Eesti noorsootöötajad õppevisiidil Saksamaal

9.-14. aprillil toimus Sloveenia noortekeskuste katusorganisatsiooni Mreža MaMa poolt koordineeritud Erasmus+ strateegilise koostööprojekti „Social Inclusion in Youth Centres“ raames õppevisiit Saksamaale, Oldenburgi tutvumaks sealsete heade sotsiaalse kaasatuse praktikatega. Eesti ANK on kaks aastat vältava strateegilise koostööprojekti ametlik koostööpartner ja osales õppevisiidil 8-liikmelise Eesti noorsootöötajate esindusega. 

Eesti grupi koosseisus osalesid õppevisiidil Eveliis Samberk (Saue Noortekeskus), Ege Enok (Viljandi Avatud Noortetuba ja Stiina Kütt (Eesti ANK), kes kuuluvad projekti korraldusmeeskonda, ning lisaks Merilyn Enders (Viljandi Avatud Noortetuba), Jevgenia Špiljova (Lasnamäe Noortekeskus), Kristiina Karp (Iisaku noortekeskus), Triin Põri (Märjamaa Valla Noortekeskus), Krista Allik (Kuusalu Noortekeskused). 

Õppevisiidile tulid kokku noorsootöötajad Eestist, Lätist ja Sloveeniast. Seega avanes võimalus õppida ka teineteiselt. Ühistes aruteludes selgusid riikidevahelised erinevused ja sarnasused sotsiaalse kaasatuse maastikul. Õppevisiidi külaskäigud omakorda andsid aimu sotsiaalse kaasatuse alastest tegevustest Oldenburgi näitel. 

Osalejad jagavad enda eredamaid muljeid õppevisiidist: 

“Kõige rohkem avaldas muljet nende päevade jooksul külastatud keskus, kus olid kunst, teater ja muusika väga hästi ühendatud omavahel. Kõnetas ka see, et keskus on õhtuti avatud ka täiskasvanutele ja oli näha, et eri põlvkondade vahel toimib koostöö. Hea oli tõdeda, et meil Eestis on suureks plussika ja eeliseks, et noorsootöö ja sotsiaaltöö on erinevad ent omavahel kokku puutuvad valdkonnad ning noorte võimalused toetuse saamiseks on head.” (Triin Põri) 

”Sellise asutuse hea toimimine võiks rakenduda meie maapiirkondade rahvamajades, mis päevasel ajal on noortele ja õhtuti vanematele. Meie piirkonnas on see olnud mõtteks aga kardetakse noortega koos ruume jagada. Antud näide andis kinnitust, et selline kooslus toimiks väga hästi. ” (Krista Allik) 

”Samuti jättis mulle armsa ja ideederohke kogemuse noorte “ametlik park”, kus noored saavad minna nii koos ôpetajaga töötubadesse kui ka üksi ja vanematega ning kus on ka noorsootöötajad kohapeal olemas. Väga süsteemne ja hariv park. Minu jaoks täiesti tore lahendus mitteformaalseks ôppeks. Kogu õppevisiidilt võtan kaasa motivatsiooni edasi töötamaks Eesti organiseeritud noorsootöö maastikul ning ideid oma igapäevatöö täiendamiseks.” (Eveliis Samberk) 

”Laste mänguplats oli tore ja võibolla valmistab ette lapsi edaspidi ka noortekeskusi sama huviga külastama. Minu arust on noorte kaasamise eeliseks atraktiivne keskkond, ametnikest/õpetajatest erinev kollektiiv ja vabatahtlikkuse olemasolu, et noor ise tahab tulla - ise tahab midagi teha.” (Merilyn Enders) 

”Mind inspireerisid ka noorte juhendajad, eriti, et just meesterahvad selles valdkonnas töötavad kui ka taaskord see, et läbi kunstiliste meetodite noorteni jõutakse (bändiruum ja koos improviseerimine, skulptuuride valmistamine, draama). Äge on ka see, et kõigis nendes kohtades, mida külastasime, lubatakse noortel ise ettevõtlik olla – ise meisterdada, ehitada, teenindada, end kunstiliselt väljendada jne.” (Ege Enok) 

Välismaal olles saime kinnitust, et Eesti noorsootöö struktuuri, võrgustike ja noortekeskuste üle on meil põhjust väga uhke olla ja meil on, mida teistega jagada. 

Õppevisiit võimaldas ka Eesti osalejatel omavahel paremini tuttavaks saada ja on tõenäoline, et Saksamaal arenenud vestlustest ja mõtetest sünnib uusi koostöötegevusi nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. 

Projekti „Social Inclusion in Youth Centres“ raames ootab ees rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Sloveenias 1.-8.10.2018 sotsiaalse kaasatuse alaste programmide arendamiseks, kuhu osalema kandideerimine avaneb Eesti noorsootöötajatele õige pea. 

Eesti ANK rahvusvaheliste võimalustega noortele ja noorsootöötajatele saab tutvuda meie kodulehel www.ank.ee.

Rahvusvaheline koolitus ja õppematerjal Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlike mentoritele

03.12 – 10.12.2017 toimus Leedus Vilniuses rahvusvaheline koolitus "Mentor’s Lab", kuhu Eesti ANK saatis osalema kaks Eesti noorsootöötajat – Kristiin Vink (Lille Maja, Tartu) ja Liina Nigu (Saku Valla Noortekeskus, Saku vald).  Lisaks neile osales koolitusel veel inimesi Portugalist, Soomest, Kreekast, Ukrainast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Hispaaniast, Makedooniast ja Kosovost. 

Projekti eesmärk oli koolitada Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlike mentoreid, et mentorid oleksid võimalikult hästi ette valmistatud vabatahtlike toetamiseks nende teenistuse jooksul. Koolitusnädala jooksul läbisid osalejad ettevalmistuse olemaks parem mentor oma Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikele.  Koolituse käigus õpiti selgeks kõik EVT vabatahtlikku puudutavad emotsionaalsed faasid ning jagati üksteisele erinevaid meetodeid, kuidas teha vabatahtlikule uues riigis viibimine võimalikult meeldivaks ja meeldejäävaks. Koolitusnädala jooksul valmis osalejate koostöös käsiraamat, et ka teised EVT vabatahtlikega tegelevad  inimesed ja noortevaldkonnas töötajad leiaksid juurde uusi meetodeid, mida erinevates olukordades kasutada. 

Jagame teiega valminud käsiraamatut SIIN. 

Uusi rahvusvahelisi võimalusi enesetäiendamiseks uuri Eesti ANK kodulehel rahvusvaheliste pakkumiste all. 

Projekti "Mentor’s Lab" on rahastatud Erasmus+ programmist. 

PickUp - Briti eri: Maidla noored "Noortega Üheskoos!"

Ida-Virumaal asuva Lüganuse valla noorte omaalgatuslik projekt “Noortega Üheskoos!” on ellu kutsutud selleks, et läbi lihtsa heateo liita kogukonda, tuua rõõmu hooldekodude elanikele, arendada noorte algatusvõimet, loomingulisust ning tähistada üheskoos Eesti Vabariik 100 sünnipäeva. Projekti raames joonistasid noored ja lapsed joonistusi, mis veebruarikuus, vabariigi aastapäeva eel kingiti kohalike hooldekodude elanikele.

Projekt leidis aset Lüganuse vallas, koondades noori nii suurematest valla paikadest - Lüganuse, Kiviõli, Püssi, Sonda, Maidla, kui ka väiksematest - Erra, Varja, Purtse. Lisaks sellele oli kaasatud naabervallas asuv Aseri linn.

Oktoobris tehti projektiga algust - koostati täpne tegevuskava, eelarve, moodustati tuumikmeeskond, saadeti välja info piirkonna noorteorganisatsioonidele (koolid, lasteaiad, huvikoolid, noortekeskused, seltsid ja MTÜd) ning kutsuti neid üles algatusest osa võtma.

Infot jagati nii kohalikes valla- ja linnalehtedes, sotsiaalmeedias, otsekirjadena organisatsioonidele kui ka plakatite näol avalikes kohtades. Algatus on registreeritud ka EV100 sündmusena ning on väga olulisel kohal kogu Lüganuse vallas kui üks meie piirkonna vabariigi aastapäeva sündmusi.

Oktoobri lõpp kuni detsembri keskpaik leidsid aset tegevused algatuse kajastamiseks, osalejate leidmine, infovahetus korraldajate ja organisatsioonide vahel. Joonistuste järele käimise ettevalmistused, sh soetati igale joonistajale (lasteaedade puhul rühma peale) ka väike magus üllatus Mesikäppa kommipakkide näol ning igale organisatsioonile valmistati ja anti üle värviküllane tänukiri. Jõulude eel, 20-21 detsember toimus joonistuste kokku kogumine. Kokku osales algatuses 13 organisatsiooni, alates koolidest, lasteaedadest ja noortekeskustest kuni kohalike seltsideni välja. Joonistusi saadi kokku üle 300.

Detsembri lõpus alustasid noored kohalikes noortekeskustes joonistuste raamimisega ning seda tehti veebruari alguseni. Iga joonistuse taha kirjutati ka südamlikke soove ning vabariigi aastapäeva eel, täpselt sõbrapäeval, 14.veebruaril külastati kohalikke hooldekodusid, et joonistused hooldekodude elanikele kinkida ning nende ellu rõõmu ja värve tuua. Projekti eesmärk õnnestus igati - noored said end väljendada, viia rõõmu hooldekodude elanikele, kelle silmad tõepoolest särasid ja kes üllatuse üle väga rõõmsad olid.

Kogemus, mille korraldusmeeskonda kuuluvad noored antud aja jooksul eelkõige saanud on, on ajaplaneerimise kogemus, noortel on olnud võimalik arendada oma eneseväljendusoskust, suhtlemisoskust, algatusvõimet. Joonistamises ja joonistuste raamimises osalenud noortes on arenenud loomingulisus, aga ka matemaatilised pädevused (raamide loomisel) ning üheskoos töötades kindlasti samuti suhtlemisoskus, meeskonnatööoskus.

Projekt arendas ka koostööd erinevatest rahvustest noorte vahel, kuna nii joonistuste joonistamise/maalimise kui ka hilisema raamimise ning hooldekodude külastamise juures tegid koostööd erinevatest rahvustest noored, eestlased ja venelased. Erinevatest rahvustest noored, kes küll käivad ühes koolis, ei puutu koolikeskkonnas nii palju kokku, kui noortekeskuses üheskoos midagi ette võttes, ka antud projekt on ehe näide sellest.

Väljakutsed, mis projekti juures ilmsiks tulid, oli kindlasti infoliikumine. Noored arvasid, et infot saab jagada vaid kirja, sotsiaalmeedia või telefoniteel ja sellest piisab, tegelikult aga selgus, et organisatsioonide esindajad soovisid väga, et projekti tuldaks nende juurde kohapeale tutvustama, mida ka tehti. Väljakutseks oli kindlasti ka ajaplaneerimine - hooldekodusid oli palju ning niisamuti ka joonistusi. Oluline oli osalevate ja korraldavate noorte jaoks, et nad saaksid hooldekodude elanikega ka suhelda, neile isiklikult joonistuse üle anda. See aga võttis hooldekodudes kohapeal hulgaliselt aega, millega ei oldud alguses arvestatud. Tekkinud olukord sai aga lahendatud leides ka teise päeva hooldekodude külastamiseks.

Algatuses tuumikmeeskonnas oli viis noort ning kokku osales noori algatuses ümmarguselt 300 üle kogu piirkonna (Kiviõli, Aseri ja Püssi linn, Lüganuse, Sonda, Maidla, Erra, Purtse, Varja). Projektile tagasivaadates nõustuvad korraldavad noored ühiselt, et ettevõtmine õnnestus ning midagi seesugust võiks ka tulevikus ette võtta. Noortel on juba ka mõttes külastada hooldekodusid veel, näiteks korraldada mõnes hooldekodus elanike ja noorte ühine lauamänguõhtu. Noored, kes varem polnud vanemate inimestega kas üldse kokku puutunud või nende hoolekandeasutusi külastanud ja pelgasid pisut, said positiivse kogemuse osaliseks ning julgevad ja soovivad ka edaspidi seesuguseid projekte ette võtta, arendada omavahelist suhtlust ning ka põlvkondade vahelist.

PickUp - Briti eri: Kohila ”BÕM e. bändide õudne möll"

1.Mida tegite? Muusika ühendab noori ja selle kaudu soovisime ühendada erinevatest rahvustest noori. Korraldasime suure noorte ansamblite õhtu Kohila Gümnaasiumi aulas 26.01.2018. Meie suureks rõõmuks tuli kuulama väga palju noori. Noortele meeldib räpp ja sellest tulenevalt kutsusime pea esinejaks Bad Arti. Veel esines 6 noorteansamblit. Õhtujuhid olid samuti noored. Et muuta natuke põnevamaks kogu üritust oli meil külas mustkunstnik Marko. Mustkunst on samuti noori ühendav, seal ei ole vaja keelest aru saada vaid tegevus ise köidab noori igas eas.

2.Kui palju noori osales? Kokku osales 173 noort 7-26 aastased, 17 olid muukeelsed noored. Ei toimunud traditsioonilist registreerimist osalenutele, sest sellisel suurüritusel ei oleks kindlasti kõik ennast soovinud kirja panna. Noored said sisenedes käepaelad, mille arvestust pidasime. Muukeelsed noored lugesime lihtsalt kokku, sest meil on väike kogukond ja tunneme üksteist väga hästi.

3.Kuidas aitas see kaasa koostööle teisest rahvusest noortega? Koostöö väljaspool Kohilat teiste
rahvuste lõimumisega eriti hästi ei õnnestunud. Ei leidnud teistest rahvustest noorte ansambliteni esinema. Kuulutasime oma üritust muusikutest sõprade listis. Otsisime läbi facebooki muukeelseid ansambleid, aga keegi ei võtnud meiega ühendust. Meie Hageri ANK noorsootöötajad küsisid oma
valdkonna töötajatelt erinevatelt koolitustelt, aga sealt ei tulnud infot ansamblite osas. Eraldi pöördusime Lasnamäe, Vaga noortekeskuste poole. Kutsusime muukeelseid noori ka ettevalmistus ja järelkoristuse osasse. 3 muukeelset noormeest tulid meile appi seda üritust korraldama. Eraldi kutsusime muukeelseid noori üritusele.

Kuidas sai kasu kogukond? Kogukond sai üritusel mõnusalt enda aega veeta ja kuulata head muusikat. BÕM käisid kuulamas ka täiskasvanud, palju oli õpetajaid ja lapsevanemaid. Noortele ei korraldata sageli selliseid üritusi, aga teismelised noored tahavad ju ka ennast kusagil välja elada. Lapsevanemad olid rahul, sest noored olid turvaliselt vaba aega veetmas oma kodukohas.
Kogukond sai kasu 25 hakkaja noore näol, kes kõik aitasid kaasa ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimise osas. Kogu ürituse ettevalmistamine ja läbiviimine oli meie endi organiseeritud. Läbi tuli mõelda lava ülespanek, valgustehnika transport, helitehnilised ja valguslahendused kogu
ürituseks. Käepaelte panek külastajale, kohviku pidamine ja kogu ürituse turvalisus. Eriti ei vajanud noorsootöötaja abi, seega saime väga hea kogemuse suurürituse korraldamiseks. Kohila valla kõik 8 noorsootöötajat olid sellel päeval koos meiega ja valmis aitama kui tekib probleeme, aga me saime ise hakkama ja nende abi ei läinud vaja.

Kas koostöö jätkub ka edaspidi, millised on edasised tegevused? Jah koostöö jätkub edasi, edasised tegevused on korraldada paljusi projekte ja üritusi. Jääme ootama uusi projektikirjutamise võimalusi, et korraldada veel selliseid lahedaid noortele suunatud suurüritusi. Koostöö Hageri ANK noorsootöötajate vahel sujus samuti hästi, nad olid alati olemas kui midagi oli vaja lahendada. Samas lasid meil tegutseda ja ei surunud oma mõtteid ja tahtmist peale.

Mida läbi projekti õppisite? Kuidas paremini projekte koostada. Läbi peab mõtlema kõige väiksemad detailid ürituse korraldamises. Alati peab olema tagavara varjant välja mõeldud juhuks kui midagi ei õnnestu. Suhtlemist paljude noortega. Leidsime uusi noori, kes soovivad meiega järgmisel aastal koos BÕM korraldada. Saime teada kui raske on leida muukeelseid noori üles ja nendega kontakti hoida väljaspool Kohilat.

Millised probleemid tekkisid? Kõik läks sujuvalt, probleeme ei olnud. Oleme varem kokku puutunud
“Nopi ülesse” projektiga, seega teatsime, mis meid ees ootab. Samuti olime varem korraldanud noorte bändide esinemisi, oleme kooli aktiiviga palju muusika üritusi korraldanud ja seega ei olnud raske seda üritust planeerida. Kogu protsess oli meie jaoks väga põnev ja õpetlik. Probleemiks osutus, et me ei jõudnud vene koolinoorte ansambliteni, sest neid vist ei ole olemas. Samuti kutsusime muukeelseid noori eraldi üritusele, aga neist paljud tulemata. Samas 17 muukeelset noort on meie endi jaoks väga hea tulemus.

Milliseid uusi oskusid saite? Mina kui juba kogenud ürituste korraldaja (Alex) ei saanud eriti midagi uut juurde, kõik sujus nagu planeerisin kuid teised, kes minuga ühes pundis olid said kindlasti hulgaga uusi kogemusi, näiteks kuidas tehnikat üles panna ürituse jaoks ja kuidas midagi teha jne. Samuti on üks kõige raskem osa ürituse lõppedes asjade kokku panemine ja koristus. Noored said kõik väga hästi hakkama ja ei vingunud miks peab midagi tegema. Emotsioon lõpus, kui saal oli puhas ja korras, kui kõik noored hakkasid plaksutama ise endale oli tore, sest saime hakkama millegiga, mis muutis meie kogukonna noori ühtsemaks.

Kuidas arenesid kultuurilised teadmised? Inglise keelseid laule laulsid enamus ansamblid, seega popp muusika on noorte jaoks väga oluline osa maailma vaatest. Saime teada, et muukeelsed noorsootöötajad kellega suhtlesime ansamblite otsingul olid väga sõbralikud ja abivalmid. Kutsusime
muukeelseid noori eraldi BÕMile , aga pooled jätsid tulemata, seega on veel pikk maa minna lõimumises noorte vahel. Soovime edaspidi korraldada muukeelsete noortega ja noortele üritusi.

PickUp - Briti eri: Võru noortekeskus “Saame tuttavaks! Hoiame üksteist!” .

Projekt “Saame tuttavaks! Hoiame üksteist!” sai alguse tegelikult juba eelmisel kevadel, kui osaleti Idee45 koolitusel. Arvasime, et lisaks üksteise tundmisele  võiksime tutvustada ka oma kodukohta. Ida-Virumaalt pärit noored saaksid tulla Võrumaale, näha siinset loodust ja vastupidi - Võrumaa noored näeksid Ida-Virumaa imelist loodust.

Meie suurimaks eesmärgiks projektis oli koostöö arendamine nii oma grupis kui ka teist emakeelt kõnelevate noortega. Kõige paremini aitasid selles matkadel läbiviidud meeskonnamängud, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid ning millega saadi hoolimata keelebarjäärist suurepäraselt hakkama. Oli hea meel näha, kuidas eri taustaga noored kontakte vahetasid ning arutasid ka tulevikuplaane, et veel kohtuda ja midagi koos teha. Hetkel küll täpsed edasised plaanid puuduvad, kuid huvi on olemas ja tulevikus kindlasti veel koos midagi tehakse. Saime kogeda, et tagada osavõtt ei piisa ainult reklaamist, vaid tuleks teiste noortega rohkem vestelda ja kutsuda üritusele osalema. Kahjuks ei olnud me arvestanud praeguste“haiguste lainetega”, mis vähendas meie matkadel noorte osalemist. Matkad olid põnevad, üllatusi jagus kõigile osalejatele ka korraldusmeeskonnale.

Osalejaid oli eesti keelt emakeelena kõnelevaid ja vene keelt emakeelena kõnelevaid umbes pooleks, 30 noort ja nende juhendajad.

Matkadele kaasatud kooliõpilased olid äärmiselt positiivselt meelestatud matkade suhtes ning tagasiside oli valdavalt positiivne, mõningate soovitustega, mida järgmine kord paremini võiks teha (matka pikkuse, pauside ja tegevuste osas). Suuremas jaos jäi kõlama aga, et midagi sellist võiks veel korraldada.

Mõningatele korraldusmeeskonna noortele oli tegemist täiesti uue kogemusega, nii teiste osapooltega suhtlemises kui ka ürituse korraldamises. Õpiti kokkulepete sõlmimist, neist kinnipidamist ja vajadusel ümber mõtlemist, kui üks variant eest ära langes. Samuti oli esimene kogemus ka eelarve planeerimisel, hinnapakkumiste võtmisel. Paranes eneseanalüüsivõime - korraldades matka tuli läbi mõelda enda tegevused, matkal tehtavad harjutused ning kuidas need panustavad projekti eesmärgi täitumisse ning ka projekti lõppedes korraldajate tagasisidering.

 Kindlasti oleme saanud juurde rohkem enesekindlust, et oma ideid esile tuua ja neid ära korraldada.

PickUp - Briti eri: Vaimastvere ANK "Keeltekohvik"

Vaimastvere on üks huvitav koht kuhu üle Eesti sõidab kokku palju erineva taustaga noori sealhulgas pagulasnoored Vägevalt. Nii saavad kokku Iraagi, Süüria, Ukraina, Vene ja Eesti noored.

Koostöös Vaimstvere ANKi ja Vaimastvere Kooliga pakkusime oma projektiga kogukonnale mõnusa päeva, mille raames sai tutvuda ja õppida üksteiselt põnevaid oskusi ja teadmisi.

Projekti raames toimusid kokanduse töötoad, mille tulemusena valmisid nelja rahvuse toidud ja suupisted. Päeva lõpus toimus avalik Daniel Levi kontsert, mille saatel maitsesime töötubades valminud suupisteid. Nii saime anda omapoolse panuse mõnusa ja üksteisest hooliva kogukonna loomiseks.

Meie arvates läks üritus hästi, kuna saime kõik toidud valmis ja kontsert meeldis kohale tulnud osalejatele. Meil oli neli töötuba need olid: Süüria, Eesti, Venemaa ja Ukraina. Õpetajad juhendasid erinevaid töötubasid ja õpilased aitasid neil teha maitsvaid toite ja suupisteid. Üldjuhul läks meil hästi kuna kõik said oma toitudega kenasti valmis. Arvatavasti oleksime võinud toitude tegemiseks rohkem aega planeerida, kuna mõne rahvuse road vajasid valmimiseks enam aega. Nii valmisid osad suupisted vahetult enne kontserdi algust. Meie projekti meeskond õppis seda, kui tähtis on meeskonnatöö ja kui oluline on üksteist kuulata ning teiste arvamusega arvestada. Üheks põnevamaks ja algul väga keerukana tundunud osa oli eelarve ja selle korraldamine. Käia poes ja tutvuda hindadega, lisaks tuli vaadata ja küsida erinevaid pakkumisi internetist ja pidevalt mobiilis kontrollida kirjade saabumist. Lisaks saime õpetliku kogemuse kui rääkida ettevõtjatega hinnast, siis sellele lisandub alati käibemaks mida me ei osanud arvestada. Selle tõttu toimus ka eelarves muutus, mida algul ei osanud prognoosida. Kõige keerulisemaks osaks osutus meile ajaplaneerimine, sellest tulenevalt toimus üritus üsna viimasel hetkel. Suureks ootamatuseks oli esinejaga kokkuleppe sõlmimine, kuna kalender oli tihedalt esinemisi täis.

Kui meie meeskond poleks suutnud koostööd teha, siis  ei oleks saanud  teha sellist toredat üritust nagu keeltekohvik.

Kõige olulisemaks peame seda, et erinevad rahvused õppisid ja lõbutsesid koos mille tulemusena leidsime üksteises palu toredaid omadusi. Vaba keskkond suhtlemiseks lõi hea õhustiku lähedamaks kontaktiks kaaslastega.

Koostöö laabus erinevate kultuuride vahel hästi, kuna kõik erinevatest kultuuridest õpilased õppisid seoses toitu ja suupistete valmistamisega palju erinevaid sõnu neljas eri keeles.

Edasine suhtlus teise kultuurilise taustaga inimestega on lihtsam ja kõik erinev tundub põnev. Loodame, et selline üritus saaks traditsiooniks ja annaks võimaluse paljudele noortele meie kogukonnas omavahel hubaselt suhelda.

Rohkem infot saab vaadata https://www.facebook.com/VaimastvereKool/

Ja https://www.facebook.com/groups/196611980513047/

PickUp - Briti eri: Vastseliina noortekeskus "Terves kehas, terve vaim"

20.-21. märtsil toimus Vastseliina Noortekeskuses projekt „Terves kehas, terve vaim” . Projektis osalesid Tartu Annelinna Gümnaasiumi ning Vastseliina Gümnaasiumi noored. Projekti „Terves kehas, terve vaim” eesmärgiks oli eelkõige kahe piirkonna noorte lõimimine, vaimse tervise olulise rõhutamine ning viiside leidmine, kuidas kahe projektipäeva jooksul kogutud informatsiooni vaimsest tervisest kogukonnale edastada.  Projektipäevade jooksul toimus loeng vaimse tervise teemadel, noorte lõimimiseks ühismängud, teadmiste kinnitamiseks mälumäng, filmi „A beautiful mind” analüüsimine ning loovate projektide elluviimine, et kogutud informatsiooni edastada kogukonnale. Loovateks projektideks olid videod ning laulud.

Projektipäevade jooksul jälgisid noored kohusetundlikult omavahel sõlmitud reegleid. Lisaks õppisid noored, et kuigi projektipäevadel on kindel ajakava, siis peab olema ajakava suhtes paindlik ning vastavalt vajadusele kellaaegasid või kokkuleppeid muutma. Nt üks hetk olid noored väga väsinud ning tegevustega jätkamise asemel otsustasime teha energizer-eid, mis tõid noortele tagasi natuke särtsakust.

Projekti tulemusel paranes suhtlus kahe kogukonna – Tartu Annelinna ning Vastseliina – noorte vahel. Projektipäevade jooksul saadi üle keelebarjäärist ning vesteldi mõlema kogukonna noorte koduses keeles. Millest tuli projektiperioodi jooksul puudust, oli teavitustöö projektist. Tegime küll kohaliku noortekeskuse Facebooki postituse projektist, kuid arvame, et sellest jäi väheks. Info leviku tagamiseks oleme planeerinud Võru Valla Teatajasse kirjutada projektist artikli ning hetkel on noorte loodud loovad projektid kättesaadavad Vastseliina Noortekeskuses ja Tartu Annelinna Gümnaasiumis. Samuti monteeritakse projektipäevadest kokku video, mis hiljem avaldatakse noortekeskuse leheküljel. Projekti tulemusel muutus noorte teadlikkus vaimsest tervisest ning tagasisidest kajas, et see on teema, millele pööratakse ka tulevikus tähelepanu.

Noori osales kogu projektiprotsessis kokku 30, kuid projektipäevadel oli neid kohal 26. Koostöö noorte vahel sujus väga hästi. Kuigi projekti eestvedajateks olid peamiselt Vastseliina noored, siis ka Annelinna noored andsid enda panuse kohapeal tegevuste elluviimiseks. Koostöö noorte vahel sujus, sest mõlema kogukonna noored said anda panuse projekti elluviimisele. Samuti toimusid mitmed grupitööd, nt filmi analüüs, teaduskatsed ja loovad projektid eri kogukondade vahel, mis aitasid lõimumisele kaasa.  Noortel oli igatahes kindel soov projektipäevade jooksul midagi kogukonnale tagasi anda, mistõttu pühenduti loovatesse projektidesse täielikult.Planeeritud on kirjutada ka järgmine projekt koos Annelinna noortega, kuid täpselt ei ole selge, mis projekti sisuks on või üldiseks eesmärgiks.

Kogukonda otseselt projekti elluviimisse ei kaasanud, kuid kaasasime kahe kogukonna noori. Kogukonna kasu projektist seisneb selles, et vaimse tervise probleemide korral on kogukonnas olemas noored, kes teavad vajalikku informatsiooni ning käitumisviise abi otsimiseks ning oskavad teisi inimesi vajadusel abini suunata.

Projekti kaudu kinnistasid noored teadmisi projektikirjutamisvaldkonnas ning lepete sõlmimise osas. Telliti noorte transpordiks bussi, planeeriti toitlustus, ööbimine, lektorite kohaletulek, ajakava jms. Probleem, mis meil ees seisis projekti ellu viies, oli see, et kaks päeva enne projekti algust selgus, et lektor, kes pidi noortele esinema tulema, ei saa tulla. Õpimomendiks sel hetkel oli külma närvi säilitamine ning võrgustikutöö tegemine. Halb olukord pöörati heaks ning ebaõnnestumise tõttu on noortel vähemalt 10 inimest nimekirjas, kelle poole järgmine kord abi korral pöörduda. Tööjaotus oleks võinud kindlasti projekti elluviimise ajal olla efektiivsem, kuid see on miski, millest on võimalik järgmine kord õppida.

https://www.facebook.com/vastseliinanoortekeskus/posts/1755576607839719

Pickup - Briti eri: Kohtla-Järve noortekeskus "Susside vahetus"

Susside valmistamiseks oli soetanud käsitöövilt ja kõik, mis oli vaja selleks: niidid, nõelad, nööbid jne. Meie noortele meeldib käsitöö. Suhelda meie noortele meeldib ka, just sellepärast otsustasime kaks  tegevust kokku panna ja tänu sellele uusi sõpru leida, kuskilt kodukoha väljast. Valisime just Raja Noortekeskus selle mõttega, et suhtlemine peaks olema ka õpetuslik, ning noored võiksid kasu saada (nt keele praktika, suhtlemisoskused, käsitöö jne)

23.11.2017 Kohtla-Järve Noortekeskuse noored sõitsid Rajasse ja 12.12.2017 Raja noored tulid Kohtla-Järve Noortekeskusse külla, kus koos tegid susse. (vt pildid)

Kohtla-Järve Noortekeskuse kohtumisel osalesid kokku 17 inimest (8 inim. Rajast ja 9 inim. Kohtla-Järvelt). Raja Noortekeskuse kohtumisel osalesid 16 inimest (8 inim. Rajast ja 8 Kohtla-Järvelt).

Osalesid nii eestlased kui ka venelased, samal ajal ka kahekeelsed (mõlema keelt valdavad) noored. Suheldes omavahel me harjutasime võõras keeles rääkida, arutlesime huvitavaid teemasid ning tegelesime susside valmistusega. Rääkisime ka oma kodukoha ajaloost, üritasime  susse õmmelda ja neid oma maitse järgi dekoreerida.

Selliste kohtumiste tänu noored ja meie noorsootöötajad leppisid kokku, et meie koostöö jätkub edasi. See tähendab, et kasu said mitte ainult noored, kuid ka noorsootöötajad, kes juba planeerivad järgmise projekti, kus noored saaksid koos aega veeta ning uusi teadmisi saada. Raja noored kutsusid meid suvel kalapüüki nende juurde, aga Kohtla-Järve Noortekeskus planeerib uusi sõpru kohalikku matkarajale kutsuda, et meie ilusaid kohti külalistele näidata.

Kõik õnnestus hästi, probleemi ei ilmunud. Eesmärgid ja tulemused on saavutatud! Kohtumised toimusid plaanikohaselt ning rahalised vahendid kulutati vastavalt eelarvele.

Elulised oskused:

Kuna meie noortekeskuse töötajate ja aktiivsete noorte poolt oli juba mitu korda projektid kirjutatud, projektikirjutamise ja läbiviimise oskused nendel on juba olemas. Probleeme ei tekkinud ning kõik logistika ja paberimajandusega seotud tegevused olid arusaadavad. Ilmtingimata, iga projekti ja tegevuste kohta saame kogemust ja õppime midagi uut. Kuna meie projekt oli seotud erineva rahvuse noortega, oli väga huvitav jälgida kuidas noored suhtlevad omavahel. Meie noored said teada kuidas suhelda teiste rahvusest noortega, ning kõik osalejad said aru, et nende vahel on ikka erinevus mentaliteedis ja suhtlemisstiilis olemas. See oli ka seotud sellega, et meie noortekeskuse noored elavad linnas, aga Raja noored on enamasti maa elanikud.

Harjumused ja käitumine:

Hea kogemus oli saanud ka ajaplaneerimisel ja reeglite tegemisel ning järgmisel, sest noorte poolt oli tehtud hea ja suur töö meie kohtumiste korraldamisel. Oli üks väga lõbus situatsioon ka. Kuna Kohtla-Järve linn seisneb mitu osast, mis on omavahel päris kaugel (aga ikkagi on ühe linna osad), meie külalised tulid Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa mööda ja sattusid Järve linnaossa ja otsisid meie noortekeskust sealt, kohe hakkasid helistama ja uurima meie käest kus me tegelikult asume. Nende jaoks oli üllatus ja uudis, et me asume 12 km Järve linnaosast kaugel, teise linna (Jõhvi) peale, vaid ka Kohtla-Järve linnas. Muidugi, nad leidsid õiget teed ja jõudsid meieni ja me veetsime aega lõbusalt ja ägedalt.

Suhtumine ja väärtused:

Meie noortele väga meeldib igasugustes projektides osaleda, ning neid välja mõelda. Nendele meeldib midagi uut proovida ja areneda erinevates sfäärides. Nad on alati valmis mingeid ideeid pakkuda, et uut infot saada ning uute inimestega ja tegevustega tutvuda. Nendel on oma motivatsioon selles, et kui rohkem tead ja proovid, siis ägedam elada, ning siis ise oled huvitav inimene, kellega koos on tore aega veeta.

Suhtlemise ja eneseväljendusoskused:

Suhtlemisprobleemi ei tekkinud, kuna noored oskavad kuidagi omavahel ühes keeles suhelda, isegi kui keelt nad ei tea. Meie projekti tegevused oli seotud käsitööga, nad olid väga lihtsad ja rahulikud, konflikte ei tekkinud ning koostöö oli tugev ja nii meie, kui ka Raja noored olid kogu aeg avatud abivalmidusse.

Ütleme veel kord, et projekti läbiviimises meil on juba suur kogemus, ning eelarve planeerimise ajal kõik oli meie jaoks lihtne ja arusaadav. Kõik selgitustööd (projekti kirjutamise ja läbiviimise kohta) oli tehtud ka meie noortele, kes käitusid väga aktiivselt ja vastutustundlikult.

Tehnoloogilised oskused:

Tehnoloogiat me eriti ei kasutanud, välja arvates seda, et otsisime google mapist, kuidas meie noored Raja noortekeskusesse  jõuavad.

Kasutasime ka meie sotsiaalvõrgustiku lehte, kus enne ja pärast projekti oli tehtud teavitus, ning info jõudis ka meie linnaelanikkeni, kes said teada meie tegevustest Raja noortega ja jälgisid meid.

Lingid:

Toetuse saamise võitlus FBkis - https://www.facebook.com/groups/606388606105592/permalink/1475933845817726/

Esimese etappi alguse teavitus - https://www.facebook.com/groups/606388606105592/permalink/1526511367426640/

Esimene kohtumine Raja noortekeskuses - https://www.facebook.com/groups/606388606105592/permalink/1527361250674985/

Raja noored tulid meile külla - https://www.facebook.com/groups/606388606105592/permalink/1551020408309069/

Järgmistele taotlejatele soovime edu! Olge julged, proovige ennast erinevates huvitegevustes ning arendage end igakülgselt.

Suur aitah Teie toetuse eest!

Pick Up – Briti Eri: Koosa noorteklubi „Sotsiaalsete oskuste areng läbi mängu“

Projekti nimi: „Sotsiaalsete oskuste areng läbi mängu“

Projekti toimumise periood: 25.10.2017 – 30.03.2018

Projekti asukoht: MTÜ Koosa Noorteklubi, Koosa küla, Peipsiääre vald, Tartumaa

Projekti kirjeldus: Projekti idee autoriteks on Koosa noortekeskuses käivad noored, kes soovisid arendada ja parandada suhteid Koosa piirkonnas elavate vene keelt kõnelevate noortega, sest Koosal elab palju vene rahvusest ja vene keelt kõnelevaid noori. Barjääre sooviti ületada läbi Xbox-i mängu, mida enamustel noortel kodus ei ole. Populaarne mäng tundus noortele hea võimalus meelitada noortekasse erinevaid noori, sealhulgas vene keelt kõnelevaid noori. Koos mängides ja mängule eelneval ja järgneval ajal sooviti üksteist paremini tundma õppida ja luua uusi sõprussuhteid. Siit tuleneb ka projekti eesmärk, milleks oli vene ja eesti keelt kõnelevate noorte omavahelise suhtluse arendamine läbi mängu.

Idee kujunes välja paljude noortekeskust külastavate noorte vahel, kuid projekti korraldamise ja läbiviimise võtsid enda peale suuresti 6 noort. Registreerimislehele sai kirja 32 osalevat noort, siiski tuleb tõdeda, et oli ka noori, kes mingil põhjusel ennast ei registreerinud.  Registreerinud 32 noortest 13 noort olid vene keelt kõnelevad noored. Kõik osalejad elavad Peipsiääre vallas, põhiliselt Koosa piirkonnas. Osalejad käivad 11 erinevas koolis. Noorim osaleja oli 7. aastane ja vanim 22. aastane.

Pärast projekti idee kujunemist panid korraldajad koos teiste noortega paika plaanid, mida on vaja projekti teostamiseks. Projekti esitamise järgselt selgus, et küsitud summast saadi vaid pool ning see oli noortele huvitav väljakutse, et kohaneda uue reaalsusega ja otsida välja saadud rahastuse piires õiged vahendid. Siiski oli toetus noortele piisav ja eelarve piires suudeti leida koos noortejuhiga internetipoodidest kõik vajalik. Esialgne plaan muutus ka selles osas, et tellitud vahendid loodeti varem kätte saada, kuid paratamatult takistas noorte esialgset plaani kibekiire jõuluaeg ja aastavahetus. Seega pidid noored panema proovile oma kannatlikkuse ning korraldajad mõtlema ümber plaane.

Pärast mängude kättesaamist ilmnesid veel mitmed probleemid ja väljakutsed. Selgus, et eelnevalt polnud korraldajad päris täpselt läbi mõelnud, kuidas Xboxi kasutada. Tuli välja, et ainuke viis, kuidas Xboxi lõpuks kasutada saab on kasutada noorteklubis olevat hiidvana projektorit. Kuna projektor on vana ja Xbox uus, siis see nõudis noortelt tehnilist taipu, et ootamatu olukord lahendada. Noorte omavahelise koostöö tulemusel saadi siiski aparaadid tööle ning ka erinevad seadistused mängudele tehtud. Noorte kurvastuseks ei lahendanud projektor kõiki muresid, sest selgus, et osade mängude jaoks oleks olnud vaja televiisorit. Siit ka soovitus teistele, et alati tasub eeltööd väga põhjalikult teha ja võtta selleks aega, sest sageli on hiljem probleeme hulga keerulisem lahendada või sootuks võimatu. Projektori kasutamiseks pidid noored leidma ka sobiliku ruumi, kuhu projektori pilti lasta ning selleks vajasid noored heledat seina, kuhu mängupilt lasta. Asuti läbirääkimistele noortekeskuse töötajatega, et leida õige koht, mida paraku ei leitud. Siiski tekkis üsna ruttu noortekal võimalus lasta üks tühi ja kõle ruum „üles tuunida“, kus üks vana ja kole sein tehti töömeeste poolt korda ja värviti valgeks. Siit tekkis noortel idee kujundada ruumist moodne hängimise ja Xboxi-mängimise ruum. Hetkel on puudu veel sisustusest, sest noortekeskusel pole selleks piisavalt vahendeid.

Võimalust Xboxi mängida otsustati reklaamida erinevatel viisidel. Esimeseks ideeks oli korraldada uuendatud ruumi avamine, mis nimetati X-boxi ruumiks. Esimeste mängupäevade ja avamise reklaamimiseks valmistasid noored koos noortejuhi abiga kuulutuse, mida jagada Facebookis ja Koosa külastendidel. Uut mänguvõimalust mainiti ka Noorteklubi poolt kirjutatud Peipsiääre Teataja lehes: http://publizr.com/peipsiaeaerevald/peipsiaeaere-teataja-jaanuar-2018?html=true#/3/.

Esialgu oli korraldajate ja noortekeskuse töötajate seas kerge hirm, kuidas asju hoidma hakatakse, et neid ikka kaua jaguks. Selleks otsustasid korraldajad panna paika reeglid, nimelt saab Xboxi mängida vaid neljal päeval nädalas ja osadel päevadel mängivad nooremad noored ja osadel vanemad noored. Aeg on näidanud, et esialgsed hirmud ei kehti ja noored suudavad omavahel ilusti kokku leppida, kuna keegi ja kellega mängib. Mängudele eelnevatel ja järgnevatel aegadel jutustatakse omavahel niisama päevasündmustest või mängitakse koos mõnda teist mängu, näiteks piljardit.  Siiski tulevikus on plaanis korraldada ka eraldi üritusi, kus saab kasutada Xboxi.

Kahe rahvuse vahel toimus omavaheline suhtlemine nii mängu ajal, mil jutustati mängust, reeglitest, spordist kui ka mängimisele eelneval ja järgneval ajal. Näiteks pärast mängimist tehti koos veel midagi põnevat.  Kindlasti oleks võinud projekti kaasata veelgi rohkem noori, kuid pigem on  korraldajad lõimumisega rahul ning näevad ka edasist koostöövõimalust. Kogukonnast peale noorte otseselt kedagi ei kaasatud, küll aga mõjutab taoline võimalus suuresti kogukonna noori, kellel ei ole muidu taolisi võimalusi, et koos Xboxi mängida. Lisaks on see väga oluline, et erinevad noored tulid mängu pärast kokku.

Korraldajad leiavad, et projekt õpetas neile kui ka osalejatele põhimõtteliselt kõiki olulisi oskusi. Tuli planeerida, hoida pilku peal paberimajandusel, lahendada probleeme (ülal juba kirjeldatud). Kindlasti paranes ka õppimisoskus, sest projekti käigus saadi olulisi kogemusi, mille najal saab tulevikus väga paljusid asju paremini teha. Projekti abil paranes ettevalmistusoskus, olulisel määral kohusetunne ja vastutus. Mida peab veel harjutama on üksteise motiveerimine protsessi vältel. Kindlasti arenes ka suhtlemisoskus, kuid veelgi enam tehnoloogilised oskused, sest projekt oli paljuski seotud tehnilise poolega ja tehniliste probleemide lahendamisega. Lisaks eesti ja vene keele harjutamisele sai harjutada ka inglise keelt, sest mängud olid kõik inglise keeles.