Võrgustikutöö noorte ümber

Merlis Pajustik

Umbes aasta aega tagasi olime Tallinnas Eesti ANK üldkogu, kus arutlesime liikmetega noortekeskuste tuleviku üle ja unistasime sellest, mis noortekeskuses võiks olemas olla. Meie lauas üheks sooviks oli see, et noortekeskuse noorsootöötaja iganädalane planeeritud tegevus oleks võrgustikutöö tegemine. Mida see aga noortekeskuse kontekstis tegelikult tähendab? Googlesse "võrgustikutöö" sõna sisse kirjutades tuleb väga palju huvitavaid lugemismaterjale. Reeglina on need huvitavad lugemismaterjalid keskendunud probleemide lahendamisele või juhtumitööle. Võrgustikutööd võib kasutada veel info edastamiseks, ennetustegevuste tegemiseks, muudatuste ellu kutsumiseks ehk lobby tegemiseks või siis arendustegevuse tegemiseks. 

Oluline on mõista, et iga inimene on ümbritsetud erinevate võrgustikega, kellega ta kokku puutub ning kes teda ümbritsevad. OK Arenduskeskuse, "Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas" 2015 a väljaandes on välja toodud, et Inimeste ümber on esmane võrgustik, kuhu kuuluvad lähedases kontaktis olevad inimesed: perekond, naabrid, sugulased, sõbrad, lähedasemad kolleegid, kellega suheldakse igapäevaselt ja kes vajadusel tulevad appi. Teisene ehk ametlik võrgustik, mis koosneb erinevatest professionaalidest, kelle osakaal võib lähivõrgustiku tagasitõmbumisel järjest suureneda. See võrgustik luuakse konkreetsete probleemide analüüsimiseks ja neile lahenduste leidmiseks.

U. Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria (Võrgustikutöö hoolivas kogukonnas, OK Arenduskeskuse väljaanne, 2015)

Avatud noorsootöös ja noorsootöös üldse on meie eesmärk luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena ja luua tema ümber arendav keskkond. 

Noorsootöö õpikus (lk 186, Noorsootöö õpik, 2014) on Heidi Paabort kirjutanud, et noortekeskuse roll võrgustikutöös lähtub kolmest peamisest alasuunast:

• Esmalt selgitab noortekeskuse töötaja noorte eelistused ja vajadused, mille alusel saab professionaalne töötaja pakkuda võimalusi huvialadega süvitsi tegelda või aidata leida lahendusi noore isiklikku elu puudutavates küsimustes. Noorsootöötaja roll on siin märgata peale noore elus olevate takistuste ka tema potentsiaali.

• Teiseks on noortekeskus pidevas infovahetuses muude noortega tegelevate asutuste (huvikoolid, haridus- ja kultuuriasutused jt) ja organisatsioonidega (sh noorteühingud, seltsid, seltsingud jt) noorte heaolu puudutavates küsimustes.

• Kolmandaks jälgib noortekeskus noorte heaolu ja aitab lahendada noorte konfliktsituatsioone. Noort puudutava ohu või konfliktsituatsiooni korral kaasab noortekeskuse personal teisi võrgustikupartnereid, sekkub või teavitab vastavate ametkondade spetsialiste ja lapsevanemaid. Noortekeskus selgitab sealjuures noore isikliku vastutuse osatähtsust

Arvan, et ükski mudel või teooria ei ütle meile, kuidas täpselt me peame noortekeskuses noorsootööd tegema ja koos noorega tema soove ja vajadusi lahendama. Mudelid ja teooria annavad meile lähtekoha, millest alustada olukorra lahendamist. Võrgustik aitab näha antud olukorda erinevate vaatenurkade alt ning anda mõtteid, kuidas olukorda lahendada. Arvestada tuleb, et iga noor on täiesti erinev indiviid, kes kuulub küll mõnda kindlasse subgruppi (tõukeratturid, rulatajad, jõusaalis käiad, aktivistid,xboxi mängijad jne), kuid iga noorega tuleb eraldi suhelda ja saada aru, mida tema täpselt soovib oma elus teha ja saavutada. Tuleb aru saada, mis on tema mured ja rõõmud ning küsida, kas ta soovib koos noorsootöötajaga oma elu väljakutseid lahendada. Võrgustik aitab noorsootöötaja ja noore jaoks mingeid väljakutseid lihtsamalt ja kiiremini lahendada.

Jagan siin all mõnda võrgustiku mõtet, mida võib-olla teised saavad ka kasutada:

Võru valla noorsootöötajate võrgustik 

Kõige lähem võrgustik on meid ümbritsevad noorsootöötajad, kellega saab igapäevaselt arutleda enda tööd ja lähituleviku tegevusi. Tihtipeale toimuvad meie vestlused küll läbi messengeri või telefoni, kuid üks kord kuus vähemalt saame pikemalt kokku. Varasemalt väiksemate valdade puhul olid noorsootöötajad tavaliselt üksi, kuid tänu valdade liitumisele teevad sama valla noorsootöötajad oluliselt rohkem koostööd. Tihtipeale tehakse ühistegevusi ning vahel kirjutatakse ka ühiseid projekte. Arvan, et see aitab ühe valla noortel rohkem uusi noori näha ja kogeda, mis mujal toimub. Samuti aitab see erineval tasemel noorsootöötajatel kasvada, sest uued tulijad näevad, mis teised teevad. Arvan, et oluline ongi luua regulaarseid kokkusaamisi ning oluline ongi võimalikult palju ühistegevusi teha. 

Kooli õpetajad ja tugispetsialistid

Mina käin söömas noortekeskuse kõrval asuvas koolis. Söömise ajastan nii, et samal ajal söövad ka mõned õpetajad, kooli juhtkonnast inimesed või kooli tugipersonal. See on hea võimalus kuni 30 minuti jooksul aru saada, mis koolis on toimumas ning jagada üksteisega oma mõtteid. See loob suhte, mis aitab hiljem tekkinud probleeme ühiselt lahendada. Peale lõunatamise jagame me kooliga ka mõnda ühist ressurssi (näiteks 9 kohaline kooli buss) ning proovime ühiselt probleeme lahendada. See võrgustik aitab aru saada, kuidas kindlatel noortel koolis läheb ning kuidas me saame ühiselt noortega tegeleda ja mis tegevusi ühiselt korraldada. 

Vastseliina piirkonna lapsevanemad

Iga noortekeskuse suur väärtus on see, kui on olemas lapsevanemad, kes on nõus appi tulema nii noortekeskusesse või mõnele üritusele. Tihti peale ongi noorsootöös inimressursist puudu. Lapsevanemad on ka need, keda saab kutsuda rääkima ning tegevusi läbi viima. Võib juhtuda, et nendest kasvavad välja noortekeskuse pidevad abilised, kas või huvitegevuse juhendajate näol. Tihti peale on lapsevanemad just need, kes aitavad näha olukordi teise pilgu pealt ning annavad oma tegevustele täiesti uue pilgu. 

KOV-i spetsialistid

Igas omavalitsuses on spetsialistid, kes on tööle palgatud vallakodanike ja allasutuste abistamiseks. Oluline küsimus on, et kui palju me julgeme neid kasutada. Meie oma noortekeskuse tegevuse puhul kasutame neid spetsialiste päris palju ära ning nad on meile väga palju abiks. Avalike suhete spetsialist teavitustöö tegemiseks ning pildis olemiseks, personalispetsialist dokumentide ja personali küsimustes, ehitusspetsialist ehitustegevuse planeerimisel varjualuse, välijõusaali või mõne muu ehitusobjekti puhul, majandus ja keskkonnaspetsialist malevate korraldamisel. Oluline on nende spetsialistide puhul neile pidevalt rõõmsalt ja positiivselt pinda käia. 

Võrumaa noorsootöötajate nõukoda

Võrumaal on üks tore noorsootöötajate moodustis. Võrumaa arenduskeskuse juurde on loodud noorsootöötajate nõukoda, kes üks kord kuus kokku tuleb ning maakondlikult asju arutab. See on tore seltskond, kellega saab jagada, mis on noorsootöös toimumas, kuidas keegi toimetab ning ühiselt osaleda väljasõitudel, koolitustel ning korraldada maakondlike üritusi. Noorsootöötajate nõukoda loob kontakti noorsootöötajate vahel ning hiljem on oluliselt lihtsam koostööd teha. 

Huvitegevuse võrgustik

Võru vallas Vastseliina piirkonnas on huviringi juhendajad mitmeid korda kokku toodud ning isegi on neile kahel korral koolitust korraldatud. Tegu on inimestega, kes pakuvad huvitegevust noortele. Ühiselt on aru saadud, et tegeletakse noortega ning parema teenuse pakkumiseks peavad juhendajad paremad olema ning info peab olema kättesaadav. Võrgustikule on loodud erinevaid veebikeskkondi oma info jagamiseks ja koostöö paremaks muutmiseks. Enne kooli korraldati ka ühine huvitegevuse päev info kättesaadavamaks muutimiseks. 

Kohalikud ettevõtjad

Iga tegevuse puhul on vaja abikäsi ning mõnikord asju kingituseks. Vastseliinas on tekkinud ettevõtjate võrgustik, kelle poole noortekeskus saab pöörduda, kui on vaja mingit olukorda lahendada. Mõned ettevõtjad aitavad transpordiga, mõni annab tööriistu, mõni annab ürituste jaoks meeneid ja auhindu. Ettevõtjad on tavaliselt ka need, keda on hea noortele rääkima kutsuda. 

Maakondlikud spetsialistid

Väga oluline on igal noortekeskusel läbi mõelda, kuidas maakonnas tegutsevad organisatsioonid, kes tegelevad noortega, on kaasatud noorsootöö tegemisse. Tänu sellele on oluline koostööd teha piirkonna politseiga, noorsoopolitseiga, töötukassa ja rajaleidja spetsialistidega, maakondliku arenduskeskuse inimestega, maakondliku spordiliidu inimesega jne. Arvan, et kõikide nende spetsialistide kaasamise puhul on võimalikult varakult oma või noore mõttega nende juurde minna ja rääkida, mis on mõttes. Tihti peale on neil endal juba väga palju edasiarendusi, kuidas mõtetega edasi liikuda ning üsna tihti on neil juba mõne programmi poolt tegevuste jaoks rahastus ka olemas. 

Eesti ANK liikmed

Keskmine noortekeskus teiste liikmesnoortekeskustega väga kokku ei puutu, kuid siiski on teistest noortekeskustest meile väga palju abi olnud. Eelkõige oleme me teinud teiste liikmetega ühisprojekte, jaganud mõtteid, mida teises piirkonnas on tehtud ning kas või kasutatud teise piirkonna noortekeskust ööbimiseks. Ma arvan, et väga oluline on ühisüritustel, koolitustel, üldkogudel võimalikult palju teise piirkonna noortekeskustega suhelda ja lihtsalt küsida, et kuidas neil läheb. 

Riiklikud organisatsioonid

Arvan, et ise riiklikul tasemel toimetades on oluliselt lihtsam üleriigiliste organisatsioonide inimestega suhelda. Paljud inimesed valdkonnas on samad ning tihti peale on juba varasemalt juba kokkupuude olemas. Tänu sellele on üsna lihtne inimestele helistada või kirjutada ja jagada oma mõtteid ning küsida abi. Oluline on aru saada, et inimesed tahavad aidata ning tihtipeale on eesmärk ühine. Luua võimalikult palju võimalusi noorte jaoks.

Kindlasti on siin võrgustike, keda ma ei ole siin ära maininud, kuid kes aitavad noortekeskuse noorsootöötajal oma tööd oluliselt paremini teha. Kõikide nende võrgustike puhul on oluline mõelda. Miks ma nendega koostööd teen? Mis kasu annavad võrgustiku liikmed minu tegevusele ja noorte vajaduste lahendamisele? Kuidas peaks koostöö välja nägema? Kas saan luua mingil moel regulaarsust kohtumistes, et need ei oleks lihtsalt suvalised kohtumised? Mis on kõige parim keskkond, suhtluskanal nendega suhtlemiseks? Mis kasu loob noortekeskus võrgustikule? Võrgustik on alati mitmepoolne koostöövorm. Seal peab kõigi liikmete jaoks olema kasu sees ning see peab olema planeeritud ning regulaarne. Lihtsalt võrgustiku kohtumine kohtumise pärast ei ole mõistlik.