13.-19.05 toimus Eesti ANK koordineeritud ja SA Archimedese
noorteagentuuri poolt Erasmus+ programmist rahastatud strateegilise
koostööprojekti “Community Guarantee” õppevisiit Itaalias, mille raames tutvuti
noorsootöö struktuuride ja noorte, kes ei õpi ega tööta, tugiteenustega. Eesti
esinduse koosseisus osalesid õppevisiidil Elo Lättemägi (MTÜ Tähe Noorteklubi),
Nele Valss (Põlva Avatud Noortekeskus), Viktoria Murõtševa (Lasnamäe
Noortekeskus), Annely Reile (Pärnu Noorte Vabaajakeskuse Noorte Tugila / Eesti
ANK) ja Stiina Kütt (Eesti ANK), kes õppevisiidi kogemused sellesse blogipostitusse
koondasid.
14. mai
Õppevisiidi ametlik programm algas esmaspäeval, 14. mail
Abano Terme linnakeses. Eelneva reisipäeva õhtupoolikul jäi seega Eesti grupil
veidi aega esimeste Itaalia gelatode degusteerimiseks ja jalutuskäiguks Padova
linnas, mis oli meie peatuspaigaks terve nädala jooksul. Õppevisiidi esimesel
päeval kohtusime õppevisiidi teiste osalejatega- kokku oli meid neljast riigist
kokku tulnud 20, saime ülevaate eesootava nädala programmist ning arutlesime
NEET-noorte olukorra ja võimaluste üle partnerriikides- Islandil, Eestis,
Portugalis ja Itaalias. Siin avanes ka võimalus tutvustada meie enda NoorteTugila programmi kui efektiivset võimalust toetada NEET-noori.
Esimese tööpäeva pärastlõunal saime ülevaate Eduforma organisatsioonist, kes on Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise
koostööprojekti “Community Guarantee” Itaalia poolseks projektipartneriks. Eduforma
on VET (vocational education and training) organisatsioon, mis tegeleb
koolituse, kutsehariduse ja karjäärinõustamisega ning on Noortegarantii rakendaja
Veneto regioonis. NEET-noorte toetamisel rakendatakse erinevaid võimalusi noorte
kompetentside testimiseks, määratakse individuaalseid praktikaprogramme partnerluses
ettevõtetega ning pakutakse tuutorlust programme valivatele ja neis osalevatele
noortele. Suur erinevus võrreldes Eestiga seisneb selles, et NEET-tugiteenused
on Itaalias eelkõige suunatud noortele, kellel on juba diplomid (kõrg)koolist,
kuid kes tihti vajavad täiendavaid praktilisi oskusi, et reaalses töömaailmas võimalusi
leida ja toime tulla.
Ülevaate saime ka Khorakhane organisatsioonist, kelle
hubaseid ruume Abano Terme linnas sel päeval kasutasime. Organisatsioon alustas
tegevust noortealgatusena ning kasvas välja omamoodi kultuurikeskuseks, mis viimase
nelja aasta jooksul toetas kunsti, kultuuri, taaskasutust, sotsiaalset
kaasatust ning tegeles globaalsete probleemidega- kõigega, mis aktiivsetele
noortele endile korda läks. Kõigi värvikate tegevuste fookuses on senini olnud noorte
jõustamine ning ellu viidud tegevuste taga palju vabatahtlikku tööd. Tänaseks
päevaks on Khorakhane kultuurikeskus enda uksed värskelt sulgenud ebapiisavate
rahaliste ressursside ja puuduliku kohaliku omavalitsuste toetuse tõttu, ühenduse
eestvedajad peavad plaani, kas ja kuidas tegevustega jätkata.
Abano Termest viis tee meid tagasi Padova linna ja ühisele
õhtusöögile, kus päeva muljeid jagasime ja kontakte teiste osalejatega lõime. Õppevisiidi
tegevused ja kohtumised viisid meid nädala jooksul erinevatesse linnadesse
Veneto maakonnas. Kui enamil Veneto regiooni linnu allus Veneetsia
valitsusele kuni 15. sajandini, siis selle õppevisiidi jooksul saime aimu
sellest, kui suured võivad tänapäeval olla erinevused Itaalia erinevates
kohalikes omavalitsustes isegi sama maakonna lõikes.
15. mai
Õppevisiidi teise päeva hommikul kogunes kogu grupp kell
8.30 hotelli ees, et koos bussiga Veneto regiooni avastama minna. Puudu oli
vaid buss, mis tuli oodata lausa tund aega. Samas ehk see oligi bussijuhi plaan
meile tutvustada ajaarvamist Itaalia moodi.
Päeva esimeseks sihtkohaks oli Lab Altobello. Saabudes
võtsid meid vastu 2-aastased lapsed, kes parasjagu maja ees aias mängisid.
Organisatsiooni tutvustuse ajal selgus, et antud ruumides tegutseb
karjääriteenustega seotud keskus, kus täiskasvanutel on võimalik saada tuge töö
leidmisel. Nende peamiseks fookuseks on just lapsevanemad ning selle tõttu
pakuvad nad võimalust jätta oma laps teisele korrusele lapsehoidja järelvalve
alla, et ise kolmandal korrusel kohtuda nõustajaga, osaleda koolitusel või
kasutada sealset koostöötamise ruumi. Antud organisatsioonilt tasub õppida just
ruumide otstarbekat ja leidlikku kasutamist, sest hommikusel ajal kui ei toimu
koolitusi, tegutseb ruumides lasteaed. Ühtlasi on võimalik lapsevanematel
õhtuti kasutada antud ruume ka kui mängutuba, kuhu lapsega mängima tulla.
Seejärel ootas meid päevakavas ees H-Farm. Teed, mida mööda
sõitsime, muutusid aina kitsamaks ning ümberringi võis märgata mitmeid
põllumaid ja viinamarja istandusi. Võiks ju eeldada nii asukoha kui ka
nimetuses esineva sõna „Farm“ järgi, et oleme jõudnud põllumajandusega seotud
organitsiooni. Kohale jõudes võttis meid vastu loosung: „Dreamers, creators,
pioneers, pirates, WELCOME HOME.“ („Unistajad, loojad, pioneerid, piraadid,
tere tulemast koju.“) Selgus, et asutuse nime alguses olev H-täht tähendab human
ehk inimene ning otsetõlkes olime sattunud inim-farmi. Tegemist oli H-Farmi
hariduskeskuse ja kooliga, kuhu on võimalik õppima ja ennast harima tulla
alates kolmandast eluaastatast ja õpet pakutakse kuni magistrikraadini välja.
Rahvusvahelise kooli põhisuundadeks on innovatsioon, virtuaalreaalsus ja
digitaalsed tehnoloogiad. Nende põhiliseks eesmärgiks on pakkuda inimesele tuge
ideest kuni investorite leidmiseni. Klassisüsteemi asemel rakendavad nad
projektipõhiste gruppide süsteemi ja selle tõttu töötavad koos erinevas vanuses
sama huviga inimesed. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline. Kandideerida
võivad kõik!
Päeva viimaseks külastatavaks asutuseks oli Citta’ del
Mestiere karjääri- ja nõustamiskeskus. Tegemist oli asutusega, kuhu olenemata
taustast ja vanusest on oodatud kõik, kellel vaja abi seoses karjäärialaste
teemadega. Antud keskus tegutseb kõrvuti kutsehariduskeskusega ning noorel on
võimalik saada seal nõu ja ka praktilisi nippe, kuidas tööturule jõuda. Näiteks
saime heita pilgu video-CVdele, mida keskuse töötajad koos noortega olid kokku
pannud, et tööandjale läheneda uudsel ja seeläbi meeldejääval viisil.
Pärast sisulist programmi saime veidikeseks aja maha võtta
ajaloolises Treviso linnas, mille südalinn oli piiratud linnamüüriga ja
vallikraavi kallastel elutsesid vabalt jänesed, haned ja ondatrad. Veidikesest
vabast ajast said aina rohkem vaba aega, sest bussijuht oli taaskord alustanud
Itaalia ajaarvamise kogemusõppega. Tagasisõit lükkus edasi taaskord tund aega
ning teepeal selgus, et kõigi viivituste põhjuseks oli hoopis katkine amort,
mille tõttu tagasiteel aja maha võtsime. Õhtusöögile jõudsime kella 22 paiku,
mis keskmise Itaallase jaoks ongi paras aeg õhtusöögi jaoks. Pärast seda kui
kõht sai parajalt pitsat täis võis õppevisiidi teisele päevale joone alla
tõmmata.
16. mai
Õppevisiidi kolmas päev algas varakult, esimese külastuse
jaoks sõitsime ligikaudu tunniajase sõidu kaugusel asuvasse Schio linna, kus
tegutses MegaHub’i nimeline inkubatsioonikeskus noortele käsitöölistele, lisaks
koostöötamise keskus. MegaHub’i sündis soovist luua käsitöölistele ruum, kus
ühiselt ideid edasi arendada ning koostööd teha. Erinevate erafirmade,
projektide ning kogukonna toel on keskusesse sisustatud suur ruum, kus on
võimalik rentida tööala, kasutada erinevaid kõrgtehnoloogilisi masinaid (nt 3D
printer, laserlõikur, CNC-puidutöötluspink jpm), pidada koosolekuid ja muid
üritusi. Kohapeal on kogu aeg olemas juhendajad ning samuti pakutakse võimalust
osaleda ligikaudu 10 erineval kursusel, sh 3D modelleerimine, programmeerimine
ja printimine, robootika.
Erinevate tutvustatud disainerite tööde ja tegemiste hulka
kuulusid nt taaskasutatud puidust mööbel, restaureeritud mööbel, 3D prinditud
tooted, erinevad nutikad sisustuselemendid (lamp-laadija-kõlar) ning mitmed
helitehnilised uuendused. Keskkond oli väga innovatiivne ning atraktiivne,
teenused küllaltki soodsad ning suunatud vanusele 13 - 60+.
Teise külastuse jaoks liikusime Vicenza nimelisse linna, kus
tutvusime vastavatud Porto Burci nimelise kogukonnakeskusega, mille eesmärgiks
on olla nn dünaamiline “sadam” inimeste ja ideede jaoks ning mida haldavad
ühiselt keskuse juures tegutsevad organisatsioonid.
Üheks selliseks organisatsiooniks on piirkonnas riikliku
tsiviilteenistuse võimalust pakkuv Arci Servizio Civile Vicenza.
Tsiviilteenistuse idee tekkis vastukaaluks varasemalt kohustuslikule
militaar/ajateenistusele ning rõhutab väärtustena rahu, vägivallatust ning
aktiivset kodanlust.
Õppekäigu Itaalia grupi osalejate seas oli ka hetkel
kogukonnakeskust haldava keskkonnaorganisatsiooni juures tsiviilteenistust
tegev noor neiu, kes andis ülevaate oma tegemistest ning tutvustas
tsiviilteenistuse võimalusi. Tsiviilteenistus kestab 1 aasta ning on avatud
meestele ja naistele vanuses 18- 28 aastat, sh kõikidele riigis legaalselt
viibivatele isikutele, ka pagulastele. Võimalik on teenistuda sotsiaal-,
kultuuri- ja haridusvaldkonna ning keskkonna organisatsioonide juures,
teenistuja peab 30 tundi nädalas pühenduma oma teenistusele ning saab selleks
perioodiks sotsiaalkindlustuse ning 433,80€ kuus toetust. Teenistujat toetab
mentor ning teenistuse vältel analüüsitakse järjepidevalt ning põhjalikult
noore arengut ja saadud õpikogemust. Tsiviilteenistusse astumiseks on vajalik
esitada taotlus ning intervjuu käigus selgitatakse välja, millises valdkonnas
vabatahtlikuna tegutsemisest oleks noorel kõige rohkem võimalik õppida, st
noort ei suunata juba talle tuttavasse valdkonda, vaid keskendutakse eelkõige
mitmekülgsuse arendamisele ning kogemusõppele.
Õppekäigu raames saime ülevaate ka teise noore vabatahtliku
tegemistest haridusvaldkonnas, kus erinevate pakutavate tegevuste kandvaks
ideeks oli õppimine läbi mängu erinevates keskkondades, sh koolides,
mänguväljakutel, õpitubades, üritustel jne. Külastatud keskuse juures tegutses
lisaks noorteraadio, vahendati välisvabatahtlikke ning hoolitseti ühiselt
aedviljaaia eest.
Porto Burci keskusest liikusime edasi selle lähinaabruses
asuvasse keskusesse B55, mis oli üks osa Vicenza noortele suunatud nelja erinevat
keskust haldavast suurprojektist. Meile tutvustatud keskus pakkus noortele
erinevaid kuruseid 3D tehnoloogia valdkonnas, tandem keeleõpet, tuge
saksakeelsetesse riikidesse tööle suundumiseks ning keskuse juures tegutses ka
LGBT abikeskus. Suurprojekti teisteks osadeks oli Informagiovani -
noorteinfokeskus, Centrotecchio - tegevused 11-14a vanustele noortele
pärastlõunasel ajal ning ruumikasutus organisatsioonidele õhtustel aegadel ja
Centro Zona 3, mis oli suunatud 6-14a noortele, olles valdavalt sisserändajate
seas populaarne perekeskus.
Päev lõppes maapiirkonnas asuva keskaegse linna Monselice’i
külastusega, lisaks väikesele jalutuskäigule kauni linna keskmes tutvusime ka
piirkonna noortepoliitika põhimõtetega. Monselice on kohalik omavalitsus, mis
toetab juba 11 aastat noorte omaalgatusi projektitoetustena ning kohtleb noori
projektijuhtidena, mitte pelgalt partneritena. 11 aasta jooksul on teoks saanud
80 noorte juhitud projekti ning kasu on neist saanud mitmed tuhanded noored.
Muuhulgas on noored panustanud erinevate kasutamata hoonete/piirkondade
taaselustamisse, võidelnud kino taasavamise eest, alkoholivabu tooteid
propageerinud üritustel, ühendanud puuetega inimesi ja vabatahtlikke läbi
kokandustegevuste, hobifotograafe ja professionaale kokku viinud ning piirkonna
ühiselt piirkondliku turismi edendamiseks kaardistanud.
17. mai
Õppevisiidi neljandal tööpäeval ootas ees kauaoodatud
Veneetsia. Peale hommikusööki hotellis Padovas sõitsime Veneetsiasse kiirelt ja
lihtsalt rongiga.
Sel päeval saime hea ülevaate NEET-noorte temaatikast ja
Noortegarantii rakendamisest Veneto maakonnas kui külastasime Veneto maavalitsust- Regione del Veneto.
Erinevad tööriistad, mida NEET-noorte toetamisel kasutatakse on nõustamine, koolitused,
ettevõtete külastused, praktikabaaside leidmine, tööle suunamine, aga ka
näiteks Boot Camp´id, kuhu tulevad kokku noored tööotsijad panema proovile enda
erinevaid võimeid läbi füüsiliste katsete, misläbi tööandjad saavad parema
arusaama noore kompetentsidest ja viivad sealsamas kohapeal läbi sobivate
kandidaatidega tööintervjuud.
Maavalitsuse seminariruumist avanes igast aknast vaade
Veneetsia kanalitele ja kuulda oli pidevat laevaliiklust. Peale kohtumist
pääsesime ka ise linna kitsaid tänavaid ja kanaleid pidi seiklema.
Kui sa juba korra Veneetisasse satud, siis lihtsalt patt
oleks jätta vahele üks gondli sõit ja selle 4/5 Eesti grupi koosseisust ka
plaani võttis. Õige gondli valimine on omamaoodi kunst, sest olulist rolli
mängivad mitmed aspektid - kui kaunis pilt sinust edeva gondliga sõites tuleb,
millist lisaväärtust pakub gondlimees, milliseid kohti kanalitel sa läbida saad
ja nagu meile ka üllatusena selgus, kas gondlimees on litsentsiga professionaal
või mitte. Meil sellel korral vedas- tänu meie kohalikele Itaalia sõpradele,
kes aitasid asju ajada Itaalia keeles, enne, kui meie gondlisse hüppasime. Nägus
gondlimees oli Veneetsia päritolu, viisakas, hoolitses madaamide turvalisuse
eest sentimeetrite täpsustega kitsastes kanalites ja madalate sildade all,
rääkis Veneetsia võludest/valudest ja kauni koha ajaloost. Pildid meist tulid
edevad ja igati Veneetsia väärilised ;) Saime ka soovitud põike Grand
Canal´ile. Avastamist ja imestamist Veneetsia linnas jätkus õhtupoolikuni, ent
sellega ei olnud meie tegus päev veel lõppenud.
Õhtul ootas ees õhtusöök koos kultuuridevahelise õhtuga,
kuhu iga riigi osalejad veidi enda kodumaa maitseid kaasa olid toonud. Õnneks
juhtusid just see päev ja õhtu olema sumedalt soojad ja meil avanes võimalus
õhtustada hubases ja värvikas Il Chiosco aias, mis suviseks tihedaks kultuuriprogrammiks
ja õhtuteks aias uksed teistele külalistele tegelikult alles eelootaval
nädalavahetusel avas.
18. mai
Õppevisiidi viimasel tööpäeval ilmutas väsimus end alatasa
väga veidral moel ja oli vägagi meelelahutuslik. Sellel korral jäime Padova
linna piiridesse ja saime proovida ära kohaliku trammiliikluse võlud. Hommikune
esimene külastus viis meid ENAIP nimelisse ametikooli, mis on üheks 20st
samasse süsteemi kuuluvast ametikoolist. Esmalt saime tutvuda ametikoolis
pakutavate erialadega, milleks selles hoonekompleksis olid automehhaanika,
elektroonika, tehnoloogia ja kokandus. Eriala õpped ENAIP ametikoolides
kestavad 3 aastat ja siis on õpilasel võimalus valida, kas ta soovib täiendada
end veel ühe lisa-aasta võrra täiendõppena. Erialad on oma vahel oskuslikult
integreeritud ja nii valmivad õpilastel õppeaasta lõppudeks ühisprojektid, kus
kõik peavad omavahel koostöös ühistöö valmistama, milles on kasutatud näiteks
korraga tehnoloogiat, elektroonikat ja mehhaanikat. Sama suurt rõhku pannakse
praktikale, mille maht on piisavalt suur õpitu praktiseerimiseks asutustes.
Nendes õppeklasside külastustest avaldas muljet
automehhaanikat õppiv neiu. Kui te arvate, et see “wow” tulenes tema soost,
siis eksite. Tema taga oli lugu - see rääkis noore huvidest autode ja tehnika
vastu ja südame kutsest sellega ka tegeleda, kuid see ei leidnud pere poolt
toetust. Noor käis varasemalt küll mitmetes teistes koolides, aga langes
nendest välja. Nii tuligi perel leppida lõpuks tütre südamesooviga ja tema õppima
asumist automehaanika erialal toetada.
ENAIP puhul saab
paralleele tuua Eestis toimetavate Kutseõppekeskustega/ametikoolidega, kes on
pidevas arengus, koostöös firmadega ja toetavad noortele parima praktilise
hariduse andmist. Nende pagasis on hulganisti rahvusvahelisi projekte, mis
annavad noortele laiema silmaringi saamiseks võimalusi. Ja loomulikult ei
saanud jätta kasutamata võimalust kontaktide vahetamiseks, mis loodetavasti
toob kaasa huvitavad koostööprojektid Eesti ja Itaalia kutseõppekeskuste vahel
- win-win ;)
Kontaktid loodud, kogemused vahetatud, viis tramm meid
tagasi kesklinna suunas ja järgmine sihtpunkt oli Padova Informagiovani-
eesti keelde tõlgituna ja lahti seletatuna Noorteinfo ja Rajaleidja pesa.
Nende kasutuses oli väga kaunis hoone, kus oli lisaks infopunktile veel ka raamatukogu
ja koosolekuruume. Oma teenuseid osutavad nad 15-35 aastastele NEET- noortele.
Nende ülesandeks on pakkuda kompaktselt noorele nii infot, CV koostamise
toetamist, erinevaid koolitusi (s.h tööintervjuu koolitust) kui ka võimalust
õppida keeli läbi tandemõppe, kus osalejad on kohustatud rääkima vaid oma
emakeeles. Ehk oleks see üks nendest vahvatest ideedest, mida saab ka Itaaliast
kaasa võtta.
Nende teadmistega ja vaatluskogemustega saigi külastustele
joone alla tõmmata, kuid ega sellega meie töö veel lõppenud polnud. Nii
naasesime kõik hotelli konverentsiruumi ja oligi käes aeg kõik Itaalia otsad
kokku tõmmata. Üheskoos tuli leida vastus küsimusele, et millised oleksid need
võtmetegevused, mis tagaksid riikides võimalikult efektiivse NEET-noori toetavad
tegevused. Selleks moodustasime igast partneriigist ühe esindajaga grupid, mis
võimaldas näha laiemat pilti ja ei keskendunud vaid ühe riigi nõrkadele
kohtadele. Sisend selles osas oli väga mitmekesine ja punkte tuli üllatavalt
palju, mis tõestab seda, et võimalusi heade praktikate kasutamiseks ja ideid
parendusteks on piisavalt. Mis aga sellest edasi saab, sellest juba projekti
järgmises etapis.
Nii me siis oma missiooni selleks korraks lõpetasimegi ja
aeg oli üksteisega hüvasti jätta. Täname südamest kõiki osalejaid ja
panustajaid, sest nende panus oli hindamatu.
Eesti ANK koordineeritud Erasmus+ strateegilise
koostööprojekti “Community Guarantee” järgmise sammuna kogunevad osalejad
Eestist, Itaaliast, Portugalist ja Islandilt juba septemrbikuus Eestisse, et
rahvusvahelisel seminaril analüüsida ja kokku võtta kõigi nelja õppevisiidi jooksul
nähtu, kogetu ja õpitu ning vormistada see üheks ühiseks dokumendiks, mis
kirjeldab efektiivset NEET-noore tugiteenust. Hoiame teid järgmiste sammudega
kindlasti kursis!
Ps! Veel rohkem muljeid ja ka Itaalia jäätisesoovitusi võib
küsida õppevisiidi osalejatelt: Elo Lättemägi, Nele Valss, Viktoria Murõtševa, Annely
Reile ja Stiina Kütt.
Projekti toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+
programmist.
