Eesmärk: Projekti eesmärk oli soodustada Eesti ja Vene
noorte suhtlemist, kaasates mõlema rahvuse esindajaid erinevatesse
tegevustesse, soodustada erinevast rahvusest noorte suhtlemist, kultuuride
lõimumist.
Selleks
korraldasime kaks kohtumist erinevates kohtades. Üks Tallinnas, et näha ja
vaadata kuidas on seal eesti ja vene kultuur segunenud ja lõimunud. Teine
kohtumine leidis aset meie juures Paides, et leida meiega koos ühine lahendus,
mida saaksime ära teha, et vene ja eesti noored saaksid igapäevaselt koos aktiivselt
vaba aega veeta. Kahe suurema kohtumiste vahele mahtusid kaks eraldi kohtumist
Paide eesti ja vene noortele, meeskonnale ja projektijuhtidele.
Projekti
algusest alustas projektijuht blogipidamist, mis kajastas projekti kulgu: http://cooltuur.blogspot.com.ee/2017/12/cool-tuuri-koosolek-28-novembril.html
Kohalike
kohtumiste eesmärk oli noorte ühendamine ja meeskonna loomine. Selleks sai
mängitud erinevaid meeskonda ühendavaid mänge, mis panid proovile meeskonna
julguse ja taibukuse. Kohtumised andsid julguse omavahel suhelda ning see oli
hea võimalus üksteist tundma õppida.
Teise kohtumise
valmistas ette Paidest pärit vene noorte esindaja Alisa. Ta selgitas välja
noorte huvi, mida teha tahetakse. Selle tulemusena toimus kohtumine Tallinnas,
kus tutvusime kohalike noorte ja noortekeskuses olemasolevate võimalustega.
Kohtumise järgselt külastasime Zelluloosi batuudikeskust.
Projekti edenedes
hakkasid ilmnema probleemid eestvedajate omavahelises suhtlemises ja ühises
ajal leidmises. Info edastamine ja
tagasiside saamine oli keeruline. Sellest tulenevalt jõudsime vajaduseni rohkem
eestvedajaid omavahel suhtlema saada. Mõningal määral see projektijuhtide
kohtumise järel paranes.
Kohtumise
Paides aitas ette valmistada kogu meeskond. Selgitasime eelnevalt välja soovid ning jagasime ülesanded. Vastavalt sellele
kujunes kohtumise kava. http://cooltuur.blogspot.com.ee/2018/03/tallinna-noored-paides.html
Lõimumise mõõde:
Lisaks planeeritud
projekti tegevustele kutsusime Paide
vene noori erinevatesse noortekeskuse tegevustesse, planeerides meeskonna kohtumisi, nii et need
ühilduksid noortekeskuse sündmustega. Näiteks 28. nov. meeskonna kohtumisele
järgnes Noorteka nääriöö, kus osad projektis osalevad noored said kaasa lüüa.
Tegevuste raames osales noori järgnevalt:
25.oktoober 2017
ettevalmistav kohtumine, kus osales 4 vene noort ja 2 eesti noort
07.november 2017
meeskonna kohtumine, kus osales 2 vene noort ja 2 eesti noort
29.november 2017
projektijuhtide kohtumine, kus osales mõlema rahvuse esindajad
28.detsember 2017
meeskonna kohtumine, kus osales 5 vene noort ja 5 eesti noort
04.jaanuar 2018
Tallinna kohtumine, kus osales 8 vene ja 5 eesti noort Paidest. Lisandusid 6
vene noort ja 4 eesti noort Tallinnast
25. jaanuar 2018
Paide meeskonna kohtumine, kus osales 4 vene ja 5 eesti noort
02.03-03.03
2018 Tallinna ja Paide noorte kohtumine
Paides, kus osales 8 vene ja 12 eesti noort
23.märts 2018
Meeskonna kohtumine Paides, kus osales 4 vene noort ja 3 eesti noort
29.03-30.03.
Märts Noorteka öö (planeeritud 10 vene
noort(Tallinn+ Paide), kellest kõik ei
saanud lõpuks tulla. Osales kaks.
Kogukonna mõõde
Projekti algusest
ja eesmärkidest teavitasime Paide Ühisgümnaasiumi koolilehes Oli&On NR 2(83) Dets. 2017. Samas koolis õpib üks
osa Paides elavatest vene noortest.
Väga laialt me
kogukonda ei kaasanud. Pigem keskendusime noortekeskuse noortele ja vene noorte
kaasamisele keskuse tegevustesse. Vene noorte vähene noortekeskuse külastamine
ja vähesed kontaktid teiste noortega Paides,
oli ka projekti elluviimise üks põhjuseid. Rõõm on tõdeda, et projekti
eesmärk õnnestus, läbi noortekeskuses toimunud suhtlemiste, mis tähendab, et
nüüdseks on vene noored veidikene julgemad külastama noortekeskust ning seal
toimuvaid üritusi.
Elulised oskused: Vene noorte kaasamine osutus üsna keeruliseks, sest info vahetus oli aeglane ning see nõudis pidevat selgitustööd. See oli ka suurimaks ebaõnnestumiseks. Vene noori oli raske suhtlemiseks kätte saada. Vene noorte esindaja sõnul oli raske projekti jaoks aega leida. Teiste noorte vastutusse kaasamist takistas keelebarjäär. Kaasasime probleemi lahendamiseks ka vene noorte õpetaja, et ta aitaks meil selgitada projektis ette tulevaid ülesandeid jms.
Projekti käigus sai meil kõigil selgeks, et
kuna Paide-Tallinna noored on siiski
üsna erinevad. Peab tõdema, et just esimesel kohtumisel oli juba aru saada
et, Tallinna noored olid julgemad kohe
suhtlema. Kuna Tallinn on juba ise nii suur linn, siis seal on rohkem võimalusi ja kontakti noorte vahel
suhtlemiseks ja tänu sellele oli noorte puhul näha, et nad on avatumad ja julgemad
meie noortega rohkem suhtlema. Meie, Paide noored tõdesid, et Tallinna
noorte avatus tekitas nendes veidike ebamugavust, kuna sellega ei oldud
harjutud. Seega saame järeldada, et suhtlemise soodustamist erinevate rahvuste
vahel, on vaja palju rohkem. Et vene noored ei jääks kogukonnas nii väga
omaette hoidma.
Positiivse
tagasisidena tõi meeskond välja uued tutvused, suhtlused ja võimalus rääkida,
hirmust üle saamine suure hulga inimeste ees.
Projektijuht toob
välja, et jäi vahel tunne, et jagatud ülesandeid ei täidetud. Seega jäi
projektijuhile vahest palju kanda. Ülesannete ja vastutuse jagamisega ning aja
planeerimisega peab rohkem tegelema. Vastutuse võtmine ja raskus teiste motiveerimisel,
tõi kaasa enesemotivatsiooni langemise.
Asi mida õpiti projekti juures oli see, et
tuleb osaledes kõikidega arvestada, ning kõik,
mis ka esmapilgul näis kerge, ei pruugi seda alati olla. Seega projekt õpetas, kuidas olla
erinevates situatsioonides kannatlik, ning üsna mõistev. Projekt andis iseenda
kohta rohkem teadmisi, õpetas ennast tundma. Projekti tegevuste käigus läbi
viidud rühmatööd ja foorumteater andis mõtteainet erinevuste ja kiusamise kohta. Huvitav
erinevus selgus mängude läbiviimisel. Mõiste “meeskonnamäng” tähendas vene
noorte jaoks sporti. Meie, eestlased pidasime silmas üksteisega arvestavaid,
rahulikke ülesannete lahendusi. Sotsiaalmeediat kasutasime projekti liikmetele
info jagamiseks, küsitluste läbiviimiseks, projekti tegevuste kajastamiseks
jne. Uusi võtteid it- vahendite kasutamisel ei omandanud, aga sai selgeks, et
mitte kõigile ei ole sotsiaalmeedia peamine infoallikas.
Edaspidi
peaksime rohkem kohe projekti alguses vastutust jagama ja rohkem rääkima,
kuidas asjadest aru saadakse. Võimalik, et peame ka rohkem selgitama, mida
tähendab projekt ja kuidas paremate tulemuste saavutamiseks saab ise kaasa
aidata. Ka leidsime, et rohkem oleks
võinud olla keeleõpet, näiteks läbi mängude.
Kuna see oli noortekeskuses eesti ja-vene noori ühendav esimene projekt, siis võib lõpetuseks öelda,
et esimese korra kohta üsna hea. Kui meil oleks võimalus teha veel koos ühiseid
sellelaadseid projekte, kõlab justkui ühest suust, et kui projekt on huvitav,
siis teeme rõõmuga ära, sest projekti elluviimine juba iseenesest avardab silmaringi, ning need kogemused mis me selle
projekti käigus omandasime on justkui kulda väärt. Tänaseks( 30. märts) on juba
selgunud, et Tallinna noored on uue
kohtumise ootel, et veel ühiseid tegevusi planeerida :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar