teisipäev, 24. november 2015

Noorte tööturule toomine vajab noorte endi poolt disainitud lahendust

Riigikontroll on tõstnud üles teema, et Eestis on 34 000 noort, kes ei õpi või ei osale tööelus. 2014. aastaga võrreldes on numbrid veidi väiksemad, kuid siiski on tegemist Eesti mõistes väga suure osa inimestega. Ehmatava numbri sisse on arvestatud ka need mitteaktiivsed noored, kes on tööturult eemal haiguse või vigastuse tõttu, viibivad nt rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad teiste pereliikmete eest. Ise arvestame oma töös, et tegemist on 15 000 noorega, kes oma tulevikuplaanide seadmisel on hetkel avatud uutele väljakutsetele!

Ei ole ju kellelegi üllatus, et tänasel päeval on eelkõige noortel keerukas leida tööd või seda säilitada. Lihtne ei ole loomulikult ka täiskasvanutel. Tööturult eemalejäämise põhjuseid on mitmeid – on neid, mida noored ehk ise on jätnud kasutamata, kuid suurem mõju on siin aastaid laastanud majanduskriisil. Enam ei toimi varasemad koolist otse tööle jõudmise mustrid ja seega tuleb ühiskonnas tekkinud tööhõivega seotud kitsaskohale läheneda hoopis teisest küljest. Probleemide tegelikud lahendused algavad tihti suhtumisest ühiskonnas.

Soovin kummutada müüdi, et Eesti töötu noor on saamatu ja abitu, keda peaks turgutama läbi sotsiaaltoetuste. Koolist väljalangemine ja madalam haridustase on kindlasti üks põhjus, miks noored tööturule ei jõua või ei jää sinna pidama, kuid viimase eest ei ole kaitstud ka need, kellel on kõrgharidus.

Kui veidi ringi vaadata, siis noortel Eestis võimalusi on: erinevad tööga seotud veebilehed, karjäärinõustajad, noorteinfo kanalid. Kõik asutused, kes saavad noori toetada, on avatud mõtlemisega ja teinud oma igapäevases töös suuri muutusi. Enam ei oodata, millal noor uksest, sisse astub, vaid liigutakse sinna keskkonda, kus noor viibib. Olgu selleks siis mobiilsed nõustamised või teised kampaaniad. Miks siis kõik noored ikkagi tööle ei jõua?

Selge on see, et keegi ei tee täna asju teadlikult valesti, küsimus on pigem koheses reageerimise võimekuses. Iga päev, mil me riigis arutame, mida selle probleemiga teha, on noore jaoks määrava tähtsusega. Võrreldes mitmete teiste riikidega Euroopas, on Eestis noorte arv, kes ei tööta või ei õpi, veidi madalam (11,7%), kuid see ei tohiks meid uinutada. Tuleb meeles pidada, et eestlasi ei ole palju ning iga noore jäädav lahkumine riigist või mittehakkamasaamine Eestis on meie jaoks võtmetähtsusega. Lahkutakse ka seetõttu, et algus mujal tundub noorte jaoks olevat kergem. Kes saab ühiskonnas tekkinud väljakutsete juures kõige paindlikumalt ja mobiilsemalt noort toetada?

Eestis nähakse noorte, kes ei õpi või ei osale tööelus, haridusse või tööhõivesse jõudmise ühe lahendusena noorsootöö valdkonna teadlikumat kaasamist tööhõivega seotud protsessi, sest noorsootööl on oluline osa noore teekonnal haridusest tööellu. Nii koordineeribki Eesti ANK sellest sügisest uut noorte programmi, kus noorsootöö võimalusi nähakse siinkohal mitmete tänaste kitsaskohtade lahendajana. Tegemist ei ole uudse lahendusega, sest nt Austrias, Soomes, Rootsis, Belgias ja Luxemburgis on see juba aastakümneid teadlik valik. Noorsootöö väärtus on noortega kontakti saamisel, erinevate õpikeskkondade loomisel, katsetamise võimalustes jne.

Noortekeskuste juurde plaanitava tegevuse, kus eelkõige soovitakse toetada noori, kes ei tööta ega õpi, väärtus antud teema valguses on lähtumine noorest nii nagu tema ennast näeb. Üldiselt nähakse noores eelkõige objekti ja pannakse talle külge mitmeid tulevikulootusi, mida tänane põlvkond tahab temas näha. Loomulikult on mitmeid teemasid, millele ilma sellele tähelepanu pööramata noor ei mõtle. Pigem on see põhjustatud sellest, et tema jaoks ei ole antud teema veel aktuaalne. Aktuaalseks saab seda teha vaid juhul, kui noor hakkab mõistma oma tähtsust ühiskonnas ja soovib sellesse panustada.

Olemaks aktiivne Eesti kodanik peab noor aga käima läbi mitmeid etappe. Olgu selleks siis oma identiteedi leidmine, oma huvidest aimu saamine, iseseisvuse tekkimine ja motivatsiooni leidmine. Selleks on noorel vaja sotsiaalset võrgustikku, nt usaldusväärsete sõprade olemasolu, häid suhteid pereliikme, sõbra või noorsootöötajaga. Iseseisvumise saavutamiseks vajab noor huvidele vastavat haridust ja tööd. Nagu näha, on kõik omavahel seotud. Olla noor tähendab pidevat teel olemist.

Noorsootöö on holistiline ja ei pea ühtegi väljakutset olulisemaks teisest, oluline on samm sammult edasi areneda. Töö leidmine võib olla üks osa eesmärgist või hoopis teiste eelnevate tegevuste tulemus. Et seda kõike võimaldada peame aga olema kursis paljude teiste noort toetavate asutuste tööde ja võimalustega (Eesti Töötukassa, Rajaleidja). Ükski täna toimiv valdkond ei saa seda tööd üksi, edukus peitub meie ühisosades. 

Infosilt üksi ei tööta, loeb inimene ja süsteem selle taga. Millest noor unistab, mis talle meeldib, mida ta tahaks oma eluga teha? Oma soovide teadvustamine on aluseks sellele, et noor saaks teha õigeid, talle sobivaid valikuid ja on motiveeritud neid ellu viima, sest näeb seost oma tahte ja võimaluste vahel. Ainult siis võtab noor enda elu eest vastutuse.

Teadmiste ja kogemuste saamiseks vajab noor lisaks positiivsele keskkonnale, kus kasvada ka esimesi töökogemusi, kuid tihti jäävad esimesed töö- ja praktikakohad leidmata. Ilmselt ei olegi põhjus ainult selles, et noorel ei ole vastavat kvalifikatsiooni, vaid ka väheses tööharjumuses, ta ei tea täpselt mida oma eluga ette võtta ja vähestes sotsiaalsetes oskustes.

2016. aastal aktiivselt käivituva programmi kaudu soovimegi nimetatud murekohtadega tegelemiseks veelgi enam kasutada noorsootöö võimalusi. Noortega kontakti saamisel, lahenduste leidmisel ning uute oskuste ja teadmiste saamisel. Sellest etapist edasi saame juba alustada mõtestatud koostööd teiste osapooltega, et noor leiaks vajaliku töö või vajaliku kooli. 

Tahame oma programmi kaudu olla eelkõige kontaktiloojad, kus reeglid loob noor ise. Meie ei saa noore eest teha valikuid! Enda elu disainides võtab ta vastutuse ja on juba sammukese oma unistustele lähemal.

Noorsootööasutuste kaudu raskemates oludes noorte jaoks tugimeetmete käivitamise ja rakendamise programmi tegevused viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi,  Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel.




neljapäev, 19. november 2015

Noorsootöötajate süda lööb alati samas rütmis, pole vahet kas nad on Eestist või Islandilt!

Istume hetkel Islandi rahvusvahelises lennujaamas ja ootame oma tagasilendu. On paras hetk mõelda eilsele päevale. 

Meie viimane ametlik visiidipäev Islandil oli emotsioonide ja muljeterohke. Alati on tunne, et üks päev jääb puudu. Saime oma vastuvõtjatega väga hea kontakti. Kogu visiidile eelnev ettevalmistustöö on olnud seda nädalat väärt.

Samfese jaoks oli meie vastuvõtmine nende esimene rahvusvaheline kogemus (oma kodumaal) ning lõpuõhtul jagatu alusel võib arvata, et hoopis muna õpetas kana. Mida ma selle all mõtlen? Nimelt tunnistas Samfes, et meie visiit on neid pannud sügavalt järele mõtlema, mis on nende ühenduse eesmärk ja kuhu nad tahaksid jõuda näiteks 5 aasta pärast. Arutades meiega erinevaid võimalusi edasi arenenda on nad avastanud, et ühenduselt, kes on neist kaks korda noorem, on neil väga palju õppida.
 
Eilne päev keskenduski suures osas kokkuvõtete tegemisele. Näiteks panime paika oma edasised plaanid. Merle ja Piret tahavad Islandi keskuste seast leida partnereid, kellega teha ühiselt noorsoovahetusi. Piret tahaks väga arendada edasi ka tööpaja laadseid tegemisi.
Piret: “Mulle meeldis, et töötutel noortel on võimalus ühes hoones erinevaid töövõtteid omandada ja leida iseennast!”.
Heidi, H tahaks jagada oma teadmisi tänavatöö teemal ning ise rohkem teada grupitööde kohta, mis tehakse isoleeritud noormeeste puhul. Kristel ja Anne jagavad meelsasti infot meie planeeritava nõustamissüsteemi loomise kohta ning Anne sooviks kutsuda Islandil kohatud õppejõudu meie märtsi konverentsile. Teemaks grupitööde teadlik kasutamine noorsootöös. Merlis on huvitatud samuti erinevatest noortevahelistest projektidest ja veelgi enam sügavuti uudida, mida teevad väiksed omavalitsused. 

Samfese juurde kuulub tugev noortekogu. Nad sooviks leida neile saranast noortekogu Eestist, et kahepoolset koostööd jätkata. Osalusteema asemel soovitakse jagada häid praktikaid, mida noortekogud teevad üle riigi. Kerli tahaks arendada kahe riigi vahel koostööd, mis puudutab noori, kes ei tööta või ei õpi. Tööjälgimisprogrammid jms.

Ise leidsin lisaks eelpool toodule huvitavad olevat 16+ vanusele mõeldud noortekeskused, puuetega noortele suunatud programmid ja suurlinnale sobiliku noortekeskuse kontseptsiooni (soovitan kindlasti Tallinnal seda uurida ja miks mitte ka Tartule).

Kahe ühenduse vahel tahame kindlasti koostööd jätkata ning võimalusel koostada ühistaotluse, mille eesmärk oleks kaasata veel kaks noortekeskuste katusühendust, et õppida teineteise tugevuste/kogemuste kaudu, kuidas katus peaks ja võiks oma tööd tegema, kuidas olla rohkem tunnustatud ja kaasatud riigi tasandil, mõelda välja ühiseid teenuseid, mis aitaks kaasa, et olla vähem sõltuv riigisektorist ja palju muud. Ühised teemad on kindlasti noorsootöötajate tugi, koolitused jms.

Kerli muljed eilsest päevast: "Mulle meeldis eilne päev, sest selles oli uste avamisi uutele radadele, emotsioone ja läbielamisi, mis tundusid ebamaised ja senikogematud. Neljanda reisipäeva valem: 8/2=4 ehk kaheksa eestlast ja kaks islandlast tulevikuplaanide aruteluringis toovad lauale vähemalt neli uut projektiideed".

Ei teagi kohe, mida selle visiidi lõpetuseks kirjutada! Esmalt suured tänud rahastajale ja Gerttule, kes alati oma nõu ja jõuga kaasa aitas. Ilma sarnaste võimalusteta ei saaks me iial kogeda seda, mida oma eilse päeva kohta arvas Kristel: "Suur rõõm ja kingitus on kohtuda üle maailma noorsootöötajatega, kellega süda lööb ühes rütmis- siis suudab soovi korral munamäge liigutada või panna Eyjafjallaökull purskama".


Usun, et need on täpselt õiged sõnad ka kogu visiiti kokku võtma. Meile aga nüüd head lendu ja teile tere hommikust!

kolmapäev, 18. november 2015

Kes ei ole virmalisi näinud, see ei ole ilmselt Islandil käinud (Eesti ANK vanasõna, 2015)

Kes ei ole virmalisi näinud, see ei ole ilmselt Islandil käinud (Eesti ANK vanasõna, nov 2015).
Nii see on. Meie päev lõppes täna imeliste virmaliste nägemisega. Usun, et päeva lõpp oli ilus akord kogu asjalikule päevale.

Kui nüüd alustada päeva otsast peale peab alustama sellest, et hommikul oli meil võimalus näha ja katsetada ühte kohalikku loodusime, ehk siis kuumaveeallikate basseine. Nähes kohalike käitumist saime aru, kuidas on võimalik miinuskraadide puhul mütse, salle ja kindaid mitte kanda. Hõlmad valla ja lühikesed püksid ei ole siin imeks. Selle taga on harjumus ujuda ning karastada end välisbasseinides (+ salanipid, kui nad beebid on). Kangekaelsete eestlastena püüdsime selle kõik kaasa teha ja ellu me jäime. Aga tuleb tunnistada, et iga päev seda nalja kaasa ei teeks!

Peale hommikust suplust algas nonstop visiit erinevatesse keskustesse, mis lõppes alles hilisöösel koos virmalistega. Sama värvikas, kui valgus taevas oli ka meie külastatud noortekeskuste taustad ja tegevused. 

Esimene "kuiv" peatus peale välibasseini toimus meie vastuvõtva ühenduse Samfes hoones. Saime aru, et meie eesmärgid väga ei erinegi. Peamine erinevus oli sihtgrupi fookuses. Kui meie keskendume pigem noorsootöötajatele ning kohalike teenuste arendamisele siis nende fookus oli liikmete noortele ühissündmuste korraldamine. Seega noorte osaluse ja aktiivsuse suurendamine. Meile esines väga värvikas noortekogu esindaja, kes tutvustas mitmeid korraldamisel olevaid projekte nagu Sexting ja Islandi noortekogu loomine. Esimene projekt keskendus seksuaalsusele ja küberkiusamisele, teise kaudu soovitakse enam kaasa rääkida noori puudutavates otsustes. Hetkel on suureks mureks hindamissüsteemide muutus ja gümnaasiumiperioodi lühenemine neljalt aastalt kolmele. Mõlemad muudatused on kaasa toonud pinged, mis võivad mõjutada meedias liikuvaid kõlakaid, et kõige õnnelikum noor on Islandi noor. 

Küsimusele, miks siis Islandi noor on kõige õnnelikum noor maailmas, saime üpris lihtsa valemi- noored on kaasatud igas etapis, noori kuulatakse, noortel on palju valikuid ning nad kasvavad hoolivas keskkonnas. See on ka põhjus, miks Islandi noored peale äraolekut ehk siis näiteks välismaal õppimist tahavad koju tagasi minna. Kogukonna hing on see, mis paneb neid tagasi tahtma. 

Kuna noortekeskuste erisus sõltub paljuski vanusegrupist, kellele keskus mõeldud on, siis oli meie tänane külastuste ampluaa üpris lai. Üks keskus keskendus 16+ vanusele. Peafookus on omaalgatus ja tööhõive. Taas tuli jutuks suvised töövõimalused ehk loomingulised stipendiumid noortele, mis tagavad töötasu vähemalt kaheks kuuks (8 nädalat). Perioodi raames on võimalik arendada oma loomingulisi võimeid kui ka muuta linn paremaks paigaks. Kui seda võrrelda näiteks õpilasmalevate võimalustega siis ei pea ju "töö" tähendama vaid muru niitmist ja parkide riisumist vaid võib anda tõuke hoopiski noorte professionaliseerumisele. Toetades noort tema otsingutes võib see olla tema stardipauk ettevõtjaks saamisel. Vähemalt muudab see teda kindlasti enam ettevõtlikumaks. 


Üks tänasest valikust andis meile ülevaate käitumisraskustega noorte programmist. Kuidagi tuttav oli selle loo eellugu. Noored käituvad halvasti ja nende lapsevanemad ei näe probleemi ning ei soovi pakutud tuge vastu võtta. Noorsootöötajad aga teevad otsuse ikka noorte vajadustest lähtuvalt ja teevad kõik selleks, et noori endid meelitada programmidega liituma. Peale programme saavad nad teada, et olid esimesed täiskasvanud, kes neid austasid ja ära kuulasid. On küll palju programme, kuhu need noored oleksid võinud ammu sattuda, on olemasolevate süsteemide veskid aga liiga aeglased, et pakkuda noortele tuge juba täna, kui neil seda tegelikult vaja on. Iga päev, mis nad jäävad ilma vajaliku toeta on nende jaoks traagika!

Päeva lõpuks, just veidi ennem, kui saime teada, et täna on parim päev näha virmalisi, sõitsime veel läbi meie vastuvõtja juhatuse liikme Oli noorteklubist, kus oli hea näide kooli ja noortekeskuse koostööst! See oli mõeldud 8-10 klassi noortele. Osalemine noorteklubis ja noortekeskuses on pigem auasi sest, kes meist ei tahaks olla seal, kus alati toimub midagi põnevat! Noorteklubides/keskustes osaleja saab kaasa lüüa riigi põnevamatel noorteüritustel. Aktiivsus on eluviis!


Siin meie osaleja Merlise (Vastseliina noortekeskus) mõtted tänase päeva kohta: "Mulle meeldis kõige rohkem, kuidas katuseorganisatsioon Samfes kaasas oma tegevustesse noori. Väga oluline on, et tugev üleriigiline organisatsioon annab noortele võimaluse oma üritustel kaasa lüüa ja asju organiseerida. Läbi selle saavad noored uusi oskuseid ja neil tekib julgus algatada üleriigilisi ja vahel ka ülemaailmalisi noorteprojekte".

Ja olemegi jõudnud praegusesse hetke, kus aknast välja vaadates võib näha rohelisi, punaseid ja kes teab veel, mis värvi virmalisi. Loodame, et meie homne, viimane päev Islandil, annab meile sama värvikaid mõttelende, mis kõik võib alguse saada sellest visiidist.

Nimelt hakkame arutama, kuidas meie ühenduste või noortekeskuste vahelist koostööd tulevikus jätkata! 

teisipäev, 17. november 2015

Respekt!

Islandi teine päev ei jõudnud veel alatagi kui juba oligi läbi. Päike saabus välja 10-st ja sellel hetkel astusime ka meie esimese visiidi tarbeks uksest sisse. 

Esimene lugu rääkis meile töötute noortega töötavast organisatsioonist, mis pakub noortele kuute erinevat töövõimalust. Sarnaselt Soomele ja mitmele teisele riigile kasutatakse ka Islandil noorte tööhõivesse suunamiseks nn tööpadade võimalusi, kus noor saab kaks aastat õppida uusi oskusi, sotsialiseeruda, saada lisatuge nii eneseusu leidmisel kui ka oma elu"kutse" leidmisel.

Mida nad täpselt teevad püüame peale reisi pikemalt kirjutada aga saime teada, et Islandil on noorsootöötaja olla uhke ja hää ning teised valdkonnad austavad nende tööd. Noorsootöö valdkonnas töötavad inimesed on paljude teiste valdkondade jaoks visionäärid. Austus on märksõna, mis paneb erinevaid valdkondi üksteisest rohkem teada saama ning koostööd tegema.


Teise loo kuulamiseks sõitsime kohtuma õppejõuga (Arni Guðmundsson M.Ed), kes rääkis meile noorsootöö õpingutest ülikoolis. Õppekava puhul nähakse ette, et noorsootöö on ühelt poolt sotsiaalpedagoogiline lähenemine ja teisalt vaba aja tegevuste kaudu noorte aktiviseerimine. Meelde jäid ained, kus arutatakse erinevate õppimiskeskkondade ja nt grupimeetodite üle. Taas tuli arutelu alla kooli ja noortekeskuste koostöö, mis näib Islandil olevat üpris edukas. Kui Eestis soovime kahte asutust lähendada siis Islandil soovitakse tegevusi rohkem eristada. Põhjuseks on erinevad tööstiilid ja põhimõtted. Eelarve vähenemise tõttu näevad mitmed koolid, et nad võivad ise asendada noortekeskuste tööd. Samas ei ole sellise lahendusega tänased noorsootöötajad rahul sest ei nähta kahe erineva valdkonna peamisi erisusi. Nii võivad noortega tööle hakata eriettevalmistuseta spetsialistid, mis võivad nullida noortekeskuste ja klubide eelneva töö. 


Õppejõud tõi välja, et tagasiside küsitlustest on välja tulnud fakt, et noorsootöötajad on kõige kiiremini tööd leidvad ülikooli lõpetajad. Ühiskonnas on mitmeid väljakutseid, millele oskavad kõige kiiremini "vastata" just noorsootöö taustaga spetsialistid.


Kolmas lugu kulges kohalikus noortekeskuses, mis on esmapilgul avatud noortekeskus, kuid sisaldas hoopis rohkem, kui meie harjumuspäraselt arvame, et noortekeskused teevad. Peasuunad on sarnased aga eriliseks tegi keskuse see, et nad keskenduvad suuresti erivajadustega noorte toetamisele. Lisaks on fookuses noorte tööhõive ning loomingulised eneseväljendusvõimalused. Kui nad saaksid lisaraha suunaksid nad selle kohe omaalgatuste toetamisele. Meeldisid 8 nädalased stipendiumid, mille raames said loominguliste projektide tegijad oma annet arendada ning lõpuks ühisel festivalil esineda. 

Me ei saa jätta nimetamata ka seda, et on mõnus astuda sisse keskusesse, mis võtab meid vastu meenutustega Eesti laulupeost, tervitustega Arvo Pärdile ning keskuse juhataja laulab meile "Tere, tere, tere hommikust!" Olime hämmingus, kui palju nad Eestist teadsid. 

Aga minnes tagasi visiidi juurde...

Islandil on valdkonna suurimateks väljakutseteks noorte vaimse tervise halvenemine, kõrgharidusega noorte takistused töö leidmisel,  vähene noorte autonoomus, koolist väljalangenute arvu suurenemine, küberkiusamine ja vähene valimisaktiivsus. Samas teades, et Reykjavikis endas on juba pea 120 erinevat noorteklubi ja noortekeskust on näha riigi suurt panust lahenduste leidmisel.

Merle, kes igapäevaselt koordineerib Hiiu Noorsootöö Keskust, arvas tänasest päevast järgmist: "Täna mitu korda meie kohtumistel räägiti noorte ühest tõsisemast probleemist, milleks on probleemid vaimse tervisega. Eestis me pigem märkame noorte probleeme, kui need on väga nähtavad, nt ülekaal, tubakatoodete tarvitamine jne. Siin ollakse mures just noorte vaimse tervise pärast, mis on otseses seoses edaspidi sõltuvustesse sattumisega- alustades arvutisõltuvusest. Siit ka minu tänase päeva mõte- märgata enda ümber rohkemat".

Heidi, kes igapäevaselt koordineerib Tartus mobiilset kontakttööd, arvas tänasest päevast järgmist:  "Minu jaoks jäi kõlama, et Eestil ja Islandil on mitmed sarnased väljakutsed. Näiteks ühtse  noorsootöö terminoloogia väljatöötamine, noorsootöötajatele regulaarse supervisiooni/mentorluse võimaldamine ja noorte vaimse tervise parendamine jm. Kuid lisaks väljakutsetele ühendab meid ka sarnane, kõikehaarav ja aegumatu ellusuhtumine - tsiteerides Islandi Ülikooli professor Arni Guðmundsson'i: "It's all about the respect for other people"".


Viimaste sõnadega võikski tänase päeva kokku tõmmata ning jääda ootama homset...