„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolitus

„Raising NEET’s Talents!“ tänavanoorsootöö koolituse raames said septembri viimasel nädalal Ljubljanas, Sloveenias kokku noorsootöötajad 11 erinevast organisatsioonist üle Euroopa. Eestist osalesid koolitusel Eesti ANKi partnerluse kaudu Pärnu noorte- ja vabaajakeskusest noorsootöötaja Triin Mäger ning MTÜ Tähe noorteklubi MOKO meeskonnast mobiilsed kontakt- noorsootöötajad Annike Tasa ja Elo Lättemägi, kes selles postituses ka oma vahetuid kogemusi lahti mõtestavad. 

Koolituse esimesel päeval keskendusime sellele, et kaardistada osalejate senised kogemused ning taust. Kaardistamise protsessi tulemusel tekkis arutelu tänavanoorsootöö kui teenuse määratlemisest ning sellest, kelle jaoks on üldse oluline määratleda ehk justkui lahterdada teenuse olemus „kasti“. Pikema analüüsi jooksul jõudsime selleni, et lahterdamist ei peaks käsitlema selle sõna negatiivses mõistes. Lahterdamist kui sellist võiks mõista hoopis kui võimalust selgelt kaardistada teenuse visioon ja põhiväärtused. Seega loob teenuse olemuse lahti mõtestamine eeldused selgeks kommunikatsiooniks nii meeskonna sees kui ka väljapoole suhtluses. Tänavanoorsootöötajate töö põhiliseks töövahendiks on kommunikatsioon ning sellest tulenevalt tekkis arutelu käigus ka dilemma, et kuidas noorsootöötaja noorega suheldes suudab saavutada usaldusliku kontakti, aga otsustajatega suheldes tihti selleni ei jõuta – mõistmine vs. vastandumine.

 

Ühtlasi diskuteerisime avaliku ruumi ja selle n-ö erastamise teemadel. Muuhulgas arutlesime erastatud avalikus ruumis tänavanoorsootöö rakendamise üle. Iga ruumi puhul mängib olulist rolli koha ajalugu ja kokkulepped – olgu need siis kirjutatud ja ühiselt loodud nagu näiteks noortekeskuses või hoopis kirjutamata nagu avalikus ruumis. Mõlemal juhul eeldab töö noorega noorsootöötajalt tema töökeskkonna tundmist ja tunnetamist.

Koolituse teisel päeval liikusime oma töö põhijuurte juurde ning üksteise praktikaid jagades arutlesime, milline on tänavanoorsootöö visioon, missioon ning millist vastutust ja rolli eeldame, et noored kui kliendid kannavad. Mõtisklesime ka selle üle, millist rolli ja vastutust me ise spetsialistidena võtame ja milliseid pädevusi selleks vajame. Teemaks olid ka võrdsus ja õiglus. Diskuteerisime nende terminite üle, et antud mõistete erinevusi oma töö kontekstis lahti mõtestada. 

Kolmandal päeval keskendusime tänavanoorsootöö metodoloogiale. Koolitaja tutvustas ühte võimalikku töösammude jaotust tänavanoorsootöös: 

1. samm: tutvumine piirkonnaga - esmane tutvumine piirkonna teoreetilise tausta (nt ajalugu, kultuurikontekst) ja praktilise olemusega (nt kus, mis asub, kus noored kogunevad). 

2. samm: noorte kogunemiskohtade vaatlus - enda kurssi viimine territooriumil oleva sihtgrupiga, nende jaoks oluliste kohtade, asutuste ning kontaktidega. 

3. samm: enda esitlemine, tutvustamine - noorsootöötaja tutvustab end kohalikele, sh noortele ja noortega tegelevatele spetsialistidele (alus võrgustikutööle), andes märku enda olemasolust ja rollist. Siin faasis saab teha juba ka täpsemaid kokkuleppeid aja ja kohtade osas ehk tutvustada, kus ja millal tänavanoorsootöötaja oma teenust osutab. 

4. samm: grupi- ja kogukonnategevused - selle faasi aluseks on usaldusliku suhte loomine sihtrühmaga, et toetada noorte arengut ja võimestumist grupis ja kogukonnas. 

5. samm: individuaalne toetus - faas, mida saab nimetada ka juhtumitööks ning mille raames toetatakse ja võmestatakse noort individuaalselt.

Kõikide sammude juures on oluline süstemaatiline planeerimine, läbiviimine, analüüsimine. Kohapeal saime võimaluse õpitut kohe rakendada - olime Ljubljana eri piirkondades tänavatel ning vaatlesime sealseid inimesi, asutusi ja tegevusi (1. samm).

Võrdlesime rahvusvahelistes gruppides ka eri maade praktilisi lähenemisi tänavapõhisele sotsiaal- ja noorsootööle. Lisaks arutlesime, millised on tänavanoorsootöötaja oskused, vastutus (õigused ja kohustused) ning rollid. Noorsootöötaja on nagu iga teine inimenegi - tal on oma tugevused ja nõrkused. Ta on eeskuju ja professionaal, kelle olulisteks ülesanneteks on muuhulgas enda erialane täiendamine ja vaimse tervise (psychohygiene) eest hoolitsemine. Tähtis on see, et oleme oma klientide jaoks “kohal” (being present), oskame seada “piire”, suhtume inimestesse aktsepteerivalt, empaatiliselt ja mõistvalt ning oleme loovad, paindlikud ja humanistlikud. Oluline on ka avatus koostööks ja kompromisside loomiseks. Päeva lõpetasime kultuuridevahelise õhtuga, mis hõlbustas uute ideede genereerimist rahvusvahelisteks projektideks.

Neljandal päeval arutlesime eetika, moraali ja deontoloogia teemadel. Lihtsalt ja lühidalt öeldes kujundavad väärtused eetika. Igal inimesel on mõnevõrra erinevad väärtused ning vastavalt sellele määratleb inimene, mis on tema arvates parim, õige või olulisim indiviidile ja ühiskonnale. Spetsialistidena on oluline teada iseenda väärtusi ning aktsepteerida oma klientide omi. Moraali kujundab käitumine - kas inimene käitub oma väärtustele vastavalt või mitte. Käitumisega peegeldavad nii spetsialist kui ka klient ühiskonnale oma “sõnumit”. Deontoloogia toetub eetikale ja moraalile, see on kui juhiste kogum, mis aitab spetsialistidel oma tööd professionaalselt teha. Neid kolme mõistet aitasid lahti selgitada ka gruppides lahendatavad juhtumid.

Selgus, et noorsootöötajatena võime tihti olla eetilise dilemma ees - kuidas oleks meie arvates õige mingit olukorda lahendada? Kuhu pöörduda, kust alustada, keda kaasata? Kuidas teha nii, et osapooled oleksid kaitstud ja toetatud? Küsimused, millega puutume kokku pea igapäevaselt. Lahenduskäik võib paljustki sõltuda, lisaks seadustes ette kirjutatule, meie väärtustest ja tõekspidamistest. Pealtnäha lihtsal lahendusel võib aga olla mitu erinevat tagajärge. Teadvustada tasub seda, et spetsialistidena on meil kohustus teavitada ja tegutseda (to act) ning iga otsuse juures peitub alati risk. Neid riske ei tasu karta, liiatigi ei saa neid alati ette näha. Spetsialistidena teeme valikuid olemasoleva info põhjal. See ei tähenda, et otsus on lõplik. Kui oleme saanud juurde rohkem taustainfot, siis saame ka edasi tegutseda. 

Koolitusele andis lisaväärtust Sloveenia organisatsiooni DrogArt külastus. Organisatsioon tegutseb juba 20 aastat uimastikasutuse kahjude vähendamise (harm reduction) eesmärgil ning on huvitav ja inspireeriv näide sellest, kuidas saab teha tänavapõhist noorsootööd. Organisatsiooni noorsootöötajad ja vabatahtlikud (sh endised ja praegused uimastite tarvitajad) ei tegele niivõrd ennetusega, vaid pigem käesolevate kahjude vähendamisega. Oma tegevusega levitavad nad sõnumit, et ohutuim uimastite tarvitamine on see, kui seda üldse ei toimu. Ent nad on samal ajal realistlikud. 

DrogArt noorsootöötajad teevad tööd peomelu keskel tänavatel ja siseruumides (nt festivalidel, klubides), kuhu püstitavad oma infolauad ja chill-out alad. Nende tööalal on võimalik nt eri mänge mängida ja muudest tegevustest osa võtta. Mängud ja tegevused on läbi mõeldud, näiteks õpetavad need, kuidas ohutumalt alkoholi või narkootikume tarvitada. Pidudel jagavad noorsootöötajad noortele infot näiteks erinevate uimastite ohtudest. Info ja lähenemised alkoholi ja narkootikumide osas hoitakse rangelt lahus. Alkoholiga seotud tegevused ja info on pigem suunatud teismelistele ning narkootikumidega seotud info pigem täisealistele noortele. Flaierid, mis on mõeldud selgitamaks alkoholi teemat, on ilma organisatsiooni logota ning need ei näe välja apetiitsed. Flaierid, mis on mõeldud narkootikumide tarvitajatele on pigem “kutsuvate” piltidega, et tõmmata noorte tähelepanu. Need infobrošüürid on varustatud DrogArt logoga, et noored teaksid, kuhu edaspidi pöörduda.

DrogArt noorsootöötajate “töökohvrisse” mahuvad lisaks infovoldikutele, sniffing paper’itele ja vitamiinipulbritele (mineraalained) ka taksode soodusflaierid (noored ohutult koju), kõrvatropid (abi valju müra korral), tasuta kondoomid (teadlik seksuaalkäitumine) ja peosemu käepaelad. Viimased on mõeldud selleks, et noored annaksid teineteisele lubaduse, et nad lähevad peole koos, lahkuvad peolt koos ja hoolitsevad teineteise eest peol olles.

 

Kahel viimasel päeval käsitlesime koolituse teemasid kokkuvõtlikult ja alustasime õpitu reflekteerimisega. Osalejad õppisid ja avastasid koolituse käigus tänavanoorsootöö oluliste aspektide kohta nii mõndagi - visiooni olulisusesest erinevate spetsiifiliste töövõteteni. Õpiti ka rahvusvahelises meeskonnas töötama ning tutvuti teiste sarnast tööd tegevate organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil. Koos õppimine ja töötamine jätkub juba novembris jätkukoolitusel Lissabonis.

Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi vahenditest Sloveenia rahvusbüroo MOVIT poolt. Projekti „Raising NEET’s Talents!“ projektipartneriks on Eesti ANK, kes Eesti osalejad rahvusvahelisele koolitusele lähetas.

Inspiratsiooni sotsiaalse kaasatuse arendamiseks noortekeskustes

Erasmus+ strateegilise koostööprojekti “Social Inclusion in Youth Centres” raames toimus 1.-8. oktoobril sotsiaalse kaasatuse teemaline rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus Celjes, Sloveenias, kus Eesti grupi koosseisus osalesid Stiina Kütt (Eesti ANK), Eveliis Samberk (Saue ANK), Ege Enok ja Maarit Järsk (VANT), Tessi Ilustrumm-Press (Kohila ANK), Merilin Priimäe (Tähe NK), Anneli Meisterson ja Pille-Riin Laaneväli (Kuressaare ANK). Koolituse fookus oli sotsiaalse kaasatuse alaste tegevuste arendamisel noortekeskustes, koolituse aruteludes ja töötubades keskenduti gruppidele, kes on sotsiaalses keskkonnas vähemuses või tõrjutud ning vajavad eraldi tähelepanu ja kaasamist. 

Maalilise Sloveenia looduse keskel veetsime suure osa koolitusest Celje linnas, kiirete põigetega pealinna Ljubljanasse ning Celje ümbrusesse ja kõrgustesse. Meie koolituse peamine toimumispaik oli Celje noortekeskuse "hübriidmaja", ehk koht, kus kõik eluks vaja minev oli ühes: kohvik, hostel, noortekeskus ja kool. 

Lisaks hübriidmaja elule saime osa Sloveenia kultuurist, imeilusatest loodusvaadetest ja huvitavast koolitusprogrammist. Kohtusime väga kogenenud koolitajatega, kes panid meid kaugemale nägema, julgustasid olukordadesse sekkuma ning neid lahendama. Kõik koolitajad olid väga professionaalsed ning pea kõikidel neist oli kümme ja rohkem aastat kogemust noorte ja erinevate sotsiaalselt tõrjutud gruppidega tegelemisel. Kõige rohkem hindasidki koolituse osalejad just nende praktikute näiteid ja lugusid. Lisaks mahtusid koolitusnädalasse ka huvitavad organisatsioonide külastused, mis olid inspireerivad ja andsid mitmeid uusi ideid enda töös rakendamiseks. Saime võimaluse kohtuda ja rääkida spetsialistidega, kes erinevates organisatsioonides noortega otsekontaktis töötavad. Muljeid koolitusnädalast jagavad Eesti osalejad. 

“Mind kõnetas väga sotsiaalse kaasatuse teooria ja praktika, mida viis läbi Bojan Arnula, kes alustas koolitusnädalat praktilise töötoaga. Nimelt pani koolitaja enne algust valmis kahte ritta toolid, esimese ning viimase. Ruumi sisenesime erinevatel aegadel ning igaüks sai endale koha leida. Edasi juhtus aga see, et koolitusel tegeleti esialgu ainult esimese rea osalejatega. See tekitas meis kõigis tugevaid tundeid. Kes siis tegelikult tahaks olla „välja jäetu“ või „pealtvaataja“? Lõpuks toimus väga põhjalik arutelu ning sain väga inspireeritud sellest kogemusest. Mina kui noorsootöötajana tabasin ennast küll mitte ainult mõttelt vaid ka tundelt, kuidas tuleb oma töös vaeva näha, et taolisi „näitemänge“ noortega ei juhtuks.” (Eveliis)

“Bojan Arula töötoas eraldati meie grupp meie teadmata ning kõik osalejad said tunda, mida tähendab sotsiaalne eraldatus. Ekperimendile järgnes põhjalik reflektsiooni, kuidas inimesed end antud olukorras tundsid.” (Maarit) 

“Meeldejäävad ja karismaatilised esinemised olid kindlasti Bojan Arula sotsiaalse kaasatuse teooria ja Matic Munc'i sotsiodraama worskhop. Bojani eksperiment sotsiaalsest tõrjutusest oli väga eluline ja lisaks õpetas tähele panema, et sa võid sotsiaalselt tõrjutud olla ka oma valikute tõttu ja seda ise märkamata.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Üheks kõige huvitamaks esinejaks pean Matic Munc'i, kes tutvustas meile sotsioldraamat. Kõneleja on psühholoog ja nõustaja, mistõttu oli väga huvitav kuulata ka tema enda kogemusi. Minu arvates on aitab sotsiodraama abistava vahendina töös noortega, kellel on depressioon, ärevushäired, foobiad, probleemid koolis jne. Lisaks sain palju häid mõtteid, kuidas aidata igapäevatöös noori, kes ennast lõiguvad. Noor, kes ennast lõigub, soovib vaid valuga toime tulla. Lõikumise valuga on võimalik toime tulla, kuid mitte valuga, mis on nende sees.” (Merilin)

“Sotsiodraama oli minu jaoks uus teadmine, mis andis väga konkreetseid tehnikaid, mida ka oma töös või isiklikus elus kasutada, näiteks ruumist leida rahustavaid esemeid, minnes mõtetega minevikku ja leides sealt midagi rahustavat. Ka head nõuanded enesevigastamisega toime- tulekuks, ikka see mõte, et muutusega toime tulemiseks on vaja asendustegevust. Kinnitust sai ka see, et enesehoid töötades inimestega on oluline ja seda aitavad toetada sellised lihtsad asjad nagu terved inimsuhted ja vabal ajal nende tegevuste tegemine, mis sind õnnelikuks teevad.” (Ege) 

“Matic Munc’i sotsiodrama oli koolituse kõige intensiivsem ning emotsionaalsem kogemus. Probleemide läbi mängimine õige suunamise toel võib anda väga silmiavardava tulemuse.” (Maarit)

“Transaktsionaalse analüüsi töötuba oli põnev ja samuti seal kõlanud mõte, et tasub julgeda avastada, mis on konkreetse noore sees, ja eks ikka, tuleb ka julgeda küsida. Ikka ja jälle tasub tuletada endale meelde, millises rollis meie ise oleme ja millisest ego seisundist lähtuvalt tegutseme. Hea meeldetuletus ja sõnamäng kõlas inglise keeles terapeudi kohta- selles ametis tuleb siiski olla "therapist", mitte "the rapist". (Ege)

“Väga huvipakkuv oli ka "Hiša srece" tutvustus, kes mõtestas lahti integratsiooni tähenduse ja arutles, et kas see on ainult keel ja töö, või siiski ka kohalikust sotsiaalvõrgustikust osa olemine. "Hiša srece" toetab põhimõtet säilitada oma identiteet aga olla sellest hoolimata aktiivne osa ümbritsevast ühiskonnast. “Do your best and we will do the rest!” on moto, mis nende tegevusi kannab.” (Pille-Riin ja Anneli)

“Kindlasti inspireeris mind ka organisatsiooni "Hiša sreče" esindaja, kes pani meid läbi sotsiaalse mängu mõtlema, mida me näeme enda ümber, kas viga, millele tähelepanu juhime või õnnestumisi, mille eest ka meist erinev inimene kiitust vääriks.” (Ege)

“Ivana Mandaric jagas meile teadmisi erinevatest suhtlemise liikidest ning tuletas meelde, et iga noor teab mida ta soovib, noorsootöötaja peab selle vestluse ja küsimuste abil vaid välja tooma.” (Maarit)

“Väga huvitav oli ka PLYA projekt, mis sarnaneb mõnes mõttes Tugila programmile. Ka nende eesmärk on noored tuua tagasi ühiskonda, kas hariduse või tööturu läbi. Lisaks nad õpivad ka programmi käigus kokandust ja enesega igapäevaselt toimetulemist. Projekt kestab 9 kuud, mis on väga põhjalik, kuid pärast projekti lõppemist nad sarnaselt Tugilaga 6 kuud toetust ei paku.” (Merilin)

“Eredalt jäi meelde Ljubljanas asuv Cona Fuzina - päevakeskus, mis on suunatud selles piirkonnas elavatele noortele. Kõikide nende noorte perekonnad on pärit endisest Jugoslaaviast. Toetust pakuvad noorsootöötajate asemel sotsiaaltöötajad, kes käivad ka kodusid külastamas, et näha sealset olukorda. Lisaks pakutakse keskuses ka erinevaid tegevusi noortele, et eemal hoida neid tänavatelt, kus nad sageli panevad toime kuritegusid. Lisaks kaasavad nad perekondi, et toetus oleks igakülgselt toimiv. Kahjuks on keskus avatud vaid tööpäevadel ja nädalavahetusel on suletud.” (Merilin)

“Lubjanasse toimunud väljasõidul märkasin, et kõikides kohtades mida me külastasime, kerkis üles vabatahtlikkuse teema. Sloveenia ühiskonnas on vabatahtlik olemine väga tavaline, pea kõik tahavad anda oma panust ühiskonda. Selle mõtte üle arutas õhtuses reflektsioonis ka eestlaste grupp ning tõdes, et alustama peamegi ennekõike iseendast.” (Maarit)

“Võrreldes Eestiga, pööratakse Sloveenias noorte kontekstis rohkem tähelepanu sotsiaaltööle ning avatud noorsootöö sellisena nagu meie seda teame, on arengujärgus. Kindlasti on nad sammu võrra ees tegelemisel sisserändajatega ja seksuaalvähemustega, seega oli koolitus hea võimalus erinevate kogemuste vahetamiseks.” (Pille-Riin ja Anneli)

Koolituse osalejad naasesid tagasi kodumaale ja enda töökeskkonda väärtuslike teadmiste ja kogemuste võrra rikkamana. 

“Sotsiaalse kaasatuse teema on olnud meie huviorbiidis juba ammu ning läksime koolitusele väga suurte ootustega, mis tegelikult ka täitusid. Pille-Riini jaoks oli see ka esimene rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus.” (Anneli ja Pille-Riin)

“Kogu nädalale tagasi vaadates võtan ma kaasa palju praktilisi kogemusi, mida enda töös rakendada. Lisaks olen väga tänulik ka inimestele, keda kohtasin. Kindlasti hoian paljudega neist ühendust ja on tekkinud ka uued mõtted, kuidas koostööd edasi teha.” (Merilin)

“Sain enda jaoks nii mõnelegi küsimusele vastuse kui ka motivatsiooni proovida erinevaid meetodeid oma töös.” (Eveliis)

“Minu jaoks oli kõige väärtuslikum praktiline kogemus ja inimeste olemus, mis inspireerib.” (Ege)

"Eraldi väärtusena saab välja tuua Eesti grupi imelise sünergia!” (Pille-Riin ja Anneli)

“7 päevse intensiivse koolituse järel võin julgelt väita, et olen mitmete kogemuste ja praktikate võrra targem.” (Maarit)

“Yesterday is a history, tomorrow is a mystery. Today is a gift. That’s why we call it the present.” See on lause, mis jääb mulle kindlasti koolitusest Sloveenias alatiseks meelde. Kõiki noori tuleb kaasata juba täna nii hästi kui me oskame, sest nii tänane päev kui ka kõik noored meie ümber on kingitus. Erinevus rikastab ja selleks, et õppida paremini arvestama kõigiga, oli sotsiaalse kaasamise koolitus väga hea võimalus meetodite, nippide ja kogemuse saamiseks. Väga põnev oli jagada Eesti, Sloveenia ja Läti vahel, mis moodi on nendes riikides noorsootöö korraldatud, millised on peamised mured ja rõõmud ning tunda ära sarnasusi ning anda nõu, mida ühe või teise asja puhul teha. Noorsootöötajate erinevad kogemused ja oskused rikastavad noorsootöö maailma. Noorte oskusliku kaasamise jaoks võtan endaga kindlasti kaasa veel mõtte, et noored usaldavad mind siis, kui minu elustiil on sama nagu minu töö. Ma teistmoodi ette ei kujutakski, aga see annab mõtteainet, et elus ei saa alati kõike ette teada ja see ongi täiesti okei. Tuleb jääda ausaks noortega ja arendada oma oskusi nende kaasamiseks. Tänu koolitustele tean ma nüüd rohkem rõhutute teatrist, headest kaasamise praktikatest, sotsiodraamast ja meetoditest eri gruppide noorte kaasamiseks ning kindlasti õpin edasi!” (Tessi) 

Üldkokkuvõttes oli koolituse programm väga sisutihe, intensiivne, kuid selleks me seal olimegi, et saada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju uusi teadmisi.

Koolituse nädala jooksul pandi muuhulgas paika plaan kohalikeks jätkukoolitusteks, mille raames jagatakse rahvusvahelisel koolitusel kogutud teadmisi ja kogemusi edasi noorsootöötajatele Eestis. Rohkem infot kohalike koolituspäevade kohta jagame peagi. 

Hvala! Aitäh!

Rohkem infot projekti kohta: Stiina Kütt, stiina.kutt@ank.ee