teisipäev, 4. august 2020

Minu aasta vabatahtlikuna Portugalis - Anu lugu

Möödunud aasta kevadel otsustasin lõpuks oma julguse kokku võtta ja teha elus üks korralik kannapööre. Nimelt astusin esimesed sammud selleks, et oma ammune unistus teoks teha - veeta aasta mõnes Euroopa riigis vabatahtlikku tööd tehes. Lumepall veerema lükatud, kõigest kaks kuud hiljem istusin juba lennukil suunaga Portugali.
Minu Euroopa Solidaarsuskorpuse projektiks oli olla järgmised 12 kuud vabatahtlik Portugali Punases Ristis linnas nimega Sao Joao da Madeira. Portugalist ei teadnud ma eelnevalt suurt midagi, kuid idee olla vabatahtlik sellises tuntud ja olulises organisatsioonis nagu Punane Rist, oli minu jaoks üks peamisi põhjuseid, miks just selle projekti kasuks otsustasin (ja muidugi ka idee soojast ja päikeselisest riigist). Seadsin isiklikuks eesmärgiks selle aasta jooksul panna ennast proovile ja katsetada erinevaid töövaldkondi, näha mis mulle huvi võiks pakkuda, näha milleks ma võimeline olen tehes midagi, millega varem kokku puutunud pole. Võib olla isegi leida uus suund ja/või töövaldkond elus. Nüüd, tagasi vaadates, arvan, et on hea oma vabatahtlikku projekti alustada ootuste, lootuste ja eesmärkidega, kuid samas olla avatud võimalusele, et kõik ei pruugi nii minna, nagu oma peas ette olen mõelnud. Projekti vältel on see olnud ka üheks minu suurimaks proovikiviks.
Esimesed kuus kuud möödusid väga rahulikult ja vaikselt. Projekti algus jäi suvekuudesse, kus organisatsioonis palju tegemist polnud. Lisaks sellele oli terve august minu kohalik Punane Rist suvepuhkuseks suletud. Õnneks sain seda aega kasutada Portugalis ringi reisimiseks ning kindlasti oli see abiks, et lähemalt tutvuda Portugali kultuuri ja inimestega ning nautida ka seda mõnusat Portugali suve. 
September algas uute ootuste ja lootustega. Mina ja minu kaasvabatahtlik Hispaaniast püüdsime taaskord sisse elada organisatsiooni ellu ja olla abiks kõigega, milles abi vajati. Meil ei olnud konkreetset päeva- või nädalaplaani ning üsna suures mahus saime ise oma tegevuste üle otsustada. Hispaania vabatahtliku jaoks toimis selline süsteem suurepäraselt, minu jaoks oli see aga veidi raskem. Oleksin soovinud, et just alguses oleks organisatsioonil olnud omalt poolt pakkuda rohkem projekte ja tegevusi, millesse vabatahtlikke kaasata. See oleks meile suuresti abiks olnud, nägemaks kuidas organisatsioon täpsemalt toimib, millistele valdkondadele edaspidi oma projekte võiksime suunata, jne... Selle aja jooksul õppisin aga üsna hästi ise oma aja ülemus olema, oma päevasid planeerima, endale tegevust leidma ning ka eneseregulatsiooni.

Peamisteks tegevusteks olid abistamine meie organisatsiooni taaskasutuspoes, igakuiste toiduabipakkide valmistamine ning laiali jagamine ja portugali keele õppimine. Lisaks otsustasin oma organisatsiooni paremaks tundma õppimiseks osa võtta sissejuhatavast online kursusest Punase Risti kohta. Koos Hispaania vabatahtlikuga algatasime ka ise paar projekti, millest  minu isiklikuks lemmikuks sai inglise keele tundide andmine ühele immigrandi perele Lõuna-Sudaanist, keda meie organisatsioon toetas. Lisaks külastasime keskkooli klasse, et neile lähemalt Euroopa Solidaarsuskorpusest rääkida ning minul oli imeline tunne, kui hiljem mõned õpilased meilt rohkem informatsiooni palusid. Tundsin, et muudan noorte inimeste elusid, kui neile sellisest suurepärasest võimalusest, nagu vabatahtlik teenistus, räägin.

Teisel poolaastal saabus organisatsiooni juurde kaks perekonda Süüriast ning sellega ka palju rohkem tööd meile, vabatahtlikele. Saime endale rohkem konkreetseid ülesandeid ning üheks peamiseks tööülesandeks saigi abistamine uute immigrantide perede Portugali ühiskonda lõimimisel. Iganädalaselt andsime neile portugali keele tunde ning need hommikud ja koos veedetud aeg on miski, mida ma iial ei unusta. Lisaks saabus jaanuarist meie organisatsiooni veel kaks ESK vabatahtlikku ning tänu sellele ka uut hingamist ja ideid projektide osas nii töö kui ka koduses keskkonnas. Ka lakkamatu vihm Põhja-Portugalis (jah uskumatu, aga Portugal polegi päike ja suvi aasta läbi) hakkas sel ajal veidi taanduma, nädalavahetustel oli vahel päikest näha ning see andis võimaluse taaskord Portugali avastamiseks. Kõik see kokku andis mulle uut hingamist, positiivsust ning elevust, nägemaks mis sellel aastal veel mulle pakkuda on ning siis juhtus ei midagi muud, kui ülemaailmne koroonakriis…
Mul on nii selgelt meeles, kuidas sõpradega, kes samuti Portugalis vabatahtlikud olid, veel päev enne ametlikku lockdowni omavahel Portos päikeseloojangut nautides rääkisime, et muretsemiseks pole põhjust, et suure tõenäosusega on kõik kahe nädalaga möödas. Tegelikkuses istusime kaks kuud kodus, õues jalutamas tohtisime käia, kuid kõik pargid ja kohad, kus vähegi loodust ja meeldivat keskkonda oli, olid suletud. Iga nädal teatas mõni sõpradest, et pöördub tagasi oma koduriiki ning isolatsiooni lõpuks olid enamus minu sõpradest Portugalist lahkunud. Ma olen äärmiselt tänulik, et need kaks kuud kodus möödusid mul koos Kreekast pärit vabatahtlikku Eiriniga ja mitte üksi olles. Ma arvan, et selle aja jooksul olime teineteisele suureks toeks ja abiks ning ilma temata oleksin ma kindlasti tagasi Eestisse pöördunud. Hommikuti tegime Zoomi keskkonnas koos teiste vabatahtlikega hingamisharjutusi ning jagasime oma uudiseid, päeviti üritasime koos Eiriniga interneti vahendusel tööd teha ja endale mingitki tegevust leida ning õhtuti elasime kaasa erinevatele tegelastele Netflixis.
Punane Rist avas oma uksed 1. mail ning kuigi alguses polnud meil tööd palju, siis vähemalt oli meil uus rutiin, kus saime kodust väljuda ning keskkonda vahetada. Juuni ja ühtlasi ka minu viimane kuu vabatahtlikuna oli aga üks kiiremaid ning huvitavamaid kuid minu vabatahtlikku aasta jooksul. Taasalustasime portugali keele tundide andmist, kuid sel korral saime ka kohalikud noored vabatahtlikud projekti kaasatud, reisisime koos Süüria perega Portugalis ringi, korraldasime vabaõhukino õhtu meie organisatsioonis, alustasime uue rahakogumisürituse korraldamist ning tundsime rõõmu heast ilmast ning võimalusest olla aktiivne. Kuigi koroona isolatsiooni lõpus olin ma peaaegu alla andmas ja valmis koju tagasi pöörduma, siis olen ma väga uhke enda üle, et ma seda ei teinud ning oma vabatahtliku teenistuse lõpuni tegin.
Ma arvan, et sõltumata riigist või organisatsioonist, kuhu keegi vabatahtlikuks satub, käib iga vabatahtlik läbi väga suures mahus erinevaid emotsioone. Selle aasta jooksul oli mul hetki, kus oleksin tahtnud oma asjad pakkida ja oma vana elu juurde viivitamatult tagasi pöörduda, oli hetki, kus ma lihtsalt kulgesin, märkamata enda ümbrust ning oli hetki, kus rõõm ja õnnelikkus minu sees olid piiritud. Olen õppinud, et ükski emotsioon pole halb ning kõik on pidevas muutumises. Miski pole jääv, halvad hetked mööduvad ning häid hetki tuleb nautida ja meeles pidada. Muutused elus on head, sest kunagi ei tea, mis nurga taga ees ootamas on ning see ongi see, mis elu põnevaks teeb.

reede, 10. juuli 2020

Noortekeskused ootavad koroonakriisist tüdinenud noori suvel enda juurde tegutsema

Õppetöö on läbi, koolid suvepuhkusel ning koroonakriis on õnneks möödumas. Igavuse peletamiseks või ka eneseteostamiseks on igal noorel võimalik seada sammud Eesti noortekeskustesse ja avalikku ruumi, kus noorsootöötajad toimetavad. Sel suvel on noortekeskuste tegevused varasemast enam viidud välitingimustesse ning iga päev toob kaasa uusi võimalusi ja ettevõtmisi noorte aja rikastamiseks. Tasub meeles pidada, et lisaks kõigele muule on kõik pakutav ka noore tuleviku jaoks kasulik.
Ükskõik, kas noor on spordi- või loodushuviline, meeldib talle õues või toas aega veeta, noorsootöötajad pakuvad mitmekülgseid tegevusi igale maitsele! Võimalus uurida, avastada, ise luua, algatada, korraldada, saada osa, aga ka teiste noortega kohtuda ning põnevaid asju kogeda, sh malevad, laagrid, mobiilsed tegevused rannas ja tänavatel, jne... - seda kõike pakuvad meie noortekeskused üle terve Eesti.
Kuigi üritused ja tegevused on igas keskuses enamasti erinevad, siis üks on kindel: kui kodus puhkamisest saab küll, on noortekeskuste tegevused täpselt need, mis iga noore suve huvitavamaks ja sisukamaks muudavad.

Kuidas leida üles lähim noortekeskus?
Noortekeskuste kaardi leiab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kodulehelt siit. Otsingust saab vaadata vastava maakonna või piirkonna noortekeskusi, samuti on võimalus valida kaardil asukoht ning tutvuda lähedalasuvate keskustega.

Täpsemalt erinevate tegevuste kohta, mis ühes või teises keskuses toimuvad, samuti millised tegevused ja millal kavas on, saab järgi uurida kodukoha noortekeskustest. Olukorras, kus kodu lähedal asuv noortekeskus hetkel puhkab, on noored alati teretulnud naabernoortekeskuste tegevustest osa saama. Kohale tulla võib nii üksi või koos sõpradega ning tegevustes osalemised on noortele üldjuhul tasuta.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus kui noortekeskuste esindusorganisatsioon kutsub noortekeskusi üles ühinema kampaaniaga “Uks on lahti”. Kampaania eesmärk on tuua ühiselt esile noortekeskustes toimuv eelkõige just lõppenud eriolukorrajärgselt, et teadvustada ühiskonnas laiemalt avatud noorsootöö kättesaadavust ning selle rolli noore arengus väljaspool pere-, tasemeharidus – ja töökeskkonda.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Maivi Liiskmann
tegevjuht
maivi.liiskmann@ank.ee
+372 5808 4101
Peagi saab Eesti Avatud Noortekeskuste Facebooki lehel teada, kus need ja veel mitmed teised uksed asuvad ning kes seal tegutsevad. :)

esmaspäev, 8. juuni 2020

H. Paabort ja K. Kõiv - Noorte Tugila eestvedajad kohtusid kohalike omavalitsuste esindajatega

Perioodil 2019-2021 viib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koostöös 37 kohaliku omavalitsusega ellu Noorte Tugila programmi, mida rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja riikliku struktuuritoetuse vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse eelarve kaudu tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi teostaja kohalikul tasandil on noortekeskus. Noortekeskuse olulisim partner teenuse efektiivsuse tagamisel on kohalik omavalitsus, tööalast tuge pakub Eesti ANK. Kõikide Noorte Tugila programmis osalevate noortekeskuse igapäeva töö ja väljakutsete kõrvale on kerkinud küsimusi, kuidas edasi? Mis saab siis kui täiendav toetus ja üle-eestiline koordineerimine lõppeb? Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu toob välja, et riiklikult on NEET-noortele suunatud tugi tugevalt fookusesse seatud, kuid ebakindlust toe pakkumisel võimendavad nii rahastusperioodi lõppemine kui üha hoogustuv töötus.

Perioodil aprill-mai kohtusid Eesti ANK NEET-noorte tugimeetme esindajad programmijuht Heidi Paabort ning teenuse kvaliteedijuht Kerli Kõiv 23 omavalitsuse esindaja ning Noorte Tugila teostajaga. Kohtumistel osales 31 NEET-noortega töötavat spetsialisti, 22 asutuse juhti ning 16 kohaliku omavalitsuse ametnikku. Üheskoos analüüsiti senist kogemust, selle jooksul kogetud märkamisi, mida on oluline arvestada Noorte Tugila teenuse jätkamise planeerimisel. Kokkuvõtlikult võib kohtumiste tulemused tuua välja järgnevalt:
  • Noorte Tugila teenuse vajalikkust on ennast tõestanud ning sellega, kui juba toimiva teenusega on vajalik edasi minna;
  • enamus omavalitsusi näeb teenust noortekeskuse töö osana;
  • üksikud erandlikud lahendused võivad olla kas maakondlik ühine lahendus või spetsialisti töötamine sotsiaalosakonna juures, kuid töö asukohana noortekeskuses;
  • vajadus on selgema rollijaotusele Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldusega, mõlemad teenused vajavad detailsemat kirjeldust, et eristada rollid ja leida koostöö osa;
  • mitmed omavalitsused on valmis siduma Noorte Tugila noorsootöötaja ning Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja tööülesanded, kus ühelt poolt panustatakse meetoditega ning teiselt poolt andmetega;
  • NEET-noortele suunatud tegevustel noortekeskuse töö osana on eelis, sest ollakse noortega vahetum, noorte maailmas toimetav, sellel tegevusel on vähem ametlikkust, noortel on võimalus sotsialiseeruda teiste noortega;
  • Noortekeskused on enamuses valmis siduma senise programmi all töötanud spetsialisti enda struktuuri, kuid kõiki töökohaga seotud kulusid ei ole KOV valmis veel ise katma. Siin nähakse olulist rolli riigi, KOV ja Eesti ANK vahelises toetusmudeli loomises, kus panustavale KOVile annab lisatuge riik ning riiklik koordineerimine on toetatud Eesti ANK spetsialistide poolt. 
  • Üle-eestilist koordineerimist peeti väga oluliseks, sest senine ühiselt toimiv kolleegide võrgustik, ühine brändimine, eestkoste riigiga, tööalane tugi on hästi toiminud ning arvatakse, et ilma selleta muutub teenuse kvaliteet ebastabiilseks;
  • positiivse mõjuga saab nimetada ka seda, et Eesti ANKi poolt on tugimeeskond püsinud stabiilsena samal ajal kui kohalikes omavalitsustes ja riigis on toimunud sama aja jooksul palju personalivahetust ning varasemat teavet ja kogemust on inimese vahetudes raskem üle anda.
Kohtumistelt võeti kaasa lubadusi tegevusplaanideks, mis kohalikes omavalitsustes olid enamasti seotud teavituste ja otsustusprotsessidega, sh volikogu komisjonide töös osalemine, artiklid, võrgustiku teavitus jms, Eesti ANK poolt aga omapoolne panus Noorte Tugila teenuse kirjelduse ja juhendmaterjali osas, mis võimaldab mõista selgemini noorsootöö ja sotsiaalvaldkonna rollide jaotust. 

Kohtumiste tulemusena saab öelda, et riiklikult olulise eesmärgi täitmisel läbikohaliku tasandi tegevuste tagab tulemuslikkuse mitmepoolne koostöö, panus ja vastutuse võtmine.


reede, 5. juuni 2020

Lihtsad nipid kuidas olla keskkonnateadlikum inimene!

Noorte Keskkonnanõukogu loodi Keskkonnaministeeriumi juurde 5. juunil 2019.a. Nende eesmärk on anda ministeeriumile nõu ning luua noortele võimalusi kaasa rääkimiseks keskkonna aruteludes. Juba nädala pärast, 5. juunil tähistab nõukogu oma esimest sünnipäeva ning tegemist on ka rahvusvahelise keskkonna päevaga. Veebruaris toimus esimene kolmepäevane koolitus Keskkonnaministeeriumi ja Noorte Keskkonnanõukogu koostööl, kus oli võimalus organisatsioonide liikmetel saada teadlikumaks keskkonna alastest teemadest ning töötada välja koolitusprogramm noortele tutvustamiseks. Eesti ANKi esindasid Türi Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad, Kohila Avatud Noortekeskuse esindaja ja Eesti ANK esindaja. Kui on küsimusi noortele keskkonna teemaliste töötubade või koolituste läbiviimise kohta võite julgelt neil infot küsida!

Seoses Noorte Keskkonnanõukogu esimese sünnipäevaga on nõukogu liige ja Eesti ANK esindaja Carolyn välja toonud lihtsad soovitused, mida arvestada enda keskkonna alases käitumises:

  • Liigu jala või rattaga - see aspekt on eelkõige alevites või keskustes elavatele inimestele 1-4 km jalgrattaga või jala liikumiseks on imeline võimalus ilma nautida ning keskkonnasäästlikult liikuda punktis A, punkti B. Samuti hoiab see keha tervena ning vaimu puhtana - proovi järgi!
  • Prügi sorteerimine - statistika järgi sorteerib 60% eestlastest prügi, sellegipoolest tuletan meelde, et olgugi et uus olukord majapidamises võib aega võtta ning uute reeglite õppimine vaeva näha tasub antud ettevõtmine end peagi juba ära. Proovige seda ka enda noortekeskustes ja vaadake kui paljud viivad teadmised edasi ka enda kodudesse! Loe lisa prügi sorteerimisest SIIT.
  • Mõtesta, mida sa tarbid ja miks sa tarbid - 21. sajandi üks suurimaid probleeme on ületarbimine, ehk me ostame endale ja majapidamisse rohkem asju kui me vajame ning toidame nii tehaseid rohkem asju tootma ning omakorda rohkem prügi tekitama. Iga kord kui hakkad midagi ostma mõtle, kas sul on seda vaja ning miks sul on seda vaja ning kas sa saaksid mõnest vanast asjast antud toote tekitada ning kas sa saaksid edasi elada, kui sul antud eset/asja pole? Igal üritusel ei pea olema uus kleit või põnev king, see on täiesti asjakohane kanda oma lemmik riietust mitmeid aastaid, peaasi, et ennast hästi tunneksid!
  • Osta taaskasutatud asju - tarbeesemete ringlus on populaarsust koguv teema ning aina enam kutsutakse inimesi ülesse enda seisma jäänud/mitte vajaminevaid asju ära andma või müüma. Alati pole tarvis poest uut asja osta, kui saad seda osta kas taaskasutuskeskusest või “kaltsukast”.
  • Poodle pakendivabalt - juba aastaid on poodidest eemaldatud ühekordsete kilekottide tasuta jagamine, kutsun ülesse enda poodlemist läbi mõtestama. Haara kaasa riidest kott ning kilekotti pole vaja ostagi. Samuti ei juhtu nende sidrunitega mitte kui midagi kui nad lihtsalt poekotti või korvi laduda, alati ei pea neid kilekotti panema. Samuti on müügil juba korduvkasutatavad puuviljakotid, kuhu enda juur- ja puuviljad poes laduda!
  • Liigu ühistranspordiga või kutsu enda autosse reisijaid - just, pole mõtet kulutada väga saastavat naftat vaid üksinda, kutsu juba auto rahvast täis või mis veel parem, liigu bussi või rongiga. Just nii saad anda endapoolse panuse keskkonnasäästlikku eluviisi ja usu see on ka kasulik su rahakotile.
  • Pista näpud mulda ja kasvata ise või tarbi kohalikku - tunne rõõmu taimede kasvatamisest seda nii aiamaal, kasvuhoones, rõdul või korteris aknalaual, sest võimalusi on kõikjal. Sellise käitumisega hoiad kokku juurviljade transpordi kulust kesk-Euroopast Eestisse ning su keha saab tuhandeid kordi puhtamat toorainet. Just seepärast tasub tarbida ka kohalikku või eestimaist!
  • Ühekordsed asjad on ajast ja arust - tänapäeval on imelisi võimalusi tarbeesemetel, et mitte kasutada ühekordseid asju. Näiteks vatitikk mis on pestav, ühekordsed nõud, mis on valmistatud taaskasutatud materjalidest või joogikõrred, mida ei pea peale iga kasutamist ära viskama. Loobu sellest väiksest mugavusest ning hoia loodust vähema prügi tekitamisest nii, et kasutada korduv kasutatavaid tooteid!
  • Uuri enda esivanematelt - meie esivanemad on palju targemad asjade taaskasutamisest, korrastamises ja tarbimises, kuna nende ajal polnud nii palju võimalusi kui hetkel. Mine oma vanematele või vanavanematele külla ja uuri, kuidas nemad enda tegevusi ellu viivad ning võta õppust!
Iga muutus toob kaasa mugavustest loobumist ning alguses eriti lisapingutust, kuid ükski globaalne probleem ei saa lahendust ilma kohaliku sekkumiseta, ehk iga inimese panus keskkonna alase teadlikkuse kasvatamise ja käitumise eeskuju loomisega on väga tähtis!

Oleme eeskujuks noortele ja hoiame meie loodust ja keskkonda!

Saa teada enda ökoloogiline jalajälg

neljapäev, 14. mai 2020

Noorsootöö äärealal - Setomaa Noorsootöö Keskus

Setomaa vallas toimusid noorsootöö valdkonnas suuremad muutused 2019. aasta lõpus 2020. aasta alguses. Alates 2020. aasta jaanuarist koordineerib piirkonna noorsootööd ühendasutus Setomaa Noorsootöö Keskus. Keskuse koosseisu kuuluvad: Värska Avatud Noortekeskus, Mikitamäe Noortekeskus, Meremäe Avatud Noortekeskus, Obinitsa külakeskuses asuv noortetuba, Värska Ekstreempark. Keskuse tegevus- ja teeninduspiirkond on Setomaa valla haldusterritoorium. Keskuse eesmärk on noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt luua Setomaa valla 7–26-aastastele noortele tingimused, keskkond ja võimalused mitteformaalseks õppeks, vaba aja sisustamiseks ning huvitegevusega tegelemiseks, korraldada noorsootööd Setomaa valla üldhariduskoolides, sh juhtida ja koordineerida huviringide tööd. Igas keskuses toimetab noorsootööspetsialist, kelle tööülesannete hulka kuulub noori arendavate vaba aja tegevuste planeerimine ja läbiviimine (töötoad, koolitused, sündmused, huvitegevus jms) nii noorsootöö keskuses kui ka Setomaa valla üldhariduskoolides. Noorsootööspetsialistide ameti juhendis on kirjas, et noorsootöö tegevuste elluviimine toimub Setomaa vallas mitte kindlas noortekeskuses või piirkonnas, mis on tekitanud olukorra, kus noorsootööspetsialistid ei tee tööd mitte ainult oma noortekeskuse piirkonnas vaid nad on kursis kogu valla noortega ning neil valmisolek tööd teha igas noorsootöö keskuse noortekeskuses. Setomaa Noorsootöö Keskus on KOV hallatav asutus, mis kuulub haridus-ja kultuuriosakonna alla, mis tähendab, et oleme võrdväärsed haridusasutustega. 

Kogu selle protsessi üks olulisemaid muutusi oli see, et Setomaa Noorsootöö Keskuse Setomaa valla üldhariduskoolidega koostöökokkulepped on olnud koolis teostatavaks noorsootööks, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad keskuse noorsootööspetsialistid, kooli õpilasesindus ja ringijuhid. Setomaa Noorsootöö Keskuse ja üldhariduskoolide omavaheline koostöö on nurgakivi mitteformaalse ja formaalse õppe sidumise vahel. Sedamoodi oleme toimetanud 4 kuud, mis tähendab, et oleme piirkonna noorsootöö valdkonna edasi arendamisel veel algusjärgus ja lõplikku analüüsi on veel vara teha, kuna igapäev liigume ja toimetame selle nimel, et piirkonnas oleks veel rohkem noorte ootustele vastavad võimalused ja tegevused, mis toetavad noorte ettevõtlikust või täpsemalt ettevõtliku mõtteviisi arendamist. 

Tänases päevas oleme ennekõike keskendunud sellele, et noortel oleks julgus olla loov ning tegutseda oma ideede elluviimise nimel. Kohalikud noored on juba täna väga aktiivsed omaalgatusprojektide eestvedajad, teostajad ja kõik noorte teostatud projektid omakorda toetavad kogukonna noorsootöö valdkonna mitmekesisust ja silmapaistvust.

Meie tegemisi saab jälgida facebooki lehelt Setomaa noorsootöö.

Triinu Arund
Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja


esmaspäev, 11. mai 2020

Veebinar "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?"

Eesti ANK korraldas 29. aprillil noortekeskuste veebinari "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?", mille eesmärgiks oli arutleda ühiselt eriolukorrast väljumise strateegiat ja noortekeskuse võimalusi tekkivas olukorras.

Veebinaril osales 113 spetsialisti üle Eesti, kes arutlesid järgmistel teemadel:
  • Millised tingimused peavad olema sinu kui noorsootöötaja jaoks loodud, et kontakttegevusi jätkata?
  • Millised kontakttegevusi te leiate/teate, et noored võiksid vajada eriolukorrast väljumisel?
  • Milliseid tegevusi oleksite valmis tegema suvisel perioodil koos noortega? 
  • Mida saaksime teha, et olla järgmiseks samasuguseks olukorraks paremini valmis?
Spetsialistid tõid välja, et on keerulises olukorras ning eriolukorra lõppemisega on neil kahetised tunded. Korraga tuntakse nii rõõmu ja ootusärevust kui ka hirmu, sest eriolukorrast väljumine toob kaasa rohkelt uusi ootamatuid olukordi ja rolle. Tekkinud on mitmeid ootuspäraseid küsimusi, millele oodatakse vastuseid nt kuidas tagada uute kontaktide puhul üldine ohutus, nii enda kui oma pere ja teiste kogukonnaliikmete jaoks. Mida teha, kui noorsootöötaja ise on riskigrupp? Kuidas tagada keskuse puhtus? Mida teha olukorras, kui noortel endil maske ei ole? Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga? Mitu noort on väike või suur grupp? Kelle ma luban ruumi ja keda mitte? 

Spetsialistid toonitasid, et kui virtuaaltegevuste puhul saab igaüks tagada oma ohutuse siis kontakttöö puhul tekib jagatud vastutus. Suures osas seega leiti, et kontakttööd 15. mail avatud ruumi teenusena alustada ei saa, väiksematele gruppidele ja teatud keskkondades, on see võimalik aga vajadus on täpsemate juhiste ja kokkulepete järele. 

Spetsialistid tõid välja mitmeid mõtteid, eelkõige peavad kontakttöö jätkamiseks olema loodud järgmised tingimused: 
  • selged riiklikud ja KOV-tasandi tehnilised juhised ja otsustamise aluseks olevad mõõdikud (nt üldine statistika, kaasata võivate noorte arv, keskuse ruumide ja vahendite puhastamine, keskuse kodukorra muutused jmt);
  • toetusmeetmed noorsootöötajatele (nt üldine ohutus, nõustamine, oskusteabe koolitused jmt);
  • kaitsevahendite kättesaadavus noortele ja noorsootöötajatele (et oleksid tagatud võrdsed võimalused osalemiseks);
  • rohkemate tegevusvahendite olemasolu, et neid ei peaks andma käest kätte;
  • rohkemate spetsialistide olemasolu, et tagada vajalik ohutus ja mõtestatud tegevus;
  • selged sisulised kokkulepped riigi, KOV, ANK ja noorte ootuste vahel. 
Avatud ruumi teenuse avamiseks siseruumes kõikidele noortele nähakse võimalust vaid siis, kui on lõppenud eriolukord, kui ei pea kasutama maske ja pidama kahemeetrist vahet ehk olukord riigis on taastunud. 

Võimaluste kohta, mida suvisel perioodil teha, tõid spetsialistid välja mitmeid järgmisi plaane:
  • jätkata tänaseid virtuaaltegevusi ja neid edasi arendada;
  • luua koos noortega uusi arendavaid mänge ja tegevusi; 
  • individuaalne ja/või paarikaupa töö avatud ruumis (noorte nõustamine, nt Noorte Tugila teenus); 
  • hoida tasakaalu nutika noorsootöö ja silmast-silma tegevuste vahel sh õpetada noortele niisama olemist, et hoida vaimset tervist;
  • rohkelt liikumisega seotud välitegevusi - vee äärde, randa, metsa, seiklusrajale; 
  • kevadel ja vajadusel ka sügisel koostöö koolidega, motivatsiooni loovat ja õppima õppimise abi noortele kes seda vajavad;
  • tegevused, mis aitavad kodukohta tundma õppida ja seda eelkõige läbi põnevate ja mänguliste tegevuste, orienteerumise, metsaaluse vms koristamise jmt;
  • erineva teavitustegevuse tagamine ohutuse teemadel nagu nt kätepesu;
  • väikestes gruppides (1-5) erinevate projektitegevuste eeltööd ja korraldamine (nt pildistamine, filmimine juhul, kui noortel on võimalik kasutada oma tehnikat või seda pole vaja käest-kätte anda sest sellist tehnikat ei saa sageli desinfitseerida); 
  • sportlikud tegevused, mis ei eelda kehalist kontakti (nt disc-golf, vibulaskmine);
  • õueala (nt rannas) infopäevad ja uute projektide koostamised koos noortega sh uue viiruse tulekuks kriisiplaani koostamine;
  • õueala muusikaviktoriin, tantsuvõistlus, kunstilised tegevused (nt kriitidega tee peale joonistamine), foto-loodusjaht jmt. 
Kuna tekkinud olukord on kõikidele osapooltele uus ja järgmiste sammude planeerimine on keeruline, arutasid spetsialistid ka teemal, kuidas järgmisel korral, kui olukord peaks eskaleeruma, paremini valmis olla. Peamiste märksõnade ja teemadena toodi välja järgmist:
  • digipädevuste jätkuv arendamine;
  • riiklik rahaline tugi vahendite soetamiseks, et teha kvaliteetset nutikat noorsootööd üle Eesti);
  • järjepidev e-noorsootöö keskkondade kasutamine ja sisu arendamine;
  • piirkonna noorte andmebaasi ja/või ühise veebikeskkonna loomine, kus saab noortele saata otse infot ja pakkuda neile võimalusi ka üks-ühele vestelda;
  • keskuses olevate hügieeninõuete reeglite ülevaatamine (nt koristamises jms) ja noorte ohutusalaste käitumismustrite muutmine;
  • mobiilse ja kutsuva noorsootöö meetodite arendamine ja meeldetuletamine;
  • noorte veebikäitumise analüüs ja õppima tundmine, et vastata kiiremini noorte tekkivatele vajadustele; 
  • üleüldine eriolukorras toimuva noorsootöö analüüs ja sellest õppimine;
  • noorsootöö võimaluste jätkuv pakkumine ka siis kui maja on kinni (virtuaalkeskkonnad, kontaktina eelkõige individuaalne töö);
  • eriolukorrast õpitu alusel keskuste kodukorra ülevaatamine ja täiendamine;
  • tihedate kontaktide jätkamine teiste noorsootöötajatega antud teemal;
  • veebinaride jätkuv kasutamine noorsootöötajatele erinevate teadmiste ja oskuste saamiseks. 
Kokkuvõttes võib välja tuua, et noorsootöötajad küll kohandusid eriolukorraga kiiresti ja loovalt ning võtsid kasutusele erinevaid kanaleid ja meetodeid, et olla endiselt olemas noorte jaoks, on eriolukorrast väljumisega veel mitmeid küsimusi ja rohkelt teadmatust, mis tuleb lahendada koosloomes noorte, omavalitsuse ja riiklike suunistega. Noorsootöötajad on teadlikud, et töö peale eriolukorda erineb varasemast ja seega on mitmeid tehnilisi ja ressursilisi küsimusi, mida noorsootöötajad üksi lahendada ei saa. Selleks on vajadus olla pidevalt kursis riigis ja valdkonnas toimuvaga ja hoida jätkuvat avatud arutelu KOViga. 

Veebinarist on valmimas täpsem juhend noortekeskustele. Hoiame teid selle arenguga kursis. 

Aitäh veelkord veebinaril osalejatele ja oleme terved!


esmaspäev, 4. mai 2020

Heidi Paabort - Eesti ANK edastas omapoolse sõnumi presidendile

8. aprillil 2020 toimus Eesti ANK ja ENL veebikohtumine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidiga. Eesti ANK poolt osalesid kohtumisel Noortegarantii tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, kvaliteedijuht Kerli Kõiv ja Saaremaa Noorte Tugila noorsootöötaja Lii Vanem. Eesti ANK andis edasi kolm peamist sõnumit ja teemat. 

Noored, kes ei õpi ega tööta, hetkeolukord ja toetamine
Esimese teemana anti ülevaade noorte olukorrast, kes ei õpi ega tööta. Toodi välja, et võrreldes märtsi algusega noorte töötuks registreerimise % vaikselt tõuseb. Kuna e-õpe ei sobi kõikidele noortele siis või tekkida oht, et noored ei läbi õppekava ja tuge vajavate noorte arv kasvab hüppeliselt. 

Kohtumisel tutvustati toimivat Euroopa Liidu soovitust Noortegarantiid ja Noortegarantii tugisüsteemi, mis mitme valdkonna koosmõjul on aidanud kaasa noorte toetamisele ja haridusse või tööturule jõudmiseks. Selgitati, et analüüsid ja statistika näitavad, et mitme valdkonna koosmõjul ollakse tulemuslikumad. Nimetati ka noorsootöös toimivaid tugiteenuseid nagu Noorte Tugila ja Tallinnas Hoog Sisse. 

Kohtumisel toonitati, et näiteks tänase Noorte Tugila (37s KOVis) ressursside ja tekkiva koormuse vaatest ei pruugi riigis olla võimalused piisavad, et tagada üle-eestilist tuge kuna see sõltub suuresti omavalitsuse prioriteetidest ja piirkonna erinevate teenuste olemasolust, mis omakorda ei pruugi hetkel olla vastavuses eriolukorrast tulenevate vajadusega. Sel põhjusel on riigi jõulisem tugi nii noorsootöösse kui ka antud teemasse (sh ESF toetus uuel programmiperioodil) väga oluline. 

Noortekeskuste olukord ja väljakutsed
Teise teemana anti ülevaade noortekeskuse olukorrast, tuues välja, et noortekeskuste jaoks on oluline toimida tekkinud olukorras operatiivselt ja noori toetavalt. Toonitati, et see kriis on noortele elu üks kujundavaid kogemusi, kus noored jälgivad, kuidas nende vanemad, linnad, koolid, asutused ja valitsus käituvad. Siin on väga suur ja oluline mõjutus väärtuste ja usalduse muutusele. Kuivõrd jäävad noored tekkinud olukorra kogemuse toel usaldama riiklikke ja kohalike omavalitsuste institutsioone noorte toetajatena. 

Murekohtadena toodi välja, et üldjuhul riigi poolt haridusvaldkonnale loodud tasuta virtuaalõppekeskkonnad ei ole noortevaldkonnale tasuta kasutamiseks, samuti ei ole olnud siiani tehniliste vahendite tugi noorsootööle olnud märkimisväärselt suur ja piisav. Lahendusena nähti vajadust noore formaal- ja mitteformaalõppe võimaluste terviklikumat ja sarnasemat toetust riigi poolt. Samuti toodi välja, et on vajadus täiendavate programmide järele, mis aitavad noortel peale kriisist väljumist taas aktiveeruda positiivsete ja toetavate tegevuste kaudu noortekeskuses (sotsiaalsete oskuste tugiprogrammid, eneseregulatsiooni ja enesejuhitud programmide elluviimine).

Noorsootöö hetkeseis
Kolmandaks tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust, kelle poolt on valminud kohalikele omavalitsustele juhend, kuidas oma tööd parimal moel eriolukorras korraldada ja eriolukorra leht. Anti ülevaade valdkondlike esindusühingute rollist, kes toetavad oma liikmeid mitmete toetavate tegevustega nagu olukorra kaardistamine ja analüüs, temaatilised igapäevased veebinarid, juhendid, individuaalne nõustamine jpm. Välja toodi ka mõned murekohad nagu noorsootöötajate töökohustuste muutumine (nt patrullimine), kõikide tegevuste kolimine virtuaalsetesse keskkondadesse, mistõttu ei jõuta kõikide noorteni, tööaja muutus, töötasud ja hirm majanduslanguse tõttu valdkonna vähesem toetamine tulevikus ja töökoha kaotus. Anti teada, et valdkonna valmisolek eriolukorrast väljumiseks on tekkimas, milleks koostatakse tegevusplaane, samas on nende täitmiseks tulevikus oluline nii riigi kui ka KOVi poolne tegutsemine ja kinnitus, et valdkond on vajalik ning selleks jätkata valdkonna prioritiseerimist, rahalist toetamist ja osades tegevussuundades suuremas mahus, kui enne. Toonitati, et on näha, et noorte vajadus individuaalse toe ja mitmete teiste toetavate sotsiaalsete oskuste programmideks on kasvav. Sel põhjusel tekib suurem vajadus ka spetsialistide järele. 

President tänas esmalt noorsootöö valdkonda suure panuse eest noorte toetamisel, selgitas Eesti planeeritavaid samme eriolukorraga kohanemisel ja väljumisel ning andis omalt poolt lubaduse saadud sõnumeid nii otsustajatele kui ka üldsusele kommunikeerida.