neljapäev, 9. mai 2019

Kogemus rahvusvaheliselt välisvabatahtlike tuutorite koolituselt Tutor(ial)

29. aprill- 5. mai 2019 toimus rahvusvaheline koolitus välisvabatahtlike tööalastele juhendajatele ehk tuutoritele Leedus Antaliepetes ja Vilniuses. Eesti ANK partnerluses osalesid koolitusel Eveliis Samberk Saue Noortekeskusest, Ester Haas MTÜ Raeküla Vanakooli Seltsist ja Keio Soomelt Viru-Nigula Avatud Noortekeskusest, kelle koolituskogemustest saate lugeda allpool.  



Antalieptė on väike linn Zarasai linnaosas, mis on kaetud kaunite maastikutega: jõed, järved ja rahulikud kohad matkamiseks. Linnal on pikk ajalugu ja ajaloolised objektid. Vilnius on Leedu suurim linn ja pealinn.

Tuutorite koolitus kestis nädal aega ning selle aja jooksul saime tuttavaks nii koolitajatega kui ka omavahel grupis, mis oli kogu nädalaks väga tähtis, et kogemusi ja teadmisi jagada. Päevad olid väga sisutihedad, mis lõppkokkuvõtteks andis meile maksimaalselt palju. Osalejad töötavad oma igapäevaelus erinevatel positsioonidel, osad neist olid rohkem, teised vähem kokku puutunud välisvabatahtlikega. Grupp oli väga tugev ning seega jõudsime kogeda väga palju, kõik olid valmis panustama. Koolitusel osalejad pidid gruppides ka läbi viima 40 minutilise koolituse kohalikele tuutoritele, mis kindlasti meile kõigile uue ja vajaliku kogemuse andis - töötamine rahvusvahelise grupiga ühise eesmärgi nimel, vastutus, rollide jaotus, arvestamine, õpitu edasi andmine jne.

„Olles olnud juba ametlikult 12 kuud tuutor vabatahtlikule noortekeskuses ja varem mitteametlikult kätt proovinud siis oli see koolitus väga tähtis minule. Hakkasin mõtlema asjadele, millele varem polnud nii suurt tähelepanu pööranud. Sain infot ja praktilisi teadmisi, mida kindlasti meie noortekeskuse järgmise välisvabatahtliku peal rakendada. Töötasime gruppides üsna palju, kus saime süvitsi teemasid arutada. Toimusid ka erinevad rollimängud, näiteks pidasime Skype vestluse, kus üks osaleja oli vabatahtliku ning teine vastuvõtva organisatsiooni rollis. Lisaks veel mängisime läbi kriisisituatsioone, kuidas lahendada olukordi nii, et mõlemad osapooled jääks rahule.“ (Eveliis)

„Tutorial koolitus oli minu jaoks väga mitmekülgne. Kuigi algul läksin sinna ootuse ja eeldusega saada palju praktilist infot selle kohta, kuidas olla vabatahtlikule hea juhendaja ja toetaja, kujunes koolituskogemus veel palju avardavamaks. Sümpaatne oli õppimine läbi iseenda ja teiste kogemuse sünteesimise. Samuti panid koolitajad proovile meie sotsiaalsed oskused. Hoolimata pikkadest ja aktiivset õppetööd täis päevadest tulin koolituselt tagasi inspireerituna, taskus pakk praktilisi teadmisi ja nõuandeid tuutori rolli, ülesannete ja vajalike oskuste kohta. Õpetajana võtan endaga koolituselt kaasa ka metoodika, kuidas õppijaid kaasa haarata.“ (Ester)

„Koolitus laiendas eelkõige minu vaadet tuutorluse protsessile. Sain kasulikke viiteid ja mõtteid protsessi kui terviku kohta, samuti mõningaid tööriistu ja vahendeid tegevuste läbi viimiseks. Koolitus tervikuna oli hästi planeeritud ja vastas igati ootustele. Kindlasti lisas koolitus portsu enesekindlust, et võtta vastu meie esimene välisvabatahtlik.“ (Keio)





Eesti ANK on toeks rahvusvahelise noorsootöö teekonnal alustajatele koordineerides Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtliku teenistuse tegevusi, mille kaudu on võimalik noortekeskuste igapäevaelu, sh. avatud ruumi tegevusi, mitmekesistada välisvabatahtlike abiga.

Rahvusvaheline koolitus Tutor(ial) viidi läbi organisatsiooni VšĮ Socialinis veiksmas poolt Erasmus+ programmi toel.

kolmapäev, 27. veebruar 2019

Kogemus Makedoonia noortevahetuselt "DIY Photography"

29.11.-07.12. toimus Makedoonia suuruselt teises linnas Bitolas noortevahetus ''DIY Photography'', kus Eesti ANK partnerluses osales grupp Eesti noori koosseisus Kairi Parson, Virje Laak, Angelica Angel Saarna, Kristin Raik ja Mirjam-Meerit Mets.


Noortevahetuse teemaks oli ''fotograafia kui aktivism''. Tagasi vaadates olen ma väga õnnelik, et ma sellesse noortevahetusse läksin ja sain osa eripalgelisest, elurõõmsast ja panustavast grupist ning väga huvitavatest töötubadest ja tegevustest. Esimesel kolmel päeval tegime sisuliselt kõik töötoad ja esitlused, mis olid ette näthud: vabatahtlikkuse olukord igas osalejate riigis, Erasmus+ ja noortepassi tutvustus, fotograafia põhitõed, ''tikutopsi kaamera'' valmistamine (ingl k pinhole camera) ning fotograafia kui aktivism. Viimased päevad olid pühendatud pildistamisele. Olime gruppides ning igal grupil oli Bitolat puudutav problemaatiline teema, mille jaoks olime eelneval päeval toimunud meeleavaldusel inimesi küsitlenud. Minu grupi teema oli reostus. Pildistasime Bitolas ja Ohridis nii peegelkaamera ja telefoni kui ka endi valmistatud ''tikutopsi kaameraga''. Eelviimasel päeval läksime kohalikku fotostuudiosse, kus saime käe valgeks piltide ilmutamisel ilmutusmasina ja kemikaalidega. Viimasel päeval korraldasime oma piltidest näituse ühes kohalikus kohvikus ning korraldasime Bitola keskväljakul flash mob'i Erasmus+ programmi propageerimiseks. Olen eelnevalt käinud neljas noortevahetuses ja ühel treeningkursusel (training course), kuid ma võin julgelt väita, et ''DIY Photography''-st sain ma kõige rohkem teadmisi, kogemusi ja toredaid elamusi, kuna korraldaja Kate oli tasemel juhendaja ja kaasahaarav isiksus ning kokku tulnud grupp ülimalt sõbralik, panustav ja väga teemast huvituv.

Kirjutas: Mirjam-Meerit Mets, noortevahetuse osaleja











kolmapäev, 19. detsember 2018

Tagasivaade "Kogemuste kullaproovile"

Tere ja tore, et oled sattunud taas Eesti ANK blogi lugema :)

Seekord ei olegi niivõrd palju lugeda kuivõrd hoopis kuulata-vaadata meie kokkuvõtet projektist "Kogemuste kullaproov."

Juhtide koosvisioon Altmõisa Külalistemajas
Projekt kestis terve 2018. aasta ja selle jooksul sai ellu viidud palju toetavaid tegevusi noortekeskustega seotud meeskondadele ja nende juhtidele. Seda toetamist toetas omakorda Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti tegevusteks olid muuhulgas juhtide grupisupervisioonid ja koosvisioon, juhtide individuaalne coaching ja meeskondade tiimicoaching, vajaduspõhised SOS-sessioonid spetsialistidele ning grupisupervisioonid Tugila-spetsialistidele. Lisaks juhtidega tööle, tegi Eesti ANK meeskond veidi tööd ka iseendaga ning läbis samuti ühiselt ühe grupisupervisiooni.

"Kogemuste kullaproovi" naiskond tänab kõiki programmis osalejaid nende kuldaväärt kogemuste ja pühendunud panuse eest.

Vaata ja kuula meie kokkuvõtet siit: Tagasivaade "Kogemuste kullaproovile"

kolmapäev, 14. november 2018

“Be Sherpa - Survival Kit for Youth Workers:“ 27 osalejat ja 14 riiki


Rahvusvaheline koolitus “Be Sherpa - Survival Kit for Youth Workers“ toimus Hispaanias, Madridi külje all kohas nimega Alcala De Henares perioodil 14 - 18. oktoober 2018. Eesti ANK partnerluses osalesid koolitusel Ivar Olesk (Kesklinna Vaba Aja Keskus) ja Maila-Liisa Liiv (Tõrva ANK), kes selles blogipostituses enda koolitusmuljeid jagavad.



Vastuvõttev organisatsioon Building Bridges viis läbi seminari tõelistele Euroopa Solidaarsuskorpuse entusiastidele. Nimelt oli võimalik saada süvendatud teadmisi sellest, mis seoses Euroopa Solidaarsuskorpuse tuleku ja Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kadumisega muutub, räägiti ja arutleti uute reeglite ja protsesside positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning õpiti  „süvendatult“ hispaania keelt. Ilmselt ei leidu osalejate grupis enam kedagi, kes ei oskaks öelda: “ café con leche por favor”.

Tegelesime Euroopa Solidaarsuskorpuse lahkamisega kaks päeva ning saime teada, et kõige suuremaks jäämäe ületamiseks saab antud juhul ilmselt olema uue programmi nime noortele tutvustamine. EVS ehk European Voluntary Service (Euroopa Vabatahtlik Teenistus) on nimi või "brand", mis on juba paljutele noortele väga tuttav ning nime muutusega võib kaasneda see, et noori on raskem kaasata. Seda selle tõttu, et Euroopa Solidaarsuskorpus on väga uus ning seda ei osata iseseisvalt otsida, tegemist ei ole väga lihtsa, meeldejääva ega populaarse otsingusõnaga. Ebarealistlik tundub ka eesmärk, milleks on saada sada tuhat vabatahtlikku läbi solidaarsuskorpuse programmide aastaks 2020. Arvestades, et praeguse seisuga on kokku olnud projektides osalejaid umbes 55 tuhat, siis saavutada nii kiiresti nii suurt arvu on vägagi väljakutsuv ning raske.

Muus osas on tegelikult uue programmi järgi võimalused isegi avaramad, veel enam on rõhku pandud NEET noorte kaasamisele. Kõige parem osa uutest võimalustest, on see, et lisaks välismaale vabatahtlikuks minekule nüüd on võimalik kasutada ja kirjutada projekte ka ainult kohalikul tasandil ehk saab projektidesse võtta vabatahtlikke samast riigist. Lisaks on nüüdsest võimalus ka tasustatud praktikaks ja töökohtadeks, mis kindlasti on väga positiivne programmide jaoks nagu Noorte Tugila.  Noortegruppidel on esmakordne võimalus esitada kohalikku kogukonda toetavaid väikeprojekte, mille periood on kuni 1 aasta ja ning toetussumma kuni 6500€. Nii mõnigi meist oli esmased katsetused kohaliku kogukonna arendamiseks mõeldud projektide kirjutamisel juba teinud. Jääme nüüd lootma vaid positiivsele tagasisidele ja sellele, et kõik osalenud entusiastid ka oma kohalikele projektidele positiivse vastuse saavad. Ideed on üllad ja lootus paremale tulevikule säilib. Nii leidsidki oma tee süsteemi projekt, mis tegeleb vaimse tervise edendamisega ja projekt, mille eesmärgiks on vaimupuudega noorte ühiskonda integreerimine.

Kuna vabatahtlike vastuvõtmine ja saatmine said antud seminaril suuremat tähelepanu kui teised projektide vormid, siis kaardistasimegi peamiselt mentori rolli ja teenistusse saatmisele eelneva koolituse olulisust. Arutleti, kuidas meie kui noorsootöötajad projekte läbi viime ja noorsootöö teenust projektist osalejatele osutame. Samuti jagati mõtteid, koostati ja katsetati erinevaid meetodeid, mis keskendusid eneseanalüüsile ja enesearengule.

Ettevalmistava koolituse osas jõuti selleni, et ideaalses maailmas oleks vabatahtlikele enne teenistusse asumist toimuv koolitus mitmepäevane, vabas õhustikus ja teiste teenistusse minejatega koos ning muidugi TASUTA! Saime teada, et Eestis on selle võrra olukord parem kui mujal. Enamikes Euroopa riikides tuleb leppida e-kursusega või tasuda koolitusele sõit enda kulude ja kirjadega. Siinkohal toodi Eestis toimetavat SA-st Archimedes esile positiivse näitena, mida oli väga suur rõõm kuulda.

Selleks, et suhtlemine vabatahtlike ja noortega oleks ladus, rääkisime pikalt ka erinevatest tehnilistest lahendustest, mis seda toetavad. Kui Canva on enamikele Eestis tegutsevatele noorsootöötajatele juba tuttav, siis Mentymeter interaktiivseteks koosolekuteks ja Unsplash tasuta fotode jaoks osutusid minu jaoks näiteks täiesti tundmatuteks.  Projektijuhtimisega seonduvatest programmidest said kiidusõnu nii Freedcamp, Mesitertask kui ka Trello.

Kõige rohkem läks antud programmis hinge Accion Social por la Musica külastamine ning sealse juhi Mariaga kohtumine. Tema entusiasm, kirg ja liigutavad lood ajasid nii mõnelgi osalejal silma märjaks. Maria loobus nimelt oma palgatööst, et hakata vaesuses kannatavate lastega tegelema. Antud organisatsiooni eesmärk on toetada noori läbi muusika ning seni on see neil ka imetlusväärselt edenenud. Tema poolt välja toodud statistika, et vaesuses kasvanud lastest jätkab ka täiskasvanueas vaesena tervelt 70% oli lausa jahmatamapanev. Ainus lootust, mis peale seda kohtumist jäi, on see, et ka meil jätkuks selliseid suure südamega inimesi, kes taolisi projekte ellu viivad ning mõte, et need on need noored, kes oleksid väärt ühte sisukat välisprojekti.

Tavapäraselt noorsootööga seonduvatele koolitustele sai enda pagasisse kaasa pakkida nii mõnegi uue ice-breakeri ja seltskonnamängu. Koolituskohvrisse lisandus uute teadmistena terve ports uusi äppe ja programme, detaile Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide kohta ning meeletult pikk kontaktide nimekiri, mille võimalused ulatuvad Keeniani välja. Osalejad kiidavad, et korraldajate poolt oli koolitus väga hästi organiseeritud. Läbi viidud töötoad ei olnud lihtsalt istumine ja esitluste kuulamine, vaid olid planeeritud mitmekesiselt ja nii, et osalejatel igav ei hakkaks. Lisaks koolitusprogrammile said osalejad ka võimaluse tutvuda kohaliku kultuuriga, külastada Madridi ning tutvuda sealse ajalooga. 


Osalejad kinnitavad, et jäid kõigega väga rahule ja kiidavad kõiki osapooli, kes koolituskogemuse korraldamisega tegelesid. 


Koolitus on rahastatud Erasmus+ programmist Hispaania rahvusbüroo Agencia Nacional Española De La Juventud (INJUVE) poolt.

neljapäev, 18. oktoober 2018

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolitus

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolituse raames said septembri viimasel nädalal Ljubljanas, Sloveenias kokku noorsootöötajad 11 erinevast organisatsioonist üle Euroopa. Eestist osalesid koolitusel Eesti ANKi partnerluse kaudu Pärnu noorte- ja vabaajakeskusest noorsootöötaja Triin Mäger ning MTÜ Tähe noorteklubi MOKO meeskonnast mobiilsed kontakt- noorsootöötajad Annike Tasa ja Elo Lättemägi, kes selles postituses ka oma vahetuid kogemusi lahti mõtestavad. 

Koolituse esimesel päeval keskendusime sellele, et kaardistada osalejate senised kogemused ning taust. Kaardistamise protsessi tulemusel tekkis arutelu tänavanoorsootöö kui teenuse määratlemisest ning sellest, kelle jaoks on üldse oluline määratleda ehk justkui lahterdada teenuse olemus „kasti“. Pikema analüüsi jooksul jõudsime selleni, et lahterdamist ei peaks käsitlema selle sõna negatiivses mõistes. Lahterdamist kui sellist võiks mõista hoopis kui võimalust selgelt kaardistada teenuse visioon ja põhiväärtused. Seega loob teenuse olemuse lahti mõtestamine eeldused selgeks kommunikatsiooniks nii meeskonna sees kui ka väljapoole suhtluses. Tänavanoorsootöötajate töö põhiliseks töövahendiks on kommunikatsioon ning sellest tulenevalt tekkis arutelu käigus ka dilemma, et kuidas noorsootöötaja noorega suheldes suudab saavutada usaldusliku kontakti, aga otsustajatega suheldes tihti selleni ei jõuta – mõistmine vs. vastandumine.

 
Ühtlasi diskuteerisime avaliku ruumi ja selle n-ö erastamise teemadel. Muuhulgas arutlesime erastatud avalikus ruumis tänavanoorsootöö rakendamise üle. Iga ruumi puhul mängib olulist rolli koha ajalugu ja kokkulepped – olgu need siis kirjutatud ja ühiselt loodud nagu näiteks noortekeskuses või hoopis kirjutamata nagu avalikus ruumis. Mõlemal juhul eeldab töö noorega noorsootöötajalt tema töökeskkonna tundmist ja tunnetamist.

Koolituse teisel päeval liikusime oma töö põhijuurte juurde ning üksteise praktikaid jagades arutlesime, milline on tänavanoorsootöö visioon, missioon ning millist vastutust ja rolli eeldame, et noored kui kliendid kannavad. Mõtisklesime ka selle üle, millist rolli ja vastutust me ise spetsialistidena võtame ja milliseid pädevusi selleks vajame. Teemaks olid ka võrdsus ja õiglus. Diskuteerisime nende terminite üle, et antud mõistete erinevusi oma töö kontekstis lahti mõtestada. 


Kolmandal päeval keskendusime tänavanoorsootöö metodoloogiale. Koolitaja tutvustas ühte võimalikku töösammude jaotust tänavanoorsootöös: 

1. samm: tutvumine piirkonnaga - esmane tutvumine piirkonna teoreetilise tausta (nt ajalugu, kultuurikontekst) ja praktilise olemusega (nt kus, mis asub, kus noored kogunevad). 

2. samm: noorte kogunemiskohtade vaatlus - enda kurssi viimine territooriumil oleva sihtgrupiga, nende jaoks oluliste kohtade, asutuste ning kontaktidega. 

3. samm: enda esitlemine, tutvustamine - noorsootöötaja tutvustab end kohalikele, sh noortele ja noortega tegelevatele spetsialistidele (alus võrgustikutööle), andes märku enda olemasolust ja rollist. Siin faasis saab teha juba ka täpsemaid kokkuleppeid aja ja kohtade osas ehk tutvustada, kus ja millal tänavanoorsootöötaja oma teenust osutab. 

4. samm: grupi- ja kogukonnategevused - selle faasi aluseks on usaldusliku suhte loomine sihtrühmaga, et toetada noorte arengut ja võimestumist grupis ja kogukonnas. 

5. samm: individuaalne toetus - faas, mida saab nimetada ka juhtumitööks ning mille raames toetatakse ja võmestatakse noort individuaalselt.

Kõikide sammude juures on oluline süstemaatiline planeerimine, läbiviimine, analüüsimine. Kohapeal saime võimaluse õpitut kohe rakendada - olime Ljubljana eri piirkondades tänavatel ning vaatlesime sealseid inimesi, asutusi ja tegevusi (1. samm).

Võrdlesime rahvusvahelistes gruppides ka eri maade praktilisi lähenemisi tänavapõhisele sotsiaal- ja noorsootööle. Lisaks arutlesime, millised on tänavanoorsootöötaja oskused, vastutus (õigused ja kohustused) ning rollid. Noorsootöötaja on nagu iga teine inimenegi - tal on oma tugevused ja nõrkused. Ta on eeskuju ja professionaal, kelle olulisteks ülesanneteks on muuhulgas enda erialane täiendamine ja vaimse tervise (psychohygiene) eest hoolitsemine. Tähtis on see, et oleme oma klientide jaoks “kohal” (being present), oskame seada “piire”, suhtume inimestesse aktsepteerivalt, empaatiliselt ja mõistvalt ning oleme loovad, paindlikud ja humanistlikud. Oluline on ka avatus koostööks ja kompromisside loomiseks. Päeva lõpetasime kultuuridevahelise õhtuga, mis hõlbustas uute ideede genereerimist rahvusvahelisteks projektideks.

Neljandal päeval arutlesime eetika, moraali ja deontoloogia teemadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes kujundavad väärtused eetika. Igal inimesel on mõnevõrra erinevad väärtused ning vastavalt sellele määratleb inimene, mis on tema arvates parim, õige või olulisim indiviidile ja ühiskonnale. Spetsialistidena on oluline teada iseenda väärtusi ning aktsepteerida oma klientide omi. Moraali kujundab käitumine - kas inimene käitub oma väärtustele vastavalt või mitte. Käitumisega peegeldavad nii spetsialist kui ka klient ühiskonnale oma “sõnumit”. Deontoloogia toetub eetikale ja moraalile, see on kui juhiste kogum, mis aitab spetsialistidel oma tööd professionaalselt teha. Neid kolme mõistet aitasid lahti selgitada ka gruppides lahendatavad juhtumid.

Selgus, et noorsootöötajatena võime tihti olla eetilise dilemma ees - kuidas oleks meie arvates õige mingit olukorda lahendada? Kuhu pöörduda, kust alustada, keda kaasata? Kuidas teha nii, et osapooled oleksid kaitstud ja toetatud? Küsimused, millega puutume kokku pea igapäevaselt. Lahenduskäik võib paljustki sõltuda, lisaks seadustes ette kirjutatule, meie väärtustest ja tõekspidamistest. Pealtnäha lihtsal lahendusel võib aga olla mitu erinevat tagajärge. Teadvustada tasub seda, et spetsialistidena on meil kohustus teavitada ja tegutseda (to act) ning iga otsuse juures peitub alati risk. Neid riske ei tasu karta, liiatigi ei saa neid alati ette näha. Spetsialistidena teeme valikuid olemasoleva info põhjal. See ei tähenda, et otsus on lõplik. Kui oleme saanud juurde rohkem taustainfot, siis saame ka edasi tegutseda. 

Koolitusele andis lisaväärtust Sloveenia organisatsiooni DrogArt külastus. Organisatsioon tegutseb juba 20 aastat uimastikasutuse kahjude vähendamise (harm reduction) eesmärgil ning on huvitav ja inspireeriv näide sellest, kuidas saab teha tänavapõhist noorsootööd. Organisatsiooni noorsootöötajad ja vabatahtlikud (sh endised ja praegused uimastite tarvitajad) ei tegele niivõrd ennetusega, vaid pigem käesolevate kahjude vähendamisega. Oma tegevusega levitavad nad sõnumit, et ohutuim uimastite tarvitamine on see, kui seda üldse ei toimu. Ent nad on samal ajal realistlikud. 

DrogArt noorsootöötajad teevad tööd peomelu keskel tänavatel ja siseruumides (nt festivalidel, klubides), kuhu püstitavad oma infolauad ja chill-out alad. Nende tööalal on võimalik nt eri mänge mängida ja muudest tegevustest osa võtta. Mängud ja tegevused on läbi mõeldud, näiteks õpetavad need, kuidas ohutumalt alkoholi või narkootikume tarvitada. Pidudel jagavad noorsootöötajad noortele infot näiteks erinevate uimastite ohtudest. Info ja lähenemised alkoholi ja narkootikumide osas hoitakse rangelt lahus. Alkoholiga seotud tegevused ja info on pigem suunatud teismelistele ning narkootikumidega seotud info pigem täisealistele noortele. Flaierid, mis on mõeldud selgitamaks alkoholi teemat, on ilma organisatsiooni logota ning need ei näe välja apetiitsed. Flaierid, mis on mõeldud narkootikumide tarvitajatele on pigem “kutsuvate” piltidega, et tõmmata noorte tähelepanu. Need infobrošüürid on varustatud DrogArt logoga, et noored teaksid, kuhu edaspidi pöörduda.

DrogArt noorsootöötajate “töökohvrisse” mahuvad lisaks infovoldikutele, sniffing paper’itele ja vitamiinipulbritele (mineraalained) ka taksode soodusflaierid (noored ohutult koju), kõrvatropid (abi valju müra korral), tasuta kondoomid (teadlik seksuaalkäitumine) ja peosemu käepaelad. Viimased on mõeldud selleks, et noored annaksid teineteisele lubaduse, et nad lähevad peole koos, lahkuvad peolt koos ja hoolitsevad teineteise eest peol olles.

 
Kahel viimasel päeval käsitlesime koolituse teemasid kokkuvõtlikult ja alustasime õpitu reflekteerimisega. Osalejad õppisid ja avastasid koolituse käigus tänavanoorsootöö oluliste aspektide kohta nii mõndagi - visiooni olulisusesest erinevate spetsiifiliste töövõteteni. Õpiti ka rahvusvahelises meeskonnas töötama ning tutvuti teiste sarnast tööd tegevate organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil. Koos õppimine ja töötamine jätkub juba novembris jätkukoolitusel Lissabonis.


Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi vahenditest Sloveenia rahvusbüroo MOVIT poolt. Projekti „Raising NEET’s Talents!“ projektipartneriks on Eesti ANK, kes Eesti osalejad rahvusvahelisele koolitusele lähetas.

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Inspiratsiooni sotsiaalse kaasatuse arendamiseks noortekeskustes


Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social Inclusion in Youth Centres” raames toimus 1.-8. oktoobril sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Celjes, Sloveenias, kus Eesti grupi koosseisus osalesid Stiina Kütt (Eesti ANK), Eveliis Samberk (Saue ANK), Ege Enok ja Maarit Järsk (VANT), Tessi Ilustrumm-Press (Kohila ANK), Merilin Priimäe (Tähe NK), Anneli Meisterson ja Pille-Riin Laaneväli (Kuressaare ANK). Koolituse fookus oli sotsiaalse kaasatuse alaste tegevuste arendamisel noortekeskustes, koolituse aruteludes ja töötubades keskenduti gruppidele, kes on sotsiaalses keskkonnas vähemuses või tõrjutud ning vajavad eraldi tähelepanu ja kaasamist. 

Maalilise Sloveenia looduse keskel veetsime suure osa koolitusest Celje linnas, kiirete põigetega pealinna Ljubljanasse ning Celje ümbrusesse ja kõrgustesse. Meie koolituse peamine toimumispaik oli Celje noortekeskuse "hübriidmaja", ehk koht, kus kõik eluks vaja minev oli ühes: kohvik, hostel, noortekeskus ja kool. 

Lisaks hübriidmaja elule saime osa Sloveenia kultuurist, imeilusatest loodusvaadetest ja huvitavast koolitusprogrammist. Kohtusime väga kogenenud koolitajatega, kes panid meid kaugemale nägema, julgustasid olukordadesse sekkuma ning neid lahendama. Kõik koolitajad olid väga professionaalsed ning pea kõikidel neist oli kümme ja rohkem aastat kogemust noorte ja erinevate sotsiaalselt tõrjutud gruppidega tegelemisel. Kõige rohkem hindasidki koolituse osalejad just nende praktikute näiteid ja lugusid. Lisaks mahtusid koolitusnädalasse ka huvitavad organisatsioonide külastused, mis olid inspireerivad ja andsid mitmeid uusi ideid enda töös rakendamiseks. Saime võimaluse kohtuda ja rääkida spetsialistidega, kes erinevates organisatsioonides noortega otsekontaktis töötavad. Muljeid koolitusnädalast jagavad Eesti osalejad. 

“Mind kõnetas väga sotsiaalse kaasatuse teooria ja praktika, mida viis läbi Bojan Arnula, kes alustas koolitusnädalat praktilise töötoaga. Nimelt pani koolitaja enne algust valmis kahte ritta toolid, esimese ning viimase. Ruumi sisenesime erinevatel aegadel ning igaüks sai endale koha leida. Edasi juhtus aga see, et koolitusel tegeleti esialgu ainult esimese rea osalejatega. See tekitas meis kõigis tugevaid tundeid. Kes siis tegelikult tahaks olla „välja jäetu“ või „pealtvaataja“? Lõpuks toimus väga põhjalik arutelu ning sain väga inspireeritud sellest kogemusest. Mina kui noorsootöötajana tabasin ennast küll mitte ainult mõttelt vaid ka tundelt, kuidas tuleb oma töös vaeva näha, et taolisi „näitemänge“ noortega ei juhtuks.” (Eveliis)

“Bojan Arula töötoas eraldati meie grupp meie teadmata ning kõik osalejad said tunda, mida tähendab sotsiaalne eraldatus. Ekperimendile järgnes põhjalik reflektsiooni, kuidas inimesed end antud olukorras tundsid.” (Maarit) 

“Meeldejäävad ja karismaatilised esinemised olid kindlasti Bojan Arula sotsiaalse kaasatuse teooria ja Matic Munc'i sotsiodraama worskhop. Bojani eksperiment sotsiaalsest tõrjutusest oli väga eluline ja lisaks õpetas tähele panema, et sa võid sotsiaalselt tõrjutud olla ka oma valikute tõttu ja seda ise märkamata.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Üheks kõige huvitamaks esinejaks pean Matic Munc'i, kes tutvustas meile sotsioldraamat. Kõneleja on psühholoog ja nõustaja, mistõttu oli väga huvitav kuulata ka tema enda kogemusi. Minu arvates on aitab sotsiodraama abistava vahendina töös noortega, kellel on depressioon, ärevushäired, foobiad, probleemid koolis jne. Lisaks sain palju häid mõtteid, kuidas aidata igapäevatöös noori, kes ennast lõiguvad. Noor, kes ennast lõigub, soovib vaid valuga toime tulla. Lõikumise valuga on võimalik toime tulla, kuid mitte valuga, mis on nende sees.” (Merilin)


“Sotsiodraama oli minu jaoks uus teadmine, mis andis väga konkreetseid tehnikaid, mida ka oma töös või isiklikus elus kasutada, näiteks ruumist leida rahustavaid esemeid, minnes mõtetega minevikku ja leides sealt midagi rahustavat. Ka head nõuanded enesevigastamisega toime- tulekuks, ikka see mõte, et muutusega toime tulemiseks on vaja asendustegevust. Kinnitust sai ka see, et enesehoid töötades inimestega on oluline ja seda aitavad toetada sellised lihtsad asjad nagu terved inimsuhted ja vabal ajal nende tegevuste tegemine, mis sind õnnelikuks teevad.” (Ege) 

“Matic Munc’i sotsiodrama oli koolituse kõige intensiivsem ning emotsionaalsem kogemus. Probleemide läbi mängimine õige suunamise toel võib anda väga silmiavardava tulemuse.” (Maarit)

“Transaktsionaalse analüüsi töötuba oli põnev ja samuti seal kõlanud mõte, et tasub julgeda avastada, mis on konkreetse noore sees, ja eks ikka, tuleb ka julgeda küsida. Ikka ja jälle tasub tuletada endale meelde, millises rollis meie ise oleme ja millisest ego seisundist lähtuvalt tegutseme. Hea meeldetuletus ja sõnamäng kõlas inglise keeles terapeudi kohta- selles ametis tuleb siiski olla "therapist", mitte "the rapist". (Ege)

“Väga huvipakkuv oli ka "Hiša srece" tutvustus, kes mõtestas lahti integratsiooni tähenduse ja arutles, et kas see on ainult keel ja töö, või siiski ka kohalikust sotsiaalvõrgustikust osa olemine. "Hiša srece" toetab põhimõtet säilitada oma identiteet aga olla sellest hoolimata aktiivne osa ümbritsevast ühiskonnast. “Do your best and we will do the rest!” on moto, mis nende tegevusi kannab.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Kindlasti inspireeris mind ka organisatsiooni "Hiša sreče" esindaja, kes pani meid läbi sotsiaalse mängu mõtlema, mida me näeme enda ümber, kas viga, millele tähelepanu juhime või õnnestumisi, mille eest ka meist erinev inimene kiitust vääriks.” (Ege)

“Ivana Mandaric jagas meile teadmisi erinevatest suhtlemise liikidest ning tuletas meelde, et iga noor teab mida ta soovib, noorsootöötaja peab selle vestluse ja küsimuste abil vaid välja tooma.” (Maarit)

“Väga huvitav oli ka PLYA projekt, mis sarnaneb mõnes mõttes Tugila programmile. Ka nende eesmärk on noored tuua tagasi ühiskonda, kas hariduse või tööturu läbi. Lisaks nad õpivad ka programmi käigus kokandust ja enesega igapäevaselt toimetulemist. Projekt kestab 9 kuud, mis on väga põhjalik, kuid pärast projekti lõppemist nad sarnaselt Tugilaga 6 kuud toetust ei paku.” (Merilin)
“Eredalt jäi meelde Ljubljanas asuv Cona Fuzina - päevakeskus, mis on suunatud selles piirkonnas elavatele noortele. Kõikide nende noorte perekonnad on pärit endisest Jugoslaaviast. Toetust pakuvad noorsootöötajate asemel sotsiaaltöötajad, kes käivad ka kodusid külastamas, et näha sealset olukorda. Lisaks pakutakse keskuses ka erinevaid tegevusi noortele, et eemal hoida neid tänavatelt, kus nad sageli panevad toime kuritegusid. Lisaks kaasavad nad perekondi, et toetus oleks igakülgselt toimiv. Kahjuks on keskus avatud vaid tööpäevadel ja nädalavahetusel on suletud.” (Merilin)

“Lubjanasse toimunud väljasõidul märkasin, et kõikides kohtades mida me külastasime, kerkis üles vabatahtlikkuse teema. Sloveenia ühiskonnas on vabatahtlik olemine väga tavaline, pea kõik tahavad anda oma panust ühiskonda. Selle mõtte üle arutas õhtuses reflektsioonis ka eestlaste grupp ning tõdes, et alustama peamegi ennekõike iseendast.” (Maarit)

“Võrreldes Eestiga, pööratakse Sloveenias noorte kontekstis rohkem tähelepanu sotsiaaltööle ning avatud noorsootöö sellisena nagu meie seda teame, on arengujärgus. Kindlasti on nad sammu võrra ees tegelemisel sisserändajatega ja seksuaalvähemustega, seega oli koolitus hea võimalus erinevate kogemuste vahetamiseks.” (Pille-Riin ja Anneli)

Koolituse osalejad naasesid tagasi kodumaale ja enda töökeskkonda väärtuslike teadmiste ja kogemuste võrra rikkamana. 

“Sotsiaalse kaasatuse teema on olnud meie huviorbiidis juba ammu ning läksime koolitusele väga suurte ootustega, mis tegelikult ka täitusid. Pille-Riini jaoks oli see ka esimene rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus.” (Anneli ja Pille-Riin)

“Kogu nädalale tagasi vaadates võtan ma kaasa palju praktilisi kogemusi, mida enda töös rakendada. Lisaks olen väga tänulik ka inimestele, keda kohtasin. Kindlasti hoian paljudega neist ühendust ja on tekkinud ka uued mõtted, kuidas koostööd edasi teha.” (Merilin)
“Sain enda jaoks nii mõnelegi küsimusele vastuse kui ka motivatsiooni proovida erinevaid meetodeid oma töös.” (Eveliis)

“Minu jaoks oli kõige väärtuslikum praktiline kogemus ja inimeste olemus, mis inspireerib.” (Ege)

"Eraldi väärtusena saab välja tuua Eesti grupi imelise sünergia!” (Pille-Riin ja Anneli)

“7 päevse intensiivse koolituse järel võin julgelt väita, et olen mitmete kogemuste ja praktikate võrra targem.” (Maarit)
“Yesterday is a history, tomorrow is a mystery. Today is a gift. That’s why we call it the present.” See on lause, mis jääb mulle kindlasti koolitusest Sloveenias alatiseks meelde. Kõiki noori tuleb kaasata juba täna nii hästi kui me oskame, sest nii tänane päev kui ka kõik noored meie ümber on kingitus. Erinevus rikastab ja selleks, et õppida paremini arvestama kõigiga, oli sotsiaalse kaasamise koolitus väga hea võimalus meetodite, nippide ja kogemuse saamiseks. Väga põnev oli jagada Eesti, Sloveenia ja Läti vahel, mis moodi on nendes riikides noorsootöö korraldatud, millised on peamised mured ja rõõmud ning tunda ära sarnasusi ning anda nõu, mida ühe või teise asja puhul teha. Noorsootöötajate erinevad kogemused ja oskused rikastavad noorsootöö maailma. Noorte oskusliku kaasamise jaoks võtan endaga kindlasti kaasa veel mõtte, et noored usaldavad mind siis, kui minu elustiil on sama nagu minu töö. Ma teistmoodi ette ei kujutakski, aga see annab mõtteainet, et elus ei saa alati kõike ette teada ja see ongi täiesti okei. Tuleb jääda ausaks noortega ja arendada oma oskusi nende kaasamiseks. Tänu koolitustele tean ma nüüd rohkem rõhutute teatrist, headest kaasamise praktikatest, sotsiodraamast ja meetoditest eri gruppide noorte kaasamiseks ning kindlasti õpin edasi!” (Tessi) 

Üldkokkuvõttes oli koolituse programm väga sisutihe, intensiivne, kuid selleks me seal olimegi, et saada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju uusi teadmisi.

Koolituse nädala jooksul pandi muuhulgas paika plaan kohalikeks jätkukoolitusteks, mille raames jagatakse rahvusvahelisel koolitusel kogutud teadmisi ja kogemusi edasi noorsootöötajatele Eestis. Rohkem infot kohalike koolituspäevade kohta jagame peagi. 

Hvala! Aitäh!


Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee

reede, 10. august 2018

Läti noorsootöö ja sotsiaalse kaasatuse näiteid

30.07- 02.08 toimus Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social inclusion in youth centres” rahvusvaheline projektikoosolek Lätis, kus kohtusid projektipartnerid Eestist (Eesti ANK), Lätist (Jaunatnes lideru koalicija) ja Sloveeniast (Mreža MaMa). Projekti jooksul arutletakse ja arendatakse sotsiaalse kaasatuse temaatikat noortekeskustes ning möödunud kohtumise jooksul tutvusime muuhulgas ka heade sotsiaalse kaasatuse praktikatega Lätis.
"Social Inclusion in Youth Centres" projektimeeskond  kohtumisel Lätis

30.07 külastasime organisatsiooni Apeirons, kes töötab puuetega inimeste ühiskonda integreerimise nimel mittetulundusühinguna aastast 1997. Nad kaitsevad puuetega inimeste huve ja inimõigusi, pakuvad sotsiaalteenuseid erinevatele vanusegruppidele, toetavad noortetööd, abistavad tööturule jõudmisel, viivad läbi koolitusi kaasamise ja integratsiooni teemal. Organisatsiooni ruumides paikneb eraldi väike stuudio, kust edastatakse ülekandeid avalikku meediasse, muuhulgas tegelevad organisatsiooni töötajad näiteks telesaate sarjaga, mis tutvustab puuetega inimeste elu ja nende lugusid. Üks oluline osa organisatsiooni tööst on konsultatsioon ruumi- ja ligipääsu planeerimise teemal, mille juures lähtutakse universaalse disaini põhimõtetest, mida rakendatakse ehitiste, keskkondade ja teenuste kujundamisel, et võimaldada näiteks nende lihtsus ja arusaadavus, mitmekesine kasutusvõimalus, minimaalne vigade tegemise risk ja füüsiline pingutus. Tutvu põhimõtetega SIIN. Universaalse disaini põhimõtted sobivad hästi ka keskkondadesse, kus töötame erinevate noortega.
Apeirons'i füüsilise ligipääsetavuse teemaline plakatikampaania  

Madona on Läti noortepealinn aastal 2018, seetõttu kulges meie visiit ka läbi Madona regiooni erinevate organisatsoonide. 

31.08 koosoleku hommikul tutvusime uute osalejatega grupis. Üle Läti oli kokku tulnud seltskond noorsootöötajaid, et meiega ja projekti teemadega tutvuda ning enda praktikaid jagada. Kuulsime ettekanded erinevate piirkondade noortekeskustest, saime aimu nende töötamise strateegiatest ning tegemistest. Tutvustati viie erineva piirkonna noortekeskust- sh. Tukums, Jurmala, Gulbene, Broceni ning Rūjiena. Päeva teises pooles toimus külastus noortekeskusesse- Rīts Youth center and Kalsnava Multifunctional Youth center. Sealne noorsootöötaja tutvustas keskus(t)e tegemisi ja ruume. 

Läti noortekeskused on üldjoontes üsna sarnased meie omadega. Nagu Eestiski, on sotsiaalne kaasatus noortekeskuste töö igapäevaosa ja noortekeskuste tegevustes osaleb lai sihtgrupp noori- sh. lisaks tavanoortele nii riskirühma noored, õpiraskuste ja vaimsete häiretega noored kui ka roma’d. Mitmed Läti noortekeskused tegelevad väga aktiivselt ka rahvusvahelise noorsootööga ja võtavad pidevalt vastu Euroopa vabatahtlikke Erasmus+ programme raames. Läti üks aktiivsemaid vabatahtlike vastuvõtjaid Riia ja selle ümbruse järel on Gulbene rajoon, kus 28,998 elaniku kõrval toimetab sel aastal korraga lausa 12 välisvabatahtlikku erinevates organisatsioonides. Kuulsime lisaks kohalike vabatahtlike aktiveerimise süsteemist, kus noored saavad töötunde koguda korraldades noortekeskuses ja kohalikus omavalitsuses üritusi, olles abiks noortelaagrite tegemistes ning ka üldiselt noorsootöötaja igapäevatöö juures. Noored saavad vabatahtliku töö eest tunnustatud ning kõige aktiivsemad pärjatakse igal aastal “Aasta noore” tiitliga. Kalsnava multifunktsionaalse noortekeskuse puhul nägime näidet sellest, kuidas on alustatud protsessi, et kogukonnale ja noortele suunatud tegevused koondada ühisesse keskkonda.

Huvitava näitena jäid kõrva viipekeele tunnid, mida viiakse läbi Jurmala noortekeskuses, samuti arutatakse seal vestlusklubi raames erinevaid keerulisemaid teemasid ka noortega. Gulbene regiooni üks noortekeskustest “Baze” jagab enda esimese korruse ruumi organisatsiooniga, kes töötab puuetega inimestega, läbi erinevate tegevuste ja projektide kaasatakse tegevustesse ka täiskasvanuid ja vanureid. Noortekeskus “Kopă“ Brocēni regioonis aga hoiab uksi reedeti lahti ja noori tegevuses kella 22-ni õhtul. Rūjiena noortekeskus, mis asub väga lähedal Eestile, viib igal aastal noortele läbi juhtimiskoolituse. Seda on tehtud juba mitu aastat järjest ja nii on välja kujunenud tegusad noored, kes juba ise erinevates tegevustes aktiivselt rolle võtavad. Koos kohaliku omavalitsusega koolitati välja noored dj-d, kes koolitavad omakorda välja nooremaid noori ja keda alatasa ka kohaliku omavalitsuse sündmuste juures rakendatakse. Rūjiena noortekeskus peab muuhulgas ka plaani, kuidas Läti noortele, kes asuvad Eestile nii lähedal, õpetada Eesti keelt.

BaMbuss noortekeskus Riias
Lisaks noortekeskustele, tutvusime visiidi raames 1. augustil Madona äriinkubaatoriga, mis on üks Läti 15-st taolisest inkubaatorist. Sealhulgas on üks neist, mis asub Riias, keskendunud loomemajandusele. Äriinkubaator pakub tuge ja koolitusi äriideede arendamiseks ning nende kaasrahastamiseks. Kuulsime häid näiteid noortelt, kes alustasid enda ettevõtetega õpilasfirmadena, ent tegutsevad nüüd juba rahvusvahelisel tasandil. Plukt Tea äriidee põhineb Läti traditsioonilistel looduspuhastel ravimtaimeteedel, mis on pakendatud kaasaegsetesse disainpakenenditesse ja aitavad luua erilisi hetki igasse päeva. Simple+ aga valmistab praktilisi ja kvaliteetseid kotte, mis spetsiaalselt mõeldud rahvariiete transportimiseks ja sobivad samas hästi ka laulu- või tantsupeol istumisaluseks. Ehk juba 2019. aastal võime nende toodangut näha ka Eesti laulu- ja tantsupeol.

Samal päeval jõudsime ka noortekeskusesse ja huvikooli Kubs, mis asub Madonas. Selles noortekeskuses on tugevalt tunda kogukonna panustamist ja noorte omaalgatust. Inspireeriv oli kuulata, kuidas  hoolimata sellest, et noorsootöötaja on vaid üksi tööl, tegeletakse nii projektide kui sündmuste korraldamise ja kõige sellega, mis sinna juurde kuulub. Põnev oli näha “ebatavalist” spordipäeva ja sellest šnitti võtta, vaata inspiratsiooni SIIT

Kaņieris Youth Space
Koosoleku viimase päeva, 2. augusti, veetsime Riias ja veel enne kojusõitu avanes võimalus külastamaks noortekeskust BaMbuss-mittetulundusühing, mis tegeleb sotsiaalsete ja rahvusvaheliste dialoogidega, sotsiaalse kaasatuse, rahvusvaheliste noortevahetuste ja noorsootöötajate koolitustega. ning on entusiastlik Erasmus+ rahvusvaheliste projektide maailmas. Eelmisel aastal saadi rahastus lausa kümnele erinevale projektile ja tegevusi viivad nad läbi erinevates kohtades Lätis. Lisaks projektimajandusele on BaMbuss’el ka väga mõnus avatud kontor ja noorteruum kohapealseteks tegevusteks Riias. BaMbuss koordineerib ka vabatahtliku teenistuse välisvabatahtlikke, kes panustavad noortesündmuste juures üle terve Läti. Lisaks noortevahetustele ja noorsootöötajate koolitustele on nad korraldanud ja ellu viinud mitmeid strateegilise koostöö projekte. Neil on kombeks, et igast projektist jääb alles kirjalik materjal, seega tutvusime osaga nende kirjust publikatsioonide kogust. Üks hea ja noorsootöös vägagi praktiline näide on 8 võtmepädevuse mäng, mille kõik vajalikud komponendid saavad huvilised antud lingilt alla laadida.

Enda ruume tutvustas meile ka noorteinkubaator Kaņieris, mis tegutseb aastast 2011. Nende eesmärk on luua noortele ja noorteorganisatsioonidele loominguline, toetav ja inspireeriv keskkond, et seeläbi toetada noorte omaalgatust ja julgustada ideede elluviimisel. Kolbi kogemusliku õppe tsükli järgi planeeritud ruumid loodi Riia, Tallinna ja Stockholmi linnade koostöös ja sisustati teadlikult just ideede väljatöötamiseks, info otsimiseks, ideedega töötamiseks ja kogemuste reflekteerimiseks. Noortel on võimalik kokkuleppe alusel ruume kasutada, rentida vahendeid ja materjale erinevate tegevuste ning tegevusetappide läbi viimiseks. Noorteinkubaatoris lähtutakse põhimõttest, et asjad on mõeldud noortele ja kui need lähevad katki, siis nii ongi, sest tegijal juhtub ju nii mõndagi.

Kaņierise koosolekuruumi ümmarguse laua keskel oli kuldne kesktee (”golden middle”), kus meie projektikoosoleku ühiste kokkulepetega projekti järgmiste sammude osas sel korral lõpetasimegi.
Kaņieris Youth Space koosolekuruum

Õige pea ootab sama projekti raames ees sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele, kuhu läheme Eestist osalema 8-liikmelise noorsootöötajate esindusega. Rohkem infot kandideerimise kohta uuri SIIT.

Kui mõnel meie blogipostituse lugejal tekib huvi teha koostööd Läti noorteorganisatsioonidega, vahendame teile meeleldi kontakte. 


Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee


Projekti rahastab Sloveenia rahvusbüroo Zavod Movit Na Mladina Erasmus+ programmist.