Kui palju ja millise taustaga on täna noorsootöötajad noortekeskustes?

 Heidi Paabort

 

Kui võtta aluseks Noortekeskuste Hea Tava ja noorsootöötajate kutsestandard ning nendes väljatoodud ühised ootused noortekeskuse noorsootöötajale, peavad teadmised ja oskused olema mitmekülgsed. Noorsootöötaja vajab baasteadmisi ja oskusi mitmest valdkonnast. Noorsootöötajalt oodatakse, et ta lähtub oma töös noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötajalt eeldatakse, et ta on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust. Noorsootöötaja töö keseks on noore kuulamine, toetamine ja suunamine. Nende eelduste saavutamiseks peavad olema kindlasti tagatud võimalused enesearenduseks, toetav töökeskkond ning pidev motivatsiooni hoidmine. 

 

Noorsootöötajate arv

Kevadel 2020 läbiviidud noortekeskuste kaardistamine tõi välja, et suures osas Eesti noortekeskuses töötab üks kuni kaks erinevat töötajat. Ühe töötajaga noortekeskusi on Eestis 54%, kahe töötajaga 28% ja alates kolmandast hakkab protsent langema (Joonis 1). Kolme erineva töötajaga noortekeskusi on 6%, nelja töötajaga 5%. Kuue töötajaga või rohkem on mõnel üksikul noortekeskusel. See näitab, et suures osas töötab Eesti noortekeskustest üks kuni kaks noorsootöötajat. Vastanud noortekeskustes kokku töötab 293 erinevat spetsialisti, kelle töökoormus vastava arvu kohta on 247,0. Vaadates maakondi, kus on võrreldes teistega rohkem alla 1,0 koormusega noorsootöötajatega noortekeskusi on need Jõgevamaa (36%), Lääne-Virumaa (33%), Viljandimaa (33%) ja Võrumaa (23%).

Joonis 1. Noorsootöötajate arv keskuse kohta

Haridus ja kutse

Võrreldes varasemate noortekeskuste uuringutega (2005, 2010) saab kaardistuse alusel järeldada, et Eesti noorsootöötaja noortekeskustes on järjest enam kõrgema haridusega. 2010. aastal oli magistrikraadiga vastajaid 2%, 2020. aastal 8%. 293-st välja toodud noorsootöötajast omab aastal 2020 kõrgharidust 54% sh siis magistrikraad on 8%-l vastanutest ja bakalaureusekraad on 14%-l. Kõige rohkem on rakendusliku kõrgharidusega noorsootöötajaid (32%). Vastanutest 46% kõrgharidust ei omanud. Vastav grupp jaguneb omakorda neljaks- 23% omab kõrgeima haridustasemena keskharidust, 19% kutse-keskharidust, 3% kutseharidust ja 1% põhiharidust.

Joonis 2. Noorsootöötajate kõrgeim haridustase (%)

 

Võttes aluseks vastanud noortekeskuste ja noorsootöötajate suhtarvu, on kõige kõrgem kõrgharidusega noorsootöötajate osatähtsus küsimustiku andmestikus kajastunud noorsootöötajate koguarvust Saaremaal (100%), Tartumaal (87%) Viljandimaal (75%) ja Ida-Virumaal (69%). Vähemalt pooled on kõrgharidusega lisaks nimetatutele Harjumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Raplamaal ja Võrumaal. Magistrikraadi omandanud noorsootöötajaid toimetab kaardistuse alusel seitsmes maakonnas, kõige enam Tartumaal (36%), Harjumaal (23%) ja Järvamaal (18%). Bakalaureusekraadi omandanuid tegutseb 11 maakonnas ja kõige enam lisaks Tartumaale (22%) ja Harjumaale (24%) Pärnumaal (15%). Rakendusliku kõrgharidusega noorsootöötajaid tegutseb kokku 13 maakonnas, enim Harjumaal (38%), Ida-Virumaal (9,7%) ja Viljandimaal (8,6%). Järjest enam taotlevad noortekeskuste noorsootöötajad ka noorsootöötaja kutset või osakutset. Kutse taotlemise küsimusele sai vastata noortekeskuse esindaja individuaalselt ja selle taotlemise on võtnud plaani järgmise 12 kuu jooksul 59% vastanutest. 19% noorsootöötajatest omab 4 taset, 12% 6 ja 1% 7 taset. Osakutse on välja toodud neljanda (17%) ja kuuenda puhul (20%). 

Võrreldes 2010. aasta uuringuga, vaadates eriala, mille noorsootöötajad on lõpetanud, oli suur enamus (61%) saanud hariduse mingil muul erialal, kui noorsootööga seotud haridus. Meie küsitlus aga näitas trendi muutust, saabunud vastuste alusel saab välja tuua, et enim on kõrgharidus saadud just noorsootöö valdkonnas (46%), sellel järgneb haridus (18%), sotsiaal (13%) ja kultuur ning majandus (mõlemas 8%). Vaatamata positiivsetele trendidele noorsootöötajate haridustaseme tõusus, tuleb siiski murekohana välja tuua noorsootöötajate arvu noortekeskustes ja nende koormus. Kindlasti on vajadus täpsemalt uurida, kas olemasolev koormus tagab noortele vajalikus ulatuses teenuse. 

 

Koolitused

Uurisime oma kaardistuses ka seda, kas noortekeskused on viimase kuue kuu jooksul osalenud koolitusel. 84% vastanud noortekeskustest on seda teinud. Koolitusteemadena nimetati laia spektrit, kuid enim oli see seotud vaimse tervise, laagri korraldamise, esmaabi ja noortekeskuste ehk avatud noorsootöö ABC või noortekeskuse juhtimise ABC koolitusega. Nimetati ka mitmeid eriolukorras toimunud veebiseminare, mis noortekeskuste sõnul oli hea võimalus kiirelt vajalikku spetsiifilist infot kätte saada. Üldises plaanis hindasid noortekeskused noorsootöötajate enesearenguvõimalusi üldiselt heaks. Spetsialistide arengut peetakse noortekeskuses väga oluliseks ja toetatakse 80% puhul kõrgelt (5 palli süsteemis 4-5-ga). Peamised takistused koolitusel mitteosalemiseks on seotud teiste kohustustega, mis ei võimalda koolitustel osaleda. See võib olla seotud ka osalise töökoormusega teiste asutuste heaks. Lisaks on noortekeskuste poolt välja toodud ajaline mittesobivus, koolitus on tasuline ja ressursse pole, motivatsiooni ei ole või on tegemist ainsa töötajaga ja keskust ei tohi sulgeda. Oluline on märkida, et 27% vastanud noortekeskuste puhul ei ole pakutud koolitused neid kõnetanud. Muu all on välja toodud perekondlikud põhjused, tervis ja keeleoskamatus (sh rahvusvahelised pakkumised). 

 

Motivatsioon

Uurides motivatsiooni, toodi välja, et peamised motivaatorid noorsootöös töötamiseks on igapäevased huvitavad väljakutsed, võimalus ja soov arendada ning panustada valdkonda, töö mitmekesisus ja enesearengu võimalused. Eelkõige nimetati seesmisi motivaatoreid. Puhkus ja töötasu oli vähesemal määral nimetatud. Analüüsides noortekeskuste motivatsioonipakette, mis on osa noortekeskuse töökorraldusest ja töötajate toetusvõimalustest, on välja toodud peamiselt kas erinevad harivad individuaalsed või kollektiiviga riigisisesed või välismaised õppekäigud, liikumisharrastuse toetamine, paindlik töökorraldus (nt hommikud on vabad, paindlik töögraafik, kaugtöö), lisatöö võimalus, kodulähedane töö ja kutsest olenev palgasüsteem. 

 

Töötasu

Kevadise küsitluse vastused andsid teavet 293 noortekeskuse noorsootöötaja (sh juhid) kohta üle Eesti. Kuna Läänemaalt, Viljandimaalt ja Järvamaalt saabus vastuseid alla 40%, ei saa nende maakondade kohta põhjalikumat analüüsi teha. Samas annab see teatud läbilõike vastanutest. Uurides töötasu aspekti noortekeskustes, tõid 33% noortekeskusi välja, et neil noortekeskuses eraldi juhti ei ole. Üle-eestiliselt jääb noortekeskuste juhtide töötasu 750 ja 1500 euro vahemikku, vähesel määral on välja toodud alla 750 euro (7%) ja üle 1500 (3%) euro. 36% juhte saab töötasu vahemikus 750-1000, 32% juhte saab töötasu vahemikus 1001-1250 ja 22% vahemikus 1251-1500 eurot. Keskmine 1,0 koormusega juhi palk jääb vahemikku 911- 1135 eurot.

Joonis 3. ANK juhtide palk maakonna ja summade lõikes (%)

 

Maakonniti oli näha, et noortekeskused, kus on eraldi juht, on juhtide palk pigem kõrgem, kui 1000 eurot Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Valgamaal ja Viljandimaal. Juhi kõrgemat tasu saab seostada ka nt suurema struktuuri või asutuse juhtimisega. Kui võtta aluseks märts 2020 seisuga Eesti keskmine brutokuupalk (1451 eurot), siis noortekeskuse juhi keskmine palk on 24% Eesti keskmisest palgast madalam. 

 

Noorsootöötajate puhul jääb 1,0 koormusega töötasu enamjaolt 585 ja 1000 euro vahemikku (79%), vähesel määral on välja toodud vahemik 1001-1250 (15%), miinimumpalk (4%) või vahemik 1250-1500 (2%). Tuleb arvestada, et 26% noortekeskuste puhul töötavad noorsootöötajad keskuse kohta alla 1,0 koormusega ja töö võib olla jaotatud mitme töötaja vahel. Keskmine 1,0 koormusega noorsootöötaja palk jääb vahemikku 752-974 eurot. 

Joonis 4. ANK noorsootöötaja palk maakonna ja summade lõikes (%)

 

Maakonniti oli näha, et noorsootöötajate palk on pigem madalam kui 750 eurot järgmistes maakondades- Jõgevamaa, Läänemaa ja Järvamaa. Samas on maakonniti näha, et Saaremaal ja Põlvamaal on noorsootöötaja palk 1000 eurot või kõrgem. Teistes maakondades on noorsootöötaja keskmine palk vahemikus 750-1000. Kui võtta aluseks märts 2020 seisuga Eesti keskmine brutokuupalk (1451 eurot), siis noortekeskuse noorsootöötaja keskmine palk on vähemalt 40% Eesti keskmisest palgast madalam. Õpetaja miinimumtasu 2020. aastal on 1315, ning keskmine töötasu 1540 eurot. Seega moodustab noorsootöötaja töötasu 50-55% õpetaja keskmisest töötasust. Noorsootöötaja kui noorele mitteformaalõppe tegevusi loov ja toetav spetsialist peaks aga olema väärtustatud õpetajatega võrdselt, et tagada kogukondlikult ühtne õpikogukond.

 

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et noorsootöös tegutsevad aina enam pädevamad spetsialistid, kes oskavad erinevaid noori kaasata ja mõista, teavad ja rakendavad uuenduslikke ja mitmekesiseid meetodeid, omavad üldteadmisi mitmetest valdkondadest ning kasulikke kontakte. Samas tuleb jõulisemalt tegeleda noorsootöötajate töökoormuse, eneseteostusvõimaluste, töökeskkonna ja palga teemal, et see ei saaks takistuseks kvalifitseeritud tööjõu hoidmisel noortekeskuse süsteemis.

Minu kogemuslugu noorsootöötajana

Anne Õuemaa 

Mis tõi mind noorsootöö juurde?

Oli aasta 2002. Õppisin Tartu Ülikooli sotsioloogia osakonnas doktoriõppes, kuhu mind peale eripedagoogika magistriõppe edukat läbimist kutsuti. Uurisin noorukite käitumist provokatiivsetes sotsiaalsetes situatsioonides. Kõik oli justkui põnev, aga minu tööelust oli midagi juba pikemat aega puudu. Igatsesin tohutult tähenduslikku tööd inimestega. Tahtsin, et minu tegevus muudaks kellegi elu päriselt paremaks. Hakkasin otsima tööd, kus saaksin lisaks uurimisele teha vahetut klienditööd. Samal ajal pelgasin, et olen võimalike tööandjate arvates ülekvalifitseeritud.

 

Miks ma tegin valiku noorsootöö kasuks?

Jalutasin neid mõtteid mõeldes Tiigi tänava õppehoone koridoris, kui mu pilk jäi peatuma töökuulutusel, mis rippus sotsiaaltöö üliõpilastele mõeldud stendil. Otsiti kahte inimest noortega tegelevasse keskusesse, üks oli sotsiaalpedagoog ja teine ebamäärase nimetusega: justkui hea majahaldjas, kelle ülesandeks oli kanda hoolt selle eest, et riskitaustaga noortel oleks koht, kuhu tulla ja kus turvaliselt olla. Ehkki kandideerimistähtaeg oli möödas, otsustasin julguse kokku võtta ja helistasin. Telefonile vastas minu endine kursusekaaslane. Ta kutsus mind kohe vestlusele ja paari tunni pärast sain teada, et olin tööle võetud. Hiljem selgus, et olin sellele laialivalguva kirjeldusega ametikohale praktiliselt ainuke kandidaat. 

 

Niisiis tõi mind noorsootöö juurde suur soov töötada inimestega. Minu valiku noorsootöö kasuks vormistas õnnelik juhus. Nii alustasin tööd Tartus kolmanda sektori organisatsioonis ning minu tegevuskohaks sai laste- ja noortekeskus Öökull.

Mis on mind noorsootöö valdkonnas kõige enam lummanud?

Juba peale mõnenädalast töötamist tegin tööandjale ettepaneku nimetada ametikoht „justkui majahaldjas“ ümber tõsiseltvõetavamaks „noorsootöötajaks“. See oli aeg, kus Eesti noorsootöö maastikul oli veel ebaselge, kas riskinoortega tegelev keskus on noortekeskus või midagi muud. Üsna varsti oli ka kohalikule omavalitsusele selge, et meie tegime oma keskuses samasugust tööd nagu linna teised noortekeskused. Minu jaoks ongi üks võluvamaid asju noorsootöös olnud see, et saime koos kolleegidega algatada nii palju uut ja mõjusat. Ma rõõmustasin peaaegu iga päev oma tööd tehes, sest nägin, kui kasulik see on. Sain olla kellegi jaoks võib-olla see ainus usaldusväärne täiskasvanu, keda iga laps harmooniliseks arenguks hädasti vajab. 

 

Lisaks olen väga nautinud seda, et olen saanud kogeda noorsootööd kohalikul tasandil tegutsevast organisatsioonist kuni üle-eestiliseni välja. Alustasin noorsootöötajana noortekeskuses, hiljem koordineerisin noorsootöö teatud suundi kohaliku omavalitsuse tasandil ehk Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuses peaspetsialistina. Lõpuks avanes mul võimalus liituda üle-eestilise meeskonnaga Eesti ANKis, mis näitas noortekeskuste arengusuunda üleriigilisel tasandil. Igal tasandil on avanenud uued võimalused ja väljakutsed. 

 

Sellel teekonnal olen saanud luua mitmeid programme noortele ja noorsootöötajatele. Mis aga kõige olulisem – tänu sellele teekonnale olen saanud ka ise areneda ja kasvada. Mäletan erinevaid värvikaid hetki, kui tabasin end mõttelt, et küll ma olen õnnelik inimene, sest saan teha nii nauditavat ja tähenduslikku tööd iga päev.

 

Hetkel naudin oma tööd arengutreeneri ja superviisorina, kes saab anda oma panuse noortevaldkonna töötajate arengusse ja tööõnne toetamisse.

 

Mis on olnud minu suurimad avastused noorsootöö valdkonnas?

Praktiliselt esimesest tööpäevast peale on olnud minu suurimaks ja meeldivaimaks avastuseks see, et noorsootöö kujutab endast sihipärast kasvatustegevust. See ei ole mingi odav meelelahutus, mida pakutakse noortele ajaaukude täiteks, et nad bussipeatuses suitsu ei teeks või mõnel muul moel kaaskodanikke ei häiriks. Noorsootöös on küll palju meelelahutuslikku ja see tõmbab noori vabatahtlikult noorsootöö tegevustesse. Asja tuumaks on aga noore eneseteadlikkuse toetamine ja praktiliste eluoskuste õpetamine. Poliitikas räägitakse küll palju kaasamisest, aga noortekeskustes töötavad noorsootöötajad oskavad seda päriselt teha. Noorsootöötajad oskavad luua kontakti ja julgevad suhelda erinevate noortega. Noorsootöötajad on üks eriline tõug! Minu meelest on nad potentsiaalne üleriigiline ressurss sildade loomiseks erinevate inimrühmade vahel.

Mis on olnud minu suurimad väljakutsed noorsootöö valdkonnas?

Olen kogenud noorsootöös jätkuva rahastuse saamiseks pidevat vajadust oma tööd selgitada ja selle vajalikkust tõestada. Peamiseks väljakutseks ongi olnud piiratud rahaliste varudega maksimaalselt kasulike projektide, programmide või teenuste disainimine ja käivitamine. Samas on just ressursside äärmine piiratus andnud mulle ja kolleegidele indu luua midagi innovaatilist, leida täiesti uusi lahendusi ja kaasata vabatahtlikke, mis on andnud lõpptulemusele juba täiesti uue mõõtme. See väljakutse on andnud mulle väga väärtuslikku kogemust ja väljendub siiani minu hoiakus pakkuda olemasolevate ressurssidega võimalikult täpselt disainitud ja mõjusat teenust.

 

Mis on olnud mulle õppetunniks? Milles on seisnenud minu enda areng selles valdkonnas?

Mäletan hetke noortekeskuses töötamise perioodist, kui tabasin kaalule astudes, et olin ilma tahtmata oma niigi madalast kehakaalust paar kilo veel kaotanud. Olin nõus suure pühendumuse eest töötama sellel perioodil väga madala palga eest. Olin leplik sellega, et mittetulundusühingu eelarve koosnes erinevatest projektitoetustest ja ressursid olid väga piiratud. Selle tulemusena oli minu igapäevaseks söögiks tatrapuder hapukoorega, millele lisasin pidulikumatel päevadel värsket kurki. Tagantjärele saan öelda, et minu kehale ja tervisele selline üksluine toidulaud ei meeldinud.

 

Siit tulebki minu kõige suurem õppetund, mille saan tuua välja alles tagantjärele. On raske hoolitseda jätkusuutlikult teiste eest ja mitte läbi põleda, kui oled jätnud iseenda ja oma vajadused hooletusse. Mulle meenub n-ö ärkamise hetk, kui taipasin, et mulle võib töö riskinoortega meeldida nii palju kui tahes, aga kui ma ei suuda ennast üleval pidada ega oma tervise eest piisavalt hoolitseda, siis tuleb mul töökohta vahetada. Usun, et selline eneseohverduslik muster oli minu sisse ilma noorsootöötagi kirjutatud, aga intensiivne tegutsemine sellel perioodil noorsootöö valdkonnas tegi mind teemast teadlikuks. 

 

Milles näen praegu noorsootöö muutust võrreldes ajaga, kui alles alustasin?

Noorsootöö on täna hoopis paremini reguleeritud ja selle kvaliteet üle Eesti on muutunud kindlasti pisut ühtlasemaks. Kui tundsin end sajandi alguses noortekeskuses töötades silmapaistvalt metoodilisena, siis nüüd näen, et üha rohkem on neid professionaale, kes ei tee noorsootöö sildi all lihtsalt toredaid tegevusi, vaid panustavad noorte arengusse teadlikult ja süsteemselt. Valdkond on paarikümne aastaga muutunud oluliselt professionaalsemaks ja tõsiseltvõetavamaks.

 

Mis mind on hoidnud kõik need aastad valdkonnas?

Ehkki vahetasin 2016. aastal koordineeriva noorsootöötaja rolli coach’i mütsi vastu ja laiendasin 2020. aastal julgemalt oma tegevusulatust väljapoole noorsootööd, võin öelda, et üks osa minust elab endiselt kaasa noorsootöö valdkonna käekäigule. Esiteks on mind peaaegu 19 aastat selles valdkonnas hoidnud võimalus ise pidevalt areneda ja ennast teostada – proovida uusi asju ja end ise avastada. Ma usun elukestvasse õppesse ja see kontseptsioon on noorsootöös väga ilmekalt väljendunud. Teiseks olen nautinud koostööd oma valdkonna parimate tegijatega. Noorsootöö võimaldab koostööd. Veelgi täpsem on öelda, et valdkondadeülene koostöö on kvaliteetse ja mõjusa noorsootöö alus. Kolmandaks olen saanud luua midagi, milleks mul on hea ettevalmistus ja mis tuleb mul hästi välja – olen saanud disainida kolleegidega mitmeid sotsiaalsete oskuste programme ja teenuseid (nt Hooliv klass, Murdepunkt, MoKo ehk mobiilne kontaktnoorsootöö Tartus) ning neid ka praktikas testida. Ma olen saanud koos kolleegidega disainida ja kogeda, kuidas luua reaalset sotsiaalset muutust, ja see on vägev!

 

Soovitused noorsootöötajatele

Minu soovitused noorsootöötajatele on seotud enese eest hoolitsemisega, sest see on õnneliku elu alus. Kirega oma tööd tehes ja teisi toetades leia iga päev aega ka kohtumiseks iseendaga ja oma vajaduste eest hoolitsemiseks! Jälgi, et kõik sinu olulised eluvaldkonnad oleksid toidetud. Õpi end kehtestama ja tee oma ellu vajalikku ruumi. Usu, et maailm ei lähe hukka, kui sina seda tervenisti ära ei päästa. Vajadusel otsi tuge ülemuselt, teistelt kolleegidelt või superviisorilt. Sinu missioonitöö on küll tähtis, aga sina oled ka tähtis!

 

Soovitused noorsootöö otsustajatele

Noorsootöö on mitteformaalse hariduse valdkond, mis tähendab sihipärast tegevust noorte (enamasti õppekavavälise) õppimise toetamisel. See on valdkond, kus osatakse noori päriselt kaasata, äratada huvi ja pakkuda selliste eluliste oskuste õpet, mis kooli õppekavasse ei pruugi mahtuda. Palun tehke endast olenev, et noorsootöötajad saaksid valdkonna tõestamise ja põhjendamise asemel teha rohkem vahetut ja mõjusat tööd noortega. Teil on noorsootöö valdkonnas juhtiv positsioon, kogu valdkonna praktikud loodavad teie peale ning on teie pühendumuse ja mõjusa töö eest juba ette tänulikud.

 

Soovitused noorele

Ole uudishimulik ja katseta piire! Otsi, kes sa oled ja mis sind päriselt huvitab! Kui selle leiad, siis pühendu! Ära jäta end oma murega üksi! Kui vaja, pea nõu usaldusväärse täiskasvanuga! Tea, et iga oma sõna, mõtte ja teo eest vastutad sa ise!

Arengutreener - superviisor Anne Õuemaa: 

 

Erialane väljaõpe

1991–1996 bakalaureusekraad eripedagoogikas (cum laude) ja õpetajakutse (Tartu Ülikool)

1996–1998 magistrikraad eripedagoogikas (Tartu Ülikool)

1998–2003 doktoriõpe sotsioloogias (Tartu Ülikool; eksmatrikuleerunud omal soovil)

2012–2015 motiveeriva intervjueerimise (MI) treeneri väljaõpe (Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsioon)

2016–2018 ANSE standardile vastav coach-superviisori väljaõpe (International Coaching and Supervision Institute)

2018–2020 perekonstellööri väljaõpe (Институт консультирования и системных решений)

 

Erialane karjäär

2002–2005 Mittetulundusühing Öökull; noorsootöötaja, projektijuht, juhatuse liige

2006–2014 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond; noorsooteenistuse peaspetsialist

2014–2019 MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus; projektijuht, noorsootöö spetsialist, coach-superviisor

2020–... Loov Kuu OÜ; arengutreener, superviisor

 

Noorsootööalased tunnustused

2003 Parim noorsootöötaja, Tartu Linnavalitsuse tunnustus 

2020 Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskuse tunnustus pikaajalise panuse eest noortevaldkonna arengusse

Avatud noortekeskuste suvi 2020

Maivi Liiskmann

Suve jooksul said noored seada sammud Eesti erienvatesse noortekeskustesse või avalikku ruumi, kus toimetasid noorsootöötajad ja tesed noored ning kus toimus sel suvel palju põnevat. Oodatud olid kõik ning polnud sugugi oluline, kas noor on spordi- või loodushuviline, ega ka see, kas talle meeldib veeta oma aega õues või toas, sest koos noorsootöötajatega sai tegeleda väga erienvate tegevustega. Sai uurida, avastada, ise luua ja algatada, korraldada, aga ka teiste noortega kohtuda ning põnevaid asju kogeda. 

Noortekeskuses on iga noore suvi huvitavam ja sisukam. Eriolukorrast tingituna muutusid oluliseks ideed ja mõtted sellest, kuidas noori taas võimalikult efektiivselt ja kaasavalt tegevustesse tuua. Sellele mõtisklemisele aitasid kaasa veebikohtumised ja arutelud, mida korraldas avatud noortekeskuste katusorganisatsioon Eesti ANK. 

 

Suvel korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus (nüüd Haridus- ja Noorteamet) ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus koos noortekeskuste suvekampaania "Uks on lahti". Selle eesmärk oli jagada sõnumit, et noortekeskuste uksed on lahti ning uksest sisenedes avaneb noorsootöö imeline ja mitmekesine maailm just sellisena nagu noored seda näevad. 

 

Noortekeskuste tegevused olid varasemast enam viidud õue ning iga päev tõi kaasa uusi võimalusi ja ettevõtmisi noorte aja rikastamiseks. Noortel oli palju võimalusi: malevad, laagrid, mobiilsed tegevused rannas ja tänavatel, jne... – kõike seda pakkusid meie noortekeskused üle terve Eesti.

 

Kuigi üritused ja tegevused olid igas keskuses erinevad, oli üks kindel: kui kodus puhkamisest küllalt sai, olid noortekeskuste tegevused täpselt need, mis iga noore suve huvitavamaks ja sisukamaks muutsid. Mõned näited noortekeskuste tegemistest suvel:

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla korraldas noortele suvekooli, kus veedeti koos sõpradega mõnusalt aega, toimusid meeleolukad ja hasarti tekitavaid ühistegevused ning erinevad võistlusmängud, lisaks veel palju põnevaid ja õpetlikke töötubasid, hea muusika saatel lõkke- ja tantsuõhtud. Vaata pilte! 

 

Tartu Noorsootöö Keskus pakkus lisaks tavapärastele tegevuskohtadele Anne, Ilmatsalu ja Lille noortekeskustes veel mõnusa koha olemiseks Tartu kesklinnas populaarsel Autovabaduse puiesteel. Tartu Noorsootöö pakkus põnevust välinoortekeskuses tegevusprogrammiga. Kus noored said sõpradega aega veeta, aktiivsemalt liigutada, võtta osa sportlikest võistlustest ning panna end proovile erinevate liikumisharjutustega. Lisaks aktiivsetele tegevustele toimus ka loovaid ja rahulikke õpitube ning koolitusi. Korraldati palju ülelinnalisi mänge ja loositi vahvaid auhindu. Tegevuste planeerimisel pöörati palju rõhku ka sellele, et need kaasaksid kõiki noori. Vajaduspõhiselt kaasati viipekeeletõlke ning ala oli ligipääsetav ja kasutajasõbralik ka ratastoolis liikujatele. On suur rõõm tõdeda, et autovabaduse puiestee osutus oodatust menukamaks. 

 

Jõgeva Linna Noortekeskuses leidis aset erinevate vahvate ja käeliste tegevustega meisterduslaager. Suve jooksul õpiti tundma oma kodumaad, külastati Eesti pealinna ja tudengite linna Tartut. Veel toimus noortele Jõgeva valla malevasuvi, kus 42 noort üle valla said tööd teha Tormas, Luual, Altrajal ja Kuremaal. Usinaid töömesilasi ei heiduta kuum ilm ega äkilised sajuhood. 

Sealsed noored ei piirdunud ainult ise külas käimistega vaid ka neil käidi külas. Üheks selliseks külaliseks oli Keerdtrepp, kes viis läbi Kendama töötube ja erinevaid võistlusi.

 

Elva noortekeskuses toimusid erinevad laagrid. „Mustrist välja“ laagris, kus noored mõtlesid mustrist välja, said mõtelda ja tegutseda. Keraamikas kujundasid laagrilised külmvahatehnikas pruunist savist taldrikuid; klaasisulatuses valmisid kiilid, liblikad, ämblikud ja muud toredad taiesed. Saadi tuttavaks klaasinoaga, tehti lõbusat looduskunsti Paisjärve puudele ning ka kokanduse osas olid kõik kolm päeva täis elamusi ja katsetusi. 

 

„Mina, loodus ja muusika“ laagris, saadi kus kolme päeva jooksul rohkem sõbraks iseenda ja kaaslastega, looduse ja muusikaga. Laagri “Suvi ja fantaasia” osalejad said rakendada oma fantaasiat ja loovust nii muusikaliselt improviseerides pillimängus kui ka loovates kunstilistes tegevustes. Kaunistati lillepotti lilleseade tarbeks, rakendades põnevaid värvilahendusi ja ideid. Lisaks loodi kivikestest, puuokstest ja käbidest fantaasiarikkaid dekoorelemente. Osalejad said oma fantaasiat kasutades endale ise lõunaeinet valmistada ja seda loomingut pildistada – näiteks kujundati viinerist ja lehttainast erinevaid vahvaid tegelasi ning sinna juurde ka aedviljadest liblikaid ja lilli. Ka puuviljalõike kujundati suure huviga mitmel erineval moel. Muusikatunnis tehti tutvust ksülofoni, kellamängu ja käsikelladega, lapsed õppisid tähemärkide järgi nendel lugusid mängima. Igaüks sai pillil ka oma fantaasialoo mängida, pannes sellele ise pealkirja. Õpiti ära kaks laulu. Laager lõppes väikese esinemiskavaga, millest noored usinalt osa võtsid. Vaata pilte!

 

Need olid vaid mõned näited sellest, kuidas noortekeskused üle Eesti sel suvel toimetasid. 

 

Elva noored on rääkinud:

• Noortekeskusesse on alati tore tulla. Pole vahet, mis päev on või mis päev tuleb. Pole vahet, kuidas sul täna läks, vaid loeb see, et sul oleks noortekeskuses tore.
• Ma olen noortekeskusest saanud väga head ja toetavat tuge. Tänu noorsootööle ja selles kaasalöömisele olen saanud tagasi elu mõtte. Mulle väga meeldib suhelda nende noortega, kellega olen noortekeskuses kohtunud. Noortekeskuses on mu pere ja ma tunnen end seal nagu oleksin kodus. Olen noortekeskusele väga tänulik.
• Noortekeskuses on alati lõbus ning seal töötavad toredad noorsootöötajad, kes aitavad alati. Saan noortekeskusest palju kogemusi nii inimeste vahelise koostöö kui ka noorsootöö kohta. Noortekeskuses saan tuttavaks uute inimestega ning mul on võimalus aidata teisi inimesi.
• Noortekeskuses saab sõpradega aega veeta, saab mängida erinevaid mänge, osaleda erinevatel üritustel ning noortekeskuse kaudu saab teha vabatahtlikku tööd.
• Noortekeskuses saan tegeleda oma hobidega. Lisaks on seal veel nii palju toredaid inimesi. Noortekeskus on üks parimaid kohti.

Oleme õnnelikud ja tänulikud, et igas omavalitsuses on noortele koht, kuhu nad alati on oodatud ja kus avaneb võimalusterohke imedemaa.

Võrgustikutöö noorte ümber

Merlis Pajustik

Umbes aasta aega tagasi olime Tallinnas Eesti ANK üldkogu, kus arutlesime liikmetega noortekeskuste tuleviku üle ja unistasime sellest, mis noortekeskuses võiks olemas olla. Meie lauas üheks sooviks oli see, et noortekeskuse noorsootöötaja iganädalane planeeritud tegevus oleks võrgustikutöö tegemine. Mida see aga noortekeskuse kontekstis tegelikult tähendab? Googlesse "võrgustikutöö" sõna sisse kirjutades tuleb väga palju huvitavaid lugemismaterjale. Reeglina on need huvitavad lugemismaterjalid keskendunud probleemide lahendamisele või juhtumitööle. Võrgustikutööd võib kasutada veel info edastamiseks, ennetustegevuste tegemiseks, muudatuste ellu kutsumiseks ehk lobby tegemiseks või siis arendustegevuse tegemiseks. 

Oluline on mõista, et iga inimene on ümbritsetud erinevate võrgustikega, kellega ta kokku puutub ning kes teda ümbritsevad. OK Arenduskeskuse, "Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas" 2015 a väljaandes on välja toodud, et Inimeste ümber on esmane võrgustik, kuhu kuuluvad lähedases kontaktis olevad inimesed: perekond, naabrid, sugulased, sõbrad, lähedasemad kolleegid, kellega suheldakse igapäevaselt ja kes vajadusel tulevad appi. Teisene ehk ametlik võrgustik, mis koosneb erinevatest professionaalidest, kelle osakaal võib lähivõrgustiku tagasitõmbumisel järjest suureneda. See võrgustik luuakse konkreetsete probleemide analüüsimiseks ja neile lahenduste leidmiseks.

U. Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria (Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas, OK Arenduskeskuse väljaanne, 2015)

Avatud noorsootöös ja noorsootöös üldse on meie eesmärk luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena ja luua tema ümber arendav keskkond. 

Noorsootöö õpikus (lk 186, Noorsootöö õpik, 2014) on Heidi Paabort kirjutanud, et noortekeskuse roll võrgustikutöös lähtub kolmest peamisest alasuunast:

• Esmalt selgitab noortekeskuse töötaja noorte eelistused ja vajadused, mille alusel saab professionaalne töötaja pakkuda võimalusi huvialadega süvitsi tegelda või aidata leida lahendusi noore isiklikku elu puudutavates küsimustes. Noorsootöötaja roll on siin märgata peale noore elus olevate takistuste ka tema potentsiaali.

• Teiseks on noortekeskus pidevas infovahetuses muude noortega tegelevate asutuste (huvikoolid, haridus- ja kultuuriasutused jt) ja organisatsioonidega (sh noorteühingud, seltsid, seltsingud jt) noorte heaolu puudutavates küsimustes.

• Kolmandaks jälgib noortekeskus noorte heaolu ja aitab lahendada noorte konfliktsituatsioone. Noort puudutava ohu või konfliktsituatsiooni korral kaasab noortekeskuse personal teisi võrgustikupartnereid, sekkub või teavitab vastavate ametkondade spetsialiste ja lapsevanemaid. Noortekeskus selgitab sealjuures noore isikliku vastutuse osatähtsust

Arvan, et ükski mudel või teooria ei ütle meile, kuidas täpselt me peame noortekeskuses noorsootööd tegema ja koos noorega tema soove ja vajadusi lahendama. Mudelid ja teooria annavad meile lähtekoha, millest alustada olukorra lahendamist. Võrgustik aitab näha antud olukorda erinevate vaatenurkade alt ning anda mõtteid, kuidas olukorda lahendada. Arvestada tuleb, et iga noor on täiesti erinev indiviid, kes kuulub küll mõnda kindlasse subgruppi (tõukeratturid, rulatajad, jõusaalis käiad, aktivistid,xboxi mängijad jne), kuid iga noorega tuleb eraldi suhelda ja saada aru, mida tema täpselt soovib oma elus teha ja saavutada. Tuleb aru saada, mis on tema mured ja rõõmud ning küsida, kas ta soovib koos noorsootöötajaga oma elu väljakutseid lahendada. Võrgustik aitab noorsootöötaja ja noore jaoks mingeid väljakutseid lihtsamalt ja kiiremini lahendada.

Jagan siin all mõnda võrgustiku mõtet, mida võib-olla teised saavad ka kasutada:

Võru valla noorsootöötajate võrgustik 

Kõige lähem võrgustik on meid ümbritsevad noorsootöötajad, kellega saab igapäevaselt arutleda enda tööd ja lähituleviku tegevusi. Tihtipeale toimuvad meie vestlused küll läbi messengeri või telefoni, kuid üks kord kuus vähemalt saame pikemalt kokku. Varasemalt väiksemate valdade puhul olid noorsootöötajad tavaliselt üksi, kuid tänu valdade liitumisele teevad sama valla noorsootöötajad oluliselt rohkem koostööd. Tihtipeale tehakse ühistegevusi ning vahel kirjutatakse ka ühiseid projekte. Arvan, et see aitab ühe valla noortel rohkem uusi noori näha ja kogeda, mis mujal toimub. Samuti aitab see erineval tasemel noorsootöötajatel kasvada, sest uued tulijad näevad, mis teised teevad. Arvan, et oluline ongi luua regulaarseid kokkusaamisi ning oluline ongi võimalikult palju ühistegevusi teha. 

Kooli õpetajad ja tugispetsialistid

Mina käin söömas noortekeskuse kõrval asuvas koolis. Söömise ajastan nii, et samal ajal söövad ka mõned õpetajad, kooli juhtkonnast inimesed või kooli tugipersonal. See on hea võimalus kuni 30 minuti jooksul aru saada, mis koolis on toimumas ning jagada üksteisega oma mõtteid. See loob suhte, mis aitab hiljem tekkinud probleeme ühiselt lahendada. Peale lõunatamise jagame me kooliga ka mõnda ühist ressurssi (näiteks 9 kohaline kooli buss) ning proovime ühiselt probleeme lahendada. See võrgustik aitab aru saada, kuidas kindlatel noortel koolis läheb ning kuidas me saame ühiselt noortega tegeleda ja mis tegevusi ühiselt korraldada. 

Vastseliina piirkonna lapsevanemad

Iga noortekeskuse suur väärtus on see, kui on olemas lapsevanemad, kes on nõus appi tulema nii noortekeskusesse või mõnele üritusele. Tihti peale ongi noorsootöös inimressursist puudu. Lapsevanemad on ka need, keda saab kutsuda rääkima ning tegevusi läbi viima. Võib juhtuda, et nendest kasvavad välja noortekeskuse pidevad abilised, kas või huvitegevuse juhendajate näol. Tihti peale on lapsevanemad just need, kes aitavad näha olukordi teise pilgu pealt ning annavad oma tegevustele täiesti uue pilgu. 

KOV-i spetsialistid

Igas omavalitsuses on spetsialistid, kes on tööle palgatud vallakodanike ja allasutuste abistamiseks. Oluline küsimus on, et kui palju me julgeme neid kasutada. Meie oma noortekeskuse tegevuse puhul kasutame neid spetsialiste päris palju ära ning nad on meile väga palju abiks. Avalike suhete spetsialist teavitustöö tegemiseks ning pildis olemiseks, personalispetsialist dokumentide ja personali küsimustes, ehitusspetsialist ehitustegevuse planeerimisel varjualuse, välijõusaali või mõne muu ehitusobjekti puhul, majandus ja keskkonnaspetsialist malevate korraldamisel. Oluline on nende spetsialistide puhul neile pidevalt rõõmsalt ja positiivselt pinda käia. 

Võrumaa noorsootöötajate nõukoda

Võrumaal on üks tore noorsootöötajate moodustis. Võrumaa arenduskeskuse juurde on loodud noorsootöötajate nõukoda, kes üks kord kuus kokku tuleb ning maakondlikult asju arutab. See on tore seltskond, kellega saab jagada, mis on noorsootöös toimumas, kuidas keegi toimetab ning ühiselt osaleda väljasõitudel, koolitustel ning korraldada maakondlike üritusi. Noorsootöötajate nõukoda loob kontakti noorsootöötajate vahel ning hiljem on oluliselt lihtsam koostööd teha. 

Huvitegevuse võrgustik

Võru vallas Vastseliina piirkonnas on huviringi juhendajad mitmeid korda kokku toodud ning isegi on neile kahel korral koolitust korraldatud. Tegu on inimestega, kes pakuvad huvitegevust noortele. Ühiselt on aru saadud, et tegeletakse noortega ning parema teenuse pakkumiseks peavad juhendajad paremad olema ning info peab olema kättesaadav. Võrgustikule on loodud erinevaid veebikeskkondi oma info jagamiseks ja koostöö paremaks muutmiseks. Enne kooli korraldati ka ühine huvitegevuse päev info kättesaadavamaks muutimiseks. 

Kohalikud ettevõtjad

Iga tegevuse puhul on vaja abikäsi ning mõnikord asju kingituseks. Vastseliinas on tekkinud ettevõtjate võrgustik, kelle poole noortekeskus saab pöörduda, kui on vaja mingit olukorda lahendada. Mõned ettevõtjad aitavad transpordiga, mõni annab tööriistu, mõni annab ürituste jaoks meeneid ja auhindu. Ettevõtjad on tavaliselt ka need, keda on hea noortele rääkima kutsuda. 

Maakondlikud spetsialistid

Väga oluline on igal noortekeskusel läbi mõelda, kuidas maakonnas tegutsevad organisatsioonid, kes tegelevad noortega, on kaasatud noorsootöö tegemisse. Tänu sellele on oluline koostööd teha piirkonna politseiga, noorsoopolitseiga, töötukassa ja rajaleidja spetsialistidega, maakondliku arenduskeskuse inimestega, maakondliku spordiliidu inimesega jne. Arvan, et kõikide nende spetsialistide kaasamise puhul on võimalikult varakult oma või noore mõttega nende juurde minna ja rääkida, mis on mõttes. Tihti peale on neil endal juba väga palju edasiarendusi, kuidas mõtetega edasi liikuda ning üsna tihti on neil juba mõne programmi poolt tegevuste jaoks rahastus ka olemas. 

Eesti ANK liikmed

Keskmine noortekeskus teiste liikmesnoortekeskustega väga kokku ei puutu, kuid siiski on teistest noortekeskustest meile väga palju abi olnud. Eelkõige oleme me teinud teiste liikmetega ühisprojekte, jaganud mõtteid, mida teises piirkonnas on tehtud ning kas või kasutatud teise piirkonna noortekeskust ööbimiseks. Ma arvan, et väga oluline on ühisüritustel, koolitustel, üldkogudel võimalikult palju teise piirkonna noortekeskustega suhelda ja lihtsalt küsida, et kuidas neil läheb. 

Riiklikud organisatsioonid

Arvan, et ise riiklikul tasemel toimetades on oluliselt lihtsam üleriigiliste organisatsioonide inimestega suhelda. Paljud inimesed valdkonnas on samad ning tihti peale on juba varasemalt juba kokkupuude olemas. Tänu sellele on üsna lihtne inimestele helistada või kirjutada ja jagada oma mõtteid ning küsida abi. Oluline on aru saada, et inimesed tahavad aidata ning tihtipeale on eesmärk ühine. Luua võimalikult palju võimalusi noorte jaoks.

Kindlasti on siin võrgustike, keda ma ei ole siin ära maininud, kuid kes aitavad noortekeskuse noorsootöötajal oma tööd oluliselt paremini teha. Kõikide nende võrgustike puhul on oluline mõelda. Miks ma nendega koostööd teen? Mis kasu annavad võrgustiku liikmed minu tegevusele ja noorte vajaduste lahendamisele? Kuidas peaks koostöö välja nägema? Kas saan luua mingil moel regulaarsust kohtumistes, et need ei oleks lihtsalt suvalised kohtumised? Mis on kõige parim keskkond, suhtluskanal nendega suhtlemiseks? Mis kasu loob noortekeskus võrgustikule? Võrgustik on alati mitmepoolne koostöövorm. Seal peab kõigi liikmete jaoks olema kasu sees ning see peab olema planeeritud ning regulaarne. Lihtsalt võrgustiku kohtumine kohtumise pärast ei ole mõistlik.

Millised on ja kellele kuuluvad Eesti noortele suunatud noortekeskused?

Heidi Paabort

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus kaardistas kevadel Eesti noortekeskusi, et analüüsida noortekeskuste võrgustiku hetkeolukorda, väljakutseid ja unistusi. Nii tekkisid teadmised, millised eelkõige taristuga seotud võimalused on Eesti noortel osalemaks noortekeskuste tegevustes. 

Kaardistus tõi välja, et noortel on üle-eestiliselt hea ligipääs noortekeskustesse sest need on olemas igas kohalikus omavalitsustes. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 on seadnud eesmärgiks vähendada noorte tõrjutuse taset neile kodulähedaste teenuste pakkumise kaudu ning sihttasemeks on tagada vähemalt üks noortekeskus iga 1000 noore kohta. 2019. aastal oli Eestis 281 noortekeskust. Kõige enam on noortekeskusi Harju (50), Tartu (35), Lääne-Viru (27) ja Pärnu (23) maakondades ning kõige vähem Hiiu (6), Saare (10), Lääne (11) ja Põlva (11) maakondades. Kuigi arvuliselt asub rohkem noortekeskusi suuremates maakondades, on noorte suhtarvu alusel kõige tihedam noortekeskuste võrk väiksemates maakondades. 1000 noore kohta on kõige rohkem noortekeskusi Hiiu (3,34), Lääne (2,76), Järva (2,60), Võru (2,56) ja Jõgeva (2,51) maakondades ning kõige vähem Harju (0,39), Ida-Viru (0,76) ja Tartu (0,99) maakondades. Noortekeskuste tegevuste kättesaadavust ilmestab hästi keskuste paiknemine noorte elukohti arvestades. Kõige lähemal noortekeskustele elavad järgmised Loksa, Sillamäe, Rakvere, Võru, Keila, Tallinna, Narva ja Viljandi noored. Neil noortel oli võimalus käia noortekeskuses, mis asub keskmiselt vähem kui kahe kilomeetri kaugusel nende kodust. Kättesaadavus on madalaim ehk lähim noortekeskus jääb rohkem kui kümne kilomeetri kaugusele Mustvee, Häädemeeste, Lääneranna, Narva-Jõesuu ja Alutaguse noorte elukohtadest. Maakonniti on aga noortekeskusesse kõige lihtsam pääseda Põhja-Eesti noortel, kelle elukoha ja lähima noortekeskuse vahele jäi keskmiselt kolm kilomeetrit.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele § 6 Lg 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas noorsootööd ja avatud noorsootöö on kohalikes omavalitsustes korraldatud üldjuhul läbi noortekeskuste, mis võivad juriidilises vormis üksteisest erineda vastavalt kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtetele, prioriteetidele ja võimalustele. Noortekeskuste struktuur enamustel juhtudel on kaardistuse alusel sarnane, KOV on loonud noorsootöö teenuse pakkumiseks KOV hallatava asutuse, millele lisanduvad omakorda selle asutuse stuktuuriüksused. 19% vastanutest tegutseb mõne teise KOV hallatava asutuse struktuurüksusena, nt rahvamaja, huvikeskus vms. Mittetulundusühingutena tegutseb 13% vastanutest. Kuid esineb ka erinevaid üksikuid teisi lahendusi, nt KOV hallatav sihtasutus, eraõiguslik sihtasutus ja nende struktuuriüksused, KOV enda struktuuriüksus. Kõige enam erinevaid tegutsemisvorme on Harjumaal. Lääne-Virumaa ja Tartumaa eristuvad sellega, et suurem osa noortekeskusi tegutseb mitte hallatava asutuse, vaid otse KOV struktuuriüksusena. Enamus MTÜna tegutsevad noortekeskused tõid välja, et neile on avatud noorsootöö teenus delegeeritud. Mõned noortekeskused on välja toonud, et teenus ei ole delegeeritud, kuid otsitakse ise lisaressursse. Delegeerimise puhul saab välja tuua, et esineb nt hankeprotsessi tulemusena pikaajalisi koostöölepinguid, KOV-i iga-aastast sihtotstarbelist toetust KOV eelarvest või siis taotlemist tegevustoetuseks vastavalt KOVis kehtivale MTÜ-de toetamise korrale. Kokkuvõtvalt saabki välja tuua, et enamuses (83%) pakuvad kohalikud omavalitsused noorsootöö teenust läbi kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ja nende struktuuriüksuste. Avatud noorsootöö teenus on enamustele MTÜdele KOVi poolt delegeeritud.

Joonis 1. Noortekeskuste ruumide kasutamine juriidilise aluse lõikes (%)

Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et kvaliteetse teenuse tagamiseks noortekeskuses peavad olema kaasaegsed tegevusvõimalused ja -keskkond. Nii kaardistasime teadlikult olemasolevaid erisusi ja sarnasusi noortekeskustes. Kaardistus tõi välja, et noortekeskused ruumilise asukohana jaotuvad Eestis peamiselt kolmeks - omaette hoones, teiste asutustega samas hoones aga kas eraldi või ühise  sissepääsuga. 

Vastanud noortekeskuste alusel on Eesti kõige väiksem avatud noorsootöö teenust pakkuv tuba/keskus 15 m2, kõige suurem aga 4300. Kuni 100 m2 on 40% ja 200 m2 20% noortekeskustest. Suurem osa ehk 79% noortekeskusi toimetab noortekeskuses, milles on ruumi kuni 300 m2. Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et noore kohta tuleks noortekeskuses arvestada 4 ruutmeetrit. 40% noortekeskusi on toonud välja, et neil on tegevuseks kasutada kuni 100 m2 pinda. Võttes aluseks, et soovitatav on 4 m2 pinda noore kohta, ei pruugi need noortekeskused vastata noorte vajadustele. Lisaks ruutmeetritele on oluline erinevate ruumide olemasolu, et tagada samaaegselt erinevate huvidega noortele erinevaid tegevusi. 

Noortekeskustes olevate ruumide arv varieerub ühest mitmekümneni. Märkimisväärne on see, et 10% noortekeskustest on kasutada vaid üks ruum. Kaks ruumi on 14%, kolm ruumi 20%, 4 ruumi 10% ja 5 ruumi 15% noortekeskustest. Alates 6 ruumist protsent väheneb. Keskmine ruumide arv vastanud noortekeskuste kohta on 4,64. Noortekeskustest tõid välja, et kõige olulisemad on neile neli tegevusruumi: köök, avatud ruum, ruum erinevateks tegevusteks/mängudeks ja kontoriruum. Noortekeskustele võimalikke investeeringuvõimalusi luues tuleb seega arvestada noortekeskuste vajadusega eelpool nimetatud ruumide loomiseks või arendamiseks. Samuti jälgida vastavalt prognoositavale osaluste arvule võimalike ruutmeetrite arvu. 

Uurides noortekeskuse viimase hoone või ruumide ehitustegevuse või remondi ja selle finantseerimise kohta, on näha, et võimalused on olnud erinevad. Kuigi noortekeskuste vajadused on suuremad kui hetkel olevad võimalused, on siiski 57% küsitlusele vastanud noortekeskustest perioodil 2015-2020 saanud tuge, et oma hoonet/ruume kas värskendada või süsteeme välja vahetada.  Kõige enam on remonditud sel perioodil Harjumaa noortekeskusi (19%), järgnevad Lääne-Viru (11%), Pärnumaa (10%) ja Võrumaa (10%) noortekeskused. Kui vaadata noortekeskusi, kelle viimane remont jäi noortekeskuste loomise algusaega, on seal esindatud suuremas osas Jõgevamaa ja Tartumaa noortekeskused. Hetkel vajab 16% noortekeskusi kapitaalremonti ja 32% noortekeskusi on välja toonud, et teenuse kvaliteedi tõstmiseks on hoones vaja parandada ligipääsetavust (nt kaldtee jmt), 32% soovib muuta hoone keskkonnasõbralikumaks, 58% vajab tuge mööbli ja 54% tehnika uuendamisel. Lisarahastuse puhul kasutaks 52% noortekeskustest raha sanitaarremondiks ja 16% teeks kapitaalremonti. Kuna kaardistamine toimus kevadel toimunud eriolukorra ajal, tõid mitmed noortekeskused välja, et see on noortekeskuste ruumide korrastamisele positiivselt mõjunud. 22 (15%) noortekeskust tõid välja, et seda perioodi kasutati ära noortekeskuse ruumide osaliseks uuendamiseks.

Joonis 2. Noortekeskuste remondi vajadus valikute lõikes (%)

 

Kokkuvõtvalt Eesti noortekeskused on eriilmelised, aga saavad toimetada vastavalt riigi ja KOVi poolt pakutavatele ressursilistele võimalustele. Noortekeskused väärtustavad keskkonnasõbralikke lahendusi ning soovivad arendada infrastruktuure, et ligipääsetavus erinevatele sihtgruppidele oleks tagatud. Võttes aluseks noorte ja noorsootöö tugevat seost keskkonnasäästlike hoiakutega tuleks siduda noortekeskuste arendamine ning võimalikud infrastruktuuri toetusmeetmed.

Lisaks taristu võimalustele, oli oluline kaardistada, milliseid tegevusi on nendes ruumides võimalik pakkuda ning millised on noorte tegelikud ootused ja vajadused noorsootöötajate arvates. Üldises plaanis näitab see ka noortekeskuste trende, millised tegevused on noortekeskustes rohkem keskmes. Kaardistus näitas, et noortekeskused on üle Eesti ka selles osas väga erinevate võimaluste- ja vajadustega. Kokku toodi noortekeskuste poolt välja 38 erineva funktsiooniga ruumi nimetust, mis on kasutusel kas eraldi ruumina või kasutatakse eesmärgi täitmiseks teist ruumi noortekeskuse alal. Nimetatud ruumid võimaldavad noortele pakkuda eriilmelisi (kindla funktsiooniga) tegevusi. Kõige rohkem nimetati noortekeskuste puhul järgmiste funktsioonidega ruume nagu avatud ruum, köök, ruum mängudeks, WC, kontoriruum, piljardiruum, käsitöö- ja kunstiruum, koolitusruum , arvutiruum, pesuruumid, heli- ja muusikaruum, nõustamisruum. Veidi vähem nimetati laste mängutuba, vaikne tuba, jõusaal, spordisaal, peeglisaal, saun, lava, majutusruum, videosalvestusruum, robootikaruum, siseskatepark, fotostuudio, tehnikaspordiruum. 

Ühel osal noortekeskustest avatud ruum puudub, mis võib takistada noorsootöötajal luua vahetuid kontakte ja arendada vestlust, õppida noori tundma, kuulda noorte arvamust ning noorte seisukohast olulisi päevakajalisi probleeme, suunata viimaste lahendustele ning toetada noorte algatusi lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Suur osa noortekeskusi kasutavad ühte ruumi teadlikult mitmel eesmärgil. Ainult ühe funktsiooni tarbeks on nimetatud kõige enam järgmisi ruume:  avatud ruum, köök, kontoriruum ja ruum mängudeks. Kõige enam kasutatakse mõnda teist ruumi oma eesmärgi täitmiseks arvutite, mängude, koolituste, käsitöö ja kunsti puhul. Kui suuremas osas noortekeskustes on olemas avatud ruum, köök, ruum mängudeks ja kontoriruum, tuntakse kõige enam puudust vaiksest toast, heli- ja muusikaruumist, nõustamisruumist, pesuruumist, käsitöö-ja kunstiruumist, lavast, piljardiruumist, tehnikaspordiruumist, robootikaruumist ja fotostuudiost. Vastanud noortekeskustest omab õueala 56%, suurem osa noortekeskustest kasutab lisaks oma võimalustele kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. Kõige enam nimetasid noortekeskused järgmisi noortekeskuste juurde kuuluvaid õuela vorme- muruplats, terrass, korvpalliplats, skatepark, mänguväljak, välijõusaal/virgestusala. Kokku nimetati õuealaga seotult 46 funkstiooni. Kõige enam tuntakse puudust discgolfi ja seiklusrajast ning erinevast välisinventarist (välimööbel, spordi- ja matkatarbed). Noortekeskuste kogukondlikku teadlikku lähenemist näitab see, et noortekeskused kasutavad noorte toetamisel aktiivselt kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kohalikele omavalitsustele on noortekeskuse olemasolu piirkonnas oluline. Noortekeskused tõid välja, et suurem vajadus on tekkinud nõustamise ja vaikse ruumi järele, mis annab mõista, et noortekeskused tegelevad aina enam noortega individuaalselt. Analüüs näitas ka, et keskuste poolt pakutavad tasuta võimalused noortele sõltuvad suuresti piirkonna võimalustest (ressurssidest) ja koostööst erinevate osapooltega sh kogukonna üldistest välitegevuste võimalustest. Tegevuste mitmekesine valik aga näitab noorte huvi noortekeskustes toimuva vastu sh erinevate aktiivtegevuste järele. See annab teadmise, et taristu üldine ja tegevusvahendite pidev ning nende arendamine noortekeskustes peaks olema üks omavalitsuste prioriteete.