Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - noorsootöö spetsialisti laupäevane tööpäev vaba aja veetmise laadal

Субботний рабочий день на ярмарке досуга

Наверное, многие думают, что сотрудники департаментов работают только по рабочим дням, но это не так, некоторые мероприятия проводим и на выходных, о котором далее и пойдет речь.

Ярмарку досуга «No Vaata» мы с коллегой проводим вдвоем и начинаем готовиться уже за полгода до самого мероприятия. В последние несколько лет она проходит в последнюю субботу августа. В 2016 году ярмарка состоялась в торговом центре Кристийне, 27 августа с 12 до 17 часов, в которой приняли участие около 50-ти школ и клубов по интересам, спортивных секций и молодёжных организаций. Хотя само мероприятие и стартовало в 12 часов, я пришла с утра, чтобы сделать последние приготовления. Основная подготовка была за день до мероприятия, в пятницу вечером. 

И вот наступила суббота, к 11.30 стали подходить участники ярмарки и я помогала им сориентироваться и найти свой бокс (у каждой организации был свой бокс, а некоторые организации проводили мастер-класс в специально отведенном месте (на эст. яз - meisterdamisala). В остальное время и до самого окончания ярмарки моя основная обязанность была заниматься сцены и помогать выступающим во время выйти на сцену, кому то напомнить, что их выступление следующее и попросить их через несколько минут подойти к сцене, кому-то помочь прикрепить микрофон, если были какие-то изменения в программе, то сообщала ведущему. В тот день на сцене выступили более 25 танцевально-музыкальных и спортивных школ и студий по интересам. 

В 17 часов участники ярмарки стали собираться, мой день закончился немного позже. Суббота прошла удачно, и мне очень понравилось заниматься организацией подобного мероприятия. 

До следующей ярмарки осталось меньше года, а планировать ее начнем уже в феврале 2017.

Елена Шкенёва

Специалист Таллиннского департамента по делам молодёжи и спорта.

Foto: Harry Tiits

Paljud arvavad, et ametnikud töötavad vaid argipäevadel, kuid tegelikult pole see tõsi. Mõnikord võib juhtuda nii, et nemad töötavad ka nädalavahetusel. 

Vaba aja veetmise laata nimega „No Vaata” korraldasime kahekesi koos kolleegiga ja hakkasime selleks ürituseks ette valmistuma pool aastat varem. Viimastel aastatel toimub see laat augustikuu viimasel nädalavahetusel. 2016. aastal toimus laat Kristiine kaubanduskeskuses 27. augustil kell 12-17 ja sellest võtsid osa umbes 50 kooli, huviringi, spordiklubi ja noorteühendust. Vaatamata sellele, et „No Vaata” üritus algas kell 12.00, tulin tööle varahommikul, et teha viimaseid ettevalmistusi. Põhiettevalmistus toimus päev enne, reede õhtul.

Ja oligi käes laupäev. Kell 11.30 hakkasid saabuma laada osalejad ja mina aitasin neid orienteerumisel ruumides ning õige boksi leidmisel (igal asutusel oli oma boks  või mõned ühendused viisid läbi töötoad meisterdamisalal). Ülejäänud ajal oli mu ülesanne kordineerida etteasteid laval – saata esinajad õigel ajal lavale või juhendada, kuidas paremini mikrofoni kinnitada. Juhul kui toimusid muudatused programmis, siis teavitasin sellest päevajuhti. Sel päeval esines laval kokku rohkem kui 25 huvikooli.

Kell 17.00 laada osalejad hakkasid asju kokku panema, kuid minu tööpäev lõppes hiljem. Laupäevane üritus õnnestus ning mulle väga meeldis sellega tegutseda. Järgmise laadani on jäänud vähem kui aasta. Alustame ettevalmistustega juba 2017. aasta veebruaris.

Jelena Škenjova,

noorsootöö spetsialist

Tallinna Spordi-ja Noorsooamet

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - noorsootöötaja visualiseeritud päev

"Noorsootöötajana osalen muuhulgas ka mitmetel kohtumistel ja koolitustel, millest teen endale visuaalseid kokkuvõtteid ning jagan neid alati rõõmuga ka teiste osalistega. Pildikeel aitab mul endal asju paremini meelde jätta, seoseid luua ning nii saan tuua joonistamise hobi ka oma töösse, mis on veel omakorda suurepärane. Käesolev visuaalne protokoll on koostatud Tõrva Noortevolikoguga kohtumisest, kus arutleti mitmetel teemadel nagu valdade ühinemine Tõrva piirkonnas ja tulevane valla nimetus; noortepäevast Tõrvas ja koostöögruppide projektist; aiakontserdist ning projektist "Heliaju". "

Kertu Reva
Tõrva Avatud Noortekeskus

Noorsootöötaja

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - ministri tervitus noorsootöö nädala puhul

7.-13. novembril 2016 toimub noorsootöö nädal, mis sel korral kannab loosungit “Lugude kõla.”

Noorsootöö nädala eesmärk on tõmmata tähelepanu noorsootöö mitmekesisusele, väärtusele ja mõjule läbi edulugude; suurendada avalikkuse teadlikkust noorsootööst ja noorsootöötaja ametist ning tähistada Eesti ANK kui riikliku avatud noortekeskuste katusorganisatsiooni 15 sünnipäeva.

Nädala jooksul postitame ja jagame erinevaid noorsootöö kogemuslugusid, mis kirjeldavad noorsootöö valdkonna tegijate tööd. 

Nädala puhul tervitab haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Vaata videotervitust SIIT.

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Huviringid noortelt noortele: Elva Rulakool

Kevadel 2016. jagas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus stipendiumikonkursi "Huviringid noortelt noortele" raames välja 10 stipendiumi väärtusega 500€ noorte endi poolt algatatud huviringide ellu viimiseks. Stipendiumikonkursi eesmärk oli avada noorte ideedel põhinevaid ja nende juhendatavaid huviringe noortekeskustes kõikjal Eestis. Üks konkursi kümnest võitjast oli Romario Siimer, kelle juhendamisel toimus ajaperioodil 13.05- 6.08.2016 Rulakool Elva noortekeskuses. Romario annab ülevaate toimunust.

Elva rulakooli idee sai alguse sellest, et märkasin palju erinevaid noori, kes veetsid aega rulapargis. Tundus, et noored vajaksid natukene suunamist. Nii mõtlesingi Elvasse rajada rulakooli. Olen ise puutunud rulaga kokku alates viiendast eluaastast, kui mu suuremale vennale rula osteti. Ajapikku sain aru, et mida varem noor rulapisiku külge saab, seda paremini tal areneb tasakaal, kordinatsioon ning kindlasti oskus ka ennetada ohtu kriisiolukordades.

Esimeses rulakoolis osales 25 last vanuses 6-16. Osalejate seas oli ka pooltosin tüdrukut. Esimese asjana sai selgeks tehtud, et millest rula koosneb ning kuidas selle imevidina peal üldse püsti peaks seisma (kui üldse peaks, näiteks harjutasid noored põleve peal sõitmist, nagu vanasti kombeks oli). Kuna lapsi oli nii palju, siis tundus esimene trenn (1,5h) nagu kümnetunnine tööpäev, sest paljudel lastel puudus ohutunne, ning ma pidin iga hinna eest hoidma silma peal, et mõni vähe julgem nooruk kuskilt pea ees alla ei tõttaks. Paraku, kuid arusaadavalt, ei sobi kõikidele lastele sedasorti spordiala. Ajapikku langes ära noori ning tuli ka asemele uusi huvilisi. Kogu rulakooli jooksul märkisin üles umbes 60 erinevat nime ning nendest noortest kõik ei olnud Elvast pärit. Sellega seoses tekkis ka kõrvalvallas suurem huvi rulakooli vastu. Nimelt oli Rõngusse äsja rajatud uus rulapark, kus käisin ka avamisel enda oskuseid näitamas. Suvelõpus/sügise alguses viin ka seal läbi rulakooli. 

18.-19. juunil toimus Elvas üleriigiline rulavõistlus, mille peakorraldajaks olin mina. Ka Elva rulakooli noored osalesid nooremates vanusegruppides ning jätsid kõik kolm esimest kohta Elvasse. Muidugi oli tegu noortega, keda ma olen juhendanud juba 2 aastat ning kes ise on enne seda varasemalt rulaga sõitma hakkanud, kuid sellegi poolest on tegu väga märkimisväärse saavutusega. Need samad noored on toonud erinevaid poodimukohti ka teistel võistlustel, millest kõige märkimisiväärsem on toimunud Riias (Spring Kickoff 2016). Omalt poolt soovin neile jõudu ja jaksu ning annan ka edaspidi igal võimalusel neile erinevaid näpunäiteid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et tegu oli väga positiivse ettevõtmisega ning lastelt saadud energiast jätkus naeratust kogu päevaks. Kindlasti on plaanis ka koostööd teha Tartu rulakooliga, et luua treeningvõimalused suurematele huvilistele kogu talve vältel. Loodan, et suudan tulevikus sedasorti ettevõtmist jätkata, sest teadupoolest on nüüdsest rulasõitmine ka olümpial ning iial ei tea, kust kohast järgmine olümpiavõitja teekond alguse saada võib! 

Rulakoolis osalenud Märt-Kaarel Petseri (16a) ülevaade toimunust:

Elva rulakool on üks tore huviring, kus on koos kõikidest vanustest lapsed. Rulakoolist osavõtjad on sõbralikud ja abivalmid ning aitavad Elva Skateplazat korras hoida. Rulakoolis pole kunagi igav ning selle treener aitab rulakooli õpilasi trikkide suhtes suunata ja juhendada. Väga paljud lapsed on rulatama hakanud tänu Elva Rulakoolile.

Stipendiumifond suurusega 5000€ loodi Coop Eesti Keskühistu algatatud kampaaniana, mille raames paluti koostööpartneritel ja äriklientidel jõulukinkideks planeeritud summad annetada heategevuseks, toetamaks riskioludes kasvavaid lapsi.

Coaching noorsootöös – kiirtee eesmärgini

Kuidas motiveerida oma meeskonda? Mida teha selleks, et noored tunneksid suuremat seotust oma kodukoha ja kogukonnaga? Millist suhtlemistaktikat kasutada kohalike poliitikutega, et nad näeksid noorsootöö kasulikkust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele on võimalik leida tõhusalt vastuseid coachinguprotsessis.

„Olukord tundus algul ühe suure segapuntrana, aga lähen siit täna täiesti realistlike eesmärkide ja tehtava plaaniga,“ teatab noortekeskuses töötav kolleeg coachingusessiooni lõpus kergendustundega.

Töötan käesoleva aasta maikuust Eesti ANKis coachina ja minu ülesandeks on pakkuda tuge noortekeskuste juhtidele. Olen kogenud coachides juba rohkem kui kümnel korral kolleegide rõõmu ja rahulolu, sest neid kuulati ära, mõisteti ja, mis peamine – peetud vestlus andis võimaluse vaadata oma olukorrale uue nurga alt ning näha uusi võimalusi.

Naudin oma tööd väga, sest näen, kuidas juba üks coachingusessioon aitab lüüa vestluspartneril selja sirgu ja asuda õhinaga oma plaane teostama. Coaching võimaldab kiirendada lahendusteni jõudmise protsessi.

Kuna coaching on noorsootöömaastikul suhteliselt uus nähtus, siis olen, rääkides oma tööst, pidanud pühendama suurema osa ajast coachingu lahtiselgitamisele. Sel põhjusel otsustasin pühendada tänase postituse coachingu sisu avamisele. 

Mis on coaching ja kuidas see seostub noorsootööga?

Coaching on alguse saanud spordist. Umbes 20 aastat tagasi tegi Harvardi tenniseekspert Timothy Gallwey spordimaailma telgitaguseid raputanud avalduse. Ta teatas, et sportlase suurim vastane ei asu teisel pool võrku, vaid istub tema enda sees (’The Inner Game of Tennis’). Näiteks on hirm läbikukkumise ees või vähene usk sellesse, et olukord on edukalt lahendatav, inimese elus suuremaks takistusteks kui temast väljapoole jäävad asjaolud. 

Täpselt samalaadi takistusi kogevad igapäevast tööd tehes ka noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed. Asjad jäävad tegemata või olukorra lahendamist lükatakse edasi, sest kogemused ebaõnnestumistest on tugevad ja usk endasse või olukorra muutmise võimalikkusesse on löönud kõikuma. 

Gallwey arvates võib coach aidata kõrvaldada või vähendada sisemisi takistusi, mille tulemusena hakkavad avalduma inimese loomupärased võimed. Takistuste kõrvaldamist toetab uue vaatenurga avastamine. See on tõeline ahhaa-hetk, mis pakub mõlemale vestluse osapoolele suurt kergendust ja naudingut.

Vaatame nüüd lähemalt, milles coaching seisneb. 

Coachinguks peetakse professionaalset vestlust kahe osapoole vahel, kus vastava ettevalmistuse saanud coach esitab küsimusi ja peegeldab teisele osapoolele – coachee’le tagasi tema juttu ja käitumist. 

Tänu asjakohastele küsimustele ja kõrvalpilgule saab coachee teadlikumaks oma olukorrast, vajadustest, unistustest ja võimalustest. Coachi poolt loodud raamistik aitab võtta coacheel vastutust enda olukorra eest ja pöörata tähelepanu sellele, mida on võimalik muuta. Lõpptulemusena tõstab võimaluste ja isikliku vastutuse tajumine coachitava sisemist motivatsiooni. 

Täpselt sama protsess toimub ka noorsootöötajate coachingus – sisemisi takistusi ületatakse sisemise motivatsiooni tõstmisega.

Kuna coachingu püsivam mõju saab avalduda pikemas protsessis, on igati mõistlik, kui coachee ja coach kohtuvad rohkem kui korra. Ideaalseks võib pidada coachinguprotsessi, mis koosneb 5-6 sessioonist. Pikemale ajaperioodile jaotunud kohtumised võimaldavad coacheel uurida end ja oma tegemisi ning teadvustada oma tegevuse mõju ajas. Tulenevalt osapooltevahelisest kokkuleppest võib üks kohtumine kesta näiteks 1-2 tundi.

Kelle jaoks coaching on?

Tänaseks on coaching jõudnud tavainimesele lähemale kui varem. See on liikunud spordivaldkonnast ärimaailma ja jõudnud erinevates vormides inimeste igapäevaellu. Ikka selleks, et olla toeks professionaalses või isiklikus arengus. 

Coaching võib tuua tööalast kasu nii noorsootöö juhtidele kui ka spetsialistidele. See mõjutab lõpptulemusena ka organisatsiooni tulemuslikkust ja coacheeks oleva töötaja isiksuslikku arengut. Kuna coaching on kahe osapoole vabal tahtel põhinev protsess, eeldab see coacheelt piisavalt suurt soovi ja valmisolekut endaga tööd teha ning oma (töö)elu muuta.

Igal juhul pakub coaching pühendunule võimalust teadvustada selgemalt oma tegelikke vajadusi, väljakutseid, võimalusi ning kavandada plaane keeruliste olukordade lahendamiseks või üldise tulemuslikkuse suurendamiseks. Seda kõike teadlikult vastutust võttes ning sisemise motivatsiooni tõusu kogedes. 

Seega, kui tunned, et vajad (töö)ellu muutust, soovid liikuda (oma töös) eesmärkide ja lahenduste poole kiirteel, siis on coachi võtmiseks õige hetk.

Kust leida coachi?

Üldiselt on coachinguteenus kallis. Kui organisatsioon saab töötajale coachingut lubada, siis see on tõeline privileeg. Võid õigustatult küsida, miks eelistatakse mõnel juhul coachingut spontaansele iseavastamisele. Omal käel maailma avastamine ja muutuste kavandamine on ju samuti võimalik. Coachingut eelistatakse professionaalses, aga ka isikliku elu kontekstis siis, kui omapäi tegutsemine ei ole andnud seni rahuldavaid lahendusi ja/ või ajaressurss rahuldava tulemuseni jõudmiseks on piiratud.

Kirjeldatud olukorras pakub coaching kiirteed praegusest olukorrast uue rahuldava lahenduseni ja aitab lõppkokkuvõttes hoida kokku nii aega kui ka raha.

Mul on rõõm teatada, et 2016. aasta lõpuni on noorsootöö maastikul tegutsevatel juhtidel ja spetsialistidel unikaalne võimalus võtta endale appi coach. Pakkuda on kümme noorsootöö tausta ja vastava väljaõppega coachi, kelle teenuseid saad kasutada sel aastal täiesti tasuta. Sobiva coachi leiad coachide pangast http://www.eny.org.ee/coachidepank/.

Teenuse kasutamiseks tuleb sul vaid täita veebis olev ankeet ja oodata põnevusega esimest kohtumist! 

Selline privileeg on võimalik tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK projekti „Coachi mind!“ ja Eesti Noorsootöötajate Kogu projekti „Siht ja kõuts“. 

Noorsootöötajad naasid Celjest rahvusvahelise koostöö plaanidega

Viis eesti noorsootöötajat, kelle Eesti ANK saatis 31.05-8.06.2016 oma   Sloveenia partneri Mreže MaMa korraldatud rahvusvahelisele   kontaktseminarile „Find Your Way to Internationality”, naasid Celje'st  (Sloveenia) rahulolevatena, taskus neli rahvusvahelise koostöö projekti   kavandit järgmiseks aastaks.

Seminari viisid läbi Laura Načnark ja Adnan Vrebac Mreže MaMa'st ning   selle eesmärk oli luua noortekeskustele ja noorsootöötajatele tingimused   rahvusvaheliste kontaktide ja projektide tekkeks. Treeningu tulemusel tekkis neli rahvusvahelist projekti, mis kõik esitatakse Erasmus+   programmi oktoobri taotlusvooru.

Väike tööruum mahutas ära kõik 18 osalejat ning selle seintele 

kogunes igasugust tarkust

Gerli Tikk Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemajast kuulub meeskonda,   kes korraldab tuleval aastal noortevahetuse Campling 13-17aastastele   noortele. Gerli noortemaja partneriteks taaskasutus- ja loodusharidusteemalise noortevahetuse koordineerimisel on Eesti ANK-i partnerorganisatsioon Suomen nuorisokeskusyhdistys RY ja kaks Sloveenia   noortekeskust. Plaanide järgi toimub noortevahetus Soomes. Gerli ise on   väga rahul: „Eesmärk oli leida koostööpartnereid ja see eesmärk sai   täidetud. Lisaks kohtasime väga vingeid inimesi.” 

Kristel Pisa (Emmaste Vaba Aja Keskus) ja Jakaa Lorenci (Mkc Marenberški -   Ustvarjalne Delavnice, Sloveenia) panid kahekesi pead kokku ja tulemas on  kokandusteemaline noortevahetus 13-17aastastele Sloveenias Radlije's,   mille raames pööratakse erilist tähelepanu rahvustoitudele. Kristel teeb   Celje koolitusest naerusui lühiülevaate: „Väga head suhted on loodud. Üldise korralduse poole pealt väga meeldis. Enne saadeti põhjalik   infopakk. Meeldisid kõik mängud. Ise sain õppida kogemuse ja tegevuse   kaudu. Väga meeldiv!”

Kõik hommikud algasid päiksetervitusega

Illika Orav Karksi-Nuia Noortekeskusest plaanib koos sloveenlase Matej   Likar'i (Mladinski Center Hisa Mladih Ajdovscina) ning soomlaste Jonne Lehto ja Walter Fellman'iga (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) korraldada Sloveenias 12-päevase muusika- ja meediateemalise noortevahetuse   18-30aastastele täiskasvanutele. Projekti käigus tekkib rahvusvaheline   bänd, mis annab projekti lõpus suure kontserdi. Paralleelselt noorte   muusikutega tegutseb väike meedia- ja turundusrüm. Illika särab üle näo,   kui ütleb: „Emotsioonid on laes. Hästi palju sai kogemusi. Hästi palju sai sõpru. Väga lahedad noorsootöötajad on igalt poolt. Hästi tihe graafik   oli, tööpäevad olid pikad 9-19. Nüüd on väike time-out ja siis läheb   edasi. Projekti on vaja veel viimistleda ja siis sügisel sisse anda. Igal   juhul sai sõidu eesmärk täidetud, partnerid on olemas.”

Koolituse alguses pandi suur rõhk meeskonnatöö ülesannetele

Maret Kallejärv Rannu Pere- ja Noortekeskusest ja Auli Auväärt Tartust   Lille Majast on noorsootöötajate pagulakriisi teemalise treeningu „The   Labyrinth in my Head” rahvusvahelises korraldusmeeskonnas. Märtsis 2017 Eestis toimuvast labürintteatri metoodikal põhinevast treeningust võtab osa umbes kakskümmend viis noorsootöötajat, lisaks eestlastele on tulemas   itaallased (Vicolocorto), türklased (Turkiye Genclik Birligi Dernegi), soomlased (Suomen nuorisokeskusyhdistys RY) ja sloveenlased (Center za   mlade Domžale). Loodetavasti ühinevad veel noorsootöötajad Rumeeniast, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Juhendama tuleb labürintteatri spetsialist Iwan Brioc.

Eesti õhtul pakkusime kiluvõileiba ning Maret ja Illika kandsid 

rahvariideid

Maret võtab koolituse kokku: „Eesmärk oli leida rahvusvahelise koostöö partnereid, saada aimu, kuidas kirjutada Erasmus+ projekti ehk saada   rahvusvahelise noorsootöö kogemuse. Koolitus oli väga põhjalik ja tõhus. Mulle meeldis koolituse põhjalik ettevalmistus. Kõik oli väga hästi läbi   mõeldud ja korraldatud. Eesmärk projekt välja töötada sai täidetud ja   ootan huviga koolituse järge. Loodan, et meie projekt saab sügisel   rahastuse.”

Koolitus võeti kokku sotsiomeetriliste ridadega

Auli sõnul on Lille Majal eelnevalt juba päris mitu kogemust   labürintteatri projektidega, kuid huvi pakub talle selle meetodi   rakendamine pagulaskriisi teema käsitlemise teenistusse. Eriti rahul on   Auli sellega, et korraldusmeeskonda kuulub Mikkeli Ametikoolis (Soome)   noorsootööd õppiv Timo Mikkola, kes kavatseb kirjutada projekti põhjal oma  lõputöö: „Meil saab olema teaduspõhine projekt.”

Lisaks leidis Auli nii mõndagi imestamisväärset sloveenia noorsootöös: „Treening ise toimus Celje noortekeskuses (Mcc Celjski Mladinski Center).  Eestlastele oli harjumatu näha noortekeskuse õuel suitsetavaid ja alkoholi   tarbivaid inimesi. Lähemal uurimisel selgus, et Sloveenias on noor   15-29aastane inimene. Noortekeskused saavad mingi osa oma eelarvest kohalikult omavalitsuselt, aga märkimisväärse summa teenivad nad ise   kohvikut ja hostelit pidades. Põnev tundus Sloveenia noorsootöötajate   algatus rentida noortele töölauda 1 euro päevas. Töölaud sisaldab   füüsilist töökohta, Internetti, printeri ja skänneri ning muu kontoritehnika kasutamise võimalust. Paber tuleb ise kaasa võtta, aga   tindid/ tahm on printeris olemas.”

Camplingu tiimi koostöö sujub hästi

Toimunud kohtumise tibusid loetakse jaanuaris 2017, kui leiab aset   projekti „Find Your Way to Internationality” teine kontaktseminar. Siis   töötatakse projektidega edasi. Kui mõni projekt on jäänud rahastuseta, siis analüüsitakse põhjusi, tehakse parandusi ning esitatakse järgmisesse   Erasmus+ taotlusvooru. Rahastuse saanud projekte täpsustatakse ning valmistatakse ette konkreetseid tegevusplaane.  

Loo oma hõim ja algata soovitud muutus!

Projekt „Murdepunkt“ on saanud läbi, aga tema hing elab edasi ja mõju jätkub.

Mõned päevad tagasi ütles mulle üks armas kolleeg, kes osales projektis partneri esindaja ja noorteprogrammi rakendajana, et „Murdepunkt“ on olnud siiani tema elu parim projekt. Mõtlesin seejärel pikalt, mis aitas luua kogemuse elu parimast projektist.

Mulle tulid pähe kolm mõtet.

Toetav raam ja mänguruum

Pühendasime projekti meeskonnaga suure osa ajast selge tegutsemisraami loomisele, kus on näha konkreetsed sammud ja ajakava. Kui tajusime projektipartnerite vajadust veelgi selgemate kokkulepete järele, pühendasime sellele aega jooksvalt. Samal ajal olime teadlikud, et üheaegselt raamiga tuleb luua noorteprogrammi rakendama hakkavatele spetsialistidele ka mänguruumi. Vaba ruum aitas spetsialistidel leida enda suhte programmiga – võtta vastutust, luua midagi uut ja leida võimalusi eneseteostuseks. 

Suhe kui sild

Selleks, et raam ja mänguruum oleksid vastuvõetavad, tuli projekti meeskonnal luua noorteprogrammi rakendavate spetsialistidega usalduslik suhe. Vastastikune usaldus kasvas suheldes, suheldes ja veel kord suheldes. Ikka selleks, et raamid oleksid toetavad ja teeksid ruumi loovusele ning uutele lahendustele. Noorteprogramm „Murdepunkt“ sai ehitatud üles motiveeriva intervjueerimise põhimõtetele. Samas vaimsuses suhtles ja tegutses projekti meeskond oma partneritega. Kahepoolne usalduslik ja rikastav suhe hoidis nii rakendajate kui ka projekti meeskonna motivatsiooni kõrgel ja aitas tulla toime ootamatute väljakutsetega, mis on iga ettevõtmisega kaasnev planeerimatu lisaboonus.

Inspiratsioon oma hõimust

Projektimeeskonna pea igapäevasele suhtlemisele noorteprogrammi rakendajatega lisandus veel midagi väga olulist. Programmiga seotud spetsialistide laiem üle-eestiline võrgustik.

Sellest sai meie ühine hõim ehk ’murdepunkarite’ kogukond, nagu me end hellitlevalt kutsume. 

USA majandusprofessor David Logan väidab ühes TEDx konverentsi ettekandes, et inimesed kuuluvad oma huvide, väärtuste ja tegevustega erinevatesse hõimudesse. Hõimud erinevad selle poolest, kuidas selle liikmed tajuvad probleemide ja võimaluste seotust enda sisemiste ressurssidega. Liidrite roll on aidata inimestel liikuda madalama taseme hõimust kõrgemale ja saada nii paremaks inimeseks.

’Murdepunkarid’ keskendusidki oma töös sellele, kuidas aidata noori madalama tasemega gruppidest, kus nähakse hädade põhjust endast väljaspool, hõimu, kus noor õpib tundma ennast ja saab näha seoseid enda hoiakute, tegude ja tagajärgede vahel. Sest need väärtused olid Murdepunkti hõimu väärtused. Nii astusid programmi rakendajad noorte hõimu ja andsid noori respekteerides neile võimaluse kogeda osadust teistsuguse hõimuga, kus väärtustatakse iseennast ja teisi. Sellised üle Eesti toimunud kohtumised inspireerisid kõiki osapooli.

Usun siiralt, et kogemuse elu parimast projektist võimegi saada, kui meil õnnestub ühineda samu väärtusi kandvate inimestega ja võimendada neid väärtusi hõimu loomisega. Seejärel algatada ise muutus, mida maailmas tahame näha. 

Ole tänatud selle kogemuse eest, minu armas ’murdepunkarite’ hõim!

„Murdepunkti“ tulemused

• Projekti „Murdepunkt“ raames valmis samanimeline sotsiaalsete oskuste programm 13-17-aastastele riskikäitumisega, sh kergemaid õigusrikkumisi toime pannud noortele. 
• Programmi rakendaja käsiraamat on antud välja nii eesti kui ka vene keeles.
• Programmi rakendamiseks said väljaõppe 40 noortevaldkonna spetsialisti, kes töötasid tandemitena.
• Programmis osales 200 noort, neist 34 suunati programmi alaealiste komisjonide poolt.
• Uuringu tulemused viitavad sellele, et programmis osalenud noored alustavad harvem sõnelust ja satuvad harvem tülidesse. Lapsevanemad täheldasid noorte suurenenud rahulolu eluga, abistava käitumise tõusu ja vähenenud impulsiivsust, hüperaktiivsust ning käitumisprobleeme.
• Projekti jooksul on saanud täiendkoolitust kokku 163 ennetustööga seotud spetsialisti.
• Projektipartnerid on muutnud ennetustööd koos noortekeskustega oma piirkonnas koordineeritumaks. 

Projekti „Murdepunkt“ rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine“.

Fotod: Piret Laidroo

Anne Õuemaa, Eesti ANK projekti „Murdepunkt“ juht