Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - võluamet ja vastutus

Ma olen Ene. Olen 35aastane, sellest 23 aastat olnud noorsootöös VÄGA aktiivne. Alguses õpilasena korraldades, osaledes, siis huvijuhi tudengina õppides ja osaledes, seejärel huvijuhina juhendades ja viimased 6 aastat ka noorsootöömaastiku arendajana. Miks? Huvitav on, sellepärast.

Noorsootöö on „petuvärk“. 

Olles laps noor (seaduse silmis), oli lihtsalt *fun* sebida ja sahkerdada ja esineda ja korraldada. Ka kultuuriakadeemia ajal ei mõistnud ma seda, et õpin võluametit. Alles aastaid tööl olnuna hakkasin tajuma enda vastutust ja mõju. Vastutust noorte ees. Vastutust kolleegide ees. Vastutust kogukonna ees. Vastutust tuleviku ees. See, kuidas mina noortesse suhtun, kuidas ma ise käitun, mida ma räägin, kuidas ma räägin - see kõik peegeldub silmapilkselt. Viimasel paaril aastal on lisandunud veel kaks vastutusala: vastutus iseenda ja pere ees. Kuidas kõigega toime tulla, ma veel täpselt ei tea. Eriti selle viimasega.

Milline on minu töö? Mida ma teen? Mul on Facebookis album “Mida tööle selga panna?“. Olen seal nõia, kuninganna ja hundi kostüümis, ballikleidis, „tavariietes“ ja dressides. Ühel pildil olen ruuporiga ja teisel võtan veenist verd (mulaažilt, loomulikult), kolmandal istun helkuripuu all ja neljandal olen aknalauale roninud ning langen õpilaste kätele. 

Proovisin ühte tööpäeva kirja panna. See algas nii:

äratuskell - 6.23

voodist välja - 6.40

jõudsin autoni, aknad jääs - 7.37

jõudsin lasteaiast autosse – 8.02

jõudsin kabinetti - 8.08

jõudsin kirjakasti, hakkasin meilidele vastama, infot edastama – 8.12

hakkasin kolleegidele nädala infokirja tegema – 8.36

algas vahetund, esimene koosolek õpilastega - 8.42

algas tund, jätkasin infokirja - 8.57

hakkasin infoekraani vormistama - 9.24

Pärast seda ei vaadanud enam kella… ja nii iga päev. 

Hommikud algavad info saamise ja edastamisega, sellele järgnevad koosolekud vahetundides (õpilasesindus, sündmuste korraldajad) ja väljaspool kooli kolleegidega valla ja maakonna tasandil; jutud õpilaste ja kolleegidega - igal sammul kohtan kedagi, kes vajab mind või keda vajan mina. Kasvõi lobajutu ajamiseks. Paralleelselt uue info edastamine Facebookis ja kirjalistides (info - kõik, mis ma leian, et puudutab meie õpilasi või kolleege). Minu märkmikus ja peas on iga päeva teekond olemas, vahepeatused ja lõpp-punkt. Mõnikord ma läbin need peatused, mõnikord jõuan kavandatud sihtkohta, aga see tee ei ole kunagi nii sirge, kui lootsin. On päevi, mil kirun maapõhja *kõik *noored ja kolleegid, aga siis tuleb keegi ja ütleb, et „ma aitan; ma tegin selle ära“... ja siis olen ma veendunud, et mul on maailma parimad noored ja maailma parimad kolleegid.

Õhtuks olen väsinud. Ausalt öeldes ei ole ma suutnud leida sobivat viisi, kuidas vastutada iseenda ja oma pere ees. Eriti seda viimast. Mind ei rahulda kolleegide jutud „me kõik oleme lapsi kasvatanud/nad on üsna ise kasvanud“.

*Näiteks ühe kolleegi lugu. Ta oli õpilastega maakonna laulu-tantsupeol. Luges kõik pead üle ja kui oli peaaegu koju jõutud, helises telefon: ta oli oma isikliku (lasteaia)lapse maha unustanud.

* Minu ja kolleegide lugu. Meie lapsed on pahatihti (eriti pühade eel) lasteaias esimesed ja viimased. Mina ei taha nii. Ja ma ei pea nii. Ühel heal päeval ma leian sellele kõiki rahuldava lahenduse. Muudmoodi ju ei saa. Ei tohi.

Ene Hunt

tütar 1981-

elukaaslane 2007-

ema 2008-

Türi Majandusgümnaasiumi huvijuht 2004-2011

Türi Ühisgümnaasiumi huvijuht 2011-

Eesti Huvijuhtide juhatuse liige 2011-2015

Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige 2015-

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.