teisipäev, 7. märts 2017

Eesti noorsootöötajad koolitusel ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)”

13.-20.02 toimus strateegilise koostööprojekti ”Boost your possibilities” raames Soomes, Anjala noortekeskuses rahvusvahelise noorsootöö koolitus  ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)”. Eesti grupi koosseisus osalesid koolitusel Kristiina Karp (Iisaku Noortekeskus), Geter Ehrenpreis (Keila noortekeskus), Reelika Lodjak ja Triin Tomera (Lille Maja), Kairi Lusti (Sõmeru noortekeskus), Urve Sarapik (Ridala Vallavalitsus), Roman Hmelevskoi, Lea Pullerits, (Mustamäe Avatud Noortekeskus) ja Stiina Kütt (Eesti ANK).

Koolitusele tulid kokku rahvusvahelisest noorsootööst huvitatud noorsootöötajad Eestist, Soomest ja Sloveeniast, kelle hulgas nii rahvusvahelise tööga alles alustajaid kui juba kogenumaid. Läbi mitmekesiste tegevuste käsitleti koolituse jooksul teemasid nagu väärtused, õppimine, erinevad lähenemised ja praktikad, määramatus, kvaliteet ning mõju rahvusvahelises noorsootöös. Arutleti ka noorsootöötaja kompetentside üle, milleks andis sisendi European Training Strategy käsiraamat “A Competence Model for Youth Workers to Work Internationally” ning saadi ülevaade “Boost your possibilities” projekti raames läbi viidud rahvusvahelise noorsootöö mõju uuringu tulemustest. Lisaks tutvuti Soome noorsootööga ning meetoditega, mida Anjala noortekeskuses töös noortega kasutatakse. Koolitusel osalejad said end proovile panna erinevates olukordades, luua tähenduslikke kontakte kolleegidega, arutleda tulevikukoostöö teemal ning tõsta enda valmisolekut tegelemaks rahvusvahelise noorsootööga. Koolituse jooksul koguti erinevatesse tegevustesse panustades ning ülesandeid täites elektroonilisi õpimärke Badgecraft süsteemis, mis kinnitavad ning aitavad meeles pidada ja teistele näidata koolitusel omandatut. 

Enda muljeid koolitusest ”Stairs to Internationality (…all you need for international youth work!)” jagavad osalejad.

”Õppisin koolitusel tundma erinevate kultuuride noorsootööd, nende häid ja halbu külgi. Arutlesime põhjalikult teemal, miks just rahvusvaheline noorsootöö meie organisatsioonile ja osavõtjatele kasulik on ning õppisime aru saama määramatuse tähtsusest inimese õppimise arengus ja kogemuste omandamises. Kasulik oli üle korrata erinevad õppimisstiilid ja nende kasutamine ka mitte-formaalses õppimises. Minule andis koolitusel osalemine suurema enesekindluse rahvusvahelise noorsootööga tegelemiseks. Sügisel tuleb esmakordselt meie organisatsiooni EVT vabatahtlik ning tulevikus sooviksin ka olla saatev organisatsioon.” (Kairi)
”Koolitusel õppisin noorsootöö nurgakive. Mida toredat kokata erinevatest koostisosadest, ning kuidas õpitut seostada rahvusvahelise noorsootööga. Ja muidugi Sir Ken Robinsoni mõtted olid väga värkendavad. Koolitus oli mulle väga kasulik. Selline iseennast analüüsiv koolitus aitab oma eesmärke paremini seada, ning ka saavutatav tundub käega katsutav.” (Kristiina)

”Mul on hea meel, et sain ”Boost your possibilities” projektis osaleda juba algusest peale. Samuti on saanud selles projektis osaleda ka meie noortekeskuse noorsootöötaja Eveli Maripuu. See projekt andis väga hea kogemuse ja teadmise kuidas korraldada rahvusvahelist noorsootööd läbi kohaliku noortekeskuse. Samuti olen saanud väga hea teadmise kuidas peaks korraldama rahvusvahelist noorsootööd ja mida selleks peab teadma jne.  Oleme hakanud konkreetsemalt tegelema rahvusvahelise noorsootöö korraldamisega (infopäevade korraldamine, vabatahtlike kutsumine, konkreetse info edastamine, jne.). Läbi selle projekti oleme tutvunud Soome ja Sloveenia noorsootööga ning tulevikus on lihtsam luua nende noorsootöötajatega kontakt, et koos nt. läbi viia  noortevahetuse või õpirände projekte. Kui on loodud konkreetne kontakt on lihtsam olla rahvusvahelises projektis partner ning teha ka koostööd rahvusvahelisel tasandil. Samuti saime läbi projekti tuttavaks ka Eesti teiste maakondade noorsootöötajatega, kellega varem otsest kontakti ei omanud. On tekkinud konkreetne koostöö, mis arvatavasti poleks toimunud, kui ei oleks selles projektis osalenud. Projektis osales väga palju erinevaid inimesi, kelle kogemustest saime meiegi õppida. Edaspidi plaanime võtta oma noortekeskusesse esimese välisvabatahtliku.  Esimesed sammud on selleks loodud. Oleme hakanud oma noori julgustama osalema rahvusvahelistes projektides.” (Urve)

"Tuletasin meelde, et alati on oma tegevuste puhul hea mõelda, et miks ma seda teen professionaalsest, personaalsest, noorte ja maailma aspektist. Samuti sain endaga kaasa mõtte iga tegevuse juures läbi mõelda, et kas just rahvusvaheline noorsootöö on parim viis ja samas laiemalt ka kõrvale, et kas noorsootöö. Et ikkagi kriitilise pilguga suhtuda ja siis ongi lihtne avastada noorsootöö ja rahvusvahelise noorsootöö  väärtust. Kõige suuremaks üllatuseks osutus minu jaoks kokkamine - see oli selline uudne ülesande lahenduskäik, mida poleks vist ühelgi teisel koolitusel keegi pakkunud ning mida kavatsen kindlasti ka oma töös rakendada. Seega oli tegemist vist elu võimalusega." (Reelika)

"Stairs to internationality" koolitusel osalemine oli minu jaoks väga oluline ja rikastav kogemus. Kuna ma alles praktiseerin noorsootööd, siis sain palju uusi teadmisi nii rahvusvahelise noorsootöö kui ka noorsootöö kohta üldiselt. Koolitus oli väga hästi üles ehitatud ja tegevused olid nii õpetlikud kui ka lõbusad. Jään antud koolitust meenutama ainult heade sõnade ja mõtetega. Olen olulise kogemuse, uute teadmiste ja mitmete uute tuttavate võrra rikkam” (Triin)

”Koolitus aitas analüüsida enda olemasolevaid oskuseid ja seda, milles veel areneda võiks. Oli palju huvitavaid mõtteid, kuidas rohkem kohalikul tasandil rahvusvahelist noorsootööd teha. Lisaks sain luua uusi kontakte nii välismaal kui Eesti noorsootöötajatega!” (Lea)

Projekti ”Boost your possibilities” otsad tõmmatakse kokku lõpukohtumisel ja Soome noorsootöö konverentsil Nuori 2017 Tamperes 27.-29. märtsil, kus esitletakse projekti raames valminud rahvusvahelise noorsootöö mõju uuringu tulemusi.


Projekti “Boost your possibilities – Youth Centres for youth mobility and intercultural learning” rahastab Erasmus+. 

kolmapäev, 1. märts 2017

Noorte Tugila juht: Eestis võib noor väga lihtsalt sattuda tõrjutud olukorda


Heidi Paabort, Noorte Tugila juht
Eesti Päevaleht, 02.03.2017

Igal koolist või tööturult eemale jäänud noorel on oma lugu. Meil pole vaja neid kritiseerida, vaid märgata olukorra põhjust ja aidata.
Väitega, et tööturult või hariduse omandamisest eemale jäänud noorte arv – 30 000 – on välja mõeldud või pseudoprobleem, ei saa nõustuda. Enamasti ei ole need noored välismaale läinud, suur osa neist elab Eestis ja nende heaks on võimalik midagi ära teha.

Arv 30 000 pärineb 2015. aastal tehtud uuringust, mis näitas, et 15–29-aastasi noori, kes ei õpi ega tööta, oli 29 200. Neist olid ametlikult töötud 9000 ja mitteaktiivsed (ehk need, kes ei õpi, ei tööta ega ole ka registreeritud töötukassas) umbes 20 200. Viimastest 12 500 on noored, kes hoolitsevad oma laste või teiste pereliikmete eest, 3500 olid haiged, vigastuse või puudega ning 4200 oli muudel põhjustel tööturult eemale jääjaid, kelle seas on nii maailmarändurid kui ka noored, kes on end ise ühiskonnast nn välja lõiganud.
Kuigi maailm vajab avastamist ja väikelaste vanemad peavadki ise oma lapsi kasvatama, on neilgi inimestel omad hirmud. Mis saab edasi? Kurb, kui lapsega kodus veedetud aeg või silmaringi laiendamine lööb pooliku haridusega või töökogemuseta noorele tulevikuks uue haava – tunde, et teda keegi ei vaja.

Kui noor on kaotanud kontakti ühiskonnaga, siis on pere roll kontakti taastamisel väga tähtis.

Eestis öeldakse liiga tihti, et noored on ise süüdi. Tegelikult saavad noored väga vähe oma elu-oluga seotud otsustes kaasa rääkida. Kaasamata noori nende kasvamise ja arenemise ajal otsustamisse, ei saa me loota, et nad üleöö võtaksid vastutuse oma elu eest. Kas vanem on maha maganud õige aja noort suunata või pole tal selleks piisavalt oskusi? Vahest on tehtud hoopis liiga palju? Mugavat äraolemist võimaldava keskkonna loovad vanemad.

Kadunud või peidetud nooreks muutumine on pikk protsess, millel ei ole üht lihtsat põhjust. Tegemist on paljude asjaolude kokkulangemisega. Olukorrad võivad olla erinevad ja probleemide ilmnemise käik erinev.

Kui noor on kaotanud kontakti ühiskonnaga, siis on pere roll selle taastamisel väga tähtis. Vaadates aga Eesti elu – laiali paisatud perekondi ja nõrka sidet pereliikmete vahel –, tekib küsimus, kuivõrd toetavad need peresidemed noore jaoks on. Uuringud näitavad, et lahutatud perest pärit noore võimalused tööturule tagasi jõuda on palju väiksemad, sest noored satuvad tihti konfliktidesse. See soodustab probleeme koolis ja võib viia väljalangemiseni. Keeruline on ka olukord, kus noorel on puue või vanemad on töötud. Sisserännanud perede puhul väheneb tööturule jõudmine lausa 70%.

Pere läbisaamine, kultuuriruum, majanduslik seis, sõpruskond, õpetaja ebakompetentne hinnang, vanemate eeskuju ja pärandatud hoiakud mõjutavad noori rohkem, kui seda arvata oskame.

Mida hiljem Eestis tööturule sisenetakse või mida vähem töökogemusi omatakse, seda suurem on lõhe tegeliku ja loodetava palga ja elustandardi vahel. See omakorda on ohuks järgmisele põlvkonnale, sest hoiakud ja võimalused pärandatakse oma lastele. Vähem olulised ei ole vaimse tervise riskid, sest noor tunneb, et ta on saamatu, puudub motivatsioon midagi muuta. Noor satub nn surnud ringi – vajadus eneseteostuse järele on põletav, kuid ta isoleerib end ühiskonnast, sh poliitilistest probleemidest. Ta ei oska ega soovi enam osaleda otsustamises ega oma elu korraldada.

Noorte aitamine on ühiskonnale kümneid kordi tulusam kui probleemidega mittetegelemine või noorte süüdistamine.

Hariduse omandamine on kindlasti üks pääsetee, kuid Noorte Tugila kogemus kinnitab, et isegi see ei garanteeri alati võimalust pääseda tööturule või alustada iseseisvat elu. Eestis on paljud noored olukorras, kus neil pole majanduslikke võimalusi või peavad nad toetama hädas olevaid perekonnaliikmeid, sest riigi või kohaliku omavalitsuse tugi ei ole alati piisav. Kui palgalõhe puhul räägitakse meeste eelisseisust, siis mitteaktiivsete noorte puhul Eestis vahet ei ole – abivajajaid on Noorte Tugila kogemuste kohaselt meeste ja naiste seas üsna võrdselt.

Tõrjutud olukorda võib sattuda Eestis väga lihtsalt ka ainult keskkonna tõttu. 2015. aastal oli 15–24-aastasi maanoori mittetöötavate ja -õppivate noorte hulgas 43%. See oli viimase 15 aasta kõrgeim näitaja.

Igaüks teab, et väikestes kohtades, mis on keskustest eemal, ei leia tööd isegi haritud ja kogenud spetsialistid, mis siis rääkida vähese kogemuse või pooliku haridusega noortest. Piirkondades, kus puudub sobiva ajagraafikuga transpordiühendus keskusega, ei pruugi noor isegi hea tahtmise korral tööle pääseda. Või on pakutav palk selline, mis on pärast transpordikulude mahaarvamist võrdne töötu toetusega, ja seega on odavam kodus lapsi kasvatada kui tööle minna.

Isegi kui noor otsustab kodukandist suuremasse linna kolida, võivad sotsiaalse võrgustiku puudumine või vähesed majanduslikud võimalused viia inimese kiiresti tõrjutud seisu. Kui pakutav töökoht ei võimalda isegi üüri maksta, on üleskutsest linna tulla vähe kasu.
Eestis ei oodata avasüli ka välismaalt tagasi tulijaid. Noorte Tugila poole on pöördunud noored, kel pole Eestisse naastes enam sõpru, häid tuttavaid ega vajalikke kontakte töö leidmiseks.

Kui vanemate vanusegruppide probleemid (nt haigused) tähendavad riigile suurt kulu, siis tõrjutud noortele võib tihti piisata vähesest – julgustavast sõnast, abist tööle kandideerimisel, tööpraktikast või isegi uutest tuttavatest, et nad leiaksid julguse minna uuesti õppima või leida töö.

Kui pakutav töökoht ei võimalda isegi üüri maksta, on vähe kasu ka üleskutsest tulla kodukandist suurde linna.

Riigi toetatud Noorte Tugila programmi fookuses ongi noorte nõustamine noorsootöö ja kogukonnatöö kaudu, nende varustamine olulise informatsiooniga ja elukorralduse toetamine. Tugi lähtub konkreetse noore vajadustest ja on mitmekesine. Tulemuse tagab võrgustiku- ja kogukonnatöö noorte ümber – see, et keegi neist hoolib ja neid märkab. Me ehitame toe üles noorte sisemistele tugevustele ja ressurssidele.
Noorte aitamine on ühiskonnale kümneid kordi tulusam kui probleemidega tegelemise vältimine või noorte süüdistamine. Ükskõik mis põhjusel on noor tööturult või koolist eemale jäänud, meie kõigi kohus on teda sinna tagasi aidata – süüdistusi esitamata, sest osa süüd on keskkonnal.

Eesti riigi ja rahva püsimiseks on oluline edastada sõnumit, et ühiskond hoolib noortest, ja sõnumit tegudega kinnitada. Avatud dialoog hinnangute asemel ja noorte olukorra tegelike põhjuste mõistmine annab meile suuremad võimalused tekkinud probleeme märgata ja lahendustele lähemale jõuda. Ainult siis võime olla kindlad, et isegi kui noorte elutee viib neid vahepeal välismaale, teavad nad, et maailmas on üks koht, kus neid alati oodatakse. Nii nagu ühiskond suhtub praegu noortesse, suhtuvad nemad tulevikus Eestisse. Kui kaotame need noored neile abikätt ulatamata, väikestki pingutust tegemata, ei pruugi neid tulevikus Eesti jaoks enam olemas olla.

reede, 10. veebruar 2017

Muutusi ei tule, kui me ise neid noortele ei võimalda

Eesti ANK tegevjuht Heidi Paaborti poole pöördus Põltsamaa piirkonna meediaväljaanne, et saada mõtted Põltsamaa ühendavalla noorsootöö loomiseks. Avaldame selle ka Eesti ANK blogis.  
Juba üheksa kuu pärast toimuvad valimised, mis muudavad ligi 11 000, sh 2000 noore Põltsamaa piirkonna elaniku elu. Valimised teeb eriliseks veel see, et 2017. aastast saavad valida noored alates 16. eluaastast. Nende vajadused ja soovid jõuavad sel põhjusel ka aina enam otsustajate lauale. Paljud kahtlevad, kas noored on selleks valmis. On, kui me ise laseme neil seda olla. Küsimus on arendavate keskkondade loomises ja usaldamises.
On selge, et saabuvad muutused peavad looma lisaväärtust, sh võimaldama meile lisaks olemasolevale seda, mida meile meeldib teha peale tööd, kooli või pereelu.
Suur osa meist on vabal ajal seotud mõne klubi või huviringiga, mis lisaks toredale vaba aja veetmisele on hariv, uusi sotsiaalseid võrgustikke/suhteid loov ning aitab meil tunda end ühiskonnas vajaliku ja motiveerituna. Kui me ise peame seda endale oluliseks, peame me seda tagama ka noortele, Eesti seaduste mõistes 7-26-aastastele isikutele. Noored on täna ainuke sihtgrupp, kes saab kõige vähem enda heaolu teemal kaasa rääkida. Nende eest on enamus ära otsusatud.
Kui veel kümme aastat tagasi nähti, et eluks vajaliku hariduse saab ainult koolist, siis täna nähakse haridust juba veidi laiemana. Lisaks formaalharidusele on oluliseks muutunud ka informaalne ja mitte-formaalne õpe.
Kaasajastatud noorsootöö, mis kasutab oma töös mitte-formaalõppe meetodeid ja on osa elukestvast õppest, on Eestis eksisteerinud sama kaua, kui Eesti on olnud vaba. Noorsootöö alla kuuluvad noortekeskustes tehtav töö, töömalevad, osaluskogud, huvikoolid, huviringid näiteks spordi- ja kunstikoolis, näitering kultuurikeskuses või seltsimajas, laagrid ja suvepäevad noorteühenduste juures, pühapäevakool kiriklas.
Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks. Noorsootöö kaudu saadakse uusi teadmisi, oskusi, õpitakse vastutama ja ise oma elu juhtima. Olema iseseisev. Kui esiti võib tunduda, et noorsootöö kaudu toetatakse vaid noort ennast, siis tegelik pilt on avaram. Tänu noore toetamisele aitab valdkond kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele ja loob uusi väärtusi.
Jagatud ressurssidega noorsootöö 

Oma töö kaudu osalen mitmes Euroopa tasandi koostöös, kus endalegi ootamatult tõden, et olenemata noore elukohast, kultuurilisest taustast ja ajaloost on tänased noorte väljakutsed näiteks siirdumisel tööturule või hariduse jätkamisel hirmutavalt sarnased.

Meie ees on palju väljakutseid, sh alatine küsimus – akadeemiline võimekus versus praktilised oskused; suur infomüra teenuste vahel, kus noor ei tea, kelle kaudu tuge saada või kes mida pakub; noorte sotsiaalse vastutuse puudumine: noor ei ole harjunud, et teda kaasatakse otsustamisse ja seega ei oska ta võtta hilisemat vastutust; liiga palju universaalseid mudeleid ehk vähe ruumi noore isikupäraks jne.

Noorsootöös määratakse valdkonna väljakutsed riigi tasandil erinevate analüüside alusel ning pannakse paika nn strateegilised eesmärgid. Noorsootöö on samas kohaliku omavalitsuse korraldada, kes peab oma piirkonna kitsaskohtade lahendamiseks leidma vahendid kas oma eelarvest või lastevanemate rahakotist.

Mida enam sekkuvad tegevusvõimaluste loomisprotsessi erinevad tasandid, huvigrupid ja vaatenurgad, seda põnevamaks ja mitmekülgsemaks see muutub. Mida enam kaasame teenuste loomisesse noori, seda enam saame olla kindlad, et nad soovivad nendest tegevustest ka osa saada või tegevust vedada. Hindama ei pea tulevikus ainult võimaluste mitmekesisust, vaid ka noorte osalust selle loomises ja vedamises. Viimane mõjutab kindlasti ka jätkusuutlikkuse aspekti. Ideaalne noorsootöö toimub noortelt noortele või koos noortega. Ise kõik noorte eest ära tehes peab leppima ka olukorraga, kus lõpuks end ürituselt üksi leitakse.

Kuigi järgmisel kahel aastal suunatakse lisaressursse meie tulevase piirkonna noorsootöösse riiklike programmide toel, peab mõistma, et ellu aitab meil jääda tark investeering noortega töötavatesse spetsialistidesse, võrgustikutöösse, noorte kaasamisoskusesse, piirkonna ühtsemaks muutmisesse ja noorte ühisinfovälja loomisesse. 
Võti peitub mobiilsuses ja usaldusväärsetes suhetes
Kuna noored pidevalt vahetuvad, muutuvad pidevalt ka nendega seotud väljakutsed. Väljakutsetele vastamine peab olema võimalikult efektiivne ja tulemuslik. Nii peab tulevasse valda looma süsteeme, mis on ajas ja tegemistes paindlikud, mobiilsed ja noorte endi poolt disainitud. Stabiilsus tulevases suurvallas tuleb noorsootöö tarbeks tagada motiveeritud noortega töötavate spetsialistide olemasolu ja taristutega, koormus ja sisu aga peab muutuma vastavalt vajadustele. Seega tuleb üle vaadata, et igas külas, alevis ja linnas oleks olemas koht, kuhu noored on alati oodatud. Olgu selleks siis noortekeskus, külaseltsi maja või kultuurimaja. Teiseks spetsialistid, kes noortega töötavad. Ilma usaldusväärsete kontaktideta ei järgne uusi osalusi.

Ühte ja ainsat mudelit meie piirkonnale pakkuda ei ole, sest Põltsamaa piirkonna noorel, just nimelt noorel ja mitte vaid kohalikul omavalitsusel, on erinevad vajadused. Ilma milleta aga ükski piirkond jääda ei tohi, on võimalus kohaliku elu edendamisse sõna sekka ütleda (noortekogu tegevus), taotleda ressursse või saada tuge oma ideede elluviimiseks (noorte omaalgatused), saada infot ja nõustamist oma elu puudutavatel teemadel (Noorte Tugila tegevus, hariduse jätkamine, kutsumuse leidmine, rahvusvahelised programmid, vabatahtlik tegevus), osaleda neid huvitavates ringides (sh huvihariduses) ja koolitustel. Vaheaegadel tuleb kindlasti võimaldada laagreid ja töömalevaid. Lähtuvalt huvist tuleb piirkonnal kokku leppida, kes on pakkujad ja tagada vajadusel noortele või juhendajale transport. Rahalise ökonoomsuse tagab jagatud ressurssidega noorsootöö. Kõike teenuseid ei pea ise pakkuma. Liikuda võivad nii spetsialistid kui ka noored ise.

Igal noorel, olenemata tema elukohast, peab olema võrdne võimalus oma potentsiaal leida, huvidega tegeleda ning vahel lihtsalt oma muresid ja rõõme jagada. Võimaldame seda siis nii täna kui ka tulevikus!

Heidi Paabort
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht

pühapäev, 22. jaanuar 2017

Noorsootöötajad naasid Mariborist nelja rahvusvahelise koostöö projektiga

9.-17. jaanuaril 2017 osales viis Eesti noorsootöötajat rahvusvahelise noorsootöö projekti „Find Your Way To Internationality" (FYWI) teisel kontaktseminaril, mille tulemusena esitatakse Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru neli projekti.
Ühes tagasisideringis pidid osalejad kirjeldama oma päeva looma mängides
Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški - Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) täpsustasid FYWI esimese kontaktseminari raames juunis valminud projekti „Adnan's Cooking Camp”. Õigupoolest esitasid nad projekti juba Sloveenia noorteagentuuri Erasmus+ projektide 2016. aasta oktoobri taotlusvooru. Tagasisidena öeldi neile, et projekt vastab kõikidele tingimustele, kuid agentuuril ei ole selle toetamiseks aasta lõpus piisavalt raha. 

Kristel ja Jakaa viimistlesid projekti ja esitavad selle uuesti Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru. „Adnan's Cooking Club” on rahvusvahelise noortevahetuse projekt, mille fookuses on toit, toidutegemine, toiduained ja toidukultuur. Kummastki partnerorganisatsioonist osaleb Sloveenias Radlije's toimuvas noortevahetuses kümme 13-17aastast noort, kes tutvustavad oma maad rahvusroogade kaudu. 
Maret, Klavdija ja Anna teevad rühmatööd

Kristel kinnitab, et jäi teise kontaktseminariga rahule: „Arutlesime rühmades põhjalikult selle üle, mis on mõju (impact) ja mis on tulemuste levitamine (dissemination) jms. Mulle meeldis selle kohtumise struktuur ning see, kuidas õpimaterjale ja muud infot seintele pandud plakatitel visualiseeriti. Kõigile oli teada päevakava, kelle kord on midagi teha. Süvendasin oma teadmisi Erasmus+ projektide kirjutamisest. Olen täis julgust ja tahtmist rahvusvahelisi projekte ka edaspidi teha, kuna ma tõesti tunnen, et kuulun tänu nendele seminaridele rahvusvahelisse noorsootöötajate võrgustikku.” 

Maret tutvustab sloveenlastele EVT-d
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) ja Auli Auväärt (Lille Maja noortekeskus) kuuluvad meeskonda, kes esitas SA Archimedese Noorteagentuuri Erasmus+ projektide oktoobri taotlusvooru noorsootöötajate rahvusvahelise pagulasteemalise koolituse „Labyrinth in the Head” projekti. Sellesse projekti on kaasatud kuue maa noorsootöö ühingud: lisaks kahele Eesti noortekeskusele on partnerorganisatsioonid Türgist, Itaaliast, Sloveeniast, Soomest ja Suurbritanniast. Projekti eesmärgiks on kaardistada ja uurida pagulastega seotud pingeid inimestes ja kogukondades osalevate maade näitel ning leida meetodeid nende pingete leevendamiseks. 

Plaanitava koolituse keskmeks on sensoorse labürintteatri meetodid, mis aitavad teema käsitlemisel asetada rõhu kõikide inimeste inimlikule ühisosale ning astuda vastu mingite inimgruppide dehumaniseerimisele või inimeste jagamisele „meiks” ja „nendeks”. Agentuurilt saadud tagasiside põhjal täpsustati nüüd jaanuari kohtumisel, miks tahetakse kasutada just sensoorse labürintteatri metoodikat ja kuidas aitavad plaanitavad tegevused kaasa soovitud tulemuse saavutamisele. 

Maret on rahul ka sellega, et sai end proovile panna Erasmus+ programmi tutvustajana. Ettevalmistuse ajal stressi tekitanud esitlus Maribori karjäärikeskuses sloveenia noortele töötutele täiskasvanutele andis lõppkokkuvõttes Maretile eneseusku juurde, hoolimata sellest, et pool vestlusest käis sloveenia keeles osalejate ja kahe sloveenlasest kaasesitleja vahel.
Teises tagasisideringis istuti ümber mobiililõkke ja kooti üksteise vahele ämblikuvõrku
Lisaks said nii Maret kui ka Auli oma metoodikapagasisse juurde mänge. Jääsulatajaid viisid osalejad üksteisele läbi iga sessiooni alguses, üks köitvam kui teine. Ka tagasiside meetodeid kogunes iga päevaga üha rohkem. Ühtlasi selgus, et noorsootöötajad armastavad ennastunustavalt mängida. Lausa mitu õhtut möödus tundide kaupa „Libahunti” mängides. Selle mängus strateegiaid arutasid eestlased pikalt veel tagasireisilgi.  
Kaira ja Kristel on roninud Maribori kõrgeimasse tippu

Uute inimestena osalesid teisel kontaktseminaril Anna Konovalova Kurtna noortekeskusest ja Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast. Anna noortekeskus sai partneriks kolme riigi (Sloveenia, Soome ja Eesti) noortevahetuse projektis, millele rahastuse saamisel toimub augustis Soomes seikluskasvatuse metoodikal põhinev ellujäämislaager, kus igast riigist osaleb 8 noort. Anna toob koolituselt välja: „Praegu sain rohkem teadmisi Erasmus+ programmi ja sealt raha taotlemise kohta, kuidas on vaja taotleda ja mis on vaja läbi mõelda. Lisaks sain uusi mänge, jääsulatajaid ja muid meetodeid.”

Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kirjutab koos oma Sloveenia partneriga noorte kunstilaagri projekti, mis peakst toimuma Sloveenias juuni lõpus – juuli alguses. Kaira naerab: „Ma olen täis energiat, et kirjutada projekt lõpuni... eriti täna on selline tunne.” Ta lisab, et leidis uusi koostöökontakte ka Soomes. Kindlasti peab Kaira kohtumise üheks plussiks just noorsootöötajate võrgustiku teket. 

Endale omaselt hea tujuga kirjeldab Kaira: „Vabal ajal rääkisime ka sellest, kuidas kellegi noortekeskuses töö käib: mis toimib ja mis ei toimi, kuidas noored midagi vastu võtavad. Näiteks kokkamine sobib hästi igas riigis. Noortekeskuses ühiselt kokates söövad noored ka toite, mida nad muidu ei sööks. Huvitav oli teada saada sedagi, et sloveenlased hindavad eesti ja soome noorsootööd näiteks seikluskasvatuse meetodite rakendamise pärast. Sloveenias neil seda ei ole.” 
Soome poisid ehitasid vabal ajal telksauna, mida õhtuti ohtralt ka kasutati
Kuidas läheb neljal FYWI kontaktseminaridel sündinud rahvusvahelisel projektil, kus eestlased on partneriks, selgub Erasmus+ veebruari taotlusvooru tulemuste avaldamisel. Hoidke meile pöialt. :D 


Auli Auväärt (Lille Maja norotekeskus) 
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) 
Kaira Västrik (Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemaja)
Anna Konovalova (Kurtna noortekeskus) 
Kristel Pisa (Emmaste noortekeskus)


Noorsootöötajad saatis rahvusvahelise noorsootöö koolitusele osalema Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Projekti rahastab Erasmus+ ja veab eest Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsioon Mladinska mreža MaMa.

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Teadlik juht tõstab meeskonna kultuuri

„Valik, millisesse süsteemi kuulud ja millele oled lojaalne, mõjutab oluliselt sinu järgnevat käitumist ja tegevusi. See võib osutuda elu või surma küsimuseks.“ (John Whittington)

Me kõik kuulume kuskile. Mitmesse süsteemi, mis võivad olla küllalt erinevad. 

Vähem kui aasta eest kirjutasin üle-eestilise projekti „Murdepunkt“ juhina siia blogisse sellest, et soovitud muutuse algatamiseks tuleb luua oma hõim. Täna, kui töötan coach’ina ja nõustan noortevaldkonna juhte, mõtlen taas sellest, kui oluline on juhi mõju meeskonnale ja organisatsiooni klientidele. 

Meenutan siinkohal taas USA majandusprofessori David Logan’i TEDx konverentsil väljaöeldud mõtet, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Suuremas plaanis on liidrite roll aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks. 



On tõepoolest väga oluline, millistesse hõimudesse ehk süsteemidesse me kuulume. Hõimule annab näo ja väärtused tema liider. Grupid, kuhu kuulume, on oma liidrite nägu. Need mõjutavad oluliselt meie kui grupiliikmete maailmataju ja seda, millist rolli me endal kogu süsteemis näeme.

Hiljuti lõppes Eesti ANK projekt „Coachi mind!“, mille raames toetasin maikuust detsembrini 20 noortekeskuse juhti. Kohtusin iga juhiga 5 või 6 korda individuaalsel coaching’usessioonil. Juhid pöördusid minu poole, et arutleda juhtimisküsimuste, sh strateegilise planeerimise, juhioskuste arendamise, meeskonna suhete, võrgustikutöö ja keeruliste kliendijuhtumite teemal.

Coaching andis mulle võimaluse projektis osalenud juhte tõhusalt toetada. See on töönõustamise vorm, mis aitab viia unistused kokku vajalike ressurssidega nii üksikisikutel kui ka meeskondadel ja asuda seejärel tegutsema. Mulle avanes erakordne võimalus jälgida, kuidas juhid nii inimese kui ka juhina kasvasid. Ehkki teadsin, et coaching võib käivitada võimsa arenguprotsessi, kogesin aukartust nende muutuste ees, milleni juhid oma isiklikus elus ja meeskonnas jõudsid.

Projekti lõppedes palusime juhtidel hinnata 10-palliskaalal, kuidas on coaching mõjutanud nende tööalast tegutsemist. Kokku esitasime 39 väidet selle kohta, kuidas protsess on projektis osalejate tööelu muutnud

Juhtide tagasiside põhjal mõjutasid coaching’usessioonid oluliselt ja mitmekülgselt nende tööalast tegutsemist. Toon mõned näited selle kohta, mis juhtide hinnangul nende elus kõige rohkem muutus (keskmiselt nõustuti väidetega 8-9 palli ulatuses):
  • Minu eneseusk ja enesekindluse on kasvanud.
  • Olen teadlikum enda kui juhi rollist ja juhtimisest.
  • Olen teadlikum enda ressurssidest – oskustest, teadmistest ja saavutustest.
  • Oskan paremini ennast ja oma tegevust analüüsida.
  • Olen teadlikum oma teadmistest, oskustest, saavutustest ja potentsiaalist.
  • Täitsin coaching’uprotsessi alguses endale seatud eesmärgid.
  • Võtan juhina julgemalt oma ülesannete eest vastutust.
  • Viin julgemalt oma plaanid ellu.
  • Seisan julgemalt oma töötajate ja valdkonna eest.

Kui teadlik liider saab aidata kasvada enda hõimu liikmetel paremateks inimesteks, siis milline on teadliku juhi mõju meeskonna kultuurile?

Nägin ja kuulsin, kuidas juhid, kes said poole aasta jooksul tuge coaching’uprotsessist, kasvasid tõepoolest ka liidritena, kes toetasid teadlikult oma meeskondade kujunemist ja kultuuri. Kogesin, kuidas juhid hakkasid nägema ressursse enda sees ja võtsid need teadlikult kasutusele. Juhid, kes oskavad näha ressursse iseendas, näevad seda ka oma meeskonnas. Teadlik ja vastutust võttev juht võimaldab liikuda ka meeskonnal uuele hõimutasandile ja keskenduda jõuetuse tajumise asemel uue kultuuri loomisele.
Foto: Internet

Meie kohtumised andsid juhtidele võimaluse teha kasulikke tööalaseid muutusi läbimõeldult, kiiresti ja tõhusalt. Juhtidega arutledes jõudsime ühise tõdemuseni, et kui jätta juhtimine ja meeskonna arendamine teadliku tähelepanuta, võib järgneda seisak, lagunemine või areng on aeglane ja kaootiline. Praeguse coaching’ukogemuse tulemusena võin julgelt väita, et enamuse juhtide jaoks toimis coaching tõepoolest nagu kiirtee tulemuseni.

Teame kõik, et uue kultuuri loomine meeskonnas ja organisatsioonis on paras väljakutse. Vesteldes noortekeskuste juhtidega, tekkis Eesti ANK meeskonnal mõte pakkuda lisaks juhtide coaching’ule ka meeskonna coaching’u programmi. Nii valmis projekt „Selge suund“, mis on loodud noortekeskuste meeskondadele, kes soovivad suuremat tuge loomis- ja kujunemisfaasis, ja neile, kes planeerivad 2017. aastal olulist arenguhüpet ning soovivad muuta oma meeskonna kultuuri. 

Suur tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK coaching’uprojekte „Coachi mind!“ ja „Selge suund“!


Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Selge suund“ coach-superviisor

reede, 11. november 2016

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK-i aasta

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline avatud noorsootöö meetodil tegutsevaid noorsootööasutusi koondav organisatsioon. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal ning tänaseks kuulub ühendusse 150 noortekeskust üle Eesti. Eesti ANK tegeleb liikmete ning nende töötajate esindamise, noorsootöötajate täiendkoolituse korraldamise ning avatud noortekeskuste kui Eesti peamise noorsootööstruktuuri terviku arendamisega. 

Järgnevad pildid illustreerivad Eesti ANK 2016. aasta tegevusi.
Visualiseeris Kertu Reva.


15. sünnipäeva-aasta jooksul liikus Eesti ANK sünnipäevalipp läbi kõikide liikmeskeskuste. Noorsootöö nädala Pidulal, 9. novembril 2016, jõudis lipp taaskord Eesti ANK-i tagasi. 


Eesti ANK 10-liikmelise meeskonna töölaual on 2016. aastal olnud 11 erinevat projekti.


Aasta jooksul on Eesti ANK laual olnud palju põnevaid teemasid. 


Sellest, kui paljudeni jõudis Eesti ANK 2016. aasta jooksul läbi oma tegevuste, annab ülevaate järgmine pilt.



7.-13. novembril 2016 toimub noorsooöö nädal, mis kannab loosungit “Lugude kõla.”

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - esimene projekt

Меня зовут Александр Зраев. Я студент Нарвского колледжа Тартуского университета и работаю в Нарвском молодежном центре. В этом году я написал свой первый проект. Проект называется „Воплоти игру в реальность”, в котором я предлагаю попробовать компьютерную игру в реальной жизни. Больше всего запомнился чемпионат по FIFA16. Сначала, я провел турнир используя Play Station 4, и ребята попробовали поиграть в виртуальный футбол. Им очень понравилось, так как многие из них фанаты футбола и серии FIFA. Я сделал таблицу соревнования такую же, как в реальном футболе. Не смотря на то, что ребята играли в футбол не в живую их эмоции были настоящие и били через край. Следующая часть чемпионата заключалась в том, что ребята должны попробовать поиграть между собой в футбол в реальности. Я заранее договорился с тренером по футболу из “Нарва Транс” что бы он провел для нас тренировку, и ребята смогли поиграть. Многие из них впервые побывали на большом поле и поиграли в настоящий футбол. Даже я не удержался и постоял на воротах за одну из команд. В конце тренировки лучшая команда получила мороженное от тренера, а за участие в этом проекте все участники получили призы.

Вот такой была первая часть моего проекта. Сейчас он уже подходит к концу. В дальнейшем я бы хотел развивать у нас в городе, а возможно и в уезде, идею о кибер спорте. Ведь сейчас это очень популярно среди молодежи. 


Minu nimi on Aleksandr Zrajev. Ma olen Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudeng. Töötan hetkel Narva noortekeskuses. Sel aastal kirjutasin ma oma esimese projekti. Projekti nimi oli „Too mäng reaalsusesse”. Projekti raames pakkusin noortele võimaluse tuua arvutimäng reaalsusesse. Kõige rohkem jäi meelde jalgpallimäng „FIFA 2016”. Alguses viisin läbi turniiri, kasutades Play Station 4, kus noored said mängida virtuaalset jalgpalli. Neile see väga meeldis, kuna paljud on jalgpallifännid. Ma tegin tabelid nagu päris jalgpallis. Vaatamata sellele, et noored mängisid virtuaalselt, olid nende emotsioonid väga reaalsed. Järgmise etapina korraldasime noortele reaalse jalgpallimängu koos „Narva Trans” treeneriga. Treener viis meiega algul läbi väkese treeningu ja siis algas mäng. Mõned noored mängisid jalgpalli päris väljakul esimest korda. Mina mängisin ka – olin väravavaht. Peale mängu said kõik treeneri poolt jäätise.

Selline oli mu projekti esimene osa. Varsti hakkab see tegevus lõppema. Tahan tulevikus arendada meie piirkonnas virtuaalspordi ideed edasi. See on praegu noorte seas väga populaarne.


Aleksandr Zrajev
Narva noorekeskus / Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.