leida parim lahendus, ning eneseanalüüsi, et arutleda, mis valesti läks ja miks. Üritust korraldades ja reklaamides pidime suhtlema erinevate inimestega nii kirjalikult kui ka suuliselt, kasutades formaalsemat eesti keelt.

Tehnoloogilised oskused:
Kasutasime ürituse reklaamimiseks erinevaid sotsiaalmeedia platvorme. Teavitustööd tegime suuliselt ja veebis postrit jagades või sõnumeid saates. Plakati tegemiseks pidime end proovile panema veebidisainis. Soovisime leida ka erinevaid mänge,mida teha või otsisime auhindu läbi otsingumootori Google. Suurt rolli meie üritusel mängis ka muusika ning, et leida teemale vastav otsisime Youtube’st laule inspiratsiooniks. Osalejad pidid kasutama tehnoloogilisi oskusi, et leida infot ürituse kohta või otsida ideid meie stiilipeole.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.