Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK-i aasta

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline avatud noorsootöö meetodil tegutsevaid noorsootööasutusi koondav organisatsioon. Eesti ANK asutati 9. novembril 2001. aastal ning tänaseks kuulub ühendusse 150 noortekeskust üle Eesti. Eesti ANK tegeleb liikmete ning nende töötajate esindamise, noorsootöötajate täiendkoolituse korraldamise ning avatud noortekeskuste kui Eesti peamise noorsootööstruktuuri terviku arendamisega. 

Järgnevad pildid illustreerivad Eesti ANK 2016. aasta tegevusi.
Visualiseeris Kertu Reva.

15. sünnipäeva-aasta jooksul liikus Eesti ANK sünnipäevalipp läbi kõikide liikmeskeskuste. Noorsootöö nädala Pidulal, 9. novembril 2016, jõudis lipp taaskord Eesti ANK-i tagasi. 

Eesti ANK 10-liikmelise meeskonna töölaual on 2016. aastal olnud 11 erinevat projekti.

Aasta jooksul on Eesti ANK laual olnud palju põnevaid teemasid. 

Sellest, kui paljudeni jõudis Eesti ANK 2016. aasta jooksul läbi oma tegevuste, annab ülevaate järgmine pilt.

7.-13. novembril 2016 toimub noorsooöö nädal, mis kannab loosungit “Lugude kõla.”

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - esimene projekt

Меня зовут Александр Зраев. Я студент Нарвского колледжа Тартуского университета и работаю в Нарвском молодежном центре. В этом году я написал свой первый проект. Проект называется „Воплоти игру в реальность”, в котором я предлагаю попробовать компьютерную игру в реальной жизни. Больше всего запомнился чемпионат по FIFA16. Сначала, я провел турнир используя Play Station 4, и ребята попробовали поиграть в виртуальный футбол. Им очень понравилось, так как многие из них фанаты футбола и серии FIFA. Я сделал таблицу соревнования такую же, как в реальном футболе. Не смотря на то, что ребята играли в футбол не в живую их эмоции были настоящие и били через край. Следующая часть чемпионата заключалась в том, что ребята должны попробовать поиграть между собой в футбол в реальности. Я заранее договорился с тренером по футболу из “Нарва Транс” что бы он провел для нас тренировку, и ребята смогли поиграть. Многие из них впервые побывали на большом поле и поиграли в настоящий футбол. Даже я не удержался и постоял на воротах за одну из команд. В конце тренировки лучшая команда получила мороженное от тренера, а за участие в этом проекте все участники получили призы.

Вот такой была первая часть моего проекта. Сейчас он уже подходит к концу. В дальнейшем я бы хотел развивать у нас в городе, а возможно и в уезде, идею о кибер спорте. Ведь сейчас это очень популярно среди молодежи. 

Minu nimi on Aleksandr Zrajev. Ma olen Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudeng. Töötan hetkel Narva noortekeskuses. Sel aastal kirjutasin ma oma esimese projekti. Projekti nimi oli „Too mäng reaalsusesse”. Projekti raames pakkusin noortele võimaluse tuua arvutimäng reaalsusesse. Kõige rohkem jäi meelde jalgpallimäng „FIFA 2016”. Alguses viisin läbi turniiri, kasutades Play Station 4, kus noored said mängida virtuaalset jalgpalli. Neile see väga meeldis, kuna paljud on jalgpallifännid. Ma tegin tabelid nagu päris jalgpallis. Vaatamata sellele, et noored mängisid virtuaalselt, olid nende emotsioonid väga reaalsed. Järgmise etapina korraldasime noortele reaalse jalgpallimängu koos „Narva Trans” treeneriga. Treener viis meiega algul läbi väkese treeningu ja siis algas mäng. Mõned noored mängisid jalgpalli päris väljakul esimest korda. Mina mängisin ka – olin väravavaht. Peale mängu said kõik treeneri poolt jäätise.

Selline oli mu projekti esimene osa. Varsti hakkab see tegevus lõppema. Tahan tulevikus arendada meie piirkonnas virtuaalspordi ideed edasi. See on praegu noorte seas väga populaarne.

Aleksandr Zrajev

Narva noorekeskus / Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Euroopa Vabatahtlik Teenistus noortekeskuses

Alates 2015. aastast on Eesti ANK Euroopa Vabatahtliku Teenistuse saatev, vastuvõttev ja koordineeriv organisatsioon. 2016. aasta jooksul võeti erinevates noortekeskustes Eesti ANK koordineerimisel vastu 9 vabatahtlikku 8 erinevast riigist.

Vabatahtlikud Lukas  (vabatahtlik Leedust Saku noortekeskuses) ja Kacper (vabatahtlik Poolast Keila noortekeskuses) jagavad lugusid sellest, kuidas näeb välja välisvabatahtliku päev noortekeskustes ning millised on mõned vabatahtlike tööülesanded.

"Normally I start work at 12 or 14 when the youth centre is getting full of youngsters. Twice a week I lead self-defence class (Tue&Fri) and the english meeting is held once a week (Thu). During my self-defence classes I mainly teach the basics of karate and on english meetings we talk, play some games and watch some short films. When I am not busy with my workshops I spend most of the time in the main room, managing and playing with youngsters. If the youth centre is not very busy I do some preparing for my activities or learn Estonian. If there are any events or activities in the youthcente, I am always asked to participate so usually I join them. Normally I finish my work day at 18 or 20. " (Kacper)

Kacper alustab enda tööpäeva kell 12 või kell 14, kui noortekeskus on avatud noortele. Kaks korda nädalas, teisipäeviti ja reedeti, juhendab ta enesekaitse töötuba ja neljapäeviti toimuvas inglise keele vestlusringis räägitakse, mängitakse ja vaadatakse lühemaid filme. Kui Kacper ei ole parasjagu hõivatud enda töötubadega, viibib ta avatud ruumis, kus tegeleb ja mängib noortega. Kui noortekeskuses tekib vaiksem hetk, valmistab ta ette enda tegevusi ja töötubasid või õpib eesti keelt. Kui noortekeskuses toimub sündmusi, on ta alati kutsutud osalema ja tavaliselt ta nendega ka ühineb. Tööpäev lõppeb kas kell 18 või kell 20. 

"Learning a foreign language is hard and you have to start from something. Learning how to pronounce letters and sounds is a good start. But even that can be very difficult. As a Lithuanian volunteer in Estonia in Saku youth center I was trying to teach a youngster the arts of Lithuanian language. While from first glance it seemed as an easy start it turned out to be much more difficult and entertaining than I first imagined. And here are the results." (Lukas) 

Võõrkeele õppimine on raske, kusagilt peab alustama. Tähtede ja helide hääldamise harjutamine on hea algus, aga isegi see võib olla väga keeruline. Töötades Eestis Saku noortekeskuses Leedust pärit vabatahtlikuna, proovisin noortele õpetada leedu keelt. Esmapilgul tundus see lihtne, ent sellegipoolest tuli välja, et see on palju raskem ja lõbusam kui ma esialgu ette kujutasin. Videos on näha tulemused. 

Vaata videot SIIN.

“On June 4th Saku youth center organized a "Skating competition" where youngsters could participate and show their skills and compete for great prizes. Before the competition started me and workers decided that it would be good to promote the event and helped me to come up with idea. 3 weeks before the event, every week I would make a video promoting the event and showing how youngsters teach me something they know all too well and take some interviews with skating enthusiasts. Here is one of the video I made which was the last video before the competition." (Lukas)

4. juunil korraldas Saku noortekeskus ekstreemspordivõistluse, kus noored said osaleda, oma oskusi näidata ja auhindu võita. Enne võistlust otsustasime töötajatega, et oleks hea sündmusele reklaami teha. Tulime mõttele, et kolm nädalat enne sündmust teeksin mina igal nädalal video võistluse reklaamimiseks, näitaksin, kuidas noored õpetavad mulle midagi, mida nemad väga hästi oskavad, ning teeksin nendega intervjuusid. Siin on üks video, mille ma tegin, see on viimane reklaamvideo enne võistlust.

Vaata videot SIIN. 

Erasmus+ Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projekti “Create Your World” raames saabus Eesti noortekeskustesse- Keila, Saku, Saue, Kiisa, Vastseliina ja Paide noortekeskusesse- 6 välisvabatahtlikku. Projekti peamiseks eesmärgiks on rahvusvahelise noorsootöö arendamine Eesti noortekeskustes ning sallivuse suurenemine kohalikes kogukondades. 

Projekti toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Lugu kogukonna kaasamisest Sindi jalgpallistaadioni projekti näitel

Noorte piirkondlikute ideede projektifond Nopi Üles! on mõeldud 7-26 aastaste noorte kogukondlike omaalgatuslike ideede elluviimise toetamiseks. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Jälgi projektifondi tegemisi Facebookis ja blogis. 

Sindi jalgpalluritel on juba päris pikalt olnud suur soov ja tahe korrastada Sindis asuv jalgpallistaadion ja kuigi projektiidee oli suuremahuline ja ressursirikas, ei andnud poisid alla. Saades infot Nopi Üles projektifondi kohta, otsustasid poisid alustada väikesema projektiga, mis mahtus Nopi Üles tingimustesse ja korrastada staadioni pinnas, et kõik soovijad saaksid vähemalt hobikorras jalgpalli mängida. Projektijuht Argo (18) jagab põnevaid lugusid, kuidas kogukond neid märkas ja suurt tuge pakkus. 

Argo räägib, et plaan Sindi jalgpallistaadion korda teha, oli neil mõttes juba ammu. Kahjuks ei tuldud kuidagi vahendidest välja, aga jalgpalli tahtsid mängida Sindis paljud noored. Poisid aga ei andnud alla ja otsustasid korda teha staadionimuru, millest tekkis uus ja vähemmahukam projekt. Tegemist on täiesti noorte omaalgatusega, millega liitus ka neile üllatuseks suur osa kogukonnast. Argo meenutab, et kui Nopi Üles tingimused olid täidetud ja noored motiveeritud, jagasid nad infot ka Facebook´is ning muudes infokanalites. Teave levis ka neile ootamatult kiiresti suust-suhu, üles „kaevati“ ka vanad ideed ning poisid tegid selgitustööd Nopi Üles projektifondi kohta. 

Kui esimesel talgupäeval osales nende jaoks niigi üllatuslikult 15-20 inimest, siis iga talgupäevaga osalejate arv aina kasvas. Kogukond nägi, et nende abi vajatakse ja toetasid jalgpallureid iga hinna eest. Argo sõnas, et eriti suur huvi oli väikeste poiste seas, kes iga päev rääkisid, kuidas nad unistavad juba murul mängimisest. „Staadioni ümber on 100-300m raadiuses suured elumajad, meid uudistati ja märgati. Majades elavad väikesed poisid olid koguaeg abis ja rääkisid, kuidas nad tahaksid juba murul mängida. Nad ei käinud jalgpallitrennis, aga huvi oli nii suur. Üks 8-aastane poiss oli kohal igal talgupäeval kaasates ka oma isa. Koostegemise rõõm oli nii armas“ meenutab Argo.

Mainimisväärne on see, et projektist võttis osa ka Sindi linnapea, kes käis samuti talgudel kohal. Argo ütleb muheledes, et „lahe oli vaadata, kuidas ka tema koguaeg infot jagas ja see innustas ka poisse veelgi rohkem.“ Argo on projektifondile väga tänulik ning jagab infot ka teiste noorte seas, sest see on tema jaoks väärt kogemus. „Oleme talgudel rääkinud, kuidas ideele tulime ja kuidas me üldse praegu siin niimoodi tegutseda saame. Nopi Üles projektifondist teavad nüüd Sindis küll kõik“ ütleb ta naerdes. 

Üks armas lugu on Argol veel: „Kui me seal siis koguaeg tööd tegime, plats oli rahvast täis, tulid meiega rääkima ka möödakäiad, keda projekt huvitas. Saime niipalju positiivset tagasisidet, mida poleks osanud oodatagi. Eriti lahe oli üks vanahärra, kes tutvustas meile spontaanselt ka jalgpallistaadioni ajalugu, rääkis, et kunagi oli siin ühe jalgpalliklubi koduväljak. Järsku viis ta meid ühe kinnikasvanud kaevu juurde, millest meil polnud aimugi. Kaev ja vesi oleks staadioni jaoks areng, mille peale ise poleks tulnudki. Saime ka temalt kohe infot ja nõu, kuidas kaev korda teha ja abipakkumise.“ 

Kommenteerib talgupäeval osalenud noor Kert Pulst:

Sindi jalgpallistaadioni rajamiseks loodud talgud olid väga hästi korraldatud. Mina, kui üks talgulistest, jäin väga rahule.

Esiteks olid talgute toimumisest hästi teavitatud ehk info levitamine oli hea, sest talgulisi oli iga kord üle 20. Teine oluline punkt oli see, et alati oli olemas vajalik materjal või tööriist ja iga talgu põhieesmärk sai päeva lõpuks täidetud. Lõuna ajal oli olemas soe söök ja õhkkond oli väga sõbralik. Talgute korraldusele kindel hinne 5, sest need olid tõesti suurepäraselt korraldatud.

Kommenteerib lapsevanem Piia Karro:

Olen nüüd juba mitu tundi selle mõttega ringi käinud, et mida mul siis nende noorte algatuse kohta öelda on. Kuna kohtun Raeküla Vanakooli Keskuses neist mitmega päris tihti, siis sisuliselt mind nende algatus ju ei üllatanud, kuna mitmed neist on meiegi keskuses juba aastate eest oma algatusvõimet ja ettevõetu lõpuleviimise oskust tõestanud. Nii juhtus see 2008. a. sama noortepundi hulgas olnud noormehed algatasid siinse noortekeskuse ruumide remondi või siis näiteks ekstreemrahvatantsurühma Viisuke loomine või kasvõi näiteks Viisukese kontsertreis USAsse, mille noored ise ette valmistasid ja edukalt lõpule viisid.

Niisiis ei olnud nende seekordne algatus kuigivõrd suur üllatus. Kuna olin selle idee sünni juures juba palju varem - nii aastake vähemasti - siis tean ka seda, et esialgu ei olnud teemaks mitte konkreetselt Sindi staadion, vaid poisid otsisid nii Pärnu linnast kui ka selle lähiümbrusest platsi, mida hakata kujundama täismõõtmetega jalgpalliväljakuks. Nii jõutigi koostöös jalgpalliklubiga Poseidon lõpuks Sindis kasutult seisva endisaegse staadionini. Just meie keskuse noorsootöötaja Marina Mesipuu oli see inimene, kes noortele toetuskeskkonna Nopi Üles info edastas ja soovitas lihtsalt uurida, kas nad saaksid selle vahendusel vajalike tööde teostamiseks toetust.

Kõigi rõõmuks taotlemine õnnestus ja noored said oma ideed teostama hakata.

Kõrvalseisjana, vahel ka nõuandjana, oli mul põnev jälgida kuivõrd kiiresti idee täiendavaid toetajaid leidis. Koostööd pakkus kohalik ajakirjanik Urmas Saard, kes kasutas erinevaid infokanaleid, et noorte ettevõtmist tutvustada ja kohalikele kaasalöömishuvilistele infot jagada. Toetust pakkus ka Sindi Linnavalitsus ja seda nii linnapea Marko Šorini isikus, kes talgutelgi osalemas käis, kuid samas teostati linna kulul ka selliseid töid, mida ei võimaldanud Nopi Üles vahendid ega ka vabatahtlike võimalused. jne jne. Hea meel oli kogeda, et noormeeste idee leidis nii palju kaasalööjaid. Lisaks usun, et pikemat aega kasutunu seisnud väljak leiab õigepea väga olulist rakendust.

Need noored väärivad kiitust ja minu hinnangul tegemist projektiga, mille idee sündis palju enne seda kui kuskilt hakkasid rahalised vahendid paistma.

Usun, et Eestimaal on palju selliseid noori, kuid meil kogemustega inimestel tuleb nad vaid üles leida ja seejärel julgustada neid omi ideid teostama. Minu hinnangul on tänased noored paljuks valmis, kui vaid neile võimalus anda ja neisse uskuda.

Projektifondi "Nopi Üles“ tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Eesti ANK lood

9. novembril 2016 tähistas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 15. sünnipäeva. Selle puhul jagame lugusid meie tegemistest.

* Sünnipäeva-aasta jooksul liikus läbi kõigi liikmes-noortekeskuste Eesti ANK sünnipäevalipp, mis eilsel Pidulal jõudis taas tagasi Eesti ANK-i. Üht päeva lipu liikumise teekonnast näete videost.

* Tihti küsitakse, kus Eesti ANK asub ja kus meiega kohtuda saab. Seda, kui mobiilne on meie meeskond, näitab video Noorte Tugila meeskonna tööpäevast Kuressaares. 

* Aasta tagasi külastas Eesti ANK delegatsioon Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Sel aastal käisid head kolleegid Islandilt külas Eestisse. Vaata ülevaadet visidiidi jooksul tehtust ja nähtust siit.

* Eesti ANK tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juhi Heidi Paaborti tööpäevadesse mahub palju erinevaid teemasid ja tegemisi. Selles videos näete ülevaadet sellest, mille kõigega peab üks asutuse juht tegelema. 

* Noorsootöö nädala Pidula ettevalmistusi saab näha siin. Õige pea loodame teiega jagada ka fotojäädvustusi meeleolukast peost endast.

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Märka. Kuula. Tegutse. Hooli.

Kas meie elutee määravad geenid või on selles oma osa keskkonnal, kus kasvame? Usun, et see küsimus on paljudel, kui proovime jõuda noorte sisemise minani ning toetada neid just nende vajadustest lähtuvalt. Kas meie tööl saab olla mõju? Äkki me lihtsalt loome omale vastava illusiooni?

Minu nimi on Heidi. Tegutsen noortevaldkonnas alates 1998. aastast, kui sattusin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuhiks. Täna juhin Eesti ühte suuremat noortevaldkonna ühendust, Eesti ANKi. Kas mind on toonud tänasesse päeva minu geenide poolt ettemääratu või keskkond, kus kasvasin/arenesin? Mõtleme korra.

Sündisin oma perre teise lapsena, kasvades üles ainsa tütrena kahe poja kõrval. Minu vanemad on kultuurihariduse taustaga. Mina olin see keskmine, tubli tüdruk. Olin juba lapsena aktiivne ja tegelesin kõigega, millega võimalik – tantsisin, laulsin, näitlesin, tegin sporti, võistlustantsu. Unistasin palju. Minu vanemad olid loonud minu jaoks soodsa keskkonna arenemiseks, mul oli võimalus osaleda ja kogeda rohkem, kui väikelinna võimalused pakkusid. Õppisin olema tänulik iga võimaluse eest ja hoidma oma huvialasid ning koolis õppimist tasakaalus. Ning mis peamine – minu vanemad ei takistanud mind. Küllap ka sellepärast, et tol ajal polnud tavaks üleliia muretseda sellepärast, kus lapsed on ja mida nad teevad. 

Mind on eluteel alati saatnud kujund - sa oled tubli tüdruk ja saad hakkama – ilmselt on see aidanud pidevalt elus edasi, see on justkui mantra, mis minuga kaasas käib. Ma pean tunnistama, et ma saangi kõigega hakkama. Sest ma võrdlen end vaid iseendaga. Miks ma ei võiks oma tehtu üle siis uhke olla? 

Juba teismelisena peotantsuvõistlustel sain ma aru, et alati ei piisa edukas olemiseks sellest, kui töökas ja andekas sa oled. Tajusin varakult, kui olulised on suhted. Mida tuntumas klubis ma tantsisin, seda paremaid hindeid sain. Mõistsin, et kellegi hinnang minu kohta ei pruugi üldse olla tõene. Sel põhjusel ma ei võrrelnud end teistega, minu eesmärk ei ole teistest parem olla, mind ei tõmba lavale, kui midagi öelda ei ole. Mind huvitab tegevus ise, kulisside taga toimuv. Väiksed detailid ja suur pilt. Seosed. Kirg asja vastu. 

Mind ei ole õnnistatud parimate geenidega, sest minu loomuses on pidevalt muretseda. Isegi lahenduse leidnud probleemide puhul püüan mitu korda üle analüüsida, kas tegin ikka õige otsuse. Ma ei lase oma ajul puhata, mis võib tekitada teatud stressi ja ületöötamist. Samas, kasvanuna positiivses keskkonnas, kus märgati minu tugevusi ega seatud piiranguid, tean, et sel põhjusel ei lepi ma kunagi ühe lahendusega ning märkan seetõttu võimaluste vikerkaart. Need kaks poolt täiendavad teineteist. 

Mäletan olulist murdepunkti oma kujunemisloos. Keskkoolitüdrukuna oli mul võimalus osaleda rahvusvahelises kultuurierinevuste projektis Taani koolis, kus internaadis elasid nn ebamugavad noored, sellised, kellest kõik tahaksid vabaneda või suunata teiste mureks. Ma sain aru, et inimestel ei ole võrdsed võimalused siin elus. Tinglikult võib ehk öelda, et sellest sai alguse noorsootöötajaks kujunemine.

Kõige tähtsam on Minu Pere. Esimese lapse sünd muudab varasemat elu alati, tuleb paljud asjad ümber mõtestada, prioriteedid muutuvad. Samuti õpetab see ajaplaneerimist. Jätkasin noorsootöö tegemist ka teise tütre kõrvalt. Siis sündisid Hanna ja Helena, enneaegsetena. Lapsed olid minuga kolm kuud haiglas. Ma usun, et see aeg muutis minu isiksust palju – hakkasin nägema elus teisi väärtusi, mõistes, kui palju on pseudoprobleeme. Olen harjunud olema tänulik iga kogemuse eest, mis elu toob. Kolm haiglakuud panid mind mõtlema, kas inimesed üldse mõtlevad, mis on tegelikult tähtis siin elus. See kogemus õpetas mind märkama, mis on inimeste maski ja käitumise taga. Kas me kuulame selleks, et vastata või mõista? Kerge on anda teisele hinnangut.

Pärast kaksikute sündi muutusin ma enesekindlamaks ning mõistsin, et kui sa ise usud sellesse, mida sa teed, siis on kerge ka teisi veenda. Inimestele meeldivad enesekindlad inimesed, kes ei takerdu probleemidesse ja kitsaskohtadesse, vaid pakuvad ise lahendusi. Näevad võimaluste vikerkaart! Positiivsus ja lahendustele orienteeritus aitasid mul ka haigla aja üle elada.

Pärast keskkooli õppisin tantsuõpetajaks ja sattusin Põltsamaale õpetajaks ja huvijuhiks. Minu loomusele omaselt tahtsin piire nihutada ja nii ei jäänud kooliski ma pelgalt oma ala juurde, vaid asusin uurima võimalusi ja kirjutama projekte, kuidas noored saaksid rohkem maailma näha ning lõin need võimalused ka nendele noortele, kes muidu oma vähemate võimaluste tõttu oleksid kõrvale jäänud. Sel põhjusel andsin omapoolse tõuke kahe noortekeskuse loomiseks Põltsamaal. Alguses tuli mul ennast ja oma ideid tugevasti tõestada, kuid seegi õpetas, et usaldus tuleb välja teenida. 

Pärast seitsmeaastast koolis töötamist sai minust projektide nõustaja haridusministeeriumi alluvuses ja kaheksa aastat tagasi sattusin marjamaale, kandideerides üle-eestilise organisatsiooni tegevjuhiks. Nüüd oli mul võimalus kõike ise kujundada, mingeid piire polnud, sain lavastada kulisside taga oma näitemängu. 

Tänasel päeval on minu meeskond juba kümneliikmeline. Loodan, et suudan vastata nende ootustele ja luua keskkondi, lavalaudasid, kus nad saavad teha seda, mida nad hästi oskavad. Kuulata. Märgata. Tegutseda. Hoolida. Usaldada. Mina ei sündinud juhiks, usun, et olen selleks kujunenud. Mina ei ole see, kes puistab teoreetilisi raamatutarkusi. Juht peab ise kogema, nägema ja kuulma homse päeva saabumist.

On aeg küsida, mis on minu teekonda enim kujundanud? Geenid, minu vanemate poolt loodud vabadus osalemiseks, keskmise lapse sündroom, harjumused või hoopis juhused? Midagi juhuslikku siin minu arvates ei ole. Julged otsused vajalikul hetkel. Õiged inimesed minu ümber. Minu vanemate sõnast sai tegu, noorsootöös ja kodus tehtust harjumus, harjumusest eluviis, eluviisist töö. Märka. Kuula. Tegutse. Hooli. Seda mantrat kannan ma hinges iga päev, lootes, et suur osa kulissidetagusest tööst on veel ees....

Heidi Paabort

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Noorsootööd on, kuid presidenti mitte :)

Esmaspäevad on põnevad. Nendesse koguneb eelmiste nädalate tegevuste peegeldust ja uusi algusi. 

Tänane hommik Rõuges võtab mind vastu uude päeva päikeselise sillerdusega, muru katmas varahommikune kaste ja pisut sügisest kargust on tunda. Hommik kodus on rahulik, vanem poeg on Tšehhis noortevahetuses, noorem veel magab. Hommikukohvi kõrvale on loetud kõik saabunud mailid. Nende seas ka Eesti ANKi eelmise juhatuse protokoll, mille Stiina on mõnusa põhjalikkusega teinud. Protokoll läbi loetud meenub mulle, et mõni aeg tagasi sai utsitatud naabervaldade noorsootöötajad Eglet ja Rometit osa võtma rahvusvahelisest noorsootöötajate koolitusest Hispaanias ja just tänaseks sai pandud see päev kui õhtul pidin neid pisut aitama selle sõidu ettevalmistusel. Kiire pilk projekti infopackile ja mõned mõtted õhtuseks kohtumiseks visandatud. Arutame Heidiga veel Eesti ANK 2017 plaane. Nädal tagasi sai saadetud Eesti ANK põhikirja dokument Tartu Maakohtu registriosakonnale, Login sisse ettevõtjaportaali, et vaadata, kas muudatused on tehtud. Paraku veel mitte, kuid üleval on kõik saadetud ja küsitud dokumendid. Töö käib. Saan sõnumi Antsla Noorte Tugila spetsialistilt, kes avaldab soovi kohtumiseks. Sel nädalal püüan kokku saada uued Tugila programmiga liitujad, hommikune andmete uuendamine, mõttehetked, kuidas ja kuhupoole veel liikuda. Saabunud on ka ENTK-lt koostöögruppide raamleping, millega ka huviga tutvun ja vallavanema allkirjaga saab see ka varsti teele uuesti saadetud. Päike soojendab seda Lõuna-Eesti ilma üha enam ja enam ja tundub, et täna on tegemist sooja suvepäevaga. Keskpäevaks sean sammud Rõuge noortekeskusesse kohtumisele Tallinna Ülikooli praktikandiga. 

Teel noortekeskusesse hüppan läbi ka vallamajast, et haarata kohalikke uudsied. Ja nii ongi, et kohe oli majas lahkumas noor pere, kes käis sündi registreerimimas. Kantselei juhataja laseb mul ennustada mitmes sünd see olla võis. Pakun 13! Ja täppi see läkski! Väga hästi ju. Pisike Liisi oli tänane õnnelik tüdrukbeebi, kes endale nime sai. Volikogu esimehe laual paistavad Mailis Repsi märkmik ja Mart Helme paks ja uhke raamat. Ahjaa, täna on ju presidendivalimised! Kiirelt vallamajast noortekeskusesse, et mitte kohtumisele hilineda. Praktikant Kätliniga seame end mõnusalt sisse ja ma annan küllap vist korraliku ülevaate erinevatest koostöövormidest ja koostööpartneritest Eesti noorsootöös - ENTK, HTM, Noorsootöötajate Kogu, Eesti ANK, ENL, Noorsootöö Nõukoda, Omavalitsuse Liit, KOV komisjonid jne... Igaühel on äärmiselt suur roll selles, et see noorsootöö orkester mõnusalt kokku mängiks. Alati ma tunnen mingit seletamatut ja imelist powerit, kuid taas elu ümber jutustades tulevad esile need omavahelised seosed. Kuidas see, mida riiklikult edasi antakse läbi katusorganisatsioonide satub viljakale kohaliku omavalitsuse tasandile ja kuidas see sealt omakorda tagasi peegeldub muutuste ja arengute kaudu. "Kas need rollid ka kuidagi kattuvad?", küsib Kätlin. Ei, tõepoolest need ei kattu - igaühel on oma roll, vastutus, missioon. Üksteist väärtustatakse ja teineteisest peetakse lugu. Asjatoimetusi tehes taob peas kogu aeg mõte - kontolli lendu, kontrolli lendu... Täna tulevad koju Rõuge noored, kes on nädal aega Tšehhis noorteprojektis " Summer Warm Up" osalenud. Seal on koos meie head partnerid aga muidugi juba uute noortega. Kuid siiski Itaalia grupijuht olevat üles loetlenud Rõuge inimesi, keda ta kõiki tunneb :). Kontolli lendu... kontrolli lendu... Mulle meedlib jälgida flightradar24.com lehel lennu kulgemist. Saabumis- ja välumisaegu. See info on mulle oluline,sest annab kindluse, et kas kõik sujub plaanipäraselt või on märgata hilinemist vms, et siis vajadusel olla valmis olukorda lahendama. Tahan olla lati keerulistest olukordadest sammu ees. Kohtun noorsootöötaja Angelikaga, kes küsib nõu mõnel teemal. Angelika on osavalt üle võtnud minu avatud noorsootöö kohustused Rõuges peale seda kui Tugila mind oma haardesse tõmbas. Mis võiks olla selle sügise huviringide valik noortekas? Digitaalne joonistamine? Astronoomia? Rõuge TV? Tennis? Foto? Põnevad kõik ju. Annan pisut nõu ka Tugila suunal. Tugila spetsialist saab põhjaliku ülevaate EVS programmist, et seda oma sihtrühmale ühe võimalusena tutvustada. Juba särab kahtlaselt ka Kätlini silm . Miks? Ma vist tahaks ka peale ülikooli EVSiks minna, arvab Kätlin. 

Muidugi mine!, on minu kindel soovitus. Vaatame üheskoos üle ka veel Töötukassa Minu esimene töökoht programmi nõuded. Saabubki Antsla noorsootööaja ning arutame tugila teemadel, samuti üht juhtumit. Rõõm on kuulda, et Võrumaa Tugila rahvas plaanib ühist ümarlauda kokku kutsuda. Kui trehvab, tulen ka! Kiirelt katsun uurida veel Võru noorteka tegevusplaanidest ja saan infot sealse uue töötaja osas. Minni, see armas inimene, vahetas noorsootöötaja töö sotsiaalpedagoogi vastu, kuid on endiselt olemas neile noortele, kelle tal oluline klapp tekkis. Pimm-pomm kell on kolm, olen jõudnud oma rännakutelt tagasi kodubüroosse. Meenub, et sotsiaalkomisjon, mille esimees ma olen, peab ära saatma viimase koosoleku protokolli. Kiirelt saab ka see tehtud, mõned mõtted valdade ühinemislepingusse sisse. Kuidas ikkagi seda noorsootööd seal niimoodi käsitleda, et noorte huvid oleks esile toodud. Noorsootöö seadus aitab ikka ja nii need ettepanekud ka tulid. Protokoll koos ja saadetud. Kontolli lendu.. taob ikka peas. Ruttu kiire pilk internetti ja huuh, eelmine lend küll hilines aga mitte niipalju, et järgmisele mitte jõuda. Ja märkangi nüüd, et uups täna oli ju presidendivalimisepäev. Aga mida ei ole on president. Oh mida nad seal siis nüüd janditavad. Ja mõned ei hääletanud üldse, Jätaks ka täna töö tegemata? Ei avaldaks arvamust, ei teeks otsuseid, ei lepiks kokku....sõidaks lihtsalt tööle ja võtaks palga välja. Imelik värk see riigijuhtimine seal Riigikogus. Äkki hakkab skaip helisema. sõber Mustafa Istanbulist soovib vestelda. Mustafa saadab laupäeval Eestisse 15 õpetajat Türgist, et näidata neile erinevaid mitteformaalse ja formaalse õppe koostööpunkte, et vältida koolist väljalangemist. 

Nii võtavadki meid vastu Haridus- ja teadusministeeriumi Huvitav Kool tegijad, Hele Tartust tutvustades Hooliv klass programmi ning Tartu innustavaid tegusid, Anne oma superägeda Murdepunktiga. Muidugi saavad nad teada Noorte Tugila programmist ja rõõmuga tutvustan neile uut Võru Gümnaasiumi, kus ka kasutusel palju uusi lahendusi. Mustafa mured kuulatud ja lahendatud sukeldun Tugilate jaotusplaani, samuti valmistan ette homse kohtumise Tallinna Noorte Tugilatega. Kas minna autoga Tallinnasse või bussiga? Selleks, et päevas tunnikesegi kauem kodus olla on mõistlikum siiski autoga minna. 3,5 tundi sõitu Tallinnasse ja teist samapalju tagasi. Kell on saamas 17. 17.30 pean jõudma noortekasse kohtumisele Rometi ja Eglega Mõniste ja Haanja vallast täna veel aga peaaegu aasta pärast oleme üks tiim meie ühises vallas. Mulle just noorsootöö mõttes see nii meeldib, sest meie kollektiiv laieneb siis veelgi ja saame kõik ühiselt suuri asju korda saata. Skaip teeb oma tuttavliku kõlli ja saabub Kajalt sõnum, et EVS projekti aruandest on puudu nädalakava. Oh ja ah, no kuidas see siis maha jäi. 5 minutit kohtumiseni.... Kiirelt saab seegi korda ja imelise kiirusega on juba SANA-lt ka aruande kinnitus tulnud. Eestis toimivad asjad ikka nii normaalselt. Ma olen kokku puutunud ainult inimliku ja kiire ja profesisionaalse asjaajamisega. Ei tahaks kunagi selles pettuda. SANA on oma toimetamistes minu vaieldamatu lemmik! Kiirelt noortekeskusesse. Seal ootab mind ees juba Egle, kes Hispaania vabatahtliku Manueliga vestlust alustanud. Saabub ka Romet ja vaatame üle nende esitlused, arutame kultuuriõhtut ning reisiplaani. Manuel teeb veel kiire kõne Hispaaniasse, et mõnda kulu kontrollida. Kõik läheb suurepäraselt! Kallid Rometi ja Eglega tehtud ja nad parimate soovidega teele saadetud tundub Rõuge poole saabuvat suuremat sorti äike. Kiire ühendus lapsega kodus ja enne järgmist koosolekut, mis algab kell 19 jõuan lapsel kodus järgi käia. Äike on vahel väikesele lapsele hirmutav. Ja õigesti tegin, sest see mis möll kohe varsti looduses järgneb on tõesti hirmutav... Kell 19 on noortekeskuses vallavolikogu eestseisuse koosolek. Olen sotsiaalkomisjoni esimehena samuti selle liige. Teemad on täna volikogusse minev ühinemisleping ja presidendi valmiseks valijamehe valimine. Arutelu läheb tuliseks, sest igaühel ju oma lemmik. No mida nad annavad nii palju kandidaate! Samas me ju ei teagi, kes neist valimiskogusse esitatakse. Haldusreformi teemadel on rahulik, oleme õnnelikud, et Rõugel on head naabrid ja koostöö on siiani sujunud asjalikult. Lapsega koduteele kell 20.30 ajal jõudes hüppame läbi poest, sest nii mitmekesise päeva peale kuluks üks jäätis ka ju. Koju jõudes on suu hämmastusest laiali, sest tormiiil on kõik maja ümber oleva laiali puistanud. Märkame, et kadunud on ka päikesepuri..... otsime seda hämarduvas ümbruses aasadelt ja tiigist. No mitte kusagil ei ole. Uskumatu tuul siis või, Või viisid ufod ära. No eks hiljem selgus, et see olla juba ammu varem maha võetud. No nii see elu vahel läheb, et ei märka presidenti valida ega päikesepurje olemasolu kontrollida. Kell 21.21 on valmis ka söök kojutulevale ülejäänud perele ja kell 22 saabubki ka Tšehhi rahvas. Kuidas oli? Normaalne....Normaalne ja isegi head ennustav vastus ühelt 16-aastaselt. Selline päev siis. Riided on valmis panud. Homme vara üles ja Tallinna. Täna ilmus ka Mihus. Seekord üllatab kunstiline lahendus. Heidiga mõned mõtted vahetatud. Kui kunagi paberkandjal posti tuleb, siis loen põhjalikumalt läbi. Digilahendus lugemiseks mulle ei sobi. Noorsootöö nagu näha ei ole kunagi igav. Rutiini selles töös ei ole. Ja kui õhtuks lapsed ka üle loetud on ja nad täitsa rahul eluga, siis on kõik hästi! 

Kerli Kõiv

29.08.2016 

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.


Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Koostöö lood

Koostööd noorsootöös tehakse palju ning see muutub järjest olulisemaks. Teineteise tugevustele toetudes leiame uuenduslikke lahendusi ja loome mõjusaid tegevusi. Näiteid koostööst noorsootöö erinevatel tasanditel näitavad tänased videolood.

* Lille maja noortekeskuse direktori tööpäeva koostöökohtadele ela kaasa SIIN.

* Järvamaa kodutütarde noortejuhid teevad oma põhitööd eri paikades, tegelevad vabal ajal erinevate hobidega, ka koostöö sujub neil hästi. Vaata meeleolukat videot SIIN.

* Eesti Noorsootöö Keskuse KOV koostöögruppide toetamise ja loovuse arendamise üksuse peakespert Einike Mölder annab ülevaate ühest enda tööpäevast, millesse mahub erinevaid ülesandeid. Vaata videot SIIN.

* Paide Ühisgümnaasiumi huvialajuhi Kätlin Merisalu lugu, mis räägib tema teekonnast ning tööpäevast, vaata SIIN.

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Infomess Orientiir

Один день из жизни инфомессы Ориентир

Конечно, как и любое мероприятие, инфомесса Ориентир начинается за долго до самого события: это постоянные электронные письма, телефонные звонки, поездки по магазинам и прочая суета в преддверии инфомессы. И вот наступил долгожданный день для меня, как для организатора, и значимый день для всего Ида-Вирумаа. 

Как правило, первый день инфомессы, для меня, начинается рано. Но, как бы рано этот день не начинался, залог хорошего настроения и самочувствия – это вкусных завтрак. После завтрака потихоньку начинает просыпаться и мой телефон, так как уже поступают звонки и сообщения от коллег по работе. Ответив на все вопросы, я уже собираюсь на работу, откуда нужно забрать необходимые документы, инвентарь и всякую мелочь. И тут я в очередной раз задумываюсь: «А почему это у меня до сих пор нет машины? Это же так удобно!». Но вспомнив, что вождение это не моё, торопясь выхожу из дома. 

Инфомесса проходит в середине марта, и погода непредсказуема. В любом случае, наслаждаться хорошей погодой или горевать, у меня времени нет, так как в голове повторяю план действий на сегодня. На работе меня уже ждут коллеги, вместе с которыми мы всё, по заранее приготовленному списку, складываем в машину, и отправляемся на место проведения инфомессы – в большой спортивный центр. А дальше, когда мы уже прибыли на место, меня посещает чувство, которое сложно описать. Знаете, как показывают в зарубежных фильма: какой-нибудь человек, спортсмен или танцор, заходит в большой зал, и постепенно, по мере того, как он заходит в помещение, включаются большие лампы на потолке, и начинается действо. Так и тут. Я захожу в большой зал, по очереди включаются лампы, и чувствуется предвкушение чего-то грандиозного. Для меня это целый ритуал . Далее я с командой проверяю готовность всех боксов (пространство для представителей организаций) к приёму гостей, и следим, чтобы были выполнены все требования экспонентов (представители организаций). Пока несколько человек проверяют боксы, остальные подключают аппаратуру, и вот уже большой зал наполнятся музыкой, что непременно поднимает настроение. Пританцовывая я уже встречаю первых экспонентов. Всех нужно проводить до их месторасположения, спросить как доехали, да и просто улыбнуться, ведь сегодня мы все будем делать общее дело на благо нашей молодёжи. Следом подходят уже и волонтёры данного мероприятия, которые будут следить за чистотой и порядков во время мероприятия, и помогать всем, кто будет нуждаться в этом. 

На часах ровно 11:00, а это значит, что в зал входят первые посетители. Зал наполняется не только музыкой, но и голосами молодёжи. На сцене приветственные слова произносят ведущие, руководство города, и молодёжная инфомесса Ориентир начинается. На протяжении всего мероприятия нужно успеть пообщаться с экспонентами, спросить об их впечатлениях, пожеланиях на будущий год; пообщаться с местными СМИ; поговорить с молодёжью, посоветовать им куда обратиться с их вопросами; решить много организационных моментов. А ещё нужно не забыть, где находиться главный рубильник, который отвечает на всё электричество на мероприятии.

В конце дня я уже валюсь с ног, но как же велико чувство удовлетворения внутри меня от проделанной работе. В этом месте хочется поблагодарить всех, кто был рядом в этот день и помогал: волонтёров, коллег по работе, персонал спортивного центра, работников кафе. Вы – молодцы! Завтра будет второй, заключительный день инфомессы, но это уже совсем другая история.

Ettevalmistus ürituseks algas juba siis, kui kuupäev sai planeeritud. Ettevalmistuse ajal suhtlesin paljude osalejatega ja oma tiimiga. Telefon oli koguaeg punane – nii palju kõnesid.

Ürituse hommik algas hommikusöögist. Siis hakkasid tulema telefonikõned. Mõtlesin, et kõik peab minema plaanipäraselt. Oli vaja kindlasti autot, kuid ma ei ole see inimene, kes autot hästi juhiks.

Tööle jõudes kohtusin oma kolleegidega. Hakkasime asju pakkima ning peale seda sõitsime spordikeskusesse, kus toimus infomess Orientiir.

See oli suur võlu nagu filmides. Kujutage ette: suur-suur tühi saal, mis magas. Siis panime tuled põlema ja ta ärkas.

Vaatasime saali üle ja tegime viimased ettevalmistused. Igale osalejale oli mõeldud oma box ning ruum oli osalejate soovide järgi planeeritud.

Kell 11.00 saabusid esimesed osalejad ja üritus algas.

Esimesed sõnad olid kohaliku omavalitsuse ja korraldajate poolt. Siis hakkas kontsert.

Väga palju oli uusi ideid noorte poolt. Ida-Virumaa noortele andis mess infot, kuidas mõistlikult korraldada oma vaba aega.

Minu jaoks oli see väga keeruline päev. Suhtlesin palju- nii osalajate, külaliste kui kohaliku meediaga.

Päeva lõpuks olin nagu tühjaks pressitud sidrun. Samas, selline väsimus on hea, kui näed, et kogu planeeritu õnnestus ja kõik läks hästi.

Järgmisel päeval ootas ees veel teine infomessi päev, kuid selle kokkuvõte jääb järgmiseks korraks.

Tahan siin tänada oma meeskonda. Ilma nendeta poleks üritus toimunud.Olete tublid! Aitäh!

Veera Knjazeva
Narva Noortekeskuse spetsialist

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Huvijuhi tööpäev

Tsiteerides Agu Sihvka elulooraamatut (mille on kaante vahele pannud Jaan Rannap koostöös illustraatori Edgar Valteriga) “Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama hommikust.“ 

On 13. oktoober 2016 ja kell on 7.40

7.40- astun sisse Türi Põhikooli kirikupoolsest uksest. Avan oma kabineti ukse, panen tööle arvuti.

7.45- sisenen õpetajate tuppa, mis asub II korrusel ning võtan automaadist kohvi (maksab 35 senti). Paar põgusat vestlust õpetajatega.

7.50- istun oma töölaua taha.

Tänane päevaplaan….ühesõnaga tegemised, mis tahavad tegemist. Vaatame, kuidas läheb.

· Paide-Türi rahvajooksul osalejad/mitteosalejad

· Klassijuhatajate koosolek

· Järvamaa põhikoolide turniir (info, küsimused, töölehed ja vastuste lehed, sponsorlus)

· ÕE reedese koosoleku protokoll

· Tervisenõukogu kokkusaamise kuupäeva määramine ja tegevuskava koostamine

· 4.-5. klasside klassiõhtu- kava välja kirjutada

· Mälumäng Kahoot`i

· Aula korda ja tehnika üle vaadata (tulemas lastevanemate koosolek)

· Õpilasesinduse blogi

· Huviringide õpilased sisestada eKooli

· Kuma pildiümbrikud

· E-mailid

· TORE ring

· Ettevõtlusnädala tegevused (endal on plaan 3. klassile ettevõtlusmäng koostada).

8.00 – heliseb kell esimesse tundi. Paide-Türi rahvajooksul osalenute/mitteosalenute statistika.

8.15 – e-mailid

8.26- koridori stendi korrastamine

8.34 – loen läbi ettevõtlusnädala infolehe

8.36 – avan Powerpointi ja alustan ettevõtlusmängu koostamist.

8.55- tulemas on mälumäng. Raamatukogu hoidjalt saan mälumängu küsimused, arutame need läbi. Arutame möödunud õpetajate päeva ning mida võiks teha teisiti järgmisel aastal. 

9.41- tagasi oma kabinetis. Avan lehekülje getkahoot.com ning alustan mälumängu sisestamist.

9.52- panen koridori üles eile toodud plakatid

9.56- jätkan Kahooti

10.14- lepime direktoriga kokku homse vallavalitsuse külastusaja.

10.17- Kahoot

10.36 -kõne muusikaõpetajalt. Palub saata 4.a klassi väikesesse majja muusika tundi.

10.37- lähen sööklasse. Neil on söögivahetund. Edastan info klassijuhatajale ja klassile.

10.45 e-mailid. Peaks ka ise sööma. Sammun söökla poole. Väike stopp õpetaja Jaanika pool. Arutame TORE supervisiooni ja koostöökohtumist Vinni -Pajustis ning Rajaleidja loengute toimumise aega.

10.50 ….mmmmm guljašs.

11.10 Käin läbi aulast, sean korda toolid ja vahetan mikrofoni patarei. Mis tuletab meelde, et uuriksin küünlajahi ja patareide kogumise kohta. Tegemiste nimekiri täieneb.

11.20- istun taas arvuti taha. Panen otsingusse silmapaistev.ee ning küünlajaht. Samal ajal liiguvad mõtted ettevõtlusnädala ning koolidele suunatud tegevuste juurde.

11.22- otsin välja helkurid….pael on otsas. Esmaspäeval läheb helkuripuu tegemiseks. J

11.24- arvuti taha tagasi. Nii, internet on natuke aeglane aga info küünlaümbriste kohta on klassijuhatajatele edasi saadetud ning helkuri kampaani postitatud kooli Facebooki lehele.

11.35- vahetund. Sisenevad mitmed õpetajad, et ära anda Kuma Foto ümbrikud. Klassivanemad soovivad infot eelseisva nädala kohta. Tegelikult on klassivanemate kokkusaamine teisipäeviti, kuid kõik ei saa sel ajal osaleda.

11.51- kõne Allan Kressilt. Lepime kokku etenduse aja algklasside majas.

NB! Vahepeal täiendan seda sama kirjatükki siin! 

12.01- kõne rahvatantsu juhendajalt. Vaja natuke infot tegevustoetuse aruandesse.

12.06 – siseneb õppealajuhataja. Arutame kevadel toimuvaid kooli olümpiamänge.

12.38 -väike kohvipaus

12.50- jätkan Kahoot`i

12.54- vaatan üle e-mailid. Nii tervisenõukogu kokkusaamine kokku lepitud (tuleb ka külaline). 

12.56 -Kahoot

12.58- Aili Aviga arutame õunapuude üle, paneme kirja vajalikud vahendid. Plaan teha kooli koridori koos T.O.R.E ringiga õunapuud, kus iga õun tähistab ühte õpilast.Räägime ka TASKA ülesandest.

13.10- Kahoot

13.14- Valmis. 

13.14- Teen Loodussõprade ja rahvatantsu huviringide päevikud ekooli (õpetajal ei olnud ekooli kasutajatunnust).

13.15- e-mailid

13.17- 9. klassi klassijuhatajale viin Rajaleidja nõusolekulehed (vajavad vanemate allkirja). Lisaks arutame muid küsimusi.

13.35- T.O.R.E ring- arutame 18.10 toimuva 4.-5. klasside klassiõhtu kava läbi. Samal ajal astuvad läbi ajalooõpetaja (mapp), inglise keele õpetaja (Kuma fotoümbrikud) ja õppealajuhataja (slaidiesitlus lastevanemate koosolekuks).

14.02- eKool -TOREringi sissekanne.

14.03- 4.-5. klasside klassiõhtu- kava koostamine

14.22- tehnika valmis seadmine aulas (tulemas lastevanemate koosolek)

14.30- klassijuhatajate koosolek. Teemad siis perepäev, advendihommikud, koolimaja kaunistamine, jõulupeod ja TASKA ehk taaskasutusnädal.

15.15- e-mailid (edastan saabunud info)

15.20 – kalendrisse eelolevate ürituste märkimine.

15.22- klassijuhatajate koosoleku protokolli koostamine.

15.42 – Õpilasesinduse blogi

15.53 – sulgen arvuti

16.10- väljun koolimajast 

VAHEPEAL MINU KODUSED TEGEVUSED

18.53- kodus. Võtan ühendust õpilasesindusega, kuna täna on viimane tähtaeg, et registreerida üldkoosolekule.

18.57- homme on ÕE koosolek, täiendan protokolli.

19.05- JÄTKUVAD KODUSED TEGEVUSED

Nii, vaatame, mis siis nimekirjast tehtud sai.

· Paide-Türi rahvajooksul osalejad/mitteosalejad - tehtud 

· Klassijuhatajate koosolek - olemas

· Järvamaa põhikoolide turniir (info, küsimused, töölehed ja vastuste lehed, sponsorlus)-täna ei jõudnus aga enamus juba eelnevalt valmis – jõuab ilusti

· Tervisenõukogu kokkusaamise kuupäeva määramine ja tegevuskava koostamine – kuupäev määratud, tegevuskava ootel (homme)

· TORE ring – tehtud (väga vahvad lapsed)

· 4.-5. klasside klassiõhtu- kava välja kirjutada – pooleli aga õpilastega läbi arutatud.

· Mälumäng Kahoot`i - tehtud

· Aula korda ja tehnika üle vaadata (tulemas lastevanemate koosolek) - tehtud

· Õpilasesinduse blogi - tehtud

· Huviringide õpilased sisestada eKooli – homme

· Kuma pildiümbrikud - olemas

· E-mailid – loomulikult tehtud J

· Ettevõtlusnädala tegevused (endal on plaan 3. klassile ettevõtlusmäng koostada) – printisin tegevused välja ja natuke alustasin asja.

Tegelikult ma Kahoot`i nii kaua ilmselt ei koostanud, vahepeale jäi ka mõni muu tegevus.

Väike tööpäeva analüüs:

Päev oli produktiivne.

Minu töös on väga oluline planeerimisoskus, et olulised asjad saaksid päeva jooksul tehtud, sest alati tuleb ette ootamatusi.

Samas on ootamatused head, kuna ei teki rutiini ja otse loomulikult on mul väga vahvad kolleegid ning üliägedad õpilased. Mu töö meeldib mulle.

Merit Puna

Türi Põhikool

Huvijuht

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.


Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Kooli ja noorsootöö koostöö loogilise mõtlemise mängu raames

Мероприятие «Игра- Головоломка Vitaboud“

Меня зовут Юлиана Хабренкова и моя профессия – молодежный работник. 

В 2015 году я принимала участие в первой встрече проекта Digital Superpowers, в рамках которого проходило мероприятие, о котором я хочу написать подробнее. Проводили и подготавливали данное мероприятие мы в команде с работниками центра неформального обучения VitaTiim.

На проекте Digital Superpowers я познакомилась с различными интересными инструментами, которые можно применять в молодежной работе для побуждения молодежи к саморазвитию. Одним из таких инструментов является бесплатное приложение для мобильного телефона ActionBound. Суть приложения в том, что каждый может создать свою пошаговую игру и впоследствии поделиться ею с друзьями. Игра состоит из ряда заданий, следующее задание игрок получает только в том случае, если выполнит предыдущее задание. Приложение идеально подходит для организации интересного досуга как для молодежи так и для взрослых и главное его преимущество – игру может сделать каждый.

У нашей команды было несколько встреч, на которых мы придумали ряд заданий и согласовали порядок действий. Заданий изначально было придумано больше, однако путем долгих обсуждений мы выбрали самые интересные. 

Так же мы обозначили целевую аудиторию (14-18 лет) и количество мест( 3 команды по 2 человека в каждой). Была открыта форма регистрации на платформе Google, ссылка на которую распространялась в социальных сетях на странице центра VitaTiim. 

Молодежь отреагировала на мероприятие позитивно и с интересом, и уже через несколько дней мы набрали необходимое количество хорошо мотивированных ребят, желающих принять участие в молодежном обмене от проекта Digital Superpowers.

В назначенный час мы начали наше мероприятие. Начать решили, как полагается, со вступительного слова о проекте Digital Superpowers, о программе ActionBound и о том, что если ребятам понравится игра, то мы могли бы научить их самостоятельно создавать подобные игры. Данную новость участники встретили с явным интересом. Все без исключения старались вникнуть в правила игры и суть пользования приложением. Уже через 15 минут всем стало все понятно и началось соревнование. Из обратной связи мы узнали, что большинство заданий участникам показались в меру сложными и посему еще более интересными. Особенно ребят привлекло то, что каждая команда получала задание в своей последовательности, что исключало возможность образования «очереди». В игре на время очередей на задания быть не должно, и мы заранее продумывали, как это можно предотвратить. 

Я отвечала за подсказки участникам, из-за чего на протяжении всей игры перемещалась между заданиями. Из собственных впечатлений могу сказать, что участникам было интересно и весело. Они громко кричали, смеялись и эмоционально рассуждали над каждым из заданий. 

В заключении скажу, что работали мы над этим мероприятием с большим удовольствием и вложили в него душу. Возможно, из-за этого игра получилась хорошей и понравилась тем, кто участвовал. Удовольствие получили все, и организаторы и игроки. Практически каждый игрок захотел научиться делать подобные игры самостоятельно, что я считаю уже отличным результатом.

Юлиана Хабренкова

Завуч по интересам в гимназии Силламяэ

Tööpäev „Loogilise mõtlemise mäng VitaBound”

Minu nimi on Juliana Habrenkova ja mu eriala on noorsootöö. Aastal 2015 võtsin osa projektist „Digital Superpowers”, mille raames toimus üritus, millest tuleb siin juttu. Tegime ettevalmistusi ja viisime läbi selle ürituse koostöös mittetulundusühenguga „Vita Tiim”. Projekti „Digital Superpowers” jooksul ma sain uusi teadmisi uutest meetoditest, kuidas kaasata noori noorsootöösse ning selles valdkonnas ennast arendada.

Üks projekti tegevusest oli tasuta smartfoni „ActionBound” lisand. Mõte on selles, et igaüks võib samm-sammult koostada smart-mängu ja saata selle oma sõbrale. Mäng koosneb ülesannete reast ning järgmine ülesanne tuleb mängijale alles siis, kui ta teeb ära kõik eelnevad ülesanded. See sobib ideaalselt nii noorte kui täiskasvanute vaba aja veetmise meetodiks. Pluss on selles, et igaüks saab ise koostada mängu.

Meie tiimis toimus mitu kohtumist, kus me otsustasime, mis mängu ülesanded peavad olema ja kes mida teeb. Esialgu ülesandeid oli rohkem, kui vaja, kuid arutlusel me võtsime mängu need, mis olid optimaalsed ja kõige huvitavamad.

Sihtrühmaks olid noored vanuses 14-18a kolmes tiimis (3 tiimi, kus igas tiimis on 2 mängijat). Avatud registreerumine oli Google vormil, viide oli jagatud sotsiaalvõrgustiku keskuse VitaTiim kodulehel.

Noortele idee väga meeldis ja nad reageerisid kiiresti reklaamile. Juba paar päeva hiljem võistkonnad olid valmis osalema mängus.

Määratud ajal me alustasime oma tegevust. Alustasime projekti „Digital Superpowers” juhendiga. Samuti rääkisime programmist „ActionBound”. Andsime teada, et juhul kui mäng meeldib, siis võiks koostada seltskonda iseseisvalt. See uudis oli väga teretulnud. Kõik hakkasid tutvuma mängu reeglistikuga ja smartfoni lisandi kasutusjuhendiga. Juba 15 minuti pärast algust kõik oli selge ja võistlus alanud. Tagasisidest saime teada, et paljud ülesanded olid suhteliselt keerulised ning see tegi ülesanded veel huvitavamaks. Kõige tähtsam asi oli selles, et ülesanded olid antud õiges järjekorras ja „ootejärjekorda” ei tekkinud. Mängu ajal seda ei tohtinud juhtuda ning koostajad arvestasid sellega.

Mina andsin õpilastele abi ning seetõttu liikusin ülesannete vahel. Mina arvan, et mängu osalejatel oli väga lõbus ja huvitav. Paljud reageerisid suurte emotsioonidega ning neil oli lõbus.

Lõpetuseks ütlen, et töötasime ürituse ajal positiivselt ja hingega. Sellepärast üritus ka õnnestus. Rõõmu said kõik: korraldajad kui ka osalejad. Peaaegu kõik osalejad tahtsid edasi areneda, mis oli suur saavutus minu arvates.

Juliana Habrenkova

Sillamäe gümnaasiumi noorsootöötaja-huvijuht

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.


Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Noortekeskuste lood

Täna jagame noortekeskuste lugusid. Veel rohkem, kui on noortekeskusi, on neist pärit erinevaid lugusid. Noortekeskused lähtuvad endi tegevustes noorte huvidest, vajadustest ning ka algatustest. Seepärast on tegevused mitmekesised ning käivad kaasas nii aja kui noortega. Siin on vaid mõned näited sellest, millega noortekeskustes tegeletakse. 

* Noorsootöötaja töö on nagu filmis: ootamatu, põnev, hoogne, paljude kohtumiste ja sündmustega, täis rõõmu ja lusti, hetki, mis ei unune. See siin on selle filmi treiler, filmi ennast näeb igapäevaselt Kuressaare noortekeskuses! 

* Üks noortekeskus- mitu lugu. Anne Noortekeskuse noorsootöötaja Sandra Kremann jäädvustas enda tööpäeva videole. Anne noortekeskuse noorsootöö spetsilisti Tiina Liiva päeva kokkuvõttet vaata siit. Vaata, mida Tartus sügisesel koolivaheajal tehti!

* Kooli ja noortekeskuse koostööna peeti Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses pudrunädalat, vaata videot.

* Noorsootöö nädala jooksul toimuvad erinevates paikades üle Eesti noorsootöö lugude elavad raamatukogud, kus noorsootöö valdkonna inimesed ja noorsootööst osa saanud noored räägivad lugusid sellest, kuidas noorsootöösse on panustatud, mida see on kogukonnale ja ühiskonnale andnud ning kuidas noorsootöö noorte elu kulgu on mõjutanud. Rakvere noortekeskuse elava raamatukogu lood on jäädvustatud videole. 

* Saku Valla noortekeskuse noorsootöötajad oskavad olla õnnelikud. Saku Valla Noortekeskus loodi 2011. aastal Saku Vallavalitsuse hallatava asutusena. Sellegipoolest on noorsootööd on tehtud Saku vallas juba 2001 aastast. Ise ütlevad nad nii: "Noorsootööd teeme koos noortega ja noortele ning meil on maailma parim töö!” Siin on üks nende tööpäev videole salvestatuna.

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Mille k… pärast ma teen seda tööd?

Ma arvan, et iga ametikoht pakub nii tavapäraseid kui ka erilisi tööpäevi. Otsustasin, et jagan teiega üht erilist hetke, mis oli tegelikult üsna tavapäraste tööpäevade tulemus. 

Seisan Elva raudteejaamas ja ootan rongi. Kell on umbes kolme ringis päeval. Mäletan, et pidin sõitma Tartusse seoses järgmisel hommikul algava noortelaagriga, mis toimub metsas Võrtsjärve ääres. Laager kestab ainult kolm päeva. Rohkem ei saa, sest sellele järgneb kohe kümnepäevane rahvusvaheline noortevahetus Äksis. Enne metsalaagrit olin kaks nädalat noortega Valgamaal malevas. Raudteejaama sattusingi põhimõtteliselt otse sealt. 

Malev on äge. Saab uusi sõpru ja mõnusalt aega veeta ning isegi teenib midagi. Ma arvan, et võin seda noorte eest väita. Maleva juhendajetele tähendab see aeg aga midagi muud. Hommikul tuleb olla kõige esimesena ärkvel ning varuda aega, et ka unekotid saaks maast lahti. Tööle sõites lasen silmad hetkeks looja. Kahju, et maasikapõld nii lähedal on, saaks vaid natukenegi kauem tukastada. Noored peavad tööd tegema. Mina ei pea, sest olen malevas kui juhendaja. Aga mis inimene ma küll oleksin, kui jääksin lihtsalt pealt vaatama?! See pole lihtsalt minulik! Loomulikult panen ka mina käed külge! Nii läheb ka aeg rutem. Pärast tööpäeva lähme tagasi laagrisse. Sel ajal, kui noored puhkavad, teen kolleegiga ettevalmistusi õhtusteks tegevusteks, nendeks, milles olime noortega ühistel koosolekutel kokku leppinud. Pärast õhtuseid tegevusi on minu ülesanne panna kirja kõikide töötunnid. Siinjuures eksida ei tohi, sest noorte töö malevas on tõesti raske ning iga teenitud euro on arvel. Nüüd vist võib magama minna. Ma peaaegu et magangi, kui kuulen õues noorte kisa. Ega’s midagi, tõusen üles ning lähen ja palun neil öörahust kinni pidada. Mul on tunne, et magamise ajal teen ma ka tööd, või muretsen. Ja nii kestab see malevarütm kaks nädalat… 

Lahkusin malevast enne teisi pool päeva varem töökohustuste tõttu. Viimastel päevadel otsustasime ühiselt, et anname mälestuseks kõigi kohta tagasisidet. Seinal oli iga inimese kohta ümbrik, kuhu pudenesid sedelid. Kuna kõik ei olnud minu lahkumise hetkel jõudnud mulle veel kirjutada, tegid noored ettepaneku, et teel Tartusse nad sõidavad Elvast läbi ja toovad selle mulle ära. 

Nii ma kohtusingi noortega uuesti Elva raudteejaamas. Sain kätte mõned asjad ja tagasiside ümbriku. Olin selleks ajaks Elvas juba pool päeva ettevalmistusi teinud järgmise päeva laagriks. Panin ümbriku ühte kilekotti asjade peale. Ma ei tea, miks, aga ma ei avanud seda. Läksin veel korraks tööle tagasi ja suundusin siis selle kotiga Tartusse. 

Seisan raudteejaamas ja ootan rongi. Olen kohutavalt väsinud. Homme algab metsalaager. Mõne päeva pärast noortevahetus. Tegelikult on veel nii palju teha. Kas kõik läheb plaanipäraselt? Rinnus kakub, kurgus ka. Lugesin mõttes kokku, et olen tööl poolteist kuud järjest ühegi vaba päevata. Nutt tuli peale. Hoian pisaraid tagasi. Rongi ka veel ei tule. Mille k… pärast ma teen seda tööd? Silman kotis ümbrikku, teen selle lahti ja loen tagasisidet minu kohta. Nüüd tuli küll nutt peale, aga mitte enam kibestumisest ega vihast. Need sõnad puudutasid mind väga. Sain just teada, miks ma teen seda tööd. 

Sellest on möödas enam kui aasta. Sarnaseid olukordi tuleb ikka ja jälle ette. Kui on eriti raske, võtan uuesti selle ümbriku kätte. Jah, see on kogu aeg minuga.

Mirja Jõgi
Elva Huviala- ja Koolituskeskus/noorsootöötaja

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - Minu noorsootöö teekond

Aastast 2011 olen ma ainuke töötaja, kes jätkab siiamaani erinevate töötubade ning ringide tegevust Põhja-Tallinna noortekeskuses, täpsemalt break dance tantsutrennid. Tänu mulle on noored saavutanud suurepärase taseme, ning võtavad osa erinevatest võistlustest. Hea näide, mis peegeldab mu oskusi nii juhendamise kui ka tantsuvaldkonnas on juuniorite vanusegrupis saavutatud kolmas koht „Eesti Meistrivõistlused Tänavatantsus``. 

Olen alati tegelenud noorte seas huvi ülesäratamisega noortekeskuse vastu. Ma olin ainuke töötaja, kes käis Põhja-Tallinna koolides, jagas plakateid, kontakteerus huvijuhtidega ning suhtles isiklikult noortega, tutvustades neile noortekeskuse võimalusi.

Samuti olin organiseerinud väga palju erinevaid üritusi, nii sportlikuid kui ka tantsuga seotuid, mida on külastanud, keskmiselt üle 100 inimese ürituse kohta. Peale selle olin kutsunud üritustele erinevaid artiste ja võtnud ka ise aktiivselt osa noorte esinemisnumbritest, milles noortel oli võimalus esmakordselt esineda publiku ees suurel laval, viimane on äärmiselt hea ja tähtis kogemus noortele.

Ma olen alati olnud huvitatud noortekeskuse arendamisest. Vaatamata sellele, et töötasin poole kohaga, oli mul alati rohkem huviringe kui teistel, isegi täiskohaga noorsootöötajatel. Mis omakorda näitab mu aktiivsust ja mitmekülgsust. 

Olen läbiviinud järgmisi töötubasid: break dance, pingpongi tehnika, pingpongi turniirid, piljardi tehnika, enesekaitse, käesurumise treeningud ja võistlused, õhupallikunst, mustkunst, origami, źongleerimine, spordivõistlused, solo wheel (tegemist on üherattalise, väikese elektrimootoriga sõiduvahendiga), capoeira ja akrobaatika.

Samuti olen teinud koostööd selliste ettevõttega nagu on First Wheel, Eesti Breik Tantsu Liit, Free Flow Studio, Tantsu Akadeemia, JJ Street, D-Lux, MTÜ Generation 2, Nutilaboor, Paldiski Huvikeskus, Maardu Noortekeskus ja teiste noortekeskustega.

Toimusid ümberkorraldused, ning koordinaatorid ja teised noorteka töötajad lahkusid oma töökohtadelt. Mina olin see, kes võttis enda peale vastutuse kogu noortekeskuse kompleksi ja kaasneva paberimajanduse eest. Selle kõige käigus tegutses noortekeskus aktiivselt edasi, koos kõigi huvitegevustega. Samal ajal, töötades korraga kolme inimese eest, õnnestus mul ka tõsta noorteka külastajate arvu ning keskuse populaarsust.

Samal ajal kui toimusid ümberkorraldused, pidin jätkama ka projekti tegevust nimega ``Tsirkust! Kõigile!``. Mille „pärandas“ mulle vana töötaja. Lisaks juba olemasolevale töökoormusele võtsin enda peale ka projekti organiseerimise ja läbiviimise. Projekt õnnestus täielikult.

Momendil töötan ja täidan noorsootöötaja kohustusi, samuti olen keskuse juhataja, töötades ka töövälisel ajal, et täita kõik noortekeskuse vajadused.

Tänu tantsutrennide juhendamisele, on kasvanud minu käe all uued breik tantsu treenerid kes alustasid tööd uues tantsustuudios Laura Dance Federation ja Kopli noortemaja huvikoolis.

Tänu mu koreograafia hariudsele on lavale toodud palju uusi noori artiste, tänu toetusele on nad saanud edukateks ning nendele on avanenud uued esinemisvõimalused ja pakkumised.

Samas olen ma ka pühendunud enesearendamisele osaledes paljudel koolitustel. Lisaks kõrgharidusele olen ma saanud noorsootöötaja erialakutse. Isegi kui töökoht ei toeta kõigil koolitustel osalemist rahaliselt, läksin ikkagi oma rahadega Soome liidrikoolitusele. Sellel aastal täiendasin oma teadmisi ka Body Mind Centering Conference sündmusel Viljandis. Omandasin juhtimisoskused ja läbisin majanduskoolituse koolitusel "Sissejuhatus juhtimisse" DVSP Consulting OÜ konsultanti poolt.

Põhja-Tallinna noortekeskuse juhataja

Roman Hmelevskoi

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädal 2016 info ja sündmuste kava on leitav: https://www.entk.ee/kalender/

Noorsootöö nädal 2016 "Lugude kõla" - võluamet ja vastutus

Ma olen Ene. Olen 35aastane, sellest 23 aastat olnud noorsootöös VÄGA aktiivne. Alguses õpilasena korraldades, osaledes, siis huvijuhi tudengina õppides ja osaledes, seejärel huvijuhina juhendades ja viimased 6 aastat ka noorsootöömaastiku arendajana. Miks? Huvitav on, sellepärast.

Noorsootöö on „petuvärk“. 

Olles laps noor (seaduse silmis), oli lihtsalt *fun* sebida ja sahkerdada ja esineda ja korraldada. Ka kultuuriakadeemia ajal ei mõistnud ma seda, et õpin võluametit. Alles aastaid tööl olnuna hakkasin tajuma enda vastutust ja mõju. Vastutust noorte ees. Vastutust kolleegide ees. Vastutust kogukonna ees. Vastutust tuleviku ees. See, kuidas mina noortesse suhtun, kuidas ma ise käitun, mida ma räägin, kuidas ma räägin - see kõik peegeldub silmapilkselt. Viimasel paaril aastal on lisandunud veel kaks vastutusala: vastutus iseenda ja pere ees. Kuidas kõigega toime tulla, ma veel täpselt ei tea. Eriti selle viimasega.

Milline on minu töö? Mida ma teen? Mul on Facebookis album “Mida tööle selga panna?“. Olen seal nõia, kuninganna ja hundi kostüümis, ballikleidis, „tavariietes“ ja dressides. Ühel pildil olen ruuporiga ja teisel võtan veenist verd (mulaažilt, loomulikult), kolmandal istun helkuripuu all ja neljandal olen aknalauale roninud ning langen õpilaste kätele. 

Proovisin ühte tööpäeva kirja panna. See algas nii:

äratuskell - 6.23

voodist välja - 6.40

jõudsin autoni, aknad jääs - 7.37

jõudsin lasteaiast autosse – 8.02

jõudsin kabinetti - 8.08

jõudsin kirjakasti, hakkasin meilidele vastama, infot edastama – 8.12

hakkasin kolleegidele nädala infokirja tegema – 8.36

algas vahetund, esimene koosolek õpilastega - 8.42

algas tund, jätkasin infokirja - 8.57

hakkasin infoekraani vormistama - 9.24

Pärast seda ei vaadanud enam kella… ja nii iga päev. 

Hommikud algavad info saamise ja edastamisega, sellele järgnevad koosolekud vahetundides (õpilasesindus, sündmuste korraldajad) ja väljaspool kooli kolleegidega valla ja maakonna tasandil; jutud õpilaste ja kolleegidega - igal sammul kohtan kedagi, kes vajab mind või keda vajan mina. Kasvõi lobajutu ajamiseks. Paralleelselt uue info edastamine Facebookis ja kirjalistides (info - kõik, mis ma leian, et puudutab meie õpilasi või kolleege). Minu märkmikus ja peas on iga päeva teekond olemas, vahepeatused ja lõpp-punkt. Mõnikord ma läbin need peatused, mõnikord jõuan kavandatud sihtkohta, aga see tee ei ole kunagi nii sirge, kui lootsin. On päevi, mil kirun maapõhja *kõik *noored ja kolleegid, aga siis tuleb keegi ja ütleb, et „ma aitan; ma tegin selle ära“... ja siis olen ma veendunud, et mul on maailma parimad noored ja maailma parimad kolleegid.

Õhtuks olen väsinud. Ausalt öeldes ei ole ma suutnud leida sobivat viisi, kuidas vastutada iseenda ja oma pere ees. Eriti seda viimast. Mind ei rahulda kolleegide jutud „me kõik oleme lapsi kasvatanud/nad on üsna ise kasvanud“.

*Näiteks ühe kolleegi lugu. Ta oli õpilastega maakonna laulu-tantsupeol. Luges kõik pead üle ja kui oli peaaegu koju jõutud, helises telefon: ta oli oma isikliku (lasteaia)lapse maha unustanud.

* Minu ja kolleegide lugu. Meie lapsed on pahatihti (eriti pühade eel) lasteaias esimesed ja viimased. Mina ei taha nii. Ja ma ei pea nii. Ühel heal päeval ma leian sellele kõiki rahuldava lahenduse. Muudmoodi ju ei saa. Ei tohi.

Ene Hunt

tütar 1981-

elukaaslane 2007-

ema 2008-

Türi Majandusgümnaasiumi huvijuht 2004-2011

Türi Ühisgümnaasiumi huvijuht 2011-

Eesti Huvijuhtide juhatuse liige 2011-2015

Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige 2015-

Noorsootöö nädala korraldajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Noorsootöö nädala korraldamist toetab Eesti Noorsootöö Keskus.

Noorsootöö nädala info ja sündmuste kava on leitav SIIT.