PickUp - Briti eri: Hageri noortekeskus "Reis ümber maailma"

Projekt Reis ümber maailma ideele tulime mina Hana Saarna ja Airi Anderson. Kuna soovisime lõimuda siis kutsusime endale appi Aljona Vinogradova.  Aljonaga me ei olnud ennem tuttavad. Läbi projekti saime headeks tuttavateks. Noorsootöötajatest aitas meid Kristi Hageri ANKist.

Projekti idee oli tutvuda erinevate rahvuste kommetega, rääkida sellest riigist, teha nende rahvustoite iga riiki tundma õppides õppisime ka mõned sõnad. Meie jaoks on oluline, et nii nende kelle emakeeleks on eesti keel kui ka muu emakeelega lastel oleks võimalus õppida tundma erinevate riikide kultuure. Õppida ühiselt tundma eri riikide tavasid, kultuuri ja saada teada kuidas elavad selles riigis noored väljaspool klassiruume.

Esimesed riigid  millega tutvust tegime oli Itaalia ja Austria 12.01 . Itaaliast kutsusime rääkima  Kohila vallas oleva vabatahtliku Bibiana Bedetti. Bibana on Itaaliast pärit 19 aastane neiu. Ta näitas meile suurelt ekraanilt lühitutvustust Itaalia kuulsaimatest kohtadest, rääkis kuulsustest. Õppisime lihtsaimaid sõnu näiteks lill on fiore, päike sole. Bibianaga koos tegime päris ehtsat Itaalia pitsat.  Sammal päeval tutvusime ka Austriaga. Sellest rääkis sammuti vabatahtlik Kärolin. Kes veetis seal suve, ta tutvustas meile vaatamisväärsuseid, rääkis noorte elust seal. Sellele päeval osales 26 noort kellest 7 olid muukeelsed.

Järgmisena tuvusime 19.01 Ukrainaga. Ukrainast tuli rääkima meile ka Kohila vallas elav vabatahtlik Farid Azizov. Ta näitas meile ise kokkupandud videot Ukraina kuulsaimatest kohtadest ja kuulsustest. Koos Faridiga tegime varenikuid. Ta rääkis kuidas elavad noored Ukrainas. Tema arvates on Eesti lastel väga vedanud, et meil on palju rohkem võimalusi ja meil on noortekeskused kus aega veeta. Sellel päeval osales 26 last kellest 5 olid muukeelsed.

Järgmisena kutsusime Mondo meile. Mondo andis meile valida hästi paljude riikide vahel ja meile tundus kõige põnevam Myanmari. Sest sellest riigist polnud me keegi ennem kuulnud. Sellest riigist tuli rääkima Viktoria Rudenko. Ta oli aasta aega vabatahtlik Myanmaris ja töötas sellises asutuses nagu meil on noortekeskused. Ta rääkis väga põnevalt kuidas ta elas seal ja näitas hästi palju pilte. Tal oli kaasas riided mida ta seal kandis, kohaliku käsitööd ja kohalikud rahad. Teda kuulama kutsusime Hageri algklassid. Sellel päeval osales 35 last kellest 4 oli muukeelsed.

16.02 Korraldasime Eesti päeva. Kuna oli tulemas vabariigi 100 aastapäev siis me tahtsime korraldada noortele ka vastuvõtu. Selles tulid meile appi paljud Kohila, Hageri ja Prillimäe noortekeskused, Kohila Vallavalitsus, Kohila Gümnaasiumist huvijuht. Me kaasasime sellel õhtu õnnestumiseks ka palju oma sõpru. See oli kõige raskem päev mida me korraldasime. Kuna esimest korda tegime plakatid mis ilmusid kohalikus lehes, tegime üritusele fb lehe. Pidime otsime bändi kes tuleks esinema. See oli väga raske kuna kõik küsisid väga palju raha. Lõpuks pidasime Saue noortebändiga pikalt läbirääkimisi ja nad tulid esinema. Väga palju tööd oli ka saali kaunistamisega ja tänukirjade kirjutamisega ja helitehnika organiseerimisega.. Meie üleskusele tänada ettevõtlike noori esitati 70 noort. Järgmisena aitasime tellida selleks õhtuks õhupallid ja eesti käsilipud mis kinkisime noortele. Sellel õhtul oli Airi koos Kärolini ja Georg Henriga õhtujuht. See oli väga raske aga pärast teised kiisid meid. Me valisime sellel õhtul ka presidendi kes kätles ja siis pidas kõnet. Pärast seda oli meil banket. Esimest korda saatsime sponsor kirju ja meie üritust toetasid Minna Sahver, Balbiino, Balscnak. Pärast söömist esines Voucer ja kell 10 viis buss kõik noored koju. Selle ürituse korraldamisel saime kõige rohkem õppida kuidas on vastutada ürituse õnnestumise eest. Väga suurt rolli mängis sellel õhtul lõimumine. Väga hästi sujus töö eri rahvusest noorte vahel, kõik pidasid kinni eelnevalt ära jagatud ülessannetest. Keegi ei öelnud kellegile halvasti ja kui kellegil tekkis mure lahendasime selle koos kiirelt. Meil tekkis selline mure, et poole tänamise pealt saime aru, et olime mõne noore nime unustanud kirjutada ja just siis sai meil printerist paber otsa ja me pidime andma vaikselt õhtujuhtidele teada, et nad venitaksid kuni osad noored jooksevad raamatukogusse ja teevad puuduolevad tänukirjad juurde. Need olid väga pingelised hetked aga tänu omavahel heale suhtlemisele ei tekkinud paanikat. Ja kõik sujus. Aga meie õppisime, et isegi kui kõik on läbi arutatud võib tekkida ootamatus ja hästi tähtis on siis, et kõik jääks rahulikuks ja suhtleksid omavahel viisakalt. Sellel päeval osales 75 noort kellest 7 olid muukeelsed.

01.03 käisime ujumas Pärnu Terviseparadiisis. Seda päeva soovis Aljona meile korraldada. Ta valmistas bussisõiduks ette viktoriini, küsimused olid venepärased. Osad küsimused nad küsisid vene keeles,et kas me saame midagi aru. Osad küsimused olid lihtsad, mõni oli ikka raske ka.  Nad lasid meile vene muusikat mis oli väga hea. Enamus bussisõidust suhtlesimegi venekeeles , tegelikult oli see väga hea sest me saime  nii praktiseerida vene keele oskust. Meil oli väga tore seltskond ja ei tekkinud seda, et ma ei julge rääkida vene keeles, et äkki ma ütlen midagi valesti.

 Sellel päeval osales 50 laste kellest 10 oli muukeelsed.

03.03 korraldasime Ameerika ja Soome päeva. See päeva korraldamine meeldis meile väga kuna päev algas Ameerika tutvustamisega, tegime koos noortega friikartuleid, pihve ja viinereid. Kaunistasime saali värviliste lippudega ja lapsed esinesid playbackiga. Ameerikas noore elust kutsusime rääkima Kohila noore kes aasta aega elas Ameerikas. Ta müüs seal ukselt uksele raamatuid. Tema jutt oli väga põnev ja inspireeris nii mõndagi noort.Sammal päeval tutvusime ka Soomega. Sellest rääkis sammuti meile vabatahtlik. kes rääkis kuidas Soomes nooredelavad ja aega veedavad.  Et päeva oleks väga põnev korraldasime noortele üllatusena külastuse Hageri sauna ja käisime noortega saunas. Noortele väga meeldis kuna paljudel pole kodus sauna.  Sellel päeval osales 22 noort kellest 4 olid muukeelsed.

16.03 Toimus meil Hiina päev. Me vaatasime erinevaid videosi Hiina kohta, vaatasime kuidas seal võetakse vastu uut aastat. Meisterdasime paberist laternaid ja tegime paberist draakoni. Söögiks tegime väga häid kevadrulle. Sellel päeval osales 16 noort kellest 5 olid muukeelsed.

27.03 käisime väljasõidul Lasnamäe noortekeskuses. Seal tutvusime nende majaga ja meile räägiti mida nende noored teevad vabal ajal. See päev meeldis väga Aljonale kuna ta sai vene keeles rääkida. Tema korraldas meile kohtumise Lasnamäe noortekeskuses.  Lasnamäe noortekeskuses olid vene rahvusest noored kes kohe tundsid huvi meie vastu. Nad hakkasid kohe omavahel arutama,et mis noored nüüd tulid. Nende noortekeskus on väga pühendunud spordile vastupidiselt meile. Me kutsusime neid meile ka külla,et võiks suvel teha ühe ühise laagri. Pärast seda läksime kõik koos Krabi Bowlingusse mängima. Sellel päeval osales 17 noort kellest 12 olid muukeelsed.

Läbi projekti õppisime rohkem arvestama teistega, õppisime üritusi korraldama, kuulutuste tegemist, sponsorkirju õppisime saatma. Liikumist planeerida aitasid meil Hageri noortekeskuse töötajad. Õppisime väga palju paberimajanduse ja dokumentatsiooni kohta kuna me keegi pole ennem sellega tegelenud. Kuna meil oli väga hea koostöö siis ei esinenud probleeme. Õppisime, et kui oleme endale ülessanded või kohustused võtnud tuleb need lõpuni viia. Jagasime ülessanded ära ja aitasime üksteist nende teostamisel.

Projekti läbi viimine oli väga lõbus, eri rahvuste noori oli väga kerge kaasa haarata. Kõik olid kohe huvitatud. Algatada on raske aga läbi viia oli lõpuks tore. Õppisime olema lahke ja austama teiste rahvuste kombeid. Teisi ei olnud raske motiveerida kuna kõik olid väga huvitatud meie üritustest. Konflikte ei esinenud, sest kõik olime väga arusaajad ja arvestasime üksteisega. It- vahendite kasutamisel olid kõik noored väga pädevad.

Eelarve pidamine oli raske, sest väga raske oli arvestada kõikideks üritusteks raha ja kui palju võib kulutada ja kui palju tegelikult kulus. Pidime koguaeg kulutusi jälgima.

Sotsiaalmeedia kasutamine oli harjumuspärane, kuulutusi jagasime valla teabetahvlitele, poodidesse ja saatsime kohalikku ajalehte.

Meie arvates on väga tähtis osa suhtlemisel. Selle projektiga paranes meil kõigil hoiakute kujunemine üksteise suhtes.  Et kõigil oleks võrdsed võimalused ja me ei sildistaks kergelt venelane, eestlane. Meie gruppil tekkis väga hea omavaheline side, kindlasti suhtleme nüüd rohkem omavahel ja korraldame ühiselt midagi koos.