Projektiga
“PickUp – Briti Eri” soovisime omavahel kokku tuua Eesti noori ja
pagulasperesid, et näidata nende vastu üles huvi, sallivust ning
vastuvõtlikust. Soovisime erinevate ürituste kaudu arendada noorte
ettevõtlikust ning edendada kodanikuaktiivsust ja näidata, mida organisatsioon
CISV endast kujutab.
Korraldasime
kokku kolm üritust: tutvumiseks mõeldud mängude päev, kolmepäevane noortelaager
ja vabatahtliku töö päev. Mängude päeval mängisime CISV noorte ja
pagulasperedega üheskoos traditsioonilisi CISV’i mänge, osalesime
muusikatöötoas ning veetsime lihtsalt mõnusalt aega. Laagris tutvustasime
noortele erinevaid CISV’i teemasid (milleks on mitmekesisus, jätkusuutlik
areng, inimõigused, konflikt ja lahendus) viies läbi nendele vastavaid
tegevusi, näiteks arutelud, simulatsioonid jm. Viimase ürituse raames võtsime
osa MTÜ AUH heakorrapäevast Tartu Koduta Loomade varjupaigas, kus aitasime
noortega varjupaigal loomade puure koristada, suhtlesime nendega ning
tegelesime loomadega.
Projekti
eesmärk oli soodustada välismaalt tulnud perede, laste ja noorte integreerimist
Eesti ühiskonda, luua tugivõrgustik pagulaslastele läbi sõpruse ja edendada
kultuuridevahelist mõistmist. Meie eesmärgid õnnestusid suuresti. Usume, et
Eesti noored mõistavad nüüd pagulaste olukorda paremini kui varem ja loodame,
et nad leiavad, et meie organisatsiooni tegevused on põnevad ja jätkavad
osuvõttu. Pagulasperesid oli vahel raske kaasata, sest neid ei tulnud igale
üritusele nii palju, kui oleksime oodanud. Järgmine kord võiks üritust rohkem
reklaamida, julgustada rohkem noori ning pagulasperesid osa võtma. Nõnda võiks
projekti mõju suurem olla, kui sooviksime tulevikus sarnaseid üritusi
korraldada. Arendasime oma koostöö- ja suhtlusoskusi, ajaplaneerimist. Õppisime
nägema sarnasusi ning hindama erinevusi.
Lõimumise mõõde
Kuna meie MTÜ näol on tegu
rahvusvahelise organisatsiooniga, käime teisest rahvusest noortega läbi
igapäevaselt. Meid aitasid paljuski sama organisatsiooni Soome noored ning
teised mentorid Euroopast. Soome ja Leedu noored võtsid osa meie teisest
üritusest, lühikesest noortelaagrist, ja soomlased viisid läbi ühe pikema
tegevuse ja olid üldiselt moraalseks toeks.
Meie
projekti eesmärk oli kaasata enda tegemistesse pagulastaustaga noori, mistõttu
kohtusime noortega Sri Lankalt, Süüriast ja Iraagist. Samuti viis meie esimesel
üritusel töötoa läbi muusik Brasiiliast ja üritustel oli kohal ka ühe meie
Tartu noore vahetusõpilane Austraaliast. Väga huvitav oli kuulata nende tundeid
Eestis elamise kohta ja arutada mõtteid erinevatest maailma probleemidest.
Kuigi
fookusgrupiks olid alguses kõik meie projektist huvitatud pagulaspered,
märkasime kohe, et suurim huvi tuli meievanuste noorte poolt. Seega
korraldasime järgmised üritused nii, et osalejateks olid meie organisatsiooni
liikmed vanuses 15-25a, kuhu kutsusime ka vastavas eas Pagulasabi liikmed.
Kokku osalesid meie projektis 7 eri rahvusest inimesed ja kokku oli üritustel
49 osalejat (osad neist on samad inimesed, kes tulid rohkem kui ühele
üritusele).
Meie
hinnangu järgi läks projekt igati asja ette. Ehk ei saanud täiesti kõik ootused
täidetud, kuid kokku oli meil ligikaudu 10 pagulasest osalejat, mis on meie
organisatsiooni mõõtmete kohta päris hea number. Nii esimesel kui kolmandal
üritusel osalenud pagulasnoored olid koostöövalmis ja meie organisatsiooni
tööst huvitatud, seega oli ka meie noortel lihtne neile meie väärtusi ja
liikumist tutvustada. Me ei suutnud leida ühtegi uut pere, kes meie liikmeks
oleks astunud – see on mõistetav perede erinevate majanduslike olukordade
tõttu, kuid see-eest saime kaks uut huvilist, kes edasise noortetegevuse kohta
infot saada soovivad.
Meile
on oluline, et koostöö jätkuks, sest ühiskonnas erinevate rahvuste vaheline
suhtlus ja kooseksisteerimine on ühtedeks meie väärtusteks. Siiamaani ei olnud
meie organisatsiooni liikmete hulgas väga palju kultuurilist mitmekesisust,
seega oleks tore, kui mõlemad osapooled edasise koostöö tagajärjel areneks ja
üksteisele midagi kasulikku anda saaks.
Kogukonna tagasiside
Kogukond
sai enim kaasatud samuti esimese ja kolmanda ürituse puhul. Esimesel üritusel
oli meie kogukonnaks konkreetselt Tallinnas ja ümbruses elavad pagulaspered,
kes said meie üritusel veeta toreda laupäeva pärastlõuna mängides, süües ja
tantsides. Kolmandal üritusel käisime loomade varjupaigas, kus koristasime ja
koertega jalutasime, mis on samuti kogukonna abistamine teise nurga alt.
Kogukonna
kasu võib hetkel tunduda võrdlemisi väike, kuid usume, et kui Pagulasabiga
ühist koostööd jätkame, saame pagulasnoortele pakkuda alalise sõpruskonna ja
mugava koha, kus maailmarahuga seonduvate teemade üle arutada. Teisel üritusel,
noortelaagris, oli väga abivalmis ja asjalik õpilaskodu juhataja, kes meid
Noarootsi koolis vastu võttis, seega oli ka kogukond ise meile kasulik. Muidu
olid meie noored üsnagi hästi majandavad ja said oluliste ülesannetega ise
hakkama. Pagulasabi ja nende kliendid õpetasid meile ehk enim – võtsime paari
noorega osa mõnest Pagulasabi poolt korraldatud liikmesüritusest, näiteks
Süüria toidu valmistamise töötoast, mis oli väga hariv ja tõi erinevad grupid
mitmel viisil omavahel lähemale.
Tagasiside projektile oli
positiivne. Kuigi kommunikatsioon võib pagulastega olla keeruline – kasvõi
keele- või kultuuribarjääri tõttu – olid nad meie organisatsiooni tegevustest
huvitatud, mängudest osa võtta ja soovisid noortega suhelda. Me leiame, et meie
ülesanne polnud otseselt Pagulasabi noorte elu parandada; see on ehk
ministeeriumite ja valitsuse töö. Me üritasime lihtsalt luua kogukonda, kus
nendega ühiselt aega veeta ja ühtlasi näidata, et nende mõtteid ja tundeid
võetakse kuulda. Kuigi jõudsime oma ideedega väheste inimesteni (Eestis polegi
suurtes numbrites pagulasnoori), panustasime just isiklikele suhetele ja heale
tundele.
Elulised oskused
Õppisime
arvestama inimestega, kes ei ole meiega peale vaadates nii sarnased. Õppisime
ka seda, et tegelikult oleme sisimas kõik mõtete ja tunnetega inimesed ja
noored inimesed, kes vajavad oma arvamuse avaldamist. Õppisime veelgi paremini
projekte planeerima ja lühikese ajaga erinevate ülesannetega toime tulema,
eelarvet koostama ja pärast tehtud tööd evalueerima. Kindlasti arendasime oma
avatud meelt ja koostöövalmidust. Kombena ehk mõtleme nüüd alati, kuidas oma
üritused rohkem inklusiivseks teha. Samuti planeerisime logistikat, et kõik
sündmused ei toimuks samas piirkonnas, vaid erinevates, et saaksime kaasata
mitmeid erinevaid noori. Peamiselt planeerisime eelnevalt omavahel läbi
arutades ning seejärel suhtlesime teiste osapooltega, et logistiline lahendus
oleks kõigile mugav.
Kirjutasime
lühikesi inglisekeelseid kokkuvõtteid, et projekti oma sotsiaalmeedia kanalites
organisatsiooni teiste filiaalidega jagada, samuti töötas dokumentatsioonina
hästi vahepeal kirjutatud vahearuanne. Paberimajanduse koha pealt pidime täitma
kulublankette, et saada avanssi organisatsiooni pangaarvelt ja tagantjärele
tõestada tehtud kulud. Samuti oli PickUp eelarve koostamine kasulik kogemus.
Kui
kerkisid probleemid, tavaliselt proovisime neist läbi minna üheskoos, kuid kui
mure esines just tiimi omavahelises koostöös, võis asi keerulisem olla.
Lahendasime asju tavaliselt üheskoos arutades ja olukorda hinnates või tegime
koosoleku. Õppimisoskus arenes just läbi inimestega suhtlemise. Usume, et parim
maailmaharidus, mida luua saame, ongi üksteisest huvitumine ja tähele panemine.
Siinkohal kasulik argumenteerimine on CISV noorte suur huvi ja tavapära. Kuigi
oskasime seda juba kindlasti ennegi, ei saa üheski sotsiaalses oskuses end
alati sama enesekindlalt tunda, eriti kui su vestluspartner on sulle varem
tundmatust kultuurist. Tihti polegi vestlemise juures kõige raskem oma arvamuse
edastamine, vaid hoopis partneri mõttega kuulamine.
Kindlasti
arenesid meie ajaplaneerimisoskus ja ka kohusetunne. Kuna vastutus oli meie
käes, siis andsime endast parima, et projekt oleks nauditav ja tasuv nii
osalejatele kui ka organiseerijatele. Ettevalmistused projektiks ei olnud alati
kerged, kuid tänu heale tööjaotusele ja koostööle saime kõik probleemid
kollektiivselt lahendatud.
Suhtumine ja väärtused
Projekti jooksul kindlasti süvenes
soov õppida rohkem teiste rahvuste ja kultuuride kohta, et neid paremini mõista
ja vajadusel aidata. Kõige rohkem ilmselt arenes algatusvõime ja motivatsioon.
Õppisime, et ei ole võimatu algatada projekte, et teha muudatusi
murettekitavates valdkondades – kõik on saavutatav, kui oled oma eesmärkide
nimel valmis töötama. Samuti loodame, et motiveerisime ka teisi, et
edaspidistes projektides oleks veel rohkem aktiviste. Tööjaotus arenes iga
üritusega aina enam. Lõpuks kujunesid välja spetsiifilised inimesed, kes tegid
kindlaid ülesandeid (meedia ja teavitustöö, suhtlemine teiste
organisatsioonidega, ürituste toimumispaigad).
Mida õppisite eelarve planeerimisest ja majandamisest?
Õppisime, et sellega käib kaasas nii
kergeid kui raskeid punkte. Omal kogemusel oskame öelda, et vahel võib raha
kasutades ette tulla olukordi, mis täielikult eelarvele ei vasta, kuid nendest
saab hästi õppida ja järgmist üritust planeerides neid vigu vältida. Õppisime
veel Exceli valemite kasutamist, mille abiga oli kulunud ja allesjäänud rahaga
opereerimine väga lihtne. Kuniks me meile arvestatud raha piiri ei ületanud ja
kõigi eesmärkide poole pürgiti, olid noortel mõistuse piires üsnagi vabad käed.
Samuti õppisime tšekkide ja arvete vormistamist, skanneerimist ja
allkirjastamist.
Tehnoloogilised oskused
Projekti käigus õppisime võtma
ühendust läbi erinevate organisatsioonide meile sobiva sihtgrupiga ühendust, et
kutsuda neid üritustele. Samuti õppisime tegema tõhusamat teavitustööd läbi
Instagrami ja Facebooki postituste, nii teksti kui ka visuaalselt (pildid,
plakatid, videod).
● Rõõm tutvuda:
● JB laager:
● Loomade Varjupaik:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar