2020. aastal käivitus Eesti ANKil uus rahvusvaheline projekt, mille kaugem eesmärk on muuta tänaseid suurlinnade tugitegevusi veelgi enam noorte vajadustele vastavaks.
Ehkki suurlinnad pakuvad näiliselt palju rohkem töövõimalusi, on olemas ka linnastumise varjuküljed, nt ebavõrdsuse kasv, sotsiaalne kihistumine, hariduse, töövõimaluste ja sissetulekute lõhed, takistused madalama haridusega noorte ja sisserändajate pääsemisel tööturule, raskused (nt rahaliste vahendite puudumine) eluaseme muretsemisel jne. Enim mõjutavad need tegurid riskigruppi kuuluvaid või haavatavamaid noori (poolik haridus, vähesed sotsiaalsed oskused, vähene perekondlik tugi jms).
Mida pakub projekt UPLIFT?
Uurimisprojekti raames kaardistatakse linnade ebavõrdsuse protsessid ja põhjustajad. Esmalt analüüsitakse valitud suurlinnade ebavõrdsuse ulatust ja mõõtmeid Euroopa Liidus, keskendudes riiklikule ja eraldi ka piirkondlikule vaatele. Teiseks jagatakse uuritav materjal kuueteistkümneks linnapiirkonnaks, mille põhjal eristatakse omakorda nelja kindlat linnatüüpi, kus siis vaadeldakse detailsemalt kohalikke ebavõrdsuse mõõtmeid ja tegureid ning tõlgendatakse selleks olemasolevaid poliitilisi meetmeid, nt noortele suunatud programme ja tugimeetmeid. Oluline on mõista, kuidas linnakeskkond toimib.
Kolmandaks intervjueeritakse noori (15–29-aastased), et selgitada kitsaskohad, mis esinevad poliitikate (sh plaanitud tugimeetmete) ning noorte tegelike vajaduste ja ootuste vahel. Ehk kas riik arvestab sellega, mida noored ootavad ja vajavad? Projekti lõpus tehakse poliitilised ettepanekud neljas valitud linnas (sh Tallinnas) kohalike sidusrühmade ja kogukondadega seotud poliitikate kohta. Eelkõige keskendutakse noortele hariduse, eluaseme või tööhõive vaatepunktist.
Mis on Eesti ANKi roll selles projektis?
- Jagada uurijate meeskonnale oma teadmisi ja kogemusi töös noortega, kes ei tööta ega õpi, et uuringute kaudu jõutud järeldusi ja ettepanekuid valitud kontekstis tõlgendada. Lisaks aitab kaasa vajalike andmete leidmisele. Eesti ANK esindab koostöös Tartu Ülikooliga Eesti seisukohti ja ootusi.
- Analüüsida Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste abiga erinevaid andmeid, et mõista paremini noorte, kes ei õpi ega tööta, omadusi, vajadusi ja väljakutseid ning seniste teenuste tulemuslikkust ja muutumist.
- Arendada edasi noortele suunatud tugimeetmete tegevusi, sh nn pehmete oskuste koolitusprogrammi noortele, kes ei õpi ega tööta. Tööle või haridusse jõudmise programmi aluspõhimõtetena arvestatakse jätkuvalt, et tulemuslikkuse saavutamiseks tuleb tegeleda noorte isiklike väljakutsetega, leppida noorega kokku täpsemates eesmärkides, väärtustes, vastutuses ja eelistustes. Uurijate ettepanekute tulemusel tekivad ettepanekud ja järeldused ka Tallinna linnale, et paremini toetada noori arvestades just Tallinna linnast tulenevaid takistavaid ja/või toetavaid tegureid. Osaliselt testitakse sekkumisi olemasolevate tugimeetmete kaudu.
- Arendada edasi nutikat mobiilset noorsootööd, kus kasutatakse teadlikumalt infotehnoloogilisi võimalusi noorteni jõudmisel.
Kes rahastab projekti?
UPLIFT projekti rahastab EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020. Projekti algus Eestis on 1. jaanuaril 2020 ja lõpp 31. detsembril 2022. Kui projekti kogutoetussumma on 2 990 500 eurot, siis toetus Eesti ANK tegevuste elluviimiseks on 78 250 eurot. Projekti on kaasatud peale Eesti ka Ungari, Holland, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Inglismaa, Saksamaa ja Rootsi.
Mida uurib UPLIFT projekt teistes riikides?
Lisaks Eestile tehakse konkreetsed poliitilised ettepanekud veel kolmes riigis ja linnas.
Hollandi linnas Delftis, kus tegutseb ühendus De Key, keskendutakse uue poliitika loomisel eelkõige noorte eluasemetega seotud probleemidele.
Hispaanias on kaasatud Barakaldo linn, kes soovib luua tugimeetmed haridusse või tööturule jõudmiseks eelkõige mõeldes madala haridusega noortele, kes suures osas on sisserännanu taustaga.
Rumeenias on kaasatud projekti Sfantu Gheorghe linn leidmaks lahendust noorte toetamiseks ja eelkõige koolist väljalangemise ennetamiseks.
