pühapäev, 15. jaanuar 2017

Teadlik juht tõstab meeskonna kultuuri

„Valik, millisesse süsteemi kuulud ja millele oled lojaalne, mõjutab oluliselt sinu järgnevat käitumist ja tegevusi. See võib osutuda elu või surma küsimuseks.“ (John Whittington)

Me kõik kuulume kuskile. Mitmesse süsteemi, mis võivad olla küllalt erinevad. 

Vähem kui aasta eest kirjutasin üle-eestilise projekti „Murdepunkt“ juhina siia blogisse sellest, et soovitud muutuse algatamiseks tuleb luua oma hõim. Täna, kui töötan coach’ina ja nõustan noortevaldkonna juhte, mõtlen taas sellest, kui oluline on juhi mõju meeskonnale ja organisatsiooni klientidele. 

Meenutan siinkohal taas USA majandusprofessori David Logan’i TEDx konverentsil väljaöeldud mõtet, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Suuremas plaanis on liidrite roll aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks. 



On tõepoolest väga oluline, millistesse hõimudesse ehk süsteemidesse me kuulume. Hõimule annab näo ja väärtused tema liider. Grupid, kuhu kuulume, on oma liidrite nägu. Need mõjutavad oluliselt meie kui grupiliikmete maailmataju ja seda, millist rolli me endal kogu süsteemis näeme.

Hiljuti lõppes Eesti ANK projekt „Coachi mind!“, mille raames toetasin maikuust detsembrini 20 noortekeskuse juhti. Kohtusin iga juhiga 5 või 6 korda individuaalsel coaching’usessioonil. Juhid pöördusid minu poole, et arutleda juhtimisküsimuste, sh strateegilise planeerimise, juhioskuste arendamise, meeskonna suhete, võrgustikutöö ja keeruliste kliendijuhtumite teemal.

Coaching andis mulle võimaluse projektis osalenud juhte tõhusalt toetada. See on töönõustamise vorm, mis aitab viia unistused kokku vajalike ressurssidega nii üksikisikutel kui ka meeskondadel ja asuda seejärel tegutsema. Mulle avanes erakordne võimalus jälgida, kuidas juhid nii inimese kui ka juhina kasvasid. Ehkki teadsin, et coaching võib käivitada võimsa arenguprotsessi, kogesin aukartust nende muutuste ees, milleni juhid oma isiklikus elus ja meeskonnas jõudsid.

Projekti lõppedes palusime juhtidel hinnata 10-palliskaalal, kuidas on coaching mõjutanud nende tööalast tegutsemist. Kokku esitasime 39 väidet selle kohta, kuidas protsess on projektis osalejate tööelu muutnud. 

Juhtide tagasiside põhjal mõjutasid coaching’usessioonid oluliselt ja mitmekülgselt nende tööalast tegutsemist. Toon mõned näited selle kohta, mis juhtide hinnangul nende elus kõige rohkem muutus (keskmiselt nõustuti väidetega 8-9 palli ulatuses):
  • Minu eneseusk ja enesekindluse on kasvanud.
  • Olen teadlikum enda kui juhi rollist ja juhtimisest.
  • Olen teadlikum enda ressurssidest – oskustest, teadmistest ja saavutustest.
  • Oskan paremini ennast ja oma tegevust analüüsida.
  • Olen teadlikum oma teadmistest, oskustest, saavutustest ja potentsiaalist.
  • Täitsin coaching’uprotsessi alguses endale seatud eesmärgid.
  • Võtan juhina julgemalt oma ülesannete eest vastutust.
  • Viin julgemalt oma plaanid ellu.
  • Seisan julgemalt oma töötajate ja valdkonna eest.

Kui teadlik liider saab aidata kasvada enda hõimu liikmetel paremateks inimesteks, siis milline on teadliku juhi mõju meeskonna kultuurile?

Nägin ja kuulsin, kuidas juhid, kes said poole aasta jooksul tuge coaching’uprotsessist, kasvasid tõepoolest ka liidritena, kes toetasid teadlikult oma meeskondade kujunemist ja kultuuri. Kogesin, kuidas juhid hakkasid nägema ressursse enda sees ja võtsid need teadlikult kasutusele. Juhid, kes oskavad näha ressursse iseendas, näevad seda ka oma meeskonnas. Teadlik ja vastutust võttev juht võimaldab liikuda ka meeskonnal uuele hõimutasandile ja keskenduda jõuetuse tajumise asemel uue kultuuri loomisele.
Foto: Internet

Meie kohtumised andsid juhtidele võimaluse teha kasulikke tööalaseid muutusi läbimõeldult, kiiresti ja tõhusalt. Juhtidega arutledes jõudsime ühise tõdemuseni, et kui jätta juhtimine ja meeskonna arendamine teadliku tähelepanuta, võib järgneda seisak, lagunemine või areng on aeglane ja kaootiline. Praeguse coaching’ukogemuse tulemusena võin julgelt väita, et enamuse juhtide jaoks toimis coaching tõepoolest nagu kiirtee tulemuseni.

Teame kõik, et uue kultuuri loomine meeskonnas ja organisatsioonis on paras väljakutse. Vesteldes noortekeskuste juhtidega, tekkis Eesti ANK meeskonnal mõte pakkuda lisaks juhtide coaching’ule ka meeskonna coaching’u programmi. Nii valmis projekt „Selge suund“, mis on loodud noortekeskuste meeskondadele, kes soovivad suuremat tuge loomis- ja kujunemisfaasis, ja neile, kes planeerivad 2017. aastal olulist arenguhüpet ning soovivad muuta oma meeskonna kultuuri. 

Suur tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK coaching’uprojekte „Coachi mind!“ ja „Selge suund“!


Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Selge suund“ coach-superviisor

reede, 11. november 2016

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK-i aasta

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline avatud noorsootöö meetodil tegutsevaid noorsootööasutusi koondav organisatsioon. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal ning tänaseks kuulub ühendusse 150 noortekeskust üle Eesti. Eesti ANK tegeleb liikmete ning nende töötajate esindamise, noorsootöötajate täiendkoolituse korraldamise ning avatud noortekeskuste kui Eesti peamise noorsootööstruktuuri terviku arendamisega. 

Järgnevad pildid illustreerivad Eesti ANK 2016. aasta tegevusi.
Visualiseeris Kertu Reva.


15. sünnipäeva-aasta jooksul liikus Eesti ANK sünnipäevalipp läbi kõikide liikmeskeskuste. Noorsootöö nädala Pidulal, 9. novembril 2016, jõudis lipp taaskord Eesti ANK-i tagasi. 


Eesti ANK 10-liikmelise meeskonna töölaual on 2016. aastal olnud 11 erinevat projekti.


Aasta jooksul on Eesti ANK laual olnud palju põnevaid teemasid. 


Sellest, kui paljudeni jõudis Eesti ANK 2016. aasta jooksul läbi oma tegevuste, annab ülevaate järgmine pilt.



7.-13. novembril 2016 toimub noorsooöö nädal, mis kannab loosungit “Lugude kõla.”

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - esimene projekt

Меня зовут Александр Зраев. Я студент Нарвского колледжа Тартуского университета и работаю в Нарвском молодежном центре. В этом году я написал свой первый проект. Проект называется „Воплоти игру в реальность”, в котором я предлагаю попробовать компьютерную игру в реальной жизни. Больше всего запомнился чемпионат по FIFA16. Сначала, я провел турнир используя Play Station 4, и ребята попробовали поиграть в виртуальный футбол. Им очень понравилось, так как многие из них фанаты футбола и серии FIFA. Я сделал таблицу соревнования такую же, как в реальном футболе. Не смотря на то, что ребята играли в футбол не в живую их эмоции были настоящие и били через край. Следующая часть чемпионата заключалась в том, что ребята должны попробовать поиграть между собой в футбол в реальности. Я заранее договорился с тренером по футболу из “Нарва Транс” что бы он провел для нас тренировку, и ребята смогли поиграть. Многие из них впервые побывали на большом поле и поиграли в настоящий футбол. Даже я не удержался и постоял на воротах за одну из команд. В конце тренировки лучшая команда получила мороженное от тренера, а за участие в этом проекте все участники получили призы.

Вот такой была первая часть моего проекта. Сейчас он уже подходит к концу. В дальнейшем я бы хотел развивать у нас в городе, а возможно и в уезде, идею о кибер спорте. Ведь сейчас это очень популярно среди молодежи. 


Minu nimi on Aleksandr Zrajev. Ma olen Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudeng. Töötan hetkel Narva noortekeskuses. Sel aastal kirjutasin ma oma esimese projekti. Projekti nimi oli „Too mäng reaalsusesse”. Projekti raames pakkusin noortele võimaluse tuua arvutimäng reaalsusesse. Kõige rohkem jäi meelde jalgpallimäng „FIFA 2016”. Alguses viisin läbi turniiri, kasutades Play Station 4, kus noored said mängida virtuaalset jalgpalli. Neile see väga meeldis, kuna paljud on jalgpallifännid. Ma tegin tabelid nagu päris jalgpallis. Vaatamata sellele, et noored mängisid virtuaalselt, olid nende emotsioonid väga reaalsed. Järgmise etapina korraldasime noortele reaalse jalgpallimängu koos „Narva Trans” treeneriga. Treener viis meiega algul läbi väkese treeningu ja siis algas mäng. Mõned noored mängisid jalgpalli päris väljakul esimest korda. Mina mängisin ka – olin väravavaht. Peale mängu said kõik treeneri poolt jäätise.

Selline oli mu projekti esimene osa. Varsti hakkab see tegevus lõppema. Tahan tulevikus arendada meie piirkonnas virtuaalspordi ideed edasi. See on praegu noorte seas väga populaarne.


Aleksandr Zrajev
Narva noorekeskus / Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Euroopa Vabatahtlik Teenistus noortekeskuses

Alates 2015. aastast on Eesti ANK Euroopa Vabatahtliku Teenistuse saatev, vastuvõttev ja koordineeriv organisatsioon. 2016. aasta jooksul võeti erinevates noortekeskustes Eesti ANK koordineerimisel vastu 9 vabatahtlikku 8 erinevast riigist.

Vabatahtlikud Lukas  (vabatahtlik Leedust Saku noortekeskuses) ja Kacper (vabatahtlik Poolast Keila noortekeskuses) jagavad lugusid sellest, kuidas näeb välja välisvabatahtliku päev noortekeskustes ning millised on mõned vabatahtlike tööülesanded.


"Normally I start work at 12 or 14 when the youth centre is getting full of youngsters. Twice a week I lead self-defence class (Tue&Fri) and the english meeting is held once a week (Thu). During my self-defence classes I mainly teach the basics of karate and on english meetings we talk, play some games and watch some short films. When I am not busy with my workshops I spend most of the time in the main room, managing and playing with youngsters. If the youth centre is not very busy I do some preparing for my activities or learn Estonian. If there are any events or activities in the youthcente, I am always asked to participate so usually I join them. Normally I finish my work day at 18 or 20. " (Kacper)

Kacper alustab enda tööpäeva kell 12 või kell 14, kui noortekeskus on avatud noortele. Kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti, juhendab ta enesekaitse töötuba ja neljapäeviti toimuvas inglise keele vestlusringis räägitakse, mängitakse ja vaadatakse lühemaid filme. Kui Kacper ei ole parasjagu hõivatud enda töötubadega, viibib ta avatud ruumis, kus tegeleb ja mängib noortega. Kui noortekeskuses tekib vaiksem hetk, valmistab ta ette enda tegevusi ja töötubasid või õpib eesti keelt. Kui noortekeskuses toimub sündmusi, on ta alati kutsutud osalema ja tavaliselt ta nendega ka ühineb. Tööpäev lõppeb kas kell 18 või kell 20. 








"Learning a foreign language is hard and you have to start from something. Learning how to pronounce letters and sounds is a good start. But even that can be very difficult. As a Lithuanian volunteer in Estonia in Saku youth center I was trying to teach a youngster the arts of Lithuanian language. While from first glance it seemed as an easy start it turned out to be much more difficult and entertaining than I first imagined. And here are the results." (Lukas) 

Võõrkeele õppimine on raske, kusagilt peab alustama. Tähtede ja helide hääldamise harjutamine on hea algus, aga isegi see võib olla väga keeruline. Töötades Eestis Saku noortekeskuses Leedust pärit vabatahtlikuna, proovisin noortele õpetada leedu keelt. Esmapilgul tundus see lihtne, ent sellegipoolest tuli välja, et see on palju raskem ja lõbusam kui ma esialgu ette kujutasin. Videos on näha tulemused. 

Vaata videot SIIN.

“On June 4th Saku youth center organized a "Skating competition" where youngsters could participate and show their skills and compete for great prizes. Before the competition started me and workers decided that it would be good to promote the event and helped me to come up with idea. 3 weeks before the event, every week I would make a video promoting the event and showing how youngsters teach me something they know all too well and take some interviews with skating enthusiasts. Here is one of the video I made which was the last video before the competition." (Lukas)

4. juunil korraldas Saku noortekeskus ekstreemspordivõistluse, kus noored said osaleda, oma oskusi näidata ja auhindu võita. Enne võistlust otsustasime töötajatega, et oleks hea sündmusele reklaami teha. Tulime mõttele, et kolm nädalat enne sündmust teeksin mina igal nädalal video võistluse reklaamimiseks, näitaksin, kuidas noored õpetavad mulle midagi, mida nemad väga hästi oskavad, ning teeksin nendega intervjuusid. Siin on üks video, mille ma tegin, see on viimane reklaamvideo enne võistlust.

Vaata videot SIIN

Erasmus+ Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projekti “Create Your World” raames saabus Eesti noortekeskustesse- Keila, Saku, Saue, Kiisa, Vastseliina ja Paide noortekeskusesse- 6 välisvabatahtlikku. Projekti peamiseks eesmärgiks on rahvusvahelise noorsootöö arendamine Eesti noortekeskustes ning sallivuse suurenemine kohalikes kogukondades. 

Projekti toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Lugu kogukonna kaasamisest Sindi jalgpallistaadioni projekti näitel

Noorte piirkondlikute ideede projektifond Nopi Üles! on mõeldud 7-26 aastaste noorte kogukondlike omaalgatuslike ideede elluviimise toetamiseks. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Jälgi projektifondi tegemisi Facebookis ja blogis


Sindi jalgpalluritel on juba päris pikalt olnud suur soov ja tahe korrastada Sindis asuv jalgpallistaadion ja kuigi projektiidee oli suuremahuline ja ressursirikas, ei andnud poisid alla. Saades infot Nopi Üles projektifondi kohta, otsustasid poisid alustada väikesema projektiga, mis mahtus Nopi Üles tingimustesse ja korrastada staadioni pinnas, et kõik soovijad saaksid vähemalt hobikorras jalgpalli mängida. Projektijuht Argo (18) jagab põnevaid lugusid, kuidas kogukond neid märkas ja suurt tuge pakkus. 

Argo räägib, et plaan Sindi jalgpallistaadion korda teha, oli neil mõttes juba ammu. Kahjuks ei tuldud kuidagi vahendidest välja, aga jalgpalli tahtsid mängida Sindis paljud noored. Poisid aga ei andnud alla ja otsustasid korda teha staadionimuru, millest tekkis uus ja vähemmahukam projekt. Tegemist on täiesti noorte omaalgatusega, millega liitus ka neile üllatuseks suur osa kogukonnast. Argo meenutab, et kui Nopi Üles tingimused olid täidetud ja noored motiveeritud, jagasid nad infot ka Facebook´is ning muudes infokanalites. Teave levis ka neile ootamatult kiiresti suust-suhu, üles „kaevati“ ka vanad ideed ning poisid tegid selgitustööd Nopi Üles projektifondi kohta. 

Kui esimesel talgupäeval osales nende jaoks niigi üllatuslikult 15-20 inimest, siis iga talgupäevaga osalejate arv aina kasvas. Kogukond nägi, et nende abi vajatakse ja toetasid jalgpallureid iga hinna eest. Argo sõnas, et eriti suur huvi oli väikeste poiste seas, kes iga päev rääkisid, kuidas nad unistavad juba murul mängimisest. „Staadioni ümber on 100-300m raadiuses suured elumajad, meid uudistati ja märgati. Majades elavad väikesed poisid olid koguaeg abis ja rääkisid, kuidas nad tahaksid juba murul mängida. Nad ei käinud jalgpallitrennis, aga huvi oli nii suur. Üks 8-aastane poiss oli kohal igal talgupäeval kaasates ka oma isa. Koostegemise rõõm oli nii armas“ meenutab Argo.

Mainimisväärne on see, et projektist võttis osa ka Sindi linnapea, kes käis samuti talgudel kohal. Argo ütleb muheledes, et „lahe oli vaadata, kuidas ka tema koguaeg infot jagas ja see innustas ka poisse veelgi rohkem.“ Argo on projektifondile väga tänulik ning jagab infot ka teiste noorte seas, sest see on tema jaoks väärt kogemus. „Oleme talgudel rääkinud, kuidas ideele tulime ja kuidas me üldse praegu siin niimoodi tegutseda saame. Nopi Üles projektifondist teavad nüüd Sindis küll kõik“ ütleb ta naerdes. 

Üks armas lugu on Argol veel: „Kui me seal siis koguaeg tööd tegime, plats oli rahvast täis, tulid meiega rääkima ka möödakäiad, keda projekt huvitas. Saime niipalju positiivset tagasisidet, mida poleks osanud oodatagi. Eriti lahe oli üks vanahärra, kes tutvustas meile spontaanselt ka jalgpallistaadioni ajalugu, rääkis, et kunagi oli siin ühe jalgpalliklubi koduväljak. Järsku viis ta meid ühe kinnikasvanud kaevu juurde, millest meil polnud aimugi. Kaev ja vesi oleks staadioni jaoks areng, mille peale ise poleks tulnudki. Saime ka temalt kohe infot ja nõu, kuidas kaev korda teha ja abipakkumise.“ 

Kommenteerib talgupäeval osalenud noor Kert Pulst:
Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks loodud talgud olid väga hästi korraldatud. Mina, kui üks talgulistest, jäin väga rahule.

Esiteks olid talgute toimumisest hästi teavitatud ehk info levitamine oli hea, sest talgulisi oli iga kord üle 20. Teine oluline punkt oli see, et alati oli olemas vajalik materjal või tööriist ja iga talgu põhieesmärk sai päeva lõpuks täidetud. Lõuna ajal oli olemas soe söök ja õhkkond oli väga sõbralik. Talgute korraldusele kindel hinne 5, sest need olid tõesti suurepäraselt korraldatud.

Kommenteerib lapsevanem Piia Karro:

Olen nüüd juba mitu tundi selle mõttega ringi käinud, et mida mul siis nende noorte algatuse kohta öelda on. Kuna kohtun Raeküla Vanakooli Keskuses neist mitmega päris tihti, siis sisuliselt mind nende algatus ju ei üllatanud, kuna mitmed neist on meiegi keskuses juba aastate eest oma algatusvõimet ja ettevõetu lõpuleviimise oskust tõestanud. Nii juhtus see 2008. a. sama noortepundi hulgas olnud noormehed algatasid siinse noortekeskuse ruumide remondi või siis näiteks ekstreemrahvatantsurühma Viisuke loomine või kasvõi näiteks Viisukese kontsertreis USAsse, mille noored ise ette valmistasid ja edukalt lõpule viisid.

Niisiis ei olnud nende seekordne algatus kuigivõrd suur üllatus. Kuna olin selle idee sünni juures juba palju varem - nii aastake vähemasti - siis tean ka seda, et esialgu ei olnud teemaks mitte konkreetselt Sindi staadion, vaid poisid otsisid nii Pärnu linnast kui ka selle lähiümbrusest platsi, mida hakata kujundama täismõõtmetega jalgpalliväljakuks. Nii jõutigi koostöös jalgpalliklubiga Poseidon lõpuks Sindis kasutult seisva endisaegse staadionini. Just meie keskuse noorsootöötaja Marina Mesipuu oli see inimene, kes noortele toetuskeskkonna Nopi Üles info edastas ja soovitas lihtsalt uurida, kas nad saaksid selle vahendusel vajalike tööde teostamiseks toetust.

Kõigi rõõmuks taotlemine õnnestus ja noored said oma ideed teostama hakata.

Kõrvalseisjana, vahel ka nõuandjana, oli mul põnev jälgida kuivõrd kiiresti idee täiendavaid toetajaid leidis. Koostööd pakkus kohalik ajakirjanik Urmas Saard, kes kasutas erinevaid infokanaleid, et noorte ettevõtmist tutvustada ja kohalikele kaasalöömishuvilistele infot jagada. Toetust pakkus ka Sindi Linnavalitsus ja seda nii linnapea Marko Šorini isikus, kes talgutelgi osalemas käis, kuid samas teostati linna kulul ka selliseid töid, mida ei võimaldanud Nopi Üles vahendid ega ka vabatahtlike võimalused. jne jne. Hea meel oli kogeda, et noormeeste idee leidis nii palju kaasalööjaid. Lisaks usun, et pikemat aega kasutunu seisnud väljak leiab õigepea väga olulist rakendust.

Need noored väärivad kiitust ja minu hinnangul tegemist projektiga, mille idee sündis palju enne seda kui kuskilt hakkasid rahalised vahendid paistma.

Usun, et Eestimaal on palju selliseid noori, kuid meil kogemustega inimestel tuleb nad vaid üles leida ja seejärel julgustada neid omi ideid teostama. Minu hinnangul on tänased noored paljuks valmis, kui vaid neile võimalus anda ja neisse uskuda.

Projektifondi "Nopi Üles“ tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.



Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

neljapäev, 10. november 2016

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK lood

9. novembril 2016 tähistas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 15. sünnipäeva. Selle puhul jagame lugusid meie tegemistest.

* Sünnipäeva-aasta jooksul liikus läbi kõigi liikmes-noortekeskuste Eesti ANK sünnipäevalipp, mis eilsel Pidulal jõudis taas tagasi Eesti ANK-i. Üht päeva lipu liikumise teekonnast näete videost.

* Tihti küsitakse, kus Eesti ANK asub ja kus meiega kohtuda saab. Seda, kui mobiilne on meie meeskond, näitab video Noorte Tugila meeskonna tööpäevast Kuressaares. 

* Aasta tagasi külastas Eesti ANK delegatsioon Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Sel aastal käisid head kolleegid Islandilt külas Eestisse. Vaata ülevaadet visidiidi jooksul tehtust ja nähtust siit.

* Eesti ANK tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti tööpäevadesse mahub palju erinevaid teemasid ja tegemisi. Selles videos näete ülevaadet sellest, mille kõigega peab üks asutuse juht tegelema. 

* Noorsootöö nädala Pidula ettevalmistusi saab näha siin. Õige pea loodame teiega jagada ka fotojäädvustusi meeleolukast peost endast.


Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

kolmapäev, 9. november 2016

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Märka. Kuula. Tegutse. Hooli.

Kas meie elutee määravad geenid või on selles oma osa keskkonnal, kus kasvame? Usun, et see küsimus on paljudel, kui proovime jõuda noorte sisemise minani ning toetada neid just nende vajadustest lähtuvalt. Kas meie tööl saab olla mõju? Äkki me lihtsalt loome omale vastava illusiooni?

Minu nimi on Heidi. Tegutsen noortevaldkonnas alates 1998. aastast, kui sattusin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuhiks. Täna juhin Eesti ühte suuremat noortevaldkonna ühendust, Eesti ANKi. Kas mind on toonud tänasesse päeva minu geenide poolt ettemääratu või keskkond, kus kasvasin/arenesin? Mõtleme korra.

Sündisin oma perre teise lapsena, kasvades üles ainsa tütrena kahe poja kõrval. Minu vanemad on kultuurihariduse taustaga. Mina olin see keskmine, tubli tüdruk. Olin juba lapsena aktiivne ja tegelesin kõigega, millega võimalik – tantsisin, laulsin, näitlesin, tegin sporti, võistlustantsu. Unistasin palju. Minu vanemad olid loonud minu jaoks soodsa keskkonna arenemiseks, mul oli võimalus osaleda ja kogeda rohkem, kui väikelinna võimalused pakkusid. Õppisin olema tänulik iga võimaluse eest ja hoidma oma huvialasid ning koolis õppimist tasakaalus. Ning mis peamine – minu vanemad ei takistanud mind. Küllap ka sellepärast, et tol ajal polnud tavaks üleliia muretseda sellepärast, kus lapsed on ja mida nad teevad. 

Mind on eluteel alati saatnud kujund - sa oled tubli tüdruk ja saad hakkama – ilmselt on see aidanud pidevalt elus edasi, see on justkui mantra, mis minuga kaasas käib. Ma pean tunnistama, et ma saangi kõigega hakkama. Sest ma võrdlen end vaid iseendaga. Miks ma ei võiks oma tehtu üle siis uhke olla? 

Juba teismelisena peotantsuvõistlustel sain ma aru, et alati ei piisa edukas olemiseks sellest, kui töökas ja andekas sa oled. Tajusin varakult, kui olulised on suhted. Mida tuntumas klubis ma tantsisin, seda paremaid hindeid sain. Mõistsin, et kellegi hinnang minu kohta ei pruugi üldse olla tõene. Sel põhjusel ma ei võrrelnud end teistega, minu eesmärk ei ole teistest parem olla, mind ei tõmba lavale, kui midagi öelda ei ole. Mind huvitab tegevus ise, kulisside taga toimuv. Väiksed detailid ja suur pilt. Seosed. Kirg asja vastu. 

Mind ei ole õnnistatud parimate geenidega, sest minu loomuses on pidevalt muretseda. Isegi lahenduse leidnud probleemide puhul püüan mitu korda üle analüüsida, kas tegin ikka õige otsuse. Ma ei lase oma ajul puhata, mis võib tekitada teatud stressi ja ületöötamist. Samas, kasvanuna positiivses keskkonnas, kus märgati minu tugevusi ega seatud piiranguid, tean, et sel põhjusel ei lepi ma kunagi ühe lahendusega ning märkan seetõttu võimaluste vikerkaart. Need kaks poolt täiendavad teineteist. 

Mäletan olulist murdepunkti oma kujunemisloos. Keskkoolitüdrukuna oli mul võimalus osaleda rahvusvahelises kultuurierinevuste projektis Taani koolis, kus internaadis elasid nn ebamugavad noored, sellised, kellest kõik tahaksid vabaneda või suunata teiste mureks. Ma sain aru, et inimestel ei ole võrdsed võimalused siin elus. Tinglikult võib ehk öelda, et sellest sai alguse noorsootöötajaks kujunemine.

Kõige tähtsam on Minu Pere. Esimese lapse sünd muudab varasemat elu alati, tuleb paljud asjad ümber mõtestada, prioriteedid muutuvad. Samuti õpetab see ajaplaneerimist. Jätkasin noorsootöö tegemist ka teise tütre kõrvalt. Siis sündisid Hanna ja Helena, enneaegsetena. Lapsed olid minuga kolm kuud haiglas. Ma usun, et see aeg muutis minu isiksust palju – hakkasin nägema elus teisi väärtusi, mõistes, kui palju on pseudoprobleeme. Olen harjunud olema tänulik iga kogemuse eest, mis elu toob. Kolm haiglakuud panid mind mõtlema, kas inimesed üldse mõtlevad, mis on tegelikult tähtis siin elus. See kogemus õpetas mind märkama, mis on inimeste maski ja käitumise taga. Kas me kuulame selleks, et vastata või mõista? Kerge on anda teisele hinnangut.

Pärast kaksikute sündi muutusin ma enesekindlamaks ning mõistsin, et kui sa ise usud sellesse, mida sa teed, siis on kerge ka teisi veenda. Inimestele meeldivad enesekindlad inimesed, kes ei takerdu probleemidesse ja kitsaskohtadesse, vaid pakuvad ise lahendusi. Näevad võimaluste vikerkaart! Positiivsus ja lahendustele orienteeritus aitasid mul ka haigla aja üle elada.

Pärast keskkooli õppisin tantsuõpetajaks ja sattusin Põltsamaale õpetajaks ja huvijuhiks. Minu loomusele omaselt tahtsin piire nihutada ja nii ei jäänud kooliski ma pelgalt oma ala juurde, vaid asusin uurima võimalusi ja kirjutama projekte, kuidas noored saaksid rohkem maailma näha ning lõin need võimalused ka nendele noortele, kes muidu oma vähemate võimaluste tõttu oleksid kõrvale jäänud. Sel põhjusel andsin omapoolse tõuke kahe noortekeskuse loomiseks Põltsamaal. Alguses tuli mul ennast ja oma ideid tugevasti tõestada, kuid seegi õpetas, et usaldus tuleb välja teenida. 

Pärast seitsmeaastast koolis töötamist sai minust projektide nõustaja haridusministeeriumi alluvuses ja kaheksa aastat tagasi sattusin marjamaale, kandideerides üle-eestilise organisatsiooni tegevjuhiks. Nüüd oli mul võimalus kõike ise kujundada, mingeid piire polnud, sain lavastada kulisside taga oma näitemängu. 

Tänasel päeval on minu meeskond juba kümneliikmeline. Loodan, et suudan vastata nende ootustele ja luua keskkondi, lavalaudasid, kus nad saavad teha seda, mida nad hästi oskavad. Kuulata. Märgata. Tegutseda. Hoolida. Usaldada. Mina ei sündinud juhiks, usun, et olen selleks kujunenud. Mina ei ole see, kes puistab teoreetilisi raamatutarkusi. Juht peab ise kogema, nägema ja kuulma homse päeva saabumist.

On aeg küsida, mis on minu teekonda enim kujundanud? Geenid, minu vanemate poolt loodud vabadus osalemiseks, keskmise lapse sündroom, harjumused või hoopis juhused? Midagi juhuslikku siin minu arvates ei ole. Julged otsused vajalikul hetkel. Õiged inimesed minu ümber. Minu vanemate sõnast sai tegu, noorsootöös ja kodus tehtust harjumus, harjumusest eluviis, eluviisist töö. Märka. Kuula. Tegutse. Hooli. Seda mantrat kannan ma hinges iga päev, lootes, et suur osa kulissidetagusest tööst on veel ees....

Heidi Paabort


Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/