Meie projekti idee oli
võimaldada lastele Narva-Jõesuu SOS Lastekülas saada tuttavaks ja suhelda Juuru
SOS Lasteküla Lastega ja samuti tutvuda Ida-Viru ja Rapla maakondadega. Meie plaan oli korraldada 2 kolmapäevalist
kohtumist, üks siis Narva-Jõesuus ja teine Juurus. Samuti me tahtsime suhelda eesti keeles, tutvustada
teine teisele kuidas me elame. Projekti initsiatiiv tuli Narva-Jõesuu lastelt
kuna nemad õppivad eesti keele kümbluse klassis, kuid võimlaused suhelda
eestlastega on vähe.
Selle projekti käigus
oleme täitnud enda eesmärke. Saime tuttavaks kolleegidega, saime koos erinevaid
põnevaid asju teha, tutvustasime teine teisele enda maakondi ja elu. Oleme
jaganud enda vahel kontaktid ning suhtleme edasi, samuti oleme planeerinud ka
uusi koost tegutsemisi. Kahjuks tundsime
me, et aega oli natukene vähe. Kui korraga saaksime koos olla terve nädal
näiteks siis, oleks palju parem. Oleme mõelnud ja arutlenud kuidas edasi minna.
Tegime väikest ajurünnaku. Kõik projektis osalenud lapsed arvasid, et oleks
väga tore veel kohtuda ja koos midagi põnevat teha. Näiteks tekkis selline
mõtte, et võiks minna matkale ja kohe mitmeks päevaks. See oleks väga hea
võimalus õppida tundma teine teist veel paremini ning õppida kuidas metsas ellu
jääda näitkes. Kuna Juuru asub piirkonnas kus väga palju veeallikaid pole, siis tahtsime minna näiteks Peipsi järve kanti.
Kogemus mille sain oli
väga kasulik. Meie jaoks see projekt oli esimene ja me varem üldse ei teadnud
mida tähendab projekt ja mida ta annab ja miks tuleb projekti teha. Siis meie
juhendajat aitasid meil kõike seda aru saada ja sõnastada. See kord vajasime
palju abi ja näiteks eelarvega väga ei tegelenud, aga järgmine kord tahaksime
ka seda osa proovida.
Teistele noortele
soovitaksime olla julged ja proovida projekti kirjutada ja läbi viia. See ei ole
väga keeruline, küll kui kõrval on juhendajat kes saavad abi pakkuda. Alguses
ei tasu väga suuri projekte planeerida ehk palju tegevusi ja paljudele
inimestele. Esimese projekti puhul on hea et kõik on mõõdukas. Lastele ja
noortele meeldivad ühised tegevused, on hea midagi uut õppida samas aga on
oluline et oleks ka mõni selline tegevus mis aitab lõdvestuda ja nalja teha.
Meie puhul oli selleks tegevuseks tuubitamine ja bowling, seda oli meil väga
vaja.
Projekti eesmärgiks oli
siis tuttavaks saada ja keele oskust parandada. Seda me täitsime 100%, siis
tahtsime tutvustada enda maakondi ja sellega saime ka hakkama. Natukene raske
oli eesti keeles kõike seda jutustada ja kuulata aga saime hakkama, samuti
oleme veidi reisinud ja meie arvates näitasime kõige tähtsamaid kohti, mille
kohta oleme õpikutes lugenud aga pole külastanud. Ehk teame nüüd rohkem Ida-Viru ja Raapla
maakindades ja huvitavatest kohtades. Ja veel oli meie jaoks huvitav maitsta ja
ise valmistada rahvuslikku toitu. Paljud oli üllatanud, et kodusel pelmeenid
näiteks erenvad nii palju valmis ostetud. Ja kaeraküpsised on nii lihtne teha.
Neid oskusi oleme jaganud ka teiste lastega ja meie pereemadega kes meie SOS
Lastekülades elavad.
Oli mõnus ja põnev ja
tahaks veel.
Projektis osales kokku 14
last nendest 6 oli Juuru lastekülast (eesti keelt kõnelevad) ja ülejäänud vene
keelt räägivad. Samuti oli meil kaasatud kokku 6 juhendajat, küll mõned neist
oli kaasatud projekti esimeses osas rohkem ja teised teises, korraga kuni 3.
inimest. Ja nendest 3 vanuses kuni 30.
Projekti tegevustest
oleme kirjutanud artiklid mille avaldasime nii SOS LK kodulehel kui ka FB
kontol. Samuti on lapsed tutvustanud projekti nii koolis kui ka külades. Et
kokku on projektist ja projektitegvustest teada saanud, ehk passiivselt
osalenud 42 last.
Lõimumise
mõõde: Meie
omavaheline koostöö toimus hästi. Küll alguses nii esimese kui ka teise
kohtumise alguses oli veidi keeruline suhtleme hakata. Siis oli hea et mõlemal
korral alustasime ette planeeritud tegevustega ja rahulikult.
Projektiga seotud
tegevuste puhul, juhendajat tegid algusel ettepaneku, et Narva-Jõesuukat
vastutavad Ida-Virus tegevuste eest ja Juurukad Raplaamal. Väga palju me
suhtleme nendel teemadel ei pidanud, küll aga oli meil ühine voor kui me
andsime tagasisidet ja tegime ettepanekud selle kohta mida võiks teha ja
kuidas. (see oli seotud osalejate vanusega ka). Päris rahvusest me ei küsinud
teadsime vaid et ühed on venekeelt räägivad ja teised on eestlased. Paljud
lapsed ka ei tea mis nende rahvus on.
Kui meil tuleb uus
projekt siis tahaksime seda teha koos jälle, uusi lapsi võib olla ka võtame aga
hetkel on väga mõnus koos olla.
Kogukonna
tagasiside: Iga tegevuse juures, kui otsisime
tegevusi ja tegime kokkuleppeid koos juhendajatega oleme rääkinud, et meil on
selline projekt ja mida me selle raames teeme. Seda tegime küll lühidalt.
Paljud inimesed on kohe uurinud edasi selle kohta kuidas meile meeldib ja mida
me õpime jn.
Samuti kaasasime
kogukonda milleks on meie SOS Lastekülad. Kuna olime erinevatest peredest siis
rääkisime kogemustest eeskätt enda pere sees, siis ka teistele peredele ja
klassis. Juuru visiidi ajal pidid Narva-Jõesuu lapsed koolist puuduma, sest
kooli vaheaeg oli teisel ajal, aga õpetajad lubasid neil kergelt puudu olla,
sest nad hindasid väga, et nad lähevad eesti keeles suhtlema ja Eestimaad
tundma õppida ja lisaks veel projekti tegevusega tegelema. See oli küll väga
positiivne.
Lasteküla poolepealt
tagasiside oli väga positiivne, rohkem lapsi ja noori tundsid huvi meie
tegevuste vastu. Võib olla kõik veel ei julge ise projekte kirjutama hakata aga
huvi kindlasti on.
21.
sajandi oskused (noorte õpikogemusi on väga oluline kirjeldada. Nii
projektimeeskonna kui ka osalejate):
Elulised
oskused:
Projekti abiga õppisime
seda, et oleme väga sarnased ja meil on samad huvid ja koos on tore olla.
Siis ma saime teada mida
tähendab projekti ja projekti tegevus, ja eesmärk ja milleks neid vaja on, ja
kuidas projekti ellu viia. Selleks meil oli lausa eraldi arutelu-koolitus. On
oluline asju ette planeerida siis enamus asjadest toimib, ja kui liiga hilja
hakata tegelema sissi võib juhtuda, et hotellis näiteks ei ole kohti, või mõni
tegevus ei saa ellu viia näiteks.
Dokumentidega me väga
palju ei tegelenud, seda võtsid enda peale juhendajad. Küll aga oli huvitav
arutleda ja vastata küsimustele mis ei vaja ainult „ei“ ja „jah“ vastused vaid
rohkem seda mida me arvame. Selliseid küsimusi me õppisime esitada kui oli vaja
saada tagasisidet projektile. Oli huvitav, et kui esitad õiget - „ avatud“
küsimust siis saada palju infot ja kui tavalist, siis ei saa midagi teada.
Õppeosksute puhul,
tundsime, et tegelikult on põnevam ja tulemuslikum õppida suheldes kui koolis
ainult õpikute järgi. Samuti õppisime teha pelmeene ja kaeraküpsiseid, saime
teada kuidas tehakse mulgiputru ja kama vahtu.
Logistikat me väga ei
pidanud planeerida, sest reisisime enda Lasteküla transpordiga, küll aga teie
kohtumise puhul pidime sõita eeskätt rongiga ja siis ainult autoga. Ja sel juhul
pidime uurida internetist rongi ajakavad ning ütelda mis kell peame kohal olema
ja mis kell vajame autot või tagastame selle.
Meie kõige suurem
õppekogemus oli see, et kui tegutsed koos ja mõelda välja tegevuse ja selle
eesmärgi siis saab ka rahastust leida ehk idee ellu viia. Usume, et nüüd teame
sellest rohkem, küll aga vajame veel praktikat.
Harjumused
ja käitumine:
Meie projekt oli üldiselt
väga lõbus ja tore, sest kõik tegevused oli mõeldud nii, et oleksid huvitavad
ja meile meeldiks. Seega valisime välja ainult neid tegevusi mis pakkusid meile
huvi ja tundsid huvitavad, õnneks nii Raplamaal kui ka Ida-Virumaal on palju põnevaid
kohti. Küll oli meil väike probleem, otsustasime plaani ümber muuta ja minna
bowlingusse päevasel ajal ega ei vaadanud millal ta avatud on ja tulemus oli
see, et oli veel suletud. Siis pidime tagasi sõita õhtul kui õige aeg oli. See
õpetas meid planeerimist ja ennem kohale minekut kontrollimist kas üldse
töötab.
Õppisime seda, et on
kergem, kui iga tegevuse eest keegi vastutab ja iga ühel on siis oma
vastutusala. Kui oled midagi lubanud, siis tuleb seda ellu viia nii nagu
labasid ja kui ei tea kuidas teha, siis on hea küsida ja uurida.
Suhtumine
ja väärtused:
Kui alguses ei teadnud me
projektitegevusest palju, siis projekti käigus teadmised muud kui parandasid,
ja hetkel on suur soov edasi minna ja ennast veel teadlikumalt proovile
panna.
Kõik inimesed on
tegelikud väärikad ja neid tuleb hästi kohelda. See, et sa ei ole sama sugune
ei tähenda et sind tohib kiusata või mitte kaasata tegevustesse.
Suhtlemise
ja eneseväljendusoskused:
Arvame, et meie suhtlemis
oskused on märksalt parandanud, eriti mis puudutab suhtlemist võõras keeles või
võõrkeelt räägitavatega lastega. Pidime kasutama keha ja mõnikord ka joonistada
selleks et endast arusaadavaks teha. Koostöö oskusi pidime lihvida ka, siis on
kergem tööd teha ja ka lõbutseda. Mõned konfliktid meil on ikkagi tekkinud ja
püüdsime neid lahendada aga ilma täiskasvanute abita ei suutnud.
Rääkimise oskused
parandasid, samuti lugemise ja kuulamise oskused.
Õppisime eestikeelt ja
veidi ka venekeelt suheldes kolleegidega, kuulates muuseumi õpetajaid. Proovisime
väljendada ennast ilma sõnade kasutamist, kasutades kehakeelt ja joonistades.
Eelarve osas palju ei
õppinud ainult, et tuleb hoolikalt tulud ja kulud arvutada ja kui seda mitte
teha siis võib juhtuda et raha ei jätku oluliste asjade peale.
Õppisime veel veidi Eesti
ajaloost ja kultuurist, samuti Narva ajaloost ja looduskaitsest, samuti saime
teada kuidas kaevanduses töötatakse ja mida või eesti mulla sees leida.
Tehnoloogilised
oskused:
Neid oskused me väga ei
kasutanud v.a informatsiooni otsimine internetist ja kasutamine.
Selle projekti raames
pole me plakateid ega midagi sellist arendanud. Küll aga meie juhendajate abiga
kirjutasime lisaks vahearuandele veel 2 artiklit mille SOS Lasteküla FB kontol
ja kodulehel avaldati.
1.
Puudutab esimest kohtumist https://www.sos-lastekyla.ee/noorteprojekt/
2.
Ja Teist kohtumist https://www.sos-lastekyla.ee/noorteprojekt2/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar