teisipäev, 17. november 2015

Respekt!

Islandi teine päev ei jõudnud veel alatagi kui juba oligi läbi. Päike saabus välja 10-st ja sellel hetkel astusime ka meie esimese visiidi tarbeks uksest sisse. 

Esimene lugu rääkis meile töötute noortega töötavast organisatsioonist, mis pakub noortele kuute erinevat töövõimalust. Sarnaselt Soomele ja mitmele teisele riigile kasutatakse ka Islandil noorte tööhõivesse suunamiseks nn tööpadade võimalusi, kus noor saab kaks aastat õppida uusi oskusi, sotsialiseeruda, saada lisatuge nii eneseusu leidmisel kui ka oma elu"kutse" leidmisel.

Mida nad täpselt teevad püüame peale reisi pikemalt kirjutada aga saime teada, et Islandil on noorsootöötaja olla uhke ja hää ning teised valdkonnad austavad nende tööd. Noorsootöö valdkonnas töötavad inimesed on paljude teiste valdkondade jaoks visionäärid. Austus on märksõna, mis paneb erinevaid valdkondi üksteisest rohkem teada saama ning koostööd tegema.


Teise loo kuulamiseks sõitsime kohtuma õppejõuga (Arni Guðmundsson M.Ed), kes rääkis meile noorsootöö õpingutest ülikoolis. Õppekava puhul nähakse ette, et noorsootöö on ühelt poolt sotsiaalpedagoogiline lähenemine ja teisalt vaba aja tegevuste kaudu noorte aktiviseerimine. Meelde jäid ained, kus arutatakse erinevate õppimiskeskkondade ja nt grupimeetodite üle. Taas tuli arutelu alla kooli ja noortekeskuste koostöö, mis näib Islandil olevat üpris edukas. Kui Eestis soovime kahte asutust lähendada siis Islandil soovitakse tegevusi rohkem eristada. Põhjuseks on erinevad tööstiilid ja põhimõtted. Eelarve vähenemise tõttu näevad mitmed koolid, et nad võivad ise asendada noortekeskuste tööd. Samas ei ole sellise lahendusega tänased noorsootöötajad rahul sest ei nähta kahe erineva valdkonna peamisi erisusi. Nii võivad noortega tööle hakata eriettevalmistuseta spetsialistid, mis võivad nullida noortekeskuste ja klubide eelneva töö. 


Õppejõud tõi välja, et tagasiside küsitlustest on välja tulnud fakt, et noorsootöötajad on kõige kiiremini tööd leidvad ülikooli lõpetajad. Ühiskonnas on mitmeid väljakutseid, millele oskavad kõige kiiremini "vastata" just noorsootöö taustaga spetsialistid.


Kolmas lugu kulges kohalikus noortekeskuses, mis on esmapilgul avatud noortekeskus, kuid sisaldas hoopis rohkem, kui meie harjumuspäraselt arvame, et noortekeskused teevad. Peasuunad on sarnased aga eriliseks tegi keskuse see, et nad keskenduvad suuresti erivajadustega noorte toetamisele. Lisaks on fookuses noorte tööhõive ning loomingulised eneseväljendusvõimalused. Kui nad saaksid lisaraha suunaksid nad selle kohe omaalgatuste toetamisele. Meeldisid 8 nädalased stipendiumid, mille raames said loominguliste projektide tegijad oma annet arendada ning lõpuks ühisel festivalil esineda. 

Me ei saa jätta nimetamata ka seda, et on mõnus astuda sisse keskusesse, mis võtab meid vastu meenutustega Eesti laulupeost, tervitustega Arvo Pärdile ning keskuse juhataja laulab meile "Tere, tere, tere hommikust!" Olime hämmingus, kui palju nad Eestist teadsid. 

Aga minnes tagasi visiidi juurde...

Islandil on valdkonna suurimateks väljakutseteks noorte vaimse tervise halvenemine, kõrgharidusega noorte takistused töö leidmisel,  vähene noorte autonoomus, koolist väljalangenute arvu suurenemine, küberkiusamine ja vähene valimisaktiivsus. Samas teades, et Reykjavikis endas on juba pea 120 erinevat noorteklubi ja noortekeskust on näha riigi suurt panust lahenduste leidmisel.

Merle, kes igapäevaselt koordineerib Hiiu Noorsootöö Keskust, arvas tänasest päevast järgmist: "Täna mitu korda meie kohtumistel räägiti noorte ühest tõsisemast probleemist, milleks on probleemid vaimse tervisega. Eestis me pigem märkame noorte probleeme, kui need on väga nähtavad, nt ülekaal, tubakatoodete tarvitamine jne. Siin ollakse mures just noorte vaimse tervise pärast, mis on otseses seoses edaspidi sõltuvustesse sattumisega- alustades arvutisõltuvusest. Siit ka minu tänase päeva mõte- märgata enda ümber rohkemat".

Heidi, kes igapäevaselt koordineerib Tartus mobiilset kontakttööd, arvas tänasest päevast järgmist:  "Minu jaoks jäi kõlama, et Eestil ja Islandil on mitmed sarnased väljakutsed. Näiteks ühtse  noorsootöö terminoloogia väljatöötamine, noorsootöötajatele regulaarse supervisiooni/mentorluse võimaldamine ja noorte vaimse tervise parendamine jm. Kuid lisaks väljakutsetele ühendab meid ka sarnane, kõikehaarav ja aegumatu ellusuhtumine - tsiteerides Islandi Ülikooli professor Arni Guðmundsson'i: "It's all about the respect for other people"".


Viimaste sõnadega võikski tänase päeva kokku tõmmata ning jääda ootama homset...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar