kolmapäev, 4. aprill 2018

PickUp - Briti eri: Narva-Jõesuu ja Juuru SOS Lastekülade keelepraktika


Meie projekti idee oli võimaldada lastele Narva-Jõesuu SOS Lastekülas saada tuttavaks ja suhelda Juuru SOS Lasteküla Lastega ja samuti tutvuda Ida-Viru ja Rapla maakondadega.  Meie plaan oli korraldada 2 kolmapäevalist kohtumist, üks siis Narva-Jõesuus ja teine Juurus.  Samuti me tahtsime suhelda eesti keeles, tutvustada teine teisele kuidas me elame. Projekti initsiatiiv tuli Narva-Jõesuu lastelt kuna nemad õppivad eesti keele kümbluse klassis, kuid võimlaused suhelda eestlastega on vähe.
Selle projekti käigus oleme täitnud enda eesmärke. Saime tuttavaks kolleegidega, saime koos erinevaid põnevaid asju teha, tutvustasime teine teisele enda maakondi ja elu. Oleme jaganud enda vahel kontaktid ning suhtleme edasi, samuti oleme planeerinud ka uusi koost tegutsemisi.  Kahjuks tundsime me, et aega oli natukene vähe. Kui korraga saaksime koos olla terve nädal näiteks siis, oleks palju parem. Oleme mõelnud ja arutlenud kuidas edasi minna. Tegime väikest ajurünnaku. Kõik projektis osalenud lapsed arvasid, et oleks väga tore veel kohtuda ja koos midagi põnevat teha. Näiteks tekkis selline mõtte, et võiks minna matkale ja kohe mitmeks päevaks. See oleks väga hea võimalus õppida tundma teine teist veel paremini ning õppida kuidas metsas ellu jääda näitkes. Kuna Juuru asub piirkonnas kus väga palju  veeallikaid pole, siis  tahtsime minna näiteks Peipsi järve kanti.

Kogemus mille sain oli väga kasulik. Meie jaoks see projekt oli esimene ja me varem üldse ei teadnud mida tähendab projekt ja mida ta annab ja miks tuleb projekti teha. Siis meie juhendajat aitasid meil kõike seda aru saada ja sõnastada. See kord vajasime palju abi ja näiteks eelarvega väga ei tegelenud, aga järgmine kord tahaksime ka seda osa proovida.

Teistele noortele soovitaksime olla julged ja proovida projekti kirjutada ja läbi viia. See ei ole väga keeruline, küll kui kõrval on juhendajat kes saavad abi pakkuda. Alguses ei tasu väga suuri projekte planeerida ehk palju tegevusi ja paljudele inimestele. Esimese projekti puhul on hea et kõik on mõõdukas. Lastele ja noortele meeldivad ühised tegevused, on hea midagi uut õppida samas aga on oluline et oleks ka mõni selline tegevus mis aitab lõdvestuda ja nalja teha. Meie puhul oli selleks tegevuseks tuubitamine ja bowling, seda oli meil väga vaja.

Projekti eesmärgiks oli siis tuttavaks saada ja keele oskust parandada. Seda me täitsime 100%, siis tahtsime tutvustada enda maakondi ja sellega saime ka hakkama. Natukene raske oli eesti keeles kõike seda jutustada ja kuulata aga saime hakkama, samuti oleme veidi reisinud ja meie arvates näitasime kõige tähtsamaid kohti, mille kohta oleme õpikutes lugenud aga pole külastanud.  Ehk teame nüüd rohkem Ida-Viru ja Raapla maakindades ja huvitavatest kohtades. Ja veel oli meie jaoks huvitav maitsta ja ise valmistada rahvuslikku toitu. Paljud oli üllatanud, et kodusel pelmeenid näiteks erenvad nii palju valmis ostetud. Ja kaeraküpsised on nii lihtne teha. Neid oskusi oleme jaganud ka teiste lastega ja meie pereemadega kes meie SOS Lastekülades elavad.
Oli mõnus ja põnev ja tahaks veel.

Projektis osales kokku 14 last nendest 6 oli Juuru lastekülast (eesti keelt kõnelevad) ja ülejäänud vene keelt räägivad. Samuti oli meil kaasatud kokku 6 juhendajat, küll mõned neist oli kaasatud projekti esimeses osas rohkem ja teised teises, korraga kuni 3. inimest. Ja nendest 3 vanuses kuni 30.
Projekti tegevustest oleme kirjutanud artiklid mille avaldasime nii SOS LK kodulehel kui ka FB kontol. Samuti on lapsed tutvustanud projekti nii koolis kui ka külades. Et kokku on projektist ja projektitegvustest teada saanud, ehk passiivselt osalenud 42 last.

Lõimumise mõõde:  Meie omavaheline koostöö toimus hästi. Küll alguses nii esimese kui ka teise kohtumise alguses oli veidi keeruline suhtleme hakata. Siis oli hea et mõlemal korral alustasime ette planeeritud tegevustega ja rahulikult.
Projektiga seotud tegevuste puhul, juhendajat tegid algusel ettepaneku, et Narva-Jõesuukat vastutavad Ida-Virus tegevuste eest ja Juurukad Raplaamal. Väga palju me suhtleme nendel teemadel ei pidanud, küll aga oli meil ühine voor kui me andsime tagasisidet ja tegime ettepanekud selle kohta mida võiks teha ja kuidas. (see oli seotud osalejate vanusega ka). Päris rahvusest me ei küsinud teadsime vaid et ühed on venekeelt räägivad ja teised on eestlased. Paljud lapsed ka ei tea mis nende rahvus on.
Kui meil tuleb uus projekt siis tahaksime seda teha koos jälle, uusi lapsi võib olla ka võtame aga hetkel on väga mõnus koos olla.

Kogukonna tagasiside: Iga tegevuse juures, kui otsisime tegevusi ja tegime kokkuleppeid koos juhendajatega oleme rääkinud, et meil on selline projekt ja mida me selle raames teeme. Seda tegime küll lühidalt. Paljud inimesed on kohe uurinud edasi selle kohta kuidas meile meeldib ja mida me õpime jn.

Samuti kaasasime kogukonda milleks on meie SOS Lastekülad. Kuna olime erinevatest peredest siis rääkisime kogemustest eeskätt enda pere sees, siis ka teistele peredele ja klassis. Juuru visiidi ajal pidid Narva-Jõesuu lapsed koolist puuduma, sest kooli vaheaeg oli teisel ajal, aga õpetajad lubasid neil kergelt puudu olla, sest nad hindasid väga, et nad lähevad eesti keeles suhtlema ja Eestimaad tundma õppida ja lisaks veel projekti tegevusega tegelema. See oli küll väga positiivne.
Lasteküla poolepealt tagasiside oli väga positiivne, rohkem lapsi ja noori tundsid huvi meie tegevuste vastu. Võib olla kõik veel ei julge ise projekte kirjutama hakata aga huvi kindlasti on.

21. sajandi oskused (noorte õpikogemusi on väga oluline kirjeldada. Nii projektimeeskonna kui ka osalejate):
Elulised oskused:
Projekti abiga õppisime seda, et oleme väga sarnased ja meil on samad huvid ja koos on tore olla.
Siis ma saime teada mida tähendab projekti ja projekti tegevus, ja eesmärk ja milleks neid vaja on, ja kuidas projekti ellu viia. Selleks meil oli lausa eraldi arutelu-koolitus. On oluline asju ette planeerida siis enamus asjadest toimib, ja kui liiga hilja hakata tegelema sissi võib juhtuda, et hotellis näiteks ei ole kohti, või mõni tegevus ei saa ellu viia näiteks.

Dokumentidega me väga palju ei tegelenud, seda võtsid enda peale juhendajad. Küll aga oli huvitav arutleda ja vastata küsimustele mis ei vaja ainult „ei“ ja „jah“ vastused vaid rohkem seda mida me arvame. Selliseid küsimusi me õppisime esitada kui oli vaja saada tagasisidet projektile. Oli huvitav, et kui esitad õiget - „ avatud“ küsimust siis saada palju infot ja kui tavalist, siis ei saa midagi teada.

Õppeosksute puhul, tundsime, et tegelikult on põnevam ja tulemuslikum õppida suheldes kui koolis ainult õpikute järgi. Samuti õppisime teha pelmeene ja kaeraküpsiseid, saime teada kuidas tehakse mulgiputru ja kama vahtu.

Logistikat me väga ei pidanud planeerida, sest reisisime enda Lasteküla transpordiga, küll aga teie kohtumise puhul pidime sõita eeskätt rongiga ja siis ainult autoga. Ja sel juhul pidime uurida internetist rongi ajakavad ning ütelda mis kell peame kohal olema ja mis kell vajame autot või tagastame selle.

Meie kõige suurem õppekogemus oli see, et kui tegutsed koos ja mõelda välja tegevuse ja selle eesmärgi siis saab ka rahastust leida ehk idee ellu viia. Usume, et nüüd teame sellest rohkem, küll aga vajame veel praktikat.

Harjumused ja käitumine:
Meie projekt oli üldiselt väga lõbus ja tore, sest kõik tegevused oli mõeldud nii, et oleksid huvitavad ja meile meeldiks. Seega valisime välja ainult neid tegevusi mis pakkusid meile huvi ja tundsid huvitavad, õnneks nii Raplamaal kui ka Ida-Virumaal on palju põnevaid kohti. Küll oli meil väike probleem, otsustasime plaani ümber muuta ja minna bowlingusse päevasel ajal ega ei vaadanud millal ta avatud on ja tulemus oli see, et oli veel suletud. Siis pidime tagasi sõita õhtul kui õige aeg oli. See õpetas meid planeerimist ja ennem kohale minekut kontrollimist kas üldse töötab.  
Õppisime seda, et on kergem, kui iga tegevuse eest keegi vastutab ja iga ühel on siis oma vastutusala. Kui oled midagi lubanud, siis tuleb seda ellu viia nii nagu labasid ja kui ei tea kuidas teha, siis on hea küsida ja uurida.

Suhtumine ja väärtused:
Kui alguses ei teadnud me projektitegevusest palju, siis projekti käigus teadmised muud kui parandasid, ja hetkel on suur soov edasi minna ja ennast veel teadlikumalt proovile panna. 
Kõik inimesed on tegelikud väärikad ja neid tuleb hästi kohelda. See, et sa ei ole sama sugune ei tähenda et sind tohib kiusata või mitte kaasata tegevustesse.

Suhtlemise ja eneseväljendusoskused:
Arvame, et meie suhtlemis oskused on märksalt parandanud, eriti mis puudutab suhtlemist võõras keeles või võõrkeelt räägitavatega lastega. Pidime kasutama keha ja mõnikord ka joonistada selleks et endast arusaadavaks teha. Koostöö oskusi pidime lihvida ka, siis on kergem tööd teha ja ka lõbutseda. Mõned konfliktid meil on ikkagi tekkinud ja püüdsime neid lahendada aga ilma täiskasvanute abita ei suutnud.
Rääkimise oskused parandasid, samuti lugemise ja kuulamise oskused.

Õppisime eestikeelt ja veidi ka venekeelt suheldes kolleegidega, kuulates muuseumi õpetajaid. Proovisime väljendada ennast ilma sõnade kasutamist, kasutades kehakeelt ja joonistades.

Eelarve osas palju ei õppinud ainult, et tuleb hoolikalt tulud ja kulud arvutada ja kui seda mitte teha siis võib juhtuda et raha ei jätku oluliste asjade peale.

Õppisime veel veidi Eesti ajaloost ja kultuurist, samuti Narva ajaloost ja looduskaitsest, samuti saime teada kuidas kaevanduses töötatakse ja mida või eesti mulla sees leida.
Tehnoloogilised oskused:
Neid oskused me väga ei kasutanud v.a informatsiooni otsimine internetist  ja kasutamine.


Selle projekti raames pole me plakateid ega midagi sellist arendanud. Küll aga meie juhendajate abiga kirjutasime lisaks vahearuandele veel 2 artiklit mille SOS Lasteküla FB kontol ja kodulehel avaldati.

1.      Puudutab esimest kohtumist https://www.sos-lastekyla.ee/noorteprojekt/
2.      Ja Teist kohtumist  https://www.sos-lastekyla.ee/noorteprojekt2/

1 kommentaar:




  1. KUIDAS BRIAN ROLANDI POOLT LISADA

    Ma olen Bryan Roland nime, ma tahan kasutada seda keskmise hoiatada kõiki laenu otsijad olema väga ettevaatlik, sest kõikjal on pettus, mitu kuud tagasi olin rahaliselt pingelised ja kuna nende meeleheide olin petta mitu online-laenuandjate.

    Ma peaaegu kaotanud lootuse, kuni sõber kutsub mulle väga usaldusväärse laenu nimega hr Stephen Williams (Jumal, kes hirmutab) annab mulle laenu 145 000 euro võrra alla 72 tunni ilma stressita. Selgitades firma posti teel ja kõik nad ütlesid oli nuta, sest ma saan laenu selle firma, ja ka olen teinud õige valiku ühendust nendega, täidetud taotlusvormi laenu ja jätkus kõik, mis küsiti minu ja mu šokk, ma sain laenu.

    Kui vajate krediiti, võtke temaga kohe ühendust: stephenswillsloan@gmail.com

    Ma kasutan seda keskkonda, et hoiatada kõiki laenuotsijaid põrgu eest, mida ma võtsin nende võltste laenuandjate kätte.

    Tänan teid STEPHEN WILLIAMSi laenufirma eest

    VastaKustuta