Coaching noorsootöös – kiirtee eesmärgini

Kuidas motiveerida oma meeskonda? Mida teha selleks, et noored tunneksid suuremat seotust oma kodukoha ja kogukonnaga? Millist suhtlemistaktikat kasutada kohalike poliitikutega, et nad näeksid noorsootöö kasulikkust? Nendele ja paljudele teistele küsimustele on võimalik leida tõhusalt vastuseid coachinguprotsessis.

„Olukord tundus algul ühe suure segapuntrana, aga lähen siit täna täiesti realistlike eesmärkide ja tehtava plaaniga,“ teatab noortekeskuses töötav kolleeg coachingusessiooni lõpus kergendustundega.

Töötan käesoleva aasta maikuust Eesti ANKis coachina ja minu ülesandeks on pakkuda tuge noortekeskuste juhtidele. Olen kogenud coachides juba rohkem kui kümnel korral kolleegide rõõmu ja rahulolu, sest neid kuulati ära, mõisteti ja, mis peamine – peetud vestlus andis võimaluse vaadata oma olukorrale uue nurga alt ning näha uusi võimalusi.

Naudin oma tööd väga, sest näen, kuidas juba üks coachingusessioon aitab lüüa vestluspartneril selja sirgu ja asuda õhinaga oma plaane teostama. Coaching võimaldab kiirendada lahendusteni jõudmise protsessi.

Kuna coaching on noorsootöömaastikul suhteliselt uus nähtus, siis olen, rääkides oma tööst, pidanud pühendama suurema osa ajast coachingu lahtiselgitamisele. Sel põhjusel otsustasin pühendada tänase postituse coachingu sisu avamisele. 

Mis on coaching ja kuidas see seostub noorsootööga?

Coaching on alguse saanud spordist. Umbes 20 aastat tagasi tegi Harvardi tenniseekspert Timothy Gallwey spordimaailma telgitaguseid raputanud avalduse. Ta teatas, et sportlase suurim vastane ei asu teisel pool võrku, vaid istub tema enda sees (’The Inner Game of Tennis’). Näiteks on hirm läbikukkumise ees või vähene usk sellesse, et olukord on edukalt lahendatav, inimese elus suuremaks takistusteks kui temast väljapoole jäävad asjaolud. 

Täpselt samalaadi takistusi kogevad igapäevast tööd tehes ka noorsootöö valdkonnas tegutsevad inimesed. Asjad jäävad tegemata või olukorra lahendamist lükatakse edasi, sest kogemused ebaõnnestumistest on tugevad ja usk endasse või olukorra muutmise võimalikkusesse on löönud kõikuma. 

Gallwey arvates võib coach aidata kõrvaldada või vähendada sisemisi takistusi, mille tulemusena hakkavad avalduma inimese loomupärased võimed. Takistuste kõrvaldamist toetab uue vaatenurga avastamine. See on tõeline ahhaa-hetk, mis pakub mõlemale vestluse osapoolele suurt kergendust ja naudingut.

Vaatame nüüd lähemalt, milles coaching seisneb. 

Coachinguks peetakse professionaalset vestlust kahe osapoole vahel, kus vastava ettevalmistuse saanud coach esitab küsimusi ja peegeldab teisele osapoolele – coachee’le tagasi tema juttu ja käitumist. 

Tänu asjakohastele küsimustele ja kõrvalpilgule saab coachee teadlikumaks oma olukorrast, vajadustest, unistustest ja võimalustest. Coachi poolt loodud raamistik aitab võtta coacheel vastutust enda olukorra eest ja pöörata tähelepanu sellele, mida on võimalik muuta. Lõpptulemusena tõstab võimaluste ja isikliku vastutuse tajumine coachitava sisemist motivatsiooni. 

Täpselt sama protsess toimub ka noorsootöötajate coachingus – sisemisi takistusi ületatakse sisemise motivatsiooni tõstmisega.

Kuna coachingu püsivam mõju saab avalduda pikemas protsessis, on igati mõistlik, kui coachee ja coach kohtuvad rohkem kui korra. Ideaalseks võib pidada coachinguprotsessi, mis koosneb 5-6 sessioonist. Pikemale ajaperioodile jaotunud kohtumised võimaldavad coacheel uurida end ja oma tegemisi ning teadvustada oma tegevuse mõju ajas. Tulenevalt osapooltevahelisest kokkuleppest võib üks kohtumine kesta näiteks 1-2 tundi.

Kelle jaoks coaching on?

Tänaseks on coaching jõudnud tavainimesele lähemale kui varem. See on liikunud spordivaldkonnast ärimaailma ja jõudnud erinevates vormides inimeste igapäevaellu. Ikka selleks, et olla toeks professionaalses või isiklikus arengus. 

Coaching võib tuua tööalast kasu nii noorsootöö juhtidele kui ka spetsialistidele. See mõjutab lõpptulemusena ka organisatsiooni tulemuslikkust ja coacheeks oleva töötaja isiksuslikku arengut. Kuna coaching on kahe osapoole vabal tahtel põhinev protsess, eeldab see coacheelt piisavalt suurt soovi ja valmisolekut endaga tööd teha ning oma (töö)elu muuta.

Igal juhul pakub coaching pühendunule võimalust teadvustada selgemalt oma tegelikke vajadusi, väljakutseid, võimalusi ning kavandada plaane keeruliste olukordade lahendamiseks või üldise tulemuslikkuse suurendamiseks. Seda kõike teadlikult vastutust võttes ning sisemise motivatsiooni tõusu kogedes. 

Seega, kui tunned, et vajad (töö)ellu muutust, soovid liikuda (oma töös) eesmärkide ja lahenduste poole kiirteel, siis on coachi võtmiseks õige hetk.

Kust leida coachi?

Üldiselt on coachinguteenus kallis. Kui organisatsioon saab töötajale coachingut lubada, siis see on tõeline privileeg. Võid õigustatult küsida, miks eelistatakse mõnel juhul coachingut spontaansele iseavastamisele. Omal käel maailma avastamine ja muutuste kavandamine on ju samuti võimalik. Coachingut eelistatakse professionaalses, aga ka isikliku elu kontekstis siis, kui omapäi tegutsemine ei ole andnud seni rahuldavaid lahendusi ja/ või ajaressurss rahuldava tulemuseni jõudmiseks on piiratud.

Kirjeldatud olukorras pakub coaching kiirteed praegusest olukorrast uue rahuldava lahenduseni ja aitab lõppkokkuvõttes hoida kokku nii aega kui ka raha.

Mul on rõõm teatada, et 2016. aasta lõpuni on noorsootöö maastikul tegutsevatel juhtidel ja spetsialistidel unikaalne võimalus võtta endale appi coach. Pakkuda on kümme noorsootöö tausta ja vastava väljaõppega coachi, kelle teenuseid saad kasutada sel aastal täiesti tasuta. Sobiva coachi leiad coachide pangast http://www.eny.org.ee/coachidepank/.

Teenuse kasutamiseks tuleb sul vaid täita veebis olev ankeet ja oodata põnevusega esimest kohtumist! 

Selline privileeg on võimalik tänu Hasartmängumaksu Nõukogule, kes rahastab Eesti ANK projekti „Coachi mind!“ ja Eesti Noorsootöötajate Kogu projekti „Siht ja kõuts“.