neljapäev, 18. august 2016

Huviringid noortelt noortele: Elva Rulakool


Kevadel 2016. jagas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus stipendiumikonkursi "Huviringid noortelt noortele" raames välja 10 stipendiumi väärtusega 500€ noorte endi poolt algatatud huviringide ellu viimiseks. Stipendiumikonkursi eesmärk oli avada noorte ideedel põhinevaid ja nende juhendatavaid huviringe noortekeskustes kõikjal Eestis. Üks konkursi kümnest võitjast oli Romario Siimer, kelle juhendamisel toimus ajaperioodil 13.05- 6.08.2016 Rulakool Elva noortekeskuses. Romario annab ülevaate toimunust.

Elva rulakooli idee sai alguse sellest, et märkasin palju erinevaid noori, kes veetsid aega rulapargis. Tundus, et noored vajaksid natukene suunamist. Nii mõtlesingi Elvasse rajada rulakooli. Olen ise puutunud rulaga kokku alates viiendast eluaastast, kui mu suuremale vennale rula osteti. Ajapikku sain aru, et mida varem noor rulapisiku külge saab, seda paremini tal areneb tasakaal, kordinatsioon ning kindlasti oskus ka ennetada ohtu kriisiolukordades.


Esimeses rulakoolis osales 25 last vanuses 6-16. Osalejate seas oli ka pooltosin tüdrukut. Esimese asjana sai selgeks tehtud, et millest rula koosneb ning kuidas selle imevidina peal üldse püsti peaks seisma (kui üldse peaks, näiteks harjutasid noored põleve peal sõitmist, nagu vanasti kombeks oli). Kuna lapsi oli nii palju, siis tundus esimene trenn (1,5h) nagu kümnetunnine tööpäev, sest paljudel lastel puudus ohutunne, ning ma pidin iga hinna eest hoidma silma peal, et mõni vähe julgem nooruk kuskilt pea ees alla ei tõttaks. Paraku, kuid arusaadavalt, ei sobi kõikidele lastele sedasorti spordiala. Ajapikku langes ära noori ning tuli ka asemele uusi huvilisi. Kogu rulakooli jooksul märkisin üles umbes 60 erinevat nime ning nendest noortest kõik ei olnud Elvast pärit. Sellega seoses tekkis ka kõrvalvallas suurem huvi rulakooli vastu. Nimelt oli Rõngusse äsja rajatud uus rulapark, kus käisin ka avamisel enda oskuseid näitamas. Suvelõpus/sügise alguses viin ka seal läbi rulakooli. 

18.-19. juunil toimus Elvas üleriigiline rulavõistlus, mille peakorraldajaks olin mina. Ka Elva rulakooli noored osalesid nooremates vanusegruppides ning jätsid kõik kolm esimest kohta Elvasse. Muidugi oli tegu noortega, keda ma olen juhendanud juba 2 aastat ning kes ise on enne seda varasemalt rulaga sõitma hakkanud, kuid sellegi poolest on tegu väga märkimisväärse saavutusega. Need samad noored on toonud erinevaid poodimukohti ka teistel võistlustel, millest kõige märkimisiväärsem on toimunud Riias (Spring Kickoff 2016). Omalt poolt soovin neile jõudu ja jaksu ning annan ka edaspidi igal võimalusel neile erinevaid näpunäiteid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et tegu oli väga positiivse ettevõtmisega ning lastelt saadud energiast jätkus naeratust kogu päevaks. Kindlasti on plaanis ka koostööd teha Tartu rulakooliga, et luua treeningvõimalused suurematele huvilistele kogu talve vältel. Loodan, et suudan tulevikus sedasorti ettevõtmist jätkata, sest teadupoolest on nüüdsest rulasõitmine ka olümpial ning iial ei tea, kust kohast järgmine olümpiavõitja teekond alguse saada võib! 

Rulakoolis osalenud Märt-Kaarel Petseri (16a) ülevaade toimunust:

Elva rulakool on üks tore huviring, kus on koos kõikidest vanustest lapsed. Rulakoolist osavõtjad on sõbralikud ja abivalmid ning aitavad Elva Skateplazat korras hoida. Rulakoolis pole kunagi igav ning selle treener aitab rulakooli õpilasi trikkide suhtes suunata ja juhendada. Väga paljud lapsed on rulatama hakanud tänu Elva Rulakoolile.

Stipendiumifond suurusega 5000€ loodi Coop Eesti Keskühistu algatatud kampaaniana, mille raames paluti koostööpartneritel ja äriklientidel jõulukinkideks planeeritud summad annetada heategevuseks, toetamaks riskioludes kasvavaid lapsi.

teisipäev, 14. juuni 2016

Coaching noorsootöös – kiirtee eesmärgini


Kuidas motiveerida oma meeskonda? Mida teha selleks, et noored tunneksid suuremat seotust oma kodukoha ja kogukonnaga? Millist suhtlemistaktikat kasutada kohalike poliitikutega, et nad näeksid noorsootöö kasulikkust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele on võimalik leida tõhusalt vastuseid coachinguprotsessis.

„Olukord tundus algul ühe suure segapuntrana, aga lähen siit täna täiesti realistlike eesmärkide ja tehtava plaaniga,“ teatab noortekeskuses töötav kolleeg coachingusessiooni lõpus kergendustundega.

Töötan käesoleva aasta maikuust Eesti ANKis coachina ja minu ülesandeks on pakkuda tuge noortekeskuste juhtidele. Olen kogenud coachides juba rohkem kui kümnel korral kolleegide rõõmu ja rahulolu, sest neid kuulati ära, mõisteti ja, mis peamine – peetud vestlus andis võimaluse vaadata oma olukorrale uue nurga alt ning näha uusi võimalusi.

Naudin oma tööd väga, sest näen, kuidas juba üks coachingusessioon aitab lüüa vestluspartneril selja sirgu ja asuda õhinaga oma plaane teostama. Coaching võimaldab kiirendada lahendusteni jõudmise protsessi.

Kuna coaching on noorsootöömaastikul suhteliselt uus nähtus, siis olen, rääkides oma tööst, pidanud pühendama suurema osa ajast coachingu lahtiselgitamisele. Sel põhjusel otsustasin pühendada tänase postituse coachingu sisu avamisele. 


Mis on coaching ja kuidas see seostub noorsootööga?


Coaching on alguse saanud spordist. Umbes 20 aastat tagasi tegi Harvardi tenniseekspert Timothy Gallwey spordimaailma telgitaguseid raputanud avalduse. Ta teatas, et sportlase suurim vastane ei asu teisel pool võrku, vaid istub tema enda sees (’The Inner Game of Tennis’). Näiteks on hirm läbikukkumise ees või vähene usk sellesse, et olukord on edukalt lahendatav, inimese elus suuremaks takistusteks kui temast väljapoole jäävad asjaolud. 

Täpselt samalaadi takistusi kogevad igapäevast tööd tehes ka noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed. Asjad jäävad tegemata või olukorra lahendamist lükatakse edasi, sest kogemused ebaõnnestumistest on tugevad ja usk endasse või olukorra muutmise võimalikkusesse on löönud kõikuma. 

Gallwey arvates võib coach aidata kõrvaldada või vähendada sisemisi takistusi, mille tulemusena hakkavad avalduma inimese loomupärased võimed. Takistuste kõrvaldamist toetab uue vaatenurga avastamine. See on tõeline ahhaa-hetk, mis pakub mõlemale vestluse osapoolele suurt kergendust ja naudingut.

Vaatame nüüd lähemalt, milles coaching seisneb. 

Coachinguks peetakse professionaalset vestlust kahe osapoole vahel, kus vastava ettevalmistuse saanud coach esitab küsimusi ja peegeldab teisele osapoolele – coachee’le tagasi tema juttu ja käitumist. 




Tänu asjakohastele küsimustele ja kõrvalpilgule saab coachee teadlikumaks oma olukorrast, vajadustest, unistustest ja võimalustest. Coachi poolt loodud raamistik aitab võtta coacheel vastutust enda olukorra eest ja pöörata tähelepanu sellele, mida on võimalik muuta. Lõpptulemusena tõstab võimaluste ja isikliku vastutuse tajumine coachitava sisemist motivatsiooni. 

Täpselt sama protsess toimub ka noorsootöötajate coachingus – sisemisi takistusi ületatakse sisemise motivatsiooni tõstmisega.

Kuna coachingu püsivam mõju saab avalduda pikemas protsessis, on igati mõistlik, kui coachee ja coach kohtuvad rohkem kui korra. Ideaalseks võib pidada coachinguprotsessi, mis koosneb 5-6 sessioonist. Pikemale ajaperioodile jaotunud kohtumised võimaldavad coacheel uurida end ja oma tegemisi ning teadvustada oma tegevuse mõju ajas. Tulenevalt osapooltevahelisest kokkuleppest võib üks kohtumine kesta näiteks 1-2 tundi.


Kelle jaoks coaching on?


Tänaseks on coaching jõudnud tavainimesele lähemale kui varem. See on liikunud spordivaldkonnast ärimaailma ja jõudnud erinevates vormides inimeste igapäevaellu. Ikka selleks, et olla toeks professionaalses või isiklikus arengus. 

Coaching võib tuua tööalast kasu nii noorsootöö juhtidele kui ka spetsialistidele. See mõjutab lõpptulemusena ka organisatsiooni tulemuslikkust ja coacheeks oleva töötaja isiksuslikku arengut. Kuna coaching on kahe osapoole vabal tahtel põhinev protsess, eeldab see coacheelt piisavalt suurt soovi ja valmisolekut endaga tööd teha ning oma (töö)elu muuta.

Igal juhul pakub coaching pühendunule võimalust teadvustada selgemalt oma tegelikke vajadusi, väljakutseid, võimalusi ning kavandada plaane keeruliste olukordade lahendamiseks või üldise tulemuslikkuse suurendamiseks. Seda kõike teadlikult vastutust võttes ning sisemise motivatsiooni tõusu kogedes. 

Seega, kui tunned, et vajad (töö)ellu muutust, soovid liikuda (oma töös) eesmärkide ja lahenduste poole kiirteel, siis on coachi võtmiseks õige hetk.


Kust leida coachi?


Üldiselt on coachinguteenus kallis. Kui organisatsioon saab töötajale coachingut lubada, siis see on tõeline privileeg. Võid õigustatult küsida, miks eelistatakse mõnel juhul coachingut spontaansele iseavastamisele. Omal käel maailma avastamine ja muutuste kavandamine on ju samuti võimalik. Coachingut eelistatakse professionaalses, aga ka isikliku elu kontekstis siis, kui omapäi tegutsemine ei ole andnud seni rahuldavaid lahendusi ja/ või ajaressurss rahuldava tulemuseni jõudmiseks on piiratud.

Kirjeldatud olukorras pakub coaching kiirteed praegusest olukorrast uue rahuldava lahenduseni ja aitab lõppkokkuvõttes hoida kokku nii aega kui ka raha.

Mul on rõõm teatada, et 2016. aasta lõpuni on noorsootöö maastikul tegutsevatel juhtidel ja spetsialistidel unikaalne võimalus võtta endale appi coach. Pakkuda on kümme noorsootöö tausta ja vastava väljaõppega coachi, kelle teenuseid saad kasutada sel aastal täiesti tasuta. Sobiva coachi leiad coachide pangast http://www.eny.org.ee/coachidepank/.

Teenuse kasutamiseks tuleb sul vaid täita veebis olev ankeet ja oodata põnevusega esimest kohtumist! 

Selline privileeg on võimalik tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK projekti „Coachi mind!“ ja Eesti Noorsootöötajate Kogu projekti „Siht ja kõuts“. 

reede, 10. juuni 2016

Noorsootöötajad naasid Celjest rahvusvahelise koostöö plaanidega

Viis eesti noorsootöötajat, kelle Eesti ANK saatis 31.05-8.06.2016 oma   Sloveenia partneri Mreže MaMa korraldatud rahvusvahelisele   kontaktseminarile „Find Your Way to Internationality”, naasid Celje'st  (Sloveenia) rahulolevatena, taskus neli rahvusvahelise koostöö projekti   kavandit järgmiseks aastaks.

Seminari viisid läbi Laura Načnark ja Adnan Vrebac Mreže MaMa'st ning   selle eesmärk oli luua noortekeskustele ja noorsootöötajatele tingimused   rahvusvaheliste kontaktide ja projektide tekkeks. Treeningu tulemusel tekkis neli rahvusvahelist projekti, mis kõik esitatakse Erasmus+   programmi oktoobri taotlusvooru.
Väike tööruum mahutas ära kõik 18 osalejat ning selle seintele 
kogunes igasugust tarkust
Gerli Tikk Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kuulub meeskonda,   kes korraldab tuleval aastal noortevahetuse Campling 13-17aastastele   noortele. Gerli noortemaja partneriteks taaskasutus- ja loodusharidusteemalise noortevahetuse koordineerimisel on Eesti ANK-i partnerorganisatsioon Suomen nuorisokeskusyhdistys RY ja kaks Sloveenia   noortekeskust. Plaanide järgi toimub noortevahetus Soomes. Gerli ise on   väga rahul: „Eesmärk oli leida koostööpartnereid ja see eesmärk sai   täidetud. Lisaks kohtasime väga vingeid inimesi.” 

Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški -   Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) panid kahekesi pead kokku ja tulemas on  kokandusteemaline noortevahetus 13-17aastastele Sloveenias Radlije's,   mille raames pööratakse erilist tähelepanu rahvustoitudele. Kristel teeb   Celje koolitusest naerusui lühiülevaate: „Väga head suhted on loodud. Üldise korralduse poole pealt väga meeldis. Enne saadeti põhjalik   infopakk. Meeldisid kõik mängud. Ise sain õppida kogemuse ja tegevuse   kaudu. Väga meeldiv!”
Kõik hommikud algasid päiksetervitusega

Illika Orav Karksi-Nuia Noortekeskusest plaanib koos sloveenlase Matej   Likar'i (Mladinski Center Hisa Mladih Ajdovscina) ning soomlaste Jonne Lehto ja Walter Fellman'iga (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) korraldada Sloveenias 12-päevase muusika- ja meediateemalise noortevahetuse   18-30aastastele täiskasvanutele. Projekti käigus tekkib rahvusvaheline   bänd, mis annab projekti lõpus suure kontserdi. Paralleelselt noorte   muusikutega tegutseb väike meedia- ja turundusrüm. Illika särab üle näo,   kui ütleb: „Emotsioonid on laes. Hästi palju sai kogemusi. Hästi palju sai sõpru. Väga lahedad noorsootöötajad on igalt poolt. Hästi tihe graafik   oli, tööpäevad olid pikad 9-19. Nüüd on väike time-out ja siis läheb   edasi. Projekti on vaja veel viimistleda ja siis sügisel sisse anda. Igal   juhul sai sõidu eesmärk täidetud, partnerid on olemas.”
Koolituse alguses pandi suur rõhk meeskonnatöö ülesannetele

Maret Kallejärv Rannu Pere- ja Noortekeskusest ja Auli Auväärt Tartust   Lille Majast on noorsootöötajate pagulakriisi teemalise treeningu „The   Labyrinth in my Head” rahvusvahelises korraldusmeeskonnas. Märtsis 2017 Eestis toimuvast labürintteatri metoodikal põhinevast treeningust võtab osa umbes kakskümmend viis noorsootöötajat, lisaks eestlastele on tulemas   itaallased (Vicolocorto), türklased (Turkiye Genclik Birligi Dernegi), soomlased (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) ja sloveenlased (Center za   mlade Domžale). Loodetavasti ühinevad veel noorsootöötajad Rumeeniast, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Juhendama tuleb labürintteatri spetsialist Iwan Brioc.
Eesti õhtul pakkusime kiluvõileiba ning Maret ja Illika kandsid 
rahvariideid

Maret võtab koolituse kokku: „Eesmärk oli leida rahvusvahelise koostöö partnereid, saada aimu, kuidas kirjutada Erasmus+ projekti ehk saada   rahvusvahelise noorsootöö kogemuse. Koolitus oli väga põhjalik ja tõhus. Mulle meeldis koolituse põhjalik ettevalmistus. Kõik oli väga hästi läbi   mõeldud ja korraldatud. Eesmärk projekt välja töötada sai täidetud ja   ootan huviga koolituse järge. Loodan, et meie projekt saab sügisel   rahastuse.”
Koolitus võeti kokku sotsiomeetriliste ridadega

Auli sõnul on Lille Majal eelnevalt juba päris mitu kogemust   labürintteatri projektidega, kuid huvi pakub talle selle meetodi   rakendamine pagulaskriisi teema käsitlemise teenistusse. Eriti rahul on   Auli sellega, et korraldusmeeskonda kuulub Mikkeli Ametikoolis (Soome)   noorsootööd õppiv Timo Mikkola, kes kavatseb kirjutada projekti põhjal oma  lõputöö: „Meil saab olema teaduspõhine projekt.”

Lisaks leidis Auli nii mõndagi imestamisväärset sloveenia noorsootöös: „Treening ise toimus Celje noortekeskuses (Mcc Celjski Mladinski Center).  Eestlastele oli harjumatu näha noortekeskuse õuel suitsetavaid ja alkoholi   tarbivaid inimesi. Lähemal uurimisel selgus, et Sloveenias on noor   15-29aastane inimene. Noortekeskused saavad mingi osa oma eelarvest kohalikult omavalitsuselt, aga märkimisväärse summa teenivad nad ise   kohvikut ja hostelit pidades. Põnev tundus Sloveenia noorsootöötajate   algatus rentida noortele töölauda 1 euro päevas. Töölaud sisaldab   füüsilist töökohta, Internetti, printeri ja skänneri ning muu kontoritehnika kasutamise võimalust. Paber tuleb ise kaasa võtta, aga   tindid/ tahm on printeris olemas.”
Camplingu tiimi koostöö sujub hästi
Toimunud kohtumise tibusid loetakse jaanuaris 2017, kui leiab aset   projekti „Find Your Way to Internationality” teine kontaktseminar. Siis   töötatakse projektidega edasi. Kui mõni projekt on jäänud rahastuseta, siis analüüsitakse põhjusi, tehakse parandusi ning esitatakse järgmisesse   Erasmus+ taotlusvooru. Rahastuse saanud projekte täpsustatakse ning valmistatakse ette konkreetseid tegevusplaane.  

kolmapäev, 18. mai 2016

Loo oma hõim ja algata soovitud muutus!

Projekt „Murdepunkt“ on saanud läbi, aga tema hing elab edasi ja mõju jätkub.

Mõned päevad tagasi ütles mulle üks armas kolleeg, kes osales projektis partneri esindaja ja noorteprogrammi rakendajana, et „Murdepunkt“ on olnud siiani tema elu parim projekt. Mõtlesin seejärel pikalt, mis aitas luua kogemuse elu parimast projektist.

Mulle tulid pähe kolm mõtet.

Toetav raam ja mänguruum

Pühendasime projekti meeskonnaga suure osa ajast selge tegutsemisraami loomisele, kus on näha konkreetsed sammud ja ajakava. Kui tajusime projektipartnerite vajadust veelgi selgemate kokkulepete järele, pühendasime sellele aega jooksvalt. Samal ajal olime teadlikud, et üheaegselt raamiga tuleb luua noorteprogrammi rakendama hakkavatele spetsialistidele ka mänguruumi. Vaba ruum aitas spetsialistidel leida enda suhte programmiga – võtta vastutust, luua midagi uut ja leida võimalusi eneseteostuseks. 


Suhe kui sild

Selleks, et raam ja mänguruum oleksid vastuvõetavad, tuli projekti meeskonnal luua noorteprogrammi rakendavate spetsialistidega usalduslik suhe. Vastastikune usaldus kasvas suheldes, suheldes ja veel kord suheldes. Ikka selleks, et raamid oleksid toetavad ja teeksid ruumi loovusele ning uutele lahendustele. Noorteprogramm „Murdepunkt“ sai ehitatud üles motiveeriva intervjueerimise põhimõtetele. Samas vaimsuses suhtles ja tegutses projekti meeskond oma partneritega. Kahepoolne usalduslik ja rikastav suhe hoidis nii rakendajate kui ka projekti meeskonna motivatsiooni kõrgel ja aitas tulla toime ootamatute väljakutsetega, mis on iga ettevõtmisega kaasnev planeerimatu lisaboonus.

Inspiratsioon oma hõimust

Projektimeeskonna pea igapäevasele suhtlemisele noorteprogrammi rakendajatega lisandus veel midagi väga olulist. Programmiga seotud spetsialistide laiem üle-eestiline võrgustik.
Sellest sai meie ühine hõim ehk ’murdepunkarite’ kogukond, nagu me end hellitlevalt kutsume. 

USA majandusprofessor David Logan väidab ühes TEDx konverentsi ettekandes, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Liidrite roll on aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks.



’Murdepunkarid’ keskendusidki oma töös sellele, kuidas aidata noori madalama tasemega gruppidest, kus nähakse hädade põhjust endast väljaspool, hõimu, kus noor õpib tundma ennast ja saab näha seoseid enda hoiakute, tegude ja tagajärgede vahel. Sest need väärtused olid Murdepunkti hõimu väärtused. Nii astusid programmi rakendajad noorte hõimu ja andsid noori respekteerides neile võimaluse kogeda osadust teistsuguse hõimuga, kus väärtustatakse iseennast ja teisi. Sellised üle Eesti toimunud kohtumised inspireerisid kõiki osapooli.

Usun siiralt, et kogemuse elu parimast projektist võimegi saada, kui meil õnnestub ühineda samu väärtusi kandvate inimestega ja võimendada neid väärtusi hõimu loomisega. Seejärel algatada ise muutus, mida maailmas tahame näha. 

Ole tänatud selle kogemuse eest, minu armas ’murdepunkarite’ hõim!

„Murdepunkti“ tulemused

  • Projekti „Murdepunkt“ raames valmis samanimeline sotsiaalsete oskuste programm 13-17-aastastele riskikäitumisega, sh kergemaid õigusrikkumisi toime pannud noortele. 
  • Programmi rakendaja käsiraamat on antud välja nii eesti kui ka vene keeles.
  • Programmi rakendamiseks said väljaõppe 40 noortevaldkonna spetsialisti, kes töötasid tandemitena.
  • Programmis osales 200 noort, neist 34 suunati programmi alaealiste komisjonide poolt.
  • Uuringu tulemused viitavad sellele, et programmis osalenud noored alustavad harvem sõnelust ja satuvad harvem tülidesse. Lapsevanemad täheldasid noorte suurenenud rahulolu eluga, abistava käitumise tõusu ja vähenenud impulsiivsust, hüperaktiivsust ning käitumisprobleeme.
  • Projekti jooksul on saanud täiendkoolitust kokku 163 ennetustööga seotud spetsialisti.
  • Projektipartnerid on muutnud ennetustööd koos noortekeskustega oma piirkonnas koordineeritumaks. 



Projekti „Murdepunkt“ rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine“.

Fotod: Piret Laidroo

Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Murdepunkt“ juht

reede, 29. aprill 2016

Vahest me võidame, vahest me õpime


Täna lõppeb Eesti ANK suurprojekt "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste". Mis see projekt meile õpetas?

On suurepärane, et Eesti noortekeskustesse jõuab üha rohkem lapsi ja noori. 2015. aasta seire alusel on näha, et noortekeskustes käib ligi 90 000 erinevat noort üle Eesti. Noortekeskustes kasutatav statistikasüsteem nimega Noortekeskuste Logiraamat näitab, et meie töös osalevad väga erinevate vanuste, taustade ja vajadustega noored.


Noortekeskus on justkui ühiskonna sensor, mis märkab igapäevaselt kogukonnas toimuvaid muutusi. Keskused reageerivad tekkinud murekohtadele noorsootöö põhimõtetele omaselt kiirelt ja noore vajadusest lähtuvalt, et luua noore ümber vajalik tugivõrgustik.

Samas on noortekeskused järjest enam silmitsi noortega, kes kasvavad ebavõrdsetes oludes ehk noortega, kellel ei ole sarnaseid võimalusi oma eakaaslastega. Põhjuseid selleks on mitmeid, sh sotsiaalsed ja majanduslikud raskused.


Ebavõrdsetes oludes kasvavate laste ja noortega tegelemine ning nende heaolu parandamine on meie jaoks järjest olulisem, sest õigeaegse ja asjakohase toega on võimalik ära hoida või vähendada erinevaid negatiivseid tagajärgi.

Keskkond, kus noor kasvab, mängib olulist rolli tema edasistes valikutes ning elutee kujunemises. Vanematekodu majanduslikul olukorral ning vanemate panusel lapse haridustee kujunemisse on pikaajaline mõju, mis võib noore täiskasvanu elukäigu kujunemisel olla määrava tähtsusega.

Noorsootöö on valdkond:
  • mille tugevus seisneb võimekuses luua noortele vaba tegevusruum, mida iseloomustab turvalisus, kuulumine, vestluskunst, väljakutsed, rekreatsioon, sõprus ja vabad suhted;
  • mis taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorraldusse, innustab noori võtma vastutust ning tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.


Seetõttu on väga oluline, et noorsootöötasandil viidaks läbi ebavõrdsetes oludes kasvavatele lastele ja noortele suunatud tõenduspõhiseid tegevusi ja kasutataks läbimõeldult noort toetavaid metoodikaid.

See oli ka põhjus, miks 86 noortekeskust koostasid 2014. aastal ühistaotluse “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”, et läheneda ebavõrdsetes oludes kasvavatele lastele ja noortele erinevate tunnustatud praktikate ja põhimõtete kaudu. Valiku tegemisel oli suureks toeks Norra koostööpartner “Ungdom og Fritid”. Projekti koordineeris Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK), mis on üleriigiline eestkosteorganisatsioon ja ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. 

Projekti peamine eesmärk oli erinevate tegevuste kaudu parandada noortekeskustele loodud spetsiaalsete meetmete abil 7-26-aastaste noorte heaolu ja kaasatust üle Eesti. Projekti eesmärgid olid ette nähtud noorsootöö teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja uutes piirkondades rakendumiseks ning noorsootöötajate valmisoleku ja kompetentsi tõusuks tõenduspõhiste ja tõhusate meetodite rakendamiseks riskigrupi laste ja noorte arendamisel.

Meie projektis olid ühendatud tegevused, mis on noortele jõukohased ja huvipakkuvad, loovust arendavad ja noorte tugevusi esiletoovad, põhjalik ja jätkusuutlikkust tagav töö noorsootöö tegijate ja võrgustikuga koolituste toel, mentorluse, lapse eluilma tundmaõppimise, praktiliste näidete ja eneserefleksiooni toel.

Suur rõhk projektis suunati sotsiaalpedagoogiliste põhimõtete rakendamisele ja seda läbi noortekeskuste erinevate tegevuste, nagu laager, mobiilne noorsootöö ja huvitegevus.

Tegevuste võtmefaktoriks oli suhtlemine ja võimekus tulla toime paljude väljakutsetega suhtlemises. Sel põhjusel paranesid projekti tegevuste kaudu eelkõige noorte sotsiaalsed oskused: suhtlemisoskused, probleemide lahendamise oskused, meeskonnatööoskus, pingete maandamise oskus; enesega toimetulek, enesekindlus ja usk endasse, arenes loovus.

Eesmärkide täitmisel oli üheks peamiseks märksõnaks tõhusa valdkondliku võrgustikutöö väljaarendamine. Koolides tutvustati noorsootöö põhimõtteid ja oskusteavet, et lisaks õpetajatele oleksid ka lapsevanemad teadlikud noorsootöö võimalustest. Kuna kaasasime oma tegevustesse pea 2500 lapsevanemat ja 1500 õpetajat, paranes lastevanemate ja noorte vaheline mõistmine, paranes koostöö kooli ja kodu vahel. On näha, et koostöö on jätkuv ning haridus- ja noorsootöö valdkond on teineteisele lähemal.

Suur fookus oli noorsootöötajatel, keda on rohkem koolitatud, mistõttu noortekeskuse poolt pakutavad teenused on muutunud mitmekülgsemaks ja noorte huvidest lähtuvamaks.

Noori saatis igapäevane rõõm saavutuste üle, eduelamus motiveeris edasi tegutsema, uusi ideid rakendama. Sel põhjusel osalesid noored ka teistes noorsootöö tegevustes.

Eriti hea meel on 3500 uue noore üle, kes projekti tegevuste kaudu said esmase noorsootöö kogemuse. Kokku registreeriti projektis 104 000 osalust.

Et töötada riskioludes kasvavate lastega, võtame projektikogemusest kaasa järgmised märksõnad:
  • tegevuste keskmes on erinevatest võimalustest teadlikud empaatiavõimelised noorsootöötajad;
  • metoodika ise ei tööta, peab hoidma tasakaalu teooria ja praktika vahel;
  • tugi on edukas vaid siis, kui on loodud positiivse õhkkonnaga keskkond;
  • kõik lapsed ja noored, olenemata riskifaktori erisusest, vajavad toetust ning tulemuslikke kogemusi, et areneda, kasutades oma täit võimekust;
  • noorteprogrammid peavad toetama noorte positiivset ja tervistavat arengut, tekitama dialoogi;
  • tegevuste eesmärk peab olema pakkuda väljakutseid, kogemusi, toetust ning aitama noortel kasutada kogu nende potentsiaali;
  • noorteprogrammid peavad põhinema ideel, et noored õpivad praktilisi eluoskusi läbi mõtestatud tegevuste, mille osad on lõbu, mäng, tegevus, grupi- ja individuaalsed väljakutsed;
  • tegevused, nagu laagrid, huvitegevused, tugigrupid, mobiilse noorsootöö võimalused jms on vahendid, mille abil kaasata noori positiivsesse tegevusse ja õpingutesse;
  • noored ise on oluline ressurss, nad peavad olema kaasatud iga tegevuse planeerimisse, teostamisse ning analüüsimise protsessi, sest selline lähenemine annab võimaluse, et nad õpivad täiskasvanutelt ja täiskasvanud neilt.

Projekt näitas, et uusi maid ei avastata vanade kaartide abil. 
Muutuma peavad meie enda hoiakud, töökultuur ja suhtumine, kuidas lahendame erinevaid noortega seotud lugusid.  

Koostöö kohalikul tasandil on veel lapsekingades, kuid saadud on esmased ühised eduelamused, mis motiveerib meid ikka ja jälle üksteisega ühendust võtma, et ühiselt edasi astuda.

Projekti  toetati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“ taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”.

reede, 18. detsember 2015

Island, riik, kus kasvavad kõige õnnelikumad noored


Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas 16-20. novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfes tähistab detsembris oma 30. sünnipäeva. Samfese poolt oli kokku pandud programm, mis andis hea läbilõike Islandi noorsootööst. Meie fookuses oli noortekeskuse töö ja seal elluviidavad spetsiifilised hariduslikud ja sotsiaalsed programmid.

Island
Kogu visiidi raames tundsime, et Islandi kogukond on väga ühtehoidev ja toetav. Karm ja jahe kliima ning tihti ekstreemsed olud muudavad inimesi ilmselt veelgi lähedasemateks.  Islandil kasvatatakse  noori, keda soovitakse näha tulevikus enda kõrval ja Islandil elamas. Sel põhjusel ei muretse alla 400 000 elanikuga Island ka sellepärast, et noored lahkuvad riigist. Noortega tegelevad asutused mõistavad, et neil on kõigil ühine sihtgrupp, see lähendab ja ühendab, mis on  hea võrgustikutöö alus. 

Noortega töö on Islandil üle-riigiliseks prioriteediks ning sellega tegeletakse samasuguse tõsidusega nagu formaalhariduse andmisega. Noorsootöö rahastamine on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt. Islandil on noorsootööseadus, kuid viimane muudatus selles toimus 1999. aastal.  Haridusministeeriumil on olemas noorsootöö teemal strateegiadokument, mis paneb paika peamised prioriteedid, kui nn noortepoliitika üldiselt on nende endi sõnul veel arendusjärgus.

Islandi noorsootöö on kaasava lähemisega mõtestatud tegevus. Noorsootöö on väärtustatud ja hinnatud, palgad võrreldavad haridusasutustes makstavaga ning tööle võetakse valdavalt vaid vastava ettevalmistusega spetsialiste. Elanikud teavad, mis tööd noorsootöötajad teevad. Noorsootöö eriala ülikoolis iseseisvalt ei õpetata, õppejõu Arni Guðmundssoni selgituste kohaselt on see lõimitud sotsiaalpedagoogikaga ning vaba aja tegevuste teadliku planeerimisega.

Mis meile eriti meeldis ja kõnetas?

Kohtumine Arni Gudmundssoniga 
Noorsootöös toimuv on ühiskonna loomulik osa. Avatud noortekeskused on Islandil eksisteerinud pea 40 aastat. Süsteem on stabiilne ja kohalike omavalitsuste poolt hästi rahastatud ja tunnustatud. Reykjavikis on nt 120 noortekeskust-noorteklubi. Mõlemad toimivad meie mõistes noortekeskusena, erisus on selles, et nad nimetavad seda keskust noorteklubiks, mis on suunatud kuni 13-aastastele.  Noortekeskus on suunatud kas  13-16 või 16+ vanusele. Tegevusi suunatakse seega vanuseti eraldi. Keskused asuvad nii koolidega ühe katuse all kui ka eraldi hoonetes. Erinevates linnaosades asuvad noortekeskused pakkusid mitmekülgseid teenuseid, mida omakorda saab jagada nii – info, nõustamine, kultuurilised tegevused, erivajadustega noortele mõeldud tegevused, tööhõivet toetavad tegevused jms.

Meeldis, et nt 1500 noorega omavalituses oli 7 noortekeskust, mis kõik olid koolide teenusepiirkonna alusel ära jaotatud, et keskusel oleks võimalik igale noorele kvaliteetset tegevust ja tuge pakkuda. Ühes keskuses toimetas keskmiselt 3-7 osalise koormusega noorsootöötajat. Islandil märkasime, et selles valdkonnas tegutseb palju mehi. Oli ka palju osalise tööajaga inimesi, mis võimaldas noortekeskusesse kaasata rohkelt inimesi ning tuua valdkonna erinevaid oskusi, teadmisi ja vaatenurki. Eelkõige on selle põhjuseks tööelu ja pereelu ühildamise vajadus sest töö toimub suures osas õhtuti või nädalavahetusel.

Reykjaviki noortekeskuses
Oli näha, et noorte kaasatus ja huvi toimuva vastu oli suur. Nii saime näha näiteks üritust, mille raames elasid 200 noort oma eakaaslastele kaasa läbi kooli pandud ekraani, sest üritus ise oli väljamüüdud. Noored ise väitsid, et nad on õnnelikud, sest neid kaasatakse, kuulatakse, võimaldatakse paljude erinevate asjadega tegeleda ning usaldatakse.

Islandi huvitegevus on hästi arenenud. Nende põhimõte, et igal lapsel peaks olema võimalik vähemalt ühe huviga tegeleda, on üle võetamas ka Eestisse. Süsteem, kuidas lapsi toetatakse on järgmine- lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju  huvidega tegelemine maksab. Kohalik omavalitsus tasub igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. Viimane süsteem on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses.

Tööpadade süsteem
Islandi üks väljakutseteks nagu ka paljudes teistes riikides on tööhõive.  Islandil toetatakse programme, mille kaudu on noorel võimalus harjutada nii tööl käimist, osaleda töötubades/tööpadades koos sotsialiseerumise võimalustega ja suvine nn töömalev, kus loominguliste tegevustega seotud noortele maksti palka, et nad saaksid oma huvivaldkonnaga tegeleda. 8 nädala pärast tuli igal noorel oma tööd avalikus ruumis presenteerida. Hea alternatiiv või lisaväärtus meie töömalevatele.

Eestis alles lapsekingades erivajadustega noorte kaasamine noorsootöösse oli Islandil juba pikaaegne praktika. Nende näidete puhul oli märksõnaks koostöö tugispetsialistidega. Noored tulid keskusesse koos nendega ning õppisid sotsiaalseid oskusi võrdselt teistega. Samas oli neile tagatud ka eraldi olemise koht, et vajadusel eralduda.  Nähtu oli positiivne ja inspireeriv!

Katusorganisatsioon Samfes, mis meid võõrustas, erines meie ühendusest eelkõige fookuse tõttu. Nemad suunavad oma tegevuse otse noortele ehk korraldavad suurüritusi noortele. Lisaks koordineerivad nad enda noortekogu, mis toimis üleriigilise osaluskoguna.  Noortekogu tegemised on suunatud suuresti ühiskondlikele teemadele (küberkiusamine jms).

Käitumisprobleemidega suunatud programmi tutvustus
Äratundimisrõõmu tundsime, kui kuulsime head näidet käitumisprobleemidega ja keerulise koduse olukorraga noortele suunatud programmi kohta. Programmil ei olnud küll  kindlalt väljatöötatud teemasid, kuid programmi näol oli tegemist omamoodi sotsiaalse tellimusega, kui 30-pealine noortekamp terroriseeris oma käitumisega naabruskonda. Programmi kohtumiste teemad tulenesid otseselt grupijuhtide poolt tajutud noorte vajadustest. Meeldis, et see sarnanes mitmeski korralduslikus aspektis Eesti ANK poolt väljatöötatavale programmile „Murdepunkt“. Tekkis hea võrdlusmoment!

Oli muljetavaldav, et igas keskuses, mida külastasime, võtsid meid vastu inimesed, kelle silmad särasid, kui nad oma tööst rääkisid. Näis, et eriline helk tekkis silmadesse veel siis, kui nad rääkisid, kuidas ja mida nende noored ise ellu viivad, organiseerivad, arvavad, enda eest seisavad. Oli näha, et nad tunnevad oma noorte ja nende aktiivsuse üle uhkust.

Alati särasilmsed noorsootöötajad

Delegatsioon leidis, et mitmed tegevusvõimalused ja põhimõtted on Eestis ja Islandil sarnased aga Islandil on koostöö koolide ja noortekeskuste vahel enam arenenud.  Islandi näitel sobib neile, et keskus asub tihti ühes majas kooliga. Põhjuseks on olemasolevate infrastruktuuride parem ärakasutamine või tingitud vajadustest, kus kool vajab tugipersonali teatud väljakutsete korral (individuaalne tugi, käitumisprobleemid jms). Lisaks nähakse keskuse rollina erinevate huvidega noorte aktiviseerimisel. Noortekeskuses olevad vahendid loovad keskkonna, kus noorsootöötaja saab noorega paremini kontakti. Eestis on vahetunnis kontakti saamise rolli täitmas huvijuhid.

Millised kuuldud head praktikad on osalenute arvates Eestile kõige enam kasulikud?

Vastuvõttev ühendus (Samfes) keskendub oma igapäevases tegevuses suuresti noorte suurürituste korraldamisele ja koordineerib noortekogu. Noortekogu töö koordineerimine on teema, mille üle võiks Eesti ANK juhatus aru pidada, et kas sarnane praktika tuua ka meie organisatsiooni või mitte. Noortekogu Samfese juures veab Islandil sotsiaalsete sõnumitega kampaaniaid. Kuna Eestis on juba olemas noortekogusid eestvedav ühendus siis ilmselt oleks sellise noortekogu loomise lisaväärtus Eesti ANK juurde pigem ühenduse enda arendamisel. Tasub edasi mõelda või arendada Islandi noortekogu praktikat töötada välja sotsiaalseid probleeme lahendavaid koolitusi ja käsiraamat, mille alusel noored oma eakaaslased välja koolitavad ja üle Eestiliselt noored ise oma koolides nt kursusi läbi viivad.

Programmid, mis Eestis on lapsekingades või päris puudu on erivajadustega noorte osalemine noortekeskuste tegevuses (noorsootöös) ja igapäevased paindliku lähenemisega tööturuga seotud programmid. Eesti noortekeskuste töötajad (üldiselt) ei ole veel valmis erivajadustega noorte kaasamiseks noorsootöösse, täna on puudu tööks vajalikud oskused, teadmised ja soosivad hoiakud. Oluline koht on ka stabiilse koostöö loomine valdkondade ja asutustega, mis saavad toetada tugiisikute või nt transpordisüsteemiga.

Õdusa keskkonnaga tööhõiveprogramm
Tööhõive teema oli Islandil oluline prioriteet. Et noored saaksid enam teada tööelust, seda harjutada või muutuda üldises mõttes ettevõtlikumaks võiks kaaluda ka Eestis 8-nädalisi suvetöö programme, kus noored saavad üksi või grupiga taotleda toetust (palk) oma loomingulise etteaste väljaarendamiseks ja seda siis linnaruumis esitada või tööpadade avamist ehk erinevaid oskusi õpetavaid töökohad (päris töö ja palk). Tööpaja väärtus oli lisaks noorte nõustamine, sotsiaalsed ühistegevused jms.

Visiidi tulemusel on alguse saanud mitmed mõtted, millest kirjutame juba järgmistes postitustes. Usume, et see oli esimene samm tärkavale uuele koostööle!

Reykjavik oma ilus
Suured-suured tänud Gerttule, visiidi toetajatele Eesti Noorsootöö Keskusele ning Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvooru “Kahepoolsete suhete arendamise fondile”. 

Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/




Pildid: Piret Laidroo ja Merlis Pajustik