533 päeva projekti "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste"

***   

1. september, tarkusepäev. Noortekeskus on üles pannud telgi, kus tutvustatakse noortele, milliseid tegevusi algav hooaeg keskuses endaga kaasa toob. Telki tuleb Noor koos sõbraga, kes varem ei ole noortekeskuses käinud. Kuigi tagasihoidlik, tekkis tal tegevuste vastu huvi ning kontakt noorsootöötajaga. Juba nädala pärast olid uued noored keskuses, alguses pelglikud ning hoidsid omaette, tundes uues olukorras ebamugavust, lahkusid nad väga kiirelt. Üks noorsootöötajatest kohtus sama noorega tänavanoorsootööd tehes uuesti. Saavutades uuesti kontakti ning järjepidevalt kohtudes tekkis noorel usaldus ja huvi noorsootöö vastu. Pidev töö viis välja selleni, et tänaseks on tegemist aktiivselt suhtleva vabatahtlikuga, kes viib läbi õpitubasid ja aitab kaasa ürituste organiseerimisel ja läbiviimisel. 

***

Tänaseks on EMP toetuste programmi "Riskilapsed- ja noored" projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” kestnud 533 päeva. Selle aja jooksul on 68 partnerit andnud endast parima, et sarnaseid häid näiteid oleks tuua igast maakonnast ning noorsootöö oleks igale riskioludes noorele jõudnud lähemale.

Milliseid võimalusi ja meetodeid riskilaste projekt endas kätkeb?

Partnerid saavad rakendada huvitegevust, huvipõhiseid metoodikaid, mobiilset noorsootööd ja korraldada laagreid. Kõik osalevad võrgustikutöös, mille arendamise eesmärgiks on omavahelise koostöö hõlbustamine. Tegevuste planeerimisel peetakse oluliseks, et oleks tagatud sotsiaalpedagoogiline lähenemine, mille käigus arendatakse noorte sotsiaalseid oskusi. Kogu projekti kontekstis on olulisim, et noored, kes on riskioludes, ei jääks märkamata ning erinevad osapooled piirkonnas vahetaksid omavahel olulist informatsiooni. 

Kuidas noored leitakse ja kuidas neid kaasatakse?

Läbi aruannete on selgunud, et nooreni, kellega võrgustikutöö kaudu tegeleda, jõutakse kõige enam noorsootöötaja kaudu. Sellele järgnevad koolitöötaja, mobiilne noorsootöötaja ja sotsiaaltöötaja. Tihti on need olnud noored, kellel on raskusi koolis, kellel on sagedased põhjuseta puudumised või nt rakse kodune olukord. Partneritena loo lahendamise juures on kasutatud enim sotsiaaltöötajaid, lastakaitsetöötajaid, psühholooge, politseid ja noorteühingu esindajaid. Lugudele lahendusi otsides põrkuti noorte usaldamatuse teemaga, vanemate ükskõiksusega, probleemi eitamisega. Lahendusena suunati enim noori psühholoogi juurde  ning üsna paljud noored suunati huvitegevusse. Järgnesid tugiisiku rakendamine, projekti suunamine, vabatahtlikku töösse suunamine, laagrisse suunamine, toetusgruppi suunamine ning karjäärinõustamisele suunamine.




Huvitegevusse leitakse huvilised eelkõige teavitades facebookis, rohkelt kasutatakse ka plakateid  noortekeskuses. Lisaks on teavitamisel kasutusel plakatid kooliseinal, kuulutus kodulehel ja kohalikus ajalehes. Vähem tähtis ei ole info, mis jagatakse läbi mobiilse noorsootöö.

Huvitegevuses on arvestatud sellega, et lapsed ja noored õpiksid läbi tegevuste iseseisvust, uusi kogemusi. Omandaksid igapäevaeluks vajalikke teadmisi ja oskusi, teiste kaaslastega arvestamist. Huviringide läbiviijad on öelnud, et kindlasti õpivad noored läbi huvitegevuse uusi oskusi, kuid selle kõrval on kõige olulisem suhtlemisoskuse õppimine ja paranemine.




***

Kristjan on tagasihoidlik IT poiss, aga temas oli tehnikahuvi. Ta ei olnud eriti suur suhtleja, pigem hoidis tahaplaanile. Kui tehnikatuba avati, tegutses ta seal kui osaleja, kes oli alati kohal ja kuulas hoolega juhendajat. Koos putitati autosid, remonditi kodutehnikat, keevitati ja tehti muid töid. Nüüdseks on Kristjan võtnud tehnikatoa juhtimise enda õlule ja teeb seda naudinguga. Ta vastutab sealse elu-olu eest, otsib vahendid ja jälgib korda. Ta on mitmeid kordi öelnud, et see on parim, mis tema elus on juhtunud. Noormees on muutunud jutukamaks, julgemaks ja ta hindab väga, et teda usaldatakse. Usaldamine on tõstnud tunduvalt tema enesehinnangut ja andnud talle enesekindlust. Läbi projekti on tagasihoidlikust hiirekesest kasvanud välja asjalik noormees, kes saab rakendada omi oskusi ja seda teistele edasi anda.

***


Mobiilse noorsootöö alategevustest enim on rakendatud tööd internetis. Sellele järgnevad töö teises piirkonnas, töö noorte kogunemiskohtades ning tänavatöö. MoNo rakendajad on saanud teha järeldusi, et läbi järjepideva töö võtavad noored julgemalt osa erinevatest ringide tegevustest. Noored on saanud aimu, mida tehakse noortekeskustes ja et see on alternatiiviks tänaval olemisele. Noored on avatumad, julgevad tere öelda ja naeratavad. Suurenenud on  noorte aktiivsus ise kontakti võtma. 

Töös ette tulevate takistuste ja probleemidena märgiti muuhulgas, et probleemina nähakse alkoholi ja tubakatoodete kerget kättesaadavust. Suurtes piirkondades on mainitud probleemina, et noored soovivad olla pigem kesklinnas, kus on kaubanduskeskused, kuid noortekeskused on äärealadel ning sinna ei viitsita vahemaa pärast tulla.




Huvipõhise metoodika rakendamisega on tänaseks enamus rakendajad alustanud. Metoodikate valik on jaotunud seikluskasvatuse, draamapedagoogika, konfliktilahendamise programmi ja disainmõtlemise vahel. Noorte valikul gruppidesse on arvestatud noorte endi sooviga, arvestatud võrgustiku liikmete ja koolitöötajate ning lastevanemate soovitustega. Huvipõhiste metoodikate rakendamisel on sarnaselt huvitegevusega peamiseks eesmärgiks sotsiaalsete oskuste arendamine ning suurepäraseid võimalusi selleks pakuvad kõik neli metoodikat. Eesmärkide saavutamiseks on noortele korraldatud noortele väljasõite, tekitatud uusi olukordi, kus noored saavad end proovile panna. Korraldatud töötubasid ja erinevaid mänge, kus noored said proovida lahendada eriilmelisi ülesandeid ning arendada koostöö-oskusi.




***   

Konfliktilahendamise programmi lõppedes peetud vestlus noorega.

Noor: „Tead millega ma täna hakkama sain?“ 

Noorsootöötaja: „Nooh?“

N: „Mul oli täna ühe poisiga konflikt. Ta hakkas mind norima ja tõukas mind. Mul oli tahtmine teda vastu tõugata või isegi lüüa. Aga ma ei teinud seda. Mul tulid meie tunnid meelde ja ma siis proovisin neid asju kasutada, mis sa õpetasid. Suutsin maha rahuneda ja ütlesin talle, et ma ei viitsi temaga jaurata.“

NT: „Tubli! Ja mis edasi sai?“

N: „Ta läks minema. Ma arvan, et ta tahtis, et ma närvi läheksin. Aga ma nii püüdsin.“

Tegemist on noore poisiga, kes alatihti kaklustesse satub, on harjunud sellega, et „tema on alati süüdi, sest…“ ja kes esimesed paar nädalat üritas tundides oma rida ajada. Näiteks viskas ta end põrandale pikali ja keeldus kaasa töötamast, lootuses, et ehk visatakse tunnist välja. Ei visatud. Ajasime mõlemad vaikivalt oma jonni, kuni tunni lõpus võttis ta täitmist vajavad ülesannete lehed ja tegi tunnitöö ära. 

Kõige enam aitas aga tunnis kaasa hea sõna ja kiitus pingutuse eest. 

Siinkohal kutsun üles ka teisi programmi läbiviijaid, noorsootöötajaid, õpetajaid ja lapsevanemaid märkama neid pingutusi, mida noored teevad. Ega alati ei tulegi kõik lõpuni hästi välja. Mõnikord tulebki ainult pool pingutusest välja – tunnusta seda ja suuna oma noort nii, et ta mõistaks, kuidas järgmine kord edukamalt läheks. Nad teavad küll, mis ja kuidas, aga mismoodi vajab teine kord juhendamist.

***

   

Laagrisse osalejate leidmiseks on kasutatud enim koostöövõrgustikku. Samuti on laste ja noorte leidmiseks kasutatud nii avatud kutse kui ka sotsiaalosakonna ning noorsootöötajate endi abi.

Laagri tegevuste eesmärkidena on korraldajad nimetanud koostöö oskuste arendamine, pingetaluvuse suurendamine, fantaasia arendamine ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Tegevustena nende eesmärkide täitmiseks on noortele korraldatud matkasid looduses, sportlikke võistlusmänge, meeskonnamänge, seikluskasvatuslikke mänge ja palju muud, kus tähtsaimal kohal meeskonnatöö ja sotsiaalne suhtlemine.

***  

„Laagri läbivaks teemaks oli ajakirjaniku töö. Iga päeva õhtul kirjutasid noored päeva tähtsündmustest artiklid, mis viimasel päeval ka ajalehte jõudsid. Lisaks valmis laagri raames ka uudistesaade, milles noored täitsid reporteri ülesandeid. Laagri raames õppisid noored telki püstitama ja laagrit üles seadma, ronisid seikluspargis, külastasid AHHAA 4D kino, käisid kalal, õppisid lõket tegema, tutvusid tuletõrje ja päästeameti töökorraldusega ning õppisid esmaabi andma, seiklesid kanuudega. Laagri läbivaks sotsiaalseks teemaks oli kaaslase märkamine, erinevuste mõistmine ning nende aktsepteerimine.“ 

***  

Noortekeskuste külastused ja vestlused projekti rakendajatega on näidanud, et projektis osalemist peetakse kogukonnale heaks võimaluseks, mis lisaks väga vajalikule lisaressursile on pannud töötajad looma võrgustikke erinevate osapooltega, kes kõik laste ja noorte eest seisavad. Üheskoos laste ja noorte heaolule õlga alla pannes on tegevustes õnnestumise tõenäosus kordades suurem.

Projekti lõppemiseni on veel ees ootamas 198 päeva täis tegusid, mille käigus luuakse uued ja huvitavad jätkusuutlikud lood.

Pildimaterjal: Siimusti ja Jõgeva noortekeskused

Kas noorte arvamusel on ühiskonnas kohta?

Suhtlusvõrgustikus märkasin hiljuti vestlust, kus üks postitaja kurtis jalakäijate hoolimatuse üle, millele järgnes kommentaar, et noored ei austagi kedagi. Vestluse edenedes selgus, et hoolimatult käitujad ei olnud noored, vaid keskealised naised. Neid hetki on paraku rohkem kui üks, kus eelarvamused noorte suhtes on võimsamad kui tegelikkus. Valmisolek tegelikkust tundma õppida aga kesine.

Riiklikul tasandil tundub olevat noorte usaldusega hästi – meie peaminister on noor mees, valimisiga alandati, noorele on loodud erinevaid võimalusi enesearenguks, mitmesugused haridusprogrammid toetavad kodanikuharidust, õppetegevus noortekeskuses ja koolis on keskendunud aktiivseks kodanikuks kasvamisele. Kohalikud ja rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eesti noorte teadlikkus ühiskonnaelust on kasvanud ja nad toetavad aktiivse kodaniku põhimõtet, on valmis osalema kooli ja kogukonna ühistegevustes.

Kas aga noorte teadlikkuse kasv sammub ühes rütmis ühiskonna valmisolekuga noortega arvestada, kui endiselt kurdetakse, et koolis ei arvestata õpilasesinduse ettepanekutega, kohtumised omavalitsusjuhtidega on pigem formaalsed kui sisulised jne?

Noore enda jaoks on oluline tema igapäevamaailm, kus väljendub kõik see, mida ta on õppinud. Teda ümbritsev kogukond on see, kust ta otsib vastuseid ja kogemusi. Ka osalusdemokraatias.

Selles olustikus peaks aga iga spetsialist või kogukonna vedur endalt nüüd küsima, kas ta on märganud enda ümber kohalikke noori selliselt, et jaganud nendega juhtimis- ja otsustamiskogemust, või on olnud eelarvamuste kammitsas, arvates, et noortel pole piisavalt teadmisi ja oskusi, andmata võimalust õppida, olemata toetavaks suunanäitajaks? Kas igapäevane kohalik reaalsus võimaldab noortel oma teadmisi ja oskusi rakendada, tunda end täisväärtusliku partnerina otsuste tegemisel, tunda rõõmu kaasatusest ja innustuda kodukoha tegemistest? Kuidas seda võimalust parendada?

Meil on täna paarsada omavalitsust ja veel enam erinevaid kogukondi. Olen kindel, et nende seas on piirkondi, kus noortel pole võimalust olnud luua oma noortevolikogu; lisaks neid, kus neil pole oma ressurssi, jõudu ja tuge viia ellu ideid; veelgi enam neid, kus noored ei ole kaasatud paikkonna arendusplaanidesse ja otsustusprotsessidesse. 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisnimekirju ja tulemusi vaadeldes selgub, et noorte kaasatus ka kohalike omavalitsuste valimisse on tagasihoidlik, mõnede eranditega näiteks Rõuges ja Tõllistes. Noorte usaldamine kodukoha asjade üle otsustamisse toetab aga noorte kasvamist vastutusvõimelisteks otsustajateks.

Noori ühiskonnaelu korraldamisele lähemale tuues ootavad ees vaid positiivsed emotsioonid. Selles on palju uusi värskeid mõtteid, põnevaid tõlgendusi varem tehtule, nooruslikkust ja rõõmu kogukonna tulevikuperspektiividest. Töös noortega on stiimuliks homne rõõm: alustades lihtsamatest õnnestumistest, lõpetades suurema vastutuse ja kohusetundega. Üheks näiteks on Rõuge, Haanja ja Varstu vallas Võrumaal käiv projekt „Hooliv kogukond”, mis on oma tegevusega lähemale toonud paikkonna noorte ja täiskasvanute vaated ning arvamused. Noored on saanud võimaluse jagada oma hinnanguid kogukonnas toimuvale ja välja tuua oma vajadused, lisaks saanud toeks rahalise ressursi ja toetavad täiskasvanud, kes aitavad parandusplaane ellu viia.

Kogukondlikke plaane tehes ei ole tarvis eelarvamuslikult mõelda, et noortel pole kogemust või informatsiooni, mille toel otsuseid teha. Noor tajub ja kogeb tänast maailma noore inimesena. See on ainulaadne ja äärmiselt väärtuslik. Noored on indikaator, mille abil hinnata ja analüüsida täna toimuvat, varem tehtu tulemusi. Noorte arvamused, et talle oma kodukohas kas väga meeldib või ta vajab noortekeskust, on mõlemad tõsiselt võetavad, mille järgi tehtu tulemust hinnata või uusi plaane seada.

Minu isiklik kogemus näitab, et mida varem anda noorele otsustusvõimalus, hoida kursis kogukonnas toimuvaga, arutada päevapoliitilisi küsimusi, seda kiiremini saavad talle selgeks ühiskonna seosed, kasvab julgus otsustada ja vastutada, eest vedada olulisi projekte. Tean gruppi noori, kes täna Erasmus+ programmi toel analüüsib seniseid valimisreklaame ja koostab poliitikutele soovitused, kuidas noortele poliitilised sõnumid selgemaks teha ja lähemale tuua. Kuulda on ka noorte endi kasvavast huvist uutel valimistel kandideerida.

Üleskutse kõikidele kogukondadele on märgata noorte kodanikuks olemise häid teadmisi ja anda neile kogemusi, mis toetavad vastutavaks põlvkonnaks kasvamist. Igas piirkonnas on külakogud, külaseltsid, komisjonid ja töörühmad, mille töös osalemisel õpib noor tundma oma kodukohta, panustab ideede ja tegudega, kuni sidusus on kasvanud nii tugevaks, et raske on lahti lasta. Muide, piirkondades, kus on noorsootöö välja kujunenud, on ka usaldus noorte vastu suurem.

Keskkond, kus noor kasvab, kujundab tema olemust. Kui kogukonna eesmärk on toetada avatud, väärtustatud ja ettevõtlike noorte kasvamist, siis iga tegu selles kogukonnas peab seda ka silmas pidama. Hoolivuse objektiks olemine õpetab ka teiste eest hoolitsemist. Noortel tuleb õppida elama koos teiste inimestega, luua positiivseid omavahelisi suhteid, hoolida teistest inimestest, nende mõtetest ja eludest. Olles hoolimise objekt, õpib noor ka ise hoolima teistest.

Nii võrsuvad meie ühiskonda tulevased juhid, kes oskavad arvestada. Noortekeskselt tegutsedes ja nende tänaseid ja homseid rõõme silmapiiril hoides suudame saada oodatavaid tulemusi, keskenduda noore tegemisse, õpetada oskusi, mille toel kasvab inimene, kes on aus, ettevõtlik ning teab, et ühiskonda hävitavad teod või sotsiaaltoetused ei ole lahendus.

Arvamuslugu on ilmunud ERR-s seoses Paides toimunud Arvamusfestivaliga. http://uudised.err.ee/v/arvamusfestival/4a6da58c-7cee-4fd7-8793-e853cadf4b3e/kerli-koiv-kas-noorte-arvamusel-on-uhiskonnas-kohta