reede, 10. veebruar 2017

Muutusi ei tule, kui me ise neid noortele ei võimalda

Eesti ANK tegevjuht Heidi Paaborti poole pöördus Põltsamaa piirkonna meediaväljaanne, et saada mõtted Põltsamaa ühendavalla noorsootöö loomiseks. Avaldame selle ka Eesti ANK blogis.  
Juba üheksa kuu pärast toimuvad valimised, mis muudavad ligi 11 000, sh 2000 noore Põltsamaa piirkonna elaniku elu. Valimised teeb eriliseks veel see, et 2017. aastast saavad valida noored alates 16. eluaastast. Nende vajadused ja soovid jõuavad sel põhjusel ka aina enam otsustajate lauale. Paljud kahtlevad, kas noored on selleks valmis. On, kui me ise laseme neil seda olla. Küsimus on arendavate keskkondade loomises ja usaldamises.
On selge, et saabuvad muutused peavad looma lisaväärtust, sh võimaldama meile lisaks olemasolevale seda, mida meile meeldib teha peale tööd, kooli või pereelu.
Suur osa meist on vabal ajal seotud mõne klubi või huviringiga, mis lisaks toredale vaba aja veetmisele on hariv, uusi sotsiaalseid võrgustikke/suhteid loov ning aitab meil tunda end ühiskonnas vajaliku ja motiveerituna. Kui me ise peame seda endale oluliseks, peame me seda tagama ka noortele, Eesti seaduste mõistes 7-26-aastastele isikutele. Noored on täna ainuke sihtgrupp, kes saab kõige vähem enda heaolu teemal kaasa rääkida. Nende eest on enamus ära otsusatud.
Kui veel kümme aastat tagasi nähti, et eluks vajaliku hariduse saab ainult koolist, siis täna nähakse haridust juba veidi laiemana. Lisaks formaalharidusele on oluliseks muutunud ka informaalne ja mitte-formaalne õpe.
Kaasajastatud noorsootöö, mis kasutab oma töös mitte-formaalõppe meetodeid ja on osa elukestvast õppest, on Eestis eksisteerinud sama kaua, kui Eesti on olnud vaba. Noorsootöö alla kuuluvad noortekeskustes tehtav töö, töömalevad, osaluskogud, huvikoolid, huviringid näiteks spordi- ja kunstikoolis, näitering kultuurikeskuses või seltsimajas, laagrid ja suvepäevad noorteühenduste juures, pühapäevakool kiriklas.
Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks. Noorsootöö kaudu saadakse uusi teadmisi, oskusi, õpitakse vastutama ja ise oma elu juhtima. Olema iseseisev. Kui esiti võib tunduda, et noorsootöö kaudu toetatakse vaid noort ennast, siis tegelik pilt on avaram. Tänu noore toetamisele aitab valdkond kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele ja loob uusi väärtusi.
Jagatud ressurssidega noorsootöö 

Oma töö kaudu osalen mitmes Euroopa tasandi koostöös, kus endalegi ootamatult tõden, et olenemata noore elukohast, kultuurilisest taustast ja ajaloost on tänased noorte väljakutsed näiteks siirdumisel tööturule või hariduse jätkamisel hirmutavalt sarnased.

Meie ees on palju väljakutseid, sh alatine küsimus – akadeemiline võimekus versus praktilised oskused; suur infomüra teenuste vahel, kus noor ei tea, kelle kaudu tuge saada või kes mida pakub; noorte sotsiaalse vastutuse puudumine: noor ei ole harjunud, et teda kaasatakse otsustamisse ja seega ei oska ta võtta hilisemat vastutust; liiga palju universaalseid mudeleid ehk vähe ruumi noore isikupäraks jne.

Noorsootöös määratakse valdkonna väljakutsed riigi tasandil erinevate analüüside alusel ning pannakse paika nn strateegilised eesmärgid. Noorsootöö on samas kohaliku omavalitsuse korraldada, kes peab oma piirkonna kitsaskohtade lahendamiseks leidma vahendid kas oma eelarvest või lastevanemate rahakotist.

Mida enam sekkuvad tegevusvõimaluste loomisprotsessi erinevad tasandid, huvigrupid ja vaatenurgad, seda põnevamaks ja mitmekülgsemaks see muutub. Mida enam kaasame teenuste loomisesse noori, seda enam saame olla kindlad, et nad soovivad nendest tegevustest ka osa saada või tegevust vedada. Hindama ei pea tulevikus ainult võimaluste mitmekesisust, vaid ka noorte osalust selle loomises ja vedamises. Viimane mõjutab kindlasti ka jätkusuutlikkuse aspekti. Ideaalne noorsootöö toimub noortelt noortele või koos noortega. Ise kõik noorte eest ära tehes peab leppima ka olukorraga, kus lõpuks end ürituselt üksi leitakse.

Kuigi järgmisel kahel aastal suunatakse lisaressursse meie tulevase piirkonna noorsootöösse riiklike programmide toel, peab mõistma, et ellu aitab meil jääda tark investeering noortega töötavatesse spetsialistidesse, võrgustikutöösse, noorte kaasamisoskusesse, piirkonna ühtsemaks muutmisesse ja noorte ühisinfovälja loomisesse. 
Võti peitub mobiilsuses ja usaldusväärsetes suhetes
Kuna noored pidevalt vahetuvad, muutuvad pidevalt ka nendega seotud väljakutsed. Väljakutsetele vastamine peab olema võimalikult efektiivne ja tulemuslik. Nii peab tulevasse valda looma süsteeme, mis on ajas ja tegemistes paindlikud, mobiilsed ja noorte endi poolt disainitud. Stabiilsus tulevases suurvallas tuleb noorsootöö tarbeks tagada motiveeritud noortega töötavate spetsialistide olemasolu ja taristutega, koormus ja sisu aga peab muutuma vastavalt vajadustele. Seega tuleb üle vaadata, et igas külas, alevis ja linnas oleks olemas koht, kuhu noored on alati oodatud. Olgu selleks siis noortekeskus, külaseltsi maja või kultuurimaja. Teiseks spetsialistid, kes noortega töötavad. Ilma usaldusväärsete kontaktideta ei järgne uusi osalusi.

Ühte ja ainsat mudelit meie piirkonnale pakkuda ei ole, sest Põltsamaa piirkonna noorel, just nimelt noorel ja mitte vaid kohalikul omavalitsusel, on erinevad vajadused. Ilma milleta aga ükski piirkond jääda ei tohi, on võimalus kohaliku elu edendamisse sõna sekka ütleda (noortekogu tegevus), taotleda ressursse või saada tuge oma ideede elluviimiseks (noorte omaalgatused), saada infot ja nõustamist oma elu puudutavatel teemadel (Noorte Tugila tegevus, hariduse jätkamine, kutsumuse leidmine, rahvusvahelised programmid, vabatahtlik tegevus), osaleda neid huvitavates ringides (sh huvihariduses) ja koolitustel. Vaheaegadel tuleb kindlasti võimaldada laagreid ja töömalevaid. Lähtuvalt huvist tuleb piirkonnal kokku leppida, kes on pakkujad ja tagada vajadusel noortele või juhendajale transport. Rahalise ökonoomsuse tagab jagatud ressurssidega noorsootöö. Kõike teenuseid ei pea ise pakkuma. Liikuda võivad nii spetsialistid kui ka noored ise.

Igal noorel, olenemata tema elukohast, peab olema võrdne võimalus oma potentsiaal leida, huvidega tegeleda ning vahel lihtsalt oma muresid ja rõõme jagada. Võimaldame seda siis nii täna kui ka tulevikus!

Heidi Paabort
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht

pühapäev, 22. jaanuar 2017

Noorsootöötajad naasid Mariborist nelja rahvusvahelise koostöö projektiga

9.-17. jaanuaril 2017 osales viis Eesti noorsootöötajat rahvusvahelise noorsootöö projekti „Find Your Way To Internationality" (FYWI) teisel kontaktseminaril, mille tulemusena esitatakse Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru neli projekti.
Ühes tagasisideringis pidid osalejad kirjeldama oma päeva looma mängides
Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški - Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) täpsustasid FYWI esimese kontaktseminari raames juunis valminud projekti „Adnan's Cooking Camp”. Õigupoolest esitasid nad projekti juba Sloveenia noorteagentuuri Erasmus+ projektide 2016. aasta oktoobri taotlusvooru. Tagasisidena öeldi neile, et projekt vastab kõikidele tingimustele, kuid agentuuril ei ole selle toetamiseks aasta lõpus piisavalt raha. 

Kristel ja Jakaa viimistlesid projekti ja esitavad selle uuesti Erasmus+ projektide veebruari taotlusvooru. „Adnan's Cooking Club” on rahvusvahelise noortevahetuse projekt, mille fookuses on toit, toidutegemine, toiduained ja toidukultuur. Kummastki partnerorganisatsioonist osaleb Sloveenias Radlije's toimuvas noortevahetuses kümme 13-17aastast noort, kes tutvustavad oma maad rahvusroogade kaudu. 
Maret, Klavdija ja Anna teevad rühmatööd

Kristel kinnitab, et jäi teise kontaktseminariga rahule: „Arutlesime rühmades põhjalikult selle üle, mis on mõju (impact) ja mis on tulemuste levitamine (dissemination) jms. Mulle meeldis selle kohtumise struktuur ning see, kuidas õpimaterjale ja muud infot seintele pandud plakatitel visualiseeriti. Kõigile oli teada päevakava, kelle kord on midagi teha. Süvendasin oma teadmisi Erasmus+ projektide kirjutamisest. Olen täis julgust ja tahtmist rahvusvahelisi projekte ka edaspidi teha, kuna ma tõesti tunnen, et kuulun tänu nendele seminaridele rahvusvahelisse noorsootöötajate võrgustikku.” 

Maret tutvustab sloveenlastele EVT-d
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) ja Auli Auväärt (Lille Maja noortekeskus) kuuluvad meeskonda, kes esitas SA Archimedese Noorteagentuuri Erasmus+ projektide oktoobri taotlusvooru noorsootöötajate rahvusvahelise pagulasteemalise koolituse „Labyrinth in the Head” projekti. Sellesse projekti on kaasatud kuue maa noorsootöö ühingud: lisaks kahele Eesti noortekeskusele on partnerorganisatsioonid Türgist, Itaaliast, Sloveeniast, Soomest ja Suurbritanniast. Projekti eesmärgiks on kaardistada ja uurida pagulastega seotud pingeid inimestes ja kogukondades osalevate maade näitel ning leida meetodeid nende pingete leevendamiseks. 

Plaanitava koolituse keskmeks on sensoorse labürintteatri meetodid, mis aitavad teema käsitlemisel asetada rõhu kõikide inimeste inimlikule ühisosale ning astuda vastu mingite inimgruppide dehumaniseerimisele või inimeste jagamisele „meiks” ja „nendeks”. Agentuurilt saadud tagasiside põhjal täpsustati nüüd jaanuari kohtumisel, miks tahetakse kasutada just sensoorse labürintteatri metoodikat ja kuidas aitavad plaanitavad tegevused kaasa soovitud tulemuse saavutamisele. 

Maret on rahul ka sellega, et sai end proovile panna Erasmus+ programmi tutvustajana. Ettevalmistuse ajal stressi tekitanud esitlus Maribori karjäärikeskuses sloveenia noortele töötutele täiskasvanutele andis lõppkokkuvõttes Maretile eneseusku juurde, hoolimata sellest, et pool vestlusest käis sloveenia keeles osalejate ja kahe sloveenlasest kaasesitleja vahel.
Teises tagasisideringis istuti ümber mobiililõkke ja kooti üksteise vahele ämblikuvõrku
Lisaks said nii Maret kui ka Auli oma metoodikapagasisse juurde mänge. Jääsulatajaid viisid osalejad üksteisele läbi iga sessiooni alguses, üks köitvam kui teine. Ka tagasiside meetodeid kogunes iga päevaga üha rohkem. Ühtlasi selgus, et noorsootöötajad armastavad ennastunustavalt mängida. Lausa mitu õhtut möödus tundide kaupa „Libahunti” mängides. Selle mängus strateegiaid arutasid eestlased pikalt veel tagasireisilgi.  
Kaira ja Kristel on roninud Maribori kõrgeimasse tippu

Uute inimestena osalesid teisel kontaktseminaril Anna Konovalova Kurtna noortekeskusest ja Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast. Anna noortekeskus sai partneriks kolme riigi (Sloveenia, Soome ja Eesti) noortevahetuse projektis, millele rahastuse saamisel toimub augustis Soomes seikluskasvatuse metoodikal põhinev ellujäämislaager, kus igast riigist osaleb 8 noort. Anna toob koolituselt välja: „Praegu sain rohkem teadmisi Erasmus+ programmi ja sealt raha taotlemise kohta, kuidas on vaja taotleda ja mis on vaja läbi mõelda. Lisaks sain uusi mänge, jääsulatajaid ja muid meetodeid.”

Kaira Västrik Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kirjutab koos oma Sloveenia partneriga noorte kunstilaagri projekti, mis peakst toimuma Sloveenias juuni lõpus – juuli alguses. Kaira naerab: „Ma olen täis energiat, et kirjutada projekt lõpuni... eriti täna on selline tunne.” Ta lisab, et leidis uusi koostöökontakte ka Soomes. Kindlasti peab Kaira kohtumise üheks plussiks just noorsootöötajate võrgustiku teket. 

Endale omaselt hea tujuga kirjeldab Kaira: „Vabal ajal rääkisime ka sellest, kuidas kellegi noortekeskuses töö käib: mis toimib ja mis ei toimi, kuidas noored midagi vastu võtavad. Näiteks kokkamine sobib hästi igas riigis. Noortekeskuses ühiselt kokates söövad noored ka toite, mida nad muidu ei sööks. Huvitav oli teada saada sedagi, et sloveenlased hindavad eesti ja soome noorsootööd näiteks seikluskasvatuse meetodite rakendamise pärast. Sloveenias neil seda ei ole.” 
Soome poisid ehitasid vabal ajal telksauna, mida õhtuti ohtralt ka kasutati
Kuidas läheb neljal FYWI kontaktseminaridel sündinud rahvusvahelisel projektil, kus eestlased on partneriks, selgub Erasmus+ veebruari taotlusvooru tulemuste avaldamisel. Hoidke meile pöialt. :D 


Auli Auväärt (Lille Maja norotekeskus) 
Maret Kallejärv (Rannu Pere- ja Noortekeskus) 
Kaira Västrik (Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemaja)
Anna Konovalova (Kurtna noortekeskus) 
Kristel Pisa (Emmaste noortekeskus)


Noorsootöötajad saatis rahvusvahelise noorsootöö koolitusele osalema Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Projekti rahastab Erasmus+ ja veab eest Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsioon Mladinska mreža MaMa.

pühapäev, 15. jaanuar 2017

Teadlik juht tõstab meeskonna kultuuri

„Valik, millisesse süsteemi kuulud ja millele oled lojaalne, mõjutab oluliselt sinu järgnevat käitumist ja tegevusi. See võib osutuda elu või surma küsimuseks.“ (John Whittington)

Me kõik kuulume kuskile. Mitmesse süsteemi, mis võivad olla küllalt erinevad. 

Vähem kui aasta eest kirjutasin üle-eestilise projekti „Murdepunkt“ juhina siia blogisse sellest, et soovitud muutuse algatamiseks tuleb luua oma hõim. Täna, kui töötan coach’ina ja nõustan noortevaldkonna juhte, mõtlen taas sellest, kui oluline on juhi mõju meeskonnale ja organisatsiooni klientidele. 

Meenutan siinkohal taas USA majandusprofessori David Logan’i TEDx konverentsil väljaöeldud mõtet, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Suuremas plaanis on liidrite roll aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks. 



On tõepoolest väga oluline, millistesse hõimudesse ehk süsteemidesse me kuulume. Hõimule annab näo ja väärtused tema liider. Grupid, kuhu kuulume, on oma liidrite nägu. Need mõjutavad oluliselt meie kui grupiliikmete maailmataju ja seda, millist rolli me endal kogu süsteemis näeme.

Hiljuti lõppes Eesti ANK projekt „Coachi mind!“, mille raames toetasin maikuust detsembrini 20 noortekeskuse juhti. Kohtusin iga juhiga 5 või 6 korda individuaalsel coaching’usessioonil. Juhid pöördusid minu poole, et arutleda juhtimisküsimuste, sh strateegilise planeerimise, juhioskuste arendamise, meeskonna suhete, võrgustikutöö ja keeruliste kliendijuhtumite teemal.

Coaching andis mulle võimaluse projektis osalenud juhte tõhusalt toetada. See on töönõustamise vorm, mis aitab viia unistused kokku vajalike ressurssidega nii üksikisikutel kui ka meeskondadel ja asuda seejärel tegutsema. Mulle avanes erakordne võimalus jälgida, kuidas juhid nii inimese kui ka juhina kasvasid. Ehkki teadsin, et coaching võib käivitada võimsa arenguprotsessi, kogesin aukartust nende muutuste ees, milleni juhid oma isiklikus elus ja meeskonnas jõudsid.

Projekti lõppedes palusime juhtidel hinnata 10-palliskaalal, kuidas on coaching mõjutanud nende tööalast tegutsemist. Kokku esitasime 39 väidet selle kohta, kuidas protsess on projektis osalejate tööelu muutnud

Juhtide tagasiside põhjal mõjutasid coaching’usessioonid oluliselt ja mitmekülgselt nende tööalast tegutsemist. Toon mõned näited selle kohta, mis juhtide hinnangul nende elus kõige rohkem muutus (keskmiselt nõustuti väidetega 8-9 palli ulatuses):
  • Minu eneseusk ja enesekindluse on kasvanud.
  • Olen teadlikum enda kui juhi rollist ja juhtimisest.
  • Olen teadlikum enda ressurssidest – oskustest, teadmistest ja saavutustest.
  • Oskan paremini ennast ja oma tegevust analüüsida.
  • Olen teadlikum oma teadmistest, oskustest, saavutustest ja potentsiaalist.
  • Täitsin coaching’uprotsessi alguses endale seatud eesmärgid.
  • Võtan juhina julgemalt oma ülesannete eest vastutust.
  • Viin julgemalt oma plaanid ellu.
  • Seisan julgemalt oma töötajate ja valdkonna eest.

Kui teadlik liider saab aidata kasvada enda hõimu liikmetel paremateks inimesteks, siis milline on teadliku juhi mõju meeskonna kultuurile?

Nägin ja kuulsin, kuidas juhid, kes said poole aasta jooksul tuge coaching’uprotsessist, kasvasid tõepoolest ka liidritena, kes toetasid teadlikult oma meeskondade kujunemist ja kultuuri. Kogesin, kuidas juhid hakkasid nägema ressursse enda sees ja võtsid need teadlikult kasutusele. Juhid, kes oskavad näha ressursse iseendas, näevad seda ka oma meeskonnas. Teadlik ja vastutust võttev juht võimaldab liikuda ka meeskonnal uuele hõimutasandile ja keskenduda jõuetuse tajumise asemel uue kultuuri loomisele.
Foto: Internet

Meie kohtumised andsid juhtidele võimaluse teha kasulikke tööalaseid muutusi läbimõeldult, kiiresti ja tõhusalt. Juhtidega arutledes jõudsime ühise tõdemuseni, et kui jätta juhtimine ja meeskonna arendamine teadliku tähelepanuta, võib järgneda seisak, lagunemine või areng on aeglane ja kaootiline. Praeguse coaching’ukogemuse tulemusena võin julgelt väita, et enamuse juhtide jaoks toimis coaching tõepoolest nagu kiirtee tulemuseni.

Teame kõik, et uue kultuuri loomine meeskonnas ja organisatsioonis on paras väljakutse. Vesteldes noortekeskuste juhtidega, tekkis Eesti ANK meeskonnal mõte pakkuda lisaks juhtide coaching’ule ka meeskonna coaching’u programmi. Nii valmis projekt „Selge suund“, mis on loodud noortekeskuste meeskondadele, kes soovivad suuremat tuge loomis- ja kujunemisfaasis, ja neile, kes planeerivad 2017. aastal olulist arenguhüpet ning soovivad muuta oma meeskonna kultuuri. 

Suur tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK coaching’uprojekte „Coachi mind!“ ja „Selge suund“!


Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Selge suund“ coach-superviisor

reede, 11. november 2016

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK-i aasta

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline avatud noorsootöö meetodil tegutsevaid noorsootööasutusi koondav organisatsioon. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal ning tänaseks kuulub ühendusse 150 noortekeskust üle Eesti. Eesti ANK tegeleb liikmete ning nende töötajate esindamise, noorsootöötajate täiendkoolituse korraldamise ning avatud noortekeskuste kui Eesti peamise noorsootööstruktuuri terviku arendamisega. 

Järgnevad pildid illustreerivad Eesti ANK 2016. aasta tegevusi.
Visualiseeris Kertu Reva.


15. sünnipäeva-aasta jooksul liikus Eesti ANK sünnipäevalipp läbi kõikide liikmeskeskuste. Noorsootöö nädala Pidulal, 9. novembril 2016, jõudis lipp taaskord Eesti ANK-i tagasi. 


Eesti ANK 10-liikmelise meeskonna töölaual on 2016. aastal olnud 11 erinevat projekti.


Aasta jooksul on Eesti ANK laual olnud palju põnevaid teemasid. 


Sellest, kui paljudeni jõudis Eesti ANK 2016. aasta jooksul läbi oma tegevuste, annab ülevaate järgmine pilt.



7.-13. novembril 2016 toimub noorsooöö nädal, mis kannab loosungit “Lugude kõla.”

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - esimene projekt

Меня зовут Александр Зраев. Я студент Нарвского колледжа Тартуского университета и работаю в Нарвском молодежном центре. В этом году я написал свой первый проект. Проект называется „Воплоти игру в реальность”, в котором я предлагаю попробовать компьютерную игру в реальной жизни. Больше всего запомнился чемпионат по FIFA16. Сначала, я провел турнир используя Play Station 4, и ребята попробовали поиграть в виртуальный футбол. Им очень понравилось, так как многие из них фанаты футбола и серии FIFA. Я сделал таблицу соревнования такую же, как в реальном футболе. Не смотря на то, что ребята играли в футбол не в живую их эмоции были настоящие и били через край. Следующая часть чемпионата заключалась в том, что ребята должны попробовать поиграть между собой в футбол в реальности. Я заранее договорился с тренером по футболу из “Нарва Транс” что бы он провел для нас тренировку, и ребята смогли поиграть. Многие из них впервые побывали на большом поле и поиграли в настоящий футбол. Даже я не удержался и постоял на воротах за одну из команд. В конце тренировки лучшая команда получила мороженное от тренера, а за участие в этом проекте все участники получили призы.

Вот такой была первая часть моего проекта. Сейчас он уже подходит к концу. В дальнейшем я бы хотел развивать у нас в городе, а возможно и в уезде, идею о кибер спорте. Ведь сейчас это очень популярно среди молодежи. 


Minu nimi on Aleksandr Zrajev. Ma olen Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudeng. Töötan hetkel Narva noortekeskuses. Sel aastal kirjutasin ma oma esimese projekti. Projekti nimi oli „Too mäng reaalsusesse”. Projekti raames pakkusin noortele võimaluse tuua arvutimäng reaalsusesse. Kõige rohkem jäi meelde jalgpallimäng „FIFA 2016”. Alguses viisin läbi turniiri, kasutades Play Station 4, kus noored said mängida virtuaalset jalgpalli. Neile see väga meeldis, kuna paljud on jalgpallifännid. Ma tegin tabelid nagu päris jalgpallis. Vaatamata sellele, et noored mängisid virtuaalselt, olid nende emotsioonid väga reaalsed. Järgmise etapina korraldasime noortele reaalse jalgpallimängu koos „Narva Trans” treeneriga. Treener viis meiega algul läbi väkese treeningu ja siis algas mäng. Mõned noored mängisid jalgpalli päris väljakul esimest korda. Mina mängisin ka – olin väravavaht. Peale mängu said kõik treeneri poolt jäätise.

Selline oli mu projekti esimene osa. Varsti hakkab see tegevus lõppema. Tahan tulevikus arendada meie piirkonnas virtuaalspordi ideed edasi. See on praegu noorte seas väga populaarne.


Aleksandr Zrajev
Narva noorekeskus / Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Euroopa Vabatahtlik Teenistus noortekeskuses

Alates 2015. aastast on Eesti ANK Euroopa Vabatahtliku Teenistuse saatev, vastuvõttev ja koordineeriv organisatsioon. 2016. aasta jooksul võeti erinevates noortekeskustes Eesti ANK koordineerimisel vastu 9 vabatahtlikku 8 erinevast riigist.

Vabatahtlikud Lukas  (vabatahtlik Leedust Saku noortekeskuses) ja Kacper (vabatahtlik Poolast Keila noortekeskuses) jagavad lugusid sellest, kuidas näeb välja välisvabatahtliku päev noortekeskustes ning millised on mõned vabatahtlike tööülesanded.


"Normally I start work at 12 or 14 when the youth centre is getting full of youngsters. Twice a week I lead self-defence class (Tue&Fri) and the english meeting is held once a week (Thu). During my self-defence classes I mainly teach the basics of karate and on english meetings we talk, play some games and watch some short films. When I am not busy with my workshops I spend most of the time in the main room, managing and playing with youngsters. If the youth centre is not very busy I do some preparing for my activities or learn Estonian. If there are any events or activities in the youthcente, I am always asked to participate so usually I join them. Normally I finish my work day at 18 or 20. " (Kacper)

Kacper alustab enda tööpäeva kell 12 või kell 14, kui noortekeskus on avatud noortele. Kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti, juhendab ta enesekaitse töötuba ja neljapäeviti toimuvas inglise keele vestlusringis räägitakse, mängitakse ja vaadatakse lühemaid filme. Kui Kacper ei ole parasjagu hõivatud enda töötubadega, viibib ta avatud ruumis, kus tegeleb ja mängib noortega. Kui noortekeskuses tekib vaiksem hetk, valmistab ta ette enda tegevusi ja töötubasid või õpib eesti keelt. Kui noortekeskuses toimub sündmusi, on ta alati kutsutud osalema ja tavaliselt ta nendega ka ühineb. Tööpäev lõppeb kas kell 18 või kell 20. 








"Learning a foreign language is hard and you have to start from something. Learning how to pronounce letters and sounds is a good start. But even that can be very difficult. As a Lithuanian volunteer in Estonia in Saku youth center I was trying to teach a youngster the arts of Lithuanian language. While from first glance it seemed as an easy start it turned out to be much more difficult and entertaining than I first imagined. And here are the results." (Lukas) 

Võõrkeele õppimine on raske, kusagilt peab alustama. Tähtede ja helide hääldamise harjutamine on hea algus, aga isegi see võib olla väga keeruline. Töötades Eestis Saku noortekeskuses Leedust pärit vabatahtlikuna, proovisin noortele õpetada leedu keelt. Esmapilgul tundus see lihtne, ent sellegipoolest tuli välja, et see on palju raskem ja lõbusam kui ma esialgu ette kujutasin. Videos on näha tulemused. 

Vaata videot SIIN.

“On June 4th Saku youth center organized a "Skating competition" where youngsters could participate and show their skills and compete for great prizes. Before the competition started me and workers decided that it would be good to promote the event and helped me to come up with idea. 3 weeks before the event, every week I would make a video promoting the event and showing how youngsters teach me something they know all too well and take some interviews with skating enthusiasts. Here is one of the video I made which was the last video before the competition." (Lukas)

4. juunil korraldas Saku noortekeskus ekstreemspordivõistluse, kus noored said osaleda, oma oskusi näidata ja auhindu võita. Enne võistlust otsustasime töötajatega, et oleks hea sündmusele reklaami teha. Tulime mõttele, et kolm nädalat enne sündmust teeksin mina igal nädalal video võistluse reklaamimiseks, näitaksin, kuidas noored õpetavad mulle midagi, mida nemad väga hästi oskavad, ning teeksin nendega intervjuusid. Siin on üks video, mille ma tegin, see on viimane reklaamvideo enne võistlust.

Vaata videot SIIN

Erasmus+ Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projekti “Create Your World” raames saabus Eesti noortekeskustesse- Keila, Saku, Saue, Kiisa, Vastseliina ja Paide noortekeskusesse- 6 välisvabatahtlikku. Projekti peamiseks eesmärgiks on rahvusvahelise noorsootöö arendamine Eesti noortekeskustes ning sallivuse suurenemine kohalikes kogukondades. 

Projekti toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Lugu kogukonna kaasamisest Sindi jalgpallistaadioni projekti näitel

Noorte piirkondlikute ideede projektifond Nopi Üles! on mõeldud 7-26 aastaste noorte kogukondlike omaalgatuslike ideede elluviimise toetamiseks. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Jälgi projektifondi tegemisi Facebookis ja blogis


Sindi jalgpalluritel on juba päris pikalt olnud suur soov ja tahe korrastada Sindis asuv jalgpallistaadion ja kuigi projektiidee oli suuremahuline ja ressursirikas, ei andnud poisid alla. Saades infot Nopi Üles projektifondi kohta, otsustasid poisid alustada väikesema projektiga, mis mahtus Nopi Üles tingimustesse ja korrastada staadioni pinnas, et kõik soovijad saaksid vähemalt hobikorras jalgpalli mängida. Projektijuht Argo (18) jagab põnevaid lugusid, kuidas kogukond neid märkas ja suurt tuge pakkus. 

Argo räägib, et plaan Sindi jalgpallistaadion korda teha, oli neil mõttes juba ammu. Kahjuks ei tuldud kuidagi vahendidest välja, aga jalgpalli tahtsid mängida Sindis paljud noored. Poisid aga ei andnud alla ja otsustasid korda teha staadionimuru, millest tekkis uus ja vähemmahukam projekt. Tegemist on täiesti noorte omaalgatusega, millega liitus ka neile üllatuseks suur osa kogukonnast. Argo meenutab, et kui Nopi Üles tingimused olid täidetud ja noored motiveeritud, jagasid nad infot ka Facebook´is ning muudes infokanalites. Teave levis ka neile ootamatult kiiresti suust-suhu, üles „kaevati“ ka vanad ideed ning poisid tegid selgitustööd Nopi Üles projektifondi kohta. 

Kui esimesel talgupäeval osales nende jaoks niigi üllatuslikult 15-20 inimest, siis iga talgupäevaga osalejate arv aina kasvas. Kogukond nägi, et nende abi vajatakse ja toetasid jalgpallureid iga hinna eest. Argo sõnas, et eriti suur huvi oli väikeste poiste seas, kes iga päev rääkisid, kuidas nad unistavad juba murul mängimisest. „Staadioni ümber on 100-300m raadiuses suured elumajad, meid uudistati ja märgati. Majades elavad väikesed poisid olid koguaeg abis ja rääkisid, kuidas nad tahaksid juba murul mängida. Nad ei käinud jalgpallitrennis, aga huvi oli nii suur. Üks 8-aastane poiss oli kohal igal talgupäeval kaasates ka oma isa. Koostegemise rõõm oli nii armas“ meenutab Argo.

Mainimisväärne on see, et projektist võttis osa ka Sindi linnapea, kes käis samuti talgudel kohal. Argo ütleb muheledes, et „lahe oli vaadata, kuidas ka tema koguaeg infot jagas ja see innustas ka poisse veelgi rohkem.“ Argo on projektifondile väga tänulik ning jagab infot ka teiste noorte seas, sest see on tema jaoks väärt kogemus. „Oleme talgudel rääkinud, kuidas ideele tulime ja kuidas me üldse praegu siin niimoodi tegutseda saame. Nopi Üles projektifondist teavad nüüd Sindis küll kõik“ ütleb ta naerdes. 

Üks armas lugu on Argol veel: „Kui me seal siis koguaeg tööd tegime, plats oli rahvast täis, tulid meiega rääkima ka möödakäiad, keda projekt huvitas. Saime niipalju positiivset tagasisidet, mida poleks osanud oodatagi. Eriti lahe oli üks vanahärra, kes tutvustas meile spontaanselt ka jalgpallistaadioni ajalugu, rääkis, et kunagi oli siin ühe jalgpalliklubi koduväljak. Järsku viis ta meid ühe kinnikasvanud kaevu juurde, millest meil polnud aimugi. Kaev ja vesi oleks staadioni jaoks areng, mille peale ise poleks tulnudki. Saime ka temalt kohe infot ja nõu, kuidas kaev korda teha ja abipakkumise.“ 

Kommenteerib talgupäeval osalenud noor Kert Pulst:
Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks loodud talgud olid väga hästi korraldatud. Mina, kui üks talgulistest, jäin väga rahule.

Esiteks olid talgute toimumisest hästi teavitatud ehk info levitamine oli hea, sest talgulisi oli iga kord üle 20. Teine oluline punkt oli see, et alati oli olemas vajalik materjal või tööriist ja iga talgu põhieesmärk sai päeva lõpuks täidetud. Lõuna ajal oli olemas soe söök ja õhkkond oli väga sõbralik. Talgute korraldusele kindel hinne 5, sest need olid tõesti suurepäraselt korraldatud.

Kommenteerib lapsevanem Piia Karro:

Olen nüüd juba mitu tundi selle mõttega ringi käinud, et mida mul siis nende noorte algatuse kohta öelda on. Kuna kohtun Raeküla Vanakooli Keskuses neist mitmega päris tihti, siis sisuliselt mind nende algatus ju ei üllatanud, kuna mitmed neist on meiegi keskuses juba aastate eest oma algatusvõimet ja ettevõetu lõpuleviimise oskust tõestanud. Nii juhtus see 2008. a. sama noortepundi hulgas olnud noormehed algatasid siinse noortekeskuse ruumide remondi või siis näiteks ekstreemrahvatantsurühma Viisuke loomine või kasvõi näiteks Viisukese kontsertreis USAsse, mille noored ise ette valmistasid ja edukalt lõpule viisid.

Niisiis ei olnud nende seekordne algatus kuigivõrd suur üllatus. Kuna olin selle idee sünni juures juba palju varem - nii aastake vähemasti - siis tean ka seda, et esialgu ei olnud teemaks mitte konkreetselt Sindi staadion, vaid poisid otsisid nii Pärnu linnast kui ka selle lähiümbrusest platsi, mida hakata kujundama täismõõtmetega jalgpalliväljakuks. Nii jõutigi koostöös jalgpalliklubiga Poseidon lõpuks Sindis kasutult seisva endisaegse staadionini. Just meie keskuse noorsootöötaja Marina Mesipuu oli see inimene, kes noortele toetuskeskkonna Nopi Üles info edastas ja soovitas lihtsalt uurida, kas nad saaksid selle vahendusel vajalike tööde teostamiseks toetust.

Kõigi rõõmuks taotlemine õnnestus ja noored said oma ideed teostama hakata.

Kõrvalseisjana, vahel ka nõuandjana, oli mul põnev jälgida kuivõrd kiiresti idee täiendavaid toetajaid leidis. Koostööd pakkus kohalik ajakirjanik Urmas Saard, kes kasutas erinevaid infokanaleid, et noorte ettevõtmist tutvustada ja kohalikele kaasalöömishuvilistele infot jagada. Toetust pakkus ka Sindi Linnavalitsus ja seda nii linnapea Marko Šorini isikus, kes talgutelgi osalemas käis, kuid samas teostati linna kulul ka selliseid töid, mida ei võimaldanud Nopi Üles vahendid ega ka vabatahtlike võimalused. jne jne. Hea meel oli kogeda, et noormeeste idee leidis nii palju kaasalööjaid. Lisaks usun, et pikemat aega kasutunu seisnud väljak leiab õigepea väga olulist rakendust.

Need noored väärivad kiitust ja minu hinnangul tegemist projektiga, mille idee sündis palju enne seda kui kuskilt hakkasid rahalised vahendid paistma.

Usun, et Eestimaal on palju selliseid noori, kuid meil kogemustega inimestel tuleb nad vaid üles leida ja seejärel julgustada neid omi ideid teostama. Minu hinnangul on tänased noored paljuks valmis, kui vaid neile võimalus anda ja neisse uskuda.

Projektifondi "Nopi Üles“ tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.



Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/