Meie projekti idee oli erinevast rahvusest noorte lõimimine meie
koolis, milleks on Paide Ühisgümnaasium. Idee ise sai alguse kooli poolt
korraldatud sügisjooksul. Kuna osad meie kooli õpilasesinduse liikmed kõndisid
koos teisest rahvusest õpilastega, sähvatas meie peades kohe mõte, et oleks
tore kui me suudaksime ka tulevikus nendega rohkem kontakti luua. Oleme ka
varasemalt märganud, et me ei kaasa neid piisavalt kooliellu ja
koolikeskkonnas jäävad meie koolis õppivad vene rahvusest noored märkamatuks. Projekti
käigus käisime õppereisil Ida-Virumaal ja külastasime Kiviõli Vene Kooli ja
Toila Gümnaasiumit, panime proovile oma meeskonnatöö oskused Lontova
Seikluspargis, ja viisime läbi vene kööki tutvustava sündmuse koostöös Põhjaka
mõisaga. Vene toitu ja toidukultuuri tutvustav õhtu oli erakordselt lahe, sest
saime ise kõik toidud meeskondades valmistada ning hiljem nalja ja naeru saatel
ära süüa. Põhjaka mõisa kokkade juhendamisel valmisid meie poolt tatrapliinid,
magusad sõrnikud ja seene julienne.
Meie
ühise projekti eesmärk oli kaasata õpilasesinduse tegemistesse vene õppekeelega
klasside õpilased, saada läbi seikluse ühtsemaks ning viia läbi vene kultuuri
tutvustav sündmus. Projekti käigus said kõik eesmärgid täidetud, välja arvatud
üks: saada ka üks vene õppekeelega klasside õpilane
meie õpilasesinduse meeskonda. Meie õpilasesinduse peaeesmärk ei saanud küll
täidetud, kuid ühiselt projekti ning sündmuse väljatöötamine, meeskonnatöö ning
fakt, et kõigil oli põnev ja kõik olid kaasatud, loeme oma projekti
õnnestunuks, sest meil on loodud omavaheline suhtlus. Hetkel ei ole meil midagi
kindlat välja mõeldud edaspidistes tegevustes, kuna ehitatakse uus kool,
korrastatakse haridusvõrku ja õpilased lähevad vähemalt aastaks erinevatele
pindadele õppima. Kuid me siiski loodame ja tahame, et meie koostöö jätkuks omavahel,
sest hellitavalt öeldes on seeme kasvama pandud ning see vajab edaspidi
hoolitsust ja kastmist.
Analüüsi käigus selgus, et meie peamine eesmärk ei õnnestunud
sellepärast, et ükski vene rahvusest õpilane ei julgenud meiega liituda, kuna
nende arvates ei olnud neil eesti keel selleks piisavalt selge. Nad kartsid, et
nad ei mõista meid ja meie ei mõista neid. Et vältida järgmine kord sellist
olukorda, tuleks noortesse sisendada rohkem julgust, et nad julgeksid ikka
proovida, sest siis oleks võimalus kõigil sellest õppida. Nemad saavad arendada
enda eesti keele oskusi ja ühiselt saaksime arendada meeskonnatööd sellises
keskkonnas, kus kõik ei ole samast rahvusest ning saaksime mitmekesistada ka
ühiseid ettevõtmisi, kuhu kaasata kogu koolipere ning ka kogukond. See tooks
meile kõigile palju uusi ja häid kogemusi ning oskusi, mida hilisemas elus
kindlasti vaja läheks ja kasutada saaksime.
Erinevatest kogemustest ja oskustest, mida me projekti käigus
omandasime, võikski rääkima jääda, kuid otsustasime välja tuua need meie jaoks
kõige-kõige olulisemad: meeskonnatöö seiklusrajal; meeskonnatöö
köögis; suhtlemine kehakeele abil, kui võõrkeelt ei oska; söögi tegemine ongi
meeskonnatöö; kui ise ei oska, siis keegi teine ikka oskab; ootamatutele
olukordadele kiire reageerimine. Me tutvusime Vene rahvustoitudega ja
kultuuriga. Saime teada, mis toimub vene õppekeelega koolides, mis
traditsioonid neil on ning kuidas neil õppetöö toimub. Tegelikult on eesti ja
vene lapsed erinevad, nii toitumisharjumustest kui ka käitumisest. Tulid välja
näiteks temperamendi erinevused. Kuid vahet ei ole, mis rahvusest keegi on,
meeskonnatöös on kõik võrdsed. Vene rahvusest inimesed on abivalmivamad ja väga
külalislahked. Vene ja eesti laste koolikeskkonnad on täiesti erinevad, kõigil
on oma prioriteedid. Me peame loobuma eelarvamustest ning olema teineteise
suhtes sõbralikud ja toetavad. Lisaks saime aru, et väikeses grupis toimub töö
paremini, kui väga suures. Koostöö oli kogu projekti käigus kõige suurema
tähtsusega: koostöö erinevate rahvuste vahel oli nii
köögis kui ka seiklusrajal, koosolekutel kui ka nüüd väljaspool
projektitegevusi. Igaühel oli projekti käigus oma ülesanne täita ja kõik pidid
enda osa ära tegema, sest vastasel korral oleksime oma tegevustega suurendanud
läbikukkumise võimalust. See kasvatas meis kindlasti nii vastutus- kui ka kohusetunnet,
sest me ei tahtnud teisi alt vedada. Isegi kui keegi jäi oma ülesandega hätta,
siis alati oli olemas keegi, kes teda aitas ja nii tulime ka keerulistest
olukordadest võitjatena välja. Meie hinnangul oligi just koostöö see, mis
õnnestus meil väga hästi.
Kõigile teistele me soovitaks kohe kindlasti võtta ette tee, mille
raames läbi projektitegevuse arendatakse ja soodustatakse suhtlust erinevast
rahvusest noorte vahel. See on kogemus, mille jooksul kõik õpivad midagi uut ja
kasulikku. Näiteks meie oleme eriti uhked selle üle, et õppisime seda, kuidas
suhelda kehakeeles, kui midagi mõistmatuks jääb ja seda, et ei tohi karta
eksimist, kui suhtled mõnes muus keeles peale oma emakeele. Kuigi me otseselt
oma projekti kogukonda ei kaasanud, sai kogukond siiski projektist kasu. Nimelt
käivad erinevast rahvusest noored ka tulevikus samas koolis ning on hea, kui
koolis saavad kõik omavahel läbi ja suhtlevad ilma eelarvamusteta. See muudab
kooli ja koolikeskkonna kõigile turvalisemaks ja muudab kooli kohaks, kuhu on
hea tulla.
Kokku
osales meie projekti esimesel õppereisil 42 inimest, kellest 14 olid venelased
ning 28 eestlased. Vene kööki tutvustaval sündmusel osales 20 inimest, kellest
6 olid vene rahvusest ja 14 eestlased. Suur aitäh Eesti ANK ja Briti Nõukogu,
et meie projekti toetasite! #pickupbritieri
Näited, kuidas oleme siiani infot
projekti kohta jaganud:
Þ Lisaks
Paide Ühisgümnaasiumi Instagrami konto: paide_yg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar