Millised on ja kellele kuuluvad Eesti noortele suunatud noortekeskused?

Heidi Paabort

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus kaardistas kevadel Eesti noortekeskusi, et analüüsida noortekeskuste võrgustiku hetkeolukorda, väljakutseid ja unistusi. Nii tekkisid teadmised, millised eelkõige taristuga seotud võimalused on Eesti noortel osalemaks noortekeskuste tegevustes. 

Kaardistus tõi välja, et noortel on üle-eestiliselt hea ligipääs noortekeskustesse sest need on olemas igas kohalikus omavalitsustes. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 on seadnud eesmärgiks vähendada noorte tõrjutuse taset neile kodulähedaste teenuste pakkumise kaudu ning sihttasemeks on tagada vähemalt üks noortekeskus iga 1000 noore kohta. 2019. aastal oli Eestis 281 noortekeskust. Kõige enam on noortekeskusi Harju (50), Tartu (35), Lääne-Viru (27) ja Pärnu (23) maakondades ning kõige vähem Hiiu (6), Saare (10), Lääne (11) ja Põlva (11) maakondades. Kuigi arvuliselt asub rohkem noortekeskusi suuremates maakondades, on noorte suhtarvu alusel kõige tihedam noortekeskuste võrk väiksemates maakondades. 1000 noore kohta on kõige rohkem noortekeskusi Hiiu (3,34), Lääne (2,76), Järva (2,60), Võru (2,56) ja Jõgeva (2,51) maakondades ning kõige vähem Harju (0,39), Ida-Viru (0,76) ja Tartu (0,99) maakondades. Noortekeskuste tegevuste kättesaadavust ilmestab hästi keskuste paiknemine noorte elukohti arvestades. Kõige lähemal noortekeskustele elavad järgmised Loksa, Sillamäe, Rakvere, Võru, Keila, Tallinna, Narva ja Viljandi noored. Neil noortel oli võimalus käia noortekeskuses, mis asub keskmiselt vähem kui kahe kilomeetri kaugusel nende kodust. Kättesaadavus on madalaim ehk lähim noortekeskus jääb rohkem kui kümne kilomeetri kaugusele Mustvee, Häädemeeste, Lääneranna, Narva-Jõesuu ja Alutaguse noorte elukohtadest. Maakonniti on aga noortekeskusesse kõige lihtsam pääseda Põhja-Eesti noortel, kelle elukoha ja lähima noortekeskuse vahele jäi keskmiselt kolm kilomeetrit.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele § 6 Lg 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas noorsootööd ja avatud noorsootöö on kohalikes omavalitsustes korraldatud üldjuhul läbi noortekeskuste, mis võivad juriidilises vormis üksteisest erineda vastavalt kohaliku omavalitsuse tegevuspõhimõtetele, prioriteetidele ja võimalustele. Noortekeskuste struktuur enamustel juhtudel on kaardistuse alusel sarnane, KOV on loonud noorsootöö teenuse pakkumiseks KOV hallatava asutuse, millele lisanduvad omakorda selle asutuse stuktuuriüksused. 19% vastanutest tegutseb mõne teise KOV hallatava asutuse struktuurüksusena, nt rahvamaja, huvikeskus vms. Mittetulundusühingutena tegutseb 13% vastanutest. Kuid esineb ka erinevaid üksikuid teisi lahendusi, nt KOV hallatav sihtasutus, eraõiguslik sihtasutus ja nende struktuuriüksused, KOV enda struktuuriüksus. Kõige enam erinevaid tegutsemisvorme on Harjumaal. Lääne-Virumaa ja Tartumaa eristuvad sellega, et suurem osa noortekeskusi tegutseb mitte hallatava asutuse, vaid otse KOV struktuuriüksusena. Enamus MTÜna tegutsevad noortekeskused tõid välja, et neile on avatud noorsootöö teenus delegeeritud. Mõned noortekeskused on välja toonud, et teenus ei ole delegeeritud, kuid otsitakse ise lisaressursse. Delegeerimise puhul saab välja tuua, et esineb nt hankeprotsessi tulemusena pikaajalisi koostöölepinguid, KOV-i iga-aastast sihtotstarbelist toetust KOV eelarvest või siis taotlemist tegevustoetuseks vastavalt KOVis kehtivale MTÜ-de toetamise korrale. Kokkuvõtvalt saabki välja tuua, et enamuses (83%) pakuvad kohalikud omavalitsused noorsootöö teenust läbi kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ja nende struktuuriüksuste. Avatud noorsootöö teenus on enamustele MTÜdele KOVi poolt delegeeritud.

Joonis 1. Noortekeskuste ruumide kasutamine juriidilise aluse lõikes (%)

Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et kvaliteetse teenuse tagamiseks noortekeskuses peavad olema kaasaegsed tegevusvõimalused ja -keskkond. Nii kaardistasime teadlikult olemasolevaid erisusi ja sarnasusi noortekeskustes. Kaardistus tõi välja, et noortekeskused ruumilise asukohana jaotuvad Eestis peamiselt kolmeks - omaette hoones, teiste asutustega samas hoones aga kas eraldi või ühise  sissepääsuga. 

Vastanud noortekeskuste alusel on Eesti kõige väiksem avatud noorsootöö teenust pakkuv tuba/keskus 15 m2, kõige suurem aga 4300. Kuni 100 m2 on 40% ja 200 m2 20% noortekeskustest. Suurem osa ehk 79% noortekeskusi toimetab noortekeskuses, milles on ruumi kuni 300 m2. Noortekeskuste Hea Tava toob välja, et noore kohta tuleks noortekeskuses arvestada 4 ruutmeetrit. 40% noortekeskusi on toonud välja, et neil on tegevuseks kasutada kuni 100 m2 pinda. Võttes aluseks, et soovitatav on 4 m2 pinda noore kohta, ei pruugi need noortekeskused vastata noorte vajadustele. Lisaks ruutmeetritele on oluline erinevate ruumide olemasolu, et tagada samaaegselt erinevate huvidega noortele erinevaid tegevusi. 

Noortekeskustes olevate ruumide arv varieerub ühest mitmekümneni. Märkimisväärne on see, et 10% noortekeskustest on kasutada vaid üks ruum. Kaks ruumi on 14%, kolm ruumi 20%, 4 ruumi 10% ja 5 ruumi 15% noortekeskustest. Alates 6 ruumist protsent väheneb. Keskmine ruumide arv vastanud noortekeskuste kohta on 4,64. Noortekeskustest tõid välja, et kõige olulisemad on neile neli tegevusruumi: köök, avatud ruum, ruum erinevateks tegevusteks/mängudeks ja kontoriruum. Noortekeskustele võimalikke investeeringuvõimalusi luues tuleb seega arvestada noortekeskuste vajadusega eelpool nimetatud ruumide loomiseks või arendamiseks. Samuti jälgida vastavalt prognoositavale osaluste arvule võimalike ruutmeetrite arvu. 

Uurides noortekeskuse viimase hoone või ruumide ehitustegevuse või remondi ja selle finantseerimise kohta, on näha, et võimalused on olnud erinevad. Kuigi noortekeskuste vajadused on suuremad kui hetkel olevad võimalused, on siiski 57% küsitlusele vastanud noortekeskustest perioodil 2015-2020 saanud tuge, et oma hoonet/ruume kas värskendada või süsteeme välja vahetada.  Kõige enam on remonditud sel perioodil Harjumaa noortekeskusi (19%), järgnevad Lääne-Viru (11%), Pärnumaa (10%) ja Võrumaa (10%) noortekeskused. Kui vaadata noortekeskusi, kelle viimane remont jäi noortekeskuste loomise algusaega, on seal esindatud suuremas osas Jõgevamaa ja Tartumaa noortekeskused. Hetkel vajab 16% noortekeskusi kapitaalremonti ja 32% noortekeskusi on välja toonud, et teenuse kvaliteedi tõstmiseks on hoones vaja parandada ligipääsetavust (nt kaldtee jmt), 32% soovib muuta hoone keskkonnasõbralikumaks, 58% vajab tuge mööbli ja 54% tehnika uuendamisel. Lisarahastuse puhul kasutaks 52% noortekeskustest raha sanitaarremondiks ja 16% teeks kapitaalremonti. Kuna kaardistamine toimus kevadel toimunud eriolukorra ajal, tõid mitmed noortekeskused välja, et see on noortekeskuste ruumide korrastamisele positiivselt mõjunud. 22 (15%) noortekeskust tõid välja, et seda perioodi kasutati ära noortekeskuse ruumide osaliseks uuendamiseks.

Joonis 2. Noortekeskuste remondi vajadus valikute lõikes (%)

 

Kokkuvõtvalt Eesti noortekeskused on eriilmelised, aga saavad toimetada vastavalt riigi ja KOVi poolt pakutavatele ressursilistele võimalustele. Noortekeskused väärtustavad keskkonnasõbralikke lahendusi ning soovivad arendada infrastruktuure, et ligipääsetavus erinevatele sihtgruppidele oleks tagatud. Võttes aluseks noorte ja noorsootöö tugevat seost keskkonnasäästlike hoiakutega tuleks siduda noortekeskuste arendamine ning võimalikud infrastruktuuri toetusmeetmed.

Lisaks taristu võimalustele, oli oluline kaardistada, milliseid tegevusi on nendes ruumides võimalik pakkuda ning millised on noorte tegelikud ootused ja vajadused noorsootöötajate arvates. Üldises plaanis näitab see ka noortekeskuste trende, millised tegevused on noortekeskustes rohkem keskmes. Kaardistus näitas, et noortekeskused on üle Eesti ka selles osas väga erinevate võimaluste- ja vajadustega. Kokku toodi noortekeskuste poolt välja 38 erineva funktsiooniga ruumi nimetust, mis on kasutusel kas eraldi ruumina või kasutatakse eesmärgi täitmiseks teist ruumi noortekeskuse alal. Nimetatud ruumid võimaldavad noortele pakkuda eriilmelisi (kindla funktsiooniga) tegevusi. Kõige rohkem nimetati noortekeskuste puhul järgmiste funktsioonidega ruume nagu avatud ruum, köök, ruum mängudeks, WC, kontoriruum, piljardiruum, käsitöö- ja kunstiruum, koolitusruum , arvutiruum, pesuruumid, heli- ja muusikaruum, nõustamisruum. Veidi vähem nimetati laste mängutuba, vaikne tuba, jõusaal, spordisaal, peeglisaal, saun, lava, majutusruum, videosalvestusruum, robootikaruum, siseskatepark, fotostuudio, tehnikaspordiruum. 

Ühel osal noortekeskustest avatud ruum puudub, mis võib takistada noorsootöötajal luua vahetuid kontakte ja arendada vestlust, õppida noori tundma, kuulda noorte arvamust ning noorte seisukohast olulisi päevakajalisi probleeme, suunata viimaste lahendustele ning toetada noorte algatusi lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Suur osa noortekeskusi kasutavad ühte ruumi teadlikult mitmel eesmärgil. Ainult ühe funktsiooni tarbeks on nimetatud kõige enam järgmisi ruume:  avatud ruum, köök, kontoriruum ja ruum mängudeks. Kõige enam kasutatakse mõnda teist ruumi oma eesmärgi täitmiseks arvutite, mängude, koolituste, käsitöö ja kunsti puhul. Kui suuremas osas noortekeskustes on olemas avatud ruum, köök, ruum mängudeks ja kontoriruum, tuntakse kõige enam puudust vaiksest toast, heli- ja muusikaruumist, nõustamisruumist, pesuruumist, käsitöö-ja kunstiruumist, lavast, piljardiruumist, tehnikaspordiruumist, robootikaruumist ja fotostuudiost. Vastanud noortekeskustest omab õueala 56%, suurem osa noortekeskustest kasutab lisaks oma võimalustele kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. Kõige enam nimetasid noortekeskused järgmisi noortekeskuste juurde kuuluvaid õuela vorme- muruplats, terrass, korvpalliplats, skatepark, mänguväljak, välijõusaal/virgestusala. Kokku nimetati õuealaga seotult 46 funkstiooni. Kõige enam tuntakse puudust discgolfi ja seiklusrajast ning erinevast välisinventarist (välimööbel, spordi- ja matkatarbed). Noortekeskuste kogukondlikku teadlikku lähenemist näitab see, et noortekeskused kasutavad noorte toetamisel aktiivselt kogukonnas olevaid tasuta võimalusi. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kohalikele omavalitsustele on noortekeskuse olemasolu piirkonnas oluline. Noortekeskused tõid välja, et suurem vajadus on tekkinud nõustamise ja vaikse ruumi järele, mis annab mõista, et noortekeskused tegelevad aina enam noortega individuaalselt. Analüüs näitas ka, et keskuste poolt pakutavad tasuta võimalused noortele sõltuvad suuresti piirkonna võimalustest (ressurssidest) ja koostööst erinevate osapooltega sh kogukonna üldistest välitegevuste võimalustest. Tegevuste mitmekesine valik aga näitab noorte huvi noortekeskustes toimuva vastu sh erinevate aktiivtegevuste järele. See annab teadmise, et taristu üldine ja tegevusvahendite pidev ning nende arendamine noortekeskustes peaks olema üks omavalitsuste prioriteete.