Noorsootöö äärealal - Setomaa Noorsootöö Keskus

Setomaa vallas toimusid noorsootöö valdkonnas suuremad muutused 2019. aasta lõpus 2020. aasta alguses. Alates 2020. aasta jaanuarist koordineerib piirkonna noorsootööd ühendasutus Setomaa Noorsootöö Keskus. Keskuse koosseisu kuuluvad: Värska Avatud Noortekeskus, Mikitamäe Noortekeskus, Meremäe Avatud Noortekeskus, Obinitsa külakeskuses asuv noortetuba, Värska Ekstreempark. Keskuse tegevus- ja teeninduspiirkond on Setomaa valla haldusterritoorium. Keskuse eesmärk on noorte huvidest ja vajadustest lähtuvalt luua Setomaa valla 7–26-aastastele noortele tingimused, keskkond ja võimalused mitteformaalseks õppeks, vaba aja sisustamiseks ning huvitegevusega tegelemiseks, korraldada noorsootööd Setomaa valla üldhariduskoolides, sh juhtida ja koordineerida huviringide tööd. Igas keskuses toimetab noorsootööspetsialist, kelle tööülesannete hulka kuulub noori arendavate vaba aja tegevuste planeerimine ja läbiviimine (töötoad, koolitused, sündmused, huvitegevus jms) nii noorsootöö keskuses kui ka Setomaa valla üldhariduskoolides. Noorsootööspetsialistide ameti juhendis on kirjas, et noorsootöö tegevuste elluviimine toimub Setomaa vallas mitte kindlas noortekeskuses või piirkonnas, mis on tekitanud olukorra, kus noorsootööspetsialistid ei tee tööd mitte ainult oma noortekeskuse piirkonnas vaid nad on kursis kogu valla noortega ning neil valmisolek tööd teha igas noorsootöö keskuse noortekeskuses. Setomaa Noorsootöö Keskus on KOV hallatav asutus, mis kuulub haridus-ja kultuuriosakonna alla, mis tähendab, et oleme võrdväärsed haridusasutustega. 

Kogu selle protsessi üks olulisemaid muutusi oli see, et Setomaa Noorsootöö Keskuse Setomaa valla üldhariduskoolidega koostöökokkulepped on olnud koolis teostatavaks noorsootööks, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad keskuse noorsootööspetsialistid, kooli õpilasesindus ja ringijuhid. Setomaa Noorsootöö Keskuse ja üldhariduskoolide omavaheline koostöö on nurgakivi mitteformaalse ja formaalse õppe sidumise vahel. Sedamoodi oleme toimetanud 4 kuud, mis tähendab, et oleme piirkonna noorsootöö valdkonna edasi arendamisel veel algusjärgus ja lõplikku analüüsi on veel vara teha, kuna igapäev liigume ja toimetame selle nimel, et piirkonnas oleks veel rohkem noorte ootustele vastavad võimalused ja tegevused, mis toetavad noorte ettevõtlikust või täpsemalt ettevõtliku mõtteviisi arendamist. 

Tänases päevas oleme ennekõike keskendunud sellele, et noortel oleks julgus olla loov ning tegutseda oma ideede elluviimise nimel. Kohalikud noored on juba täna väga aktiivsed omaalgatusprojektide eestvedajad, teostajad ja kõik noorte teostatud projektid omakorda toetavad kogukonna noorsootöö valdkonna mitmekesisust ja silmapaistvust.

Meie tegemisi saab jälgida facebooki lehelt Setomaa noorsootöö.

Triinu Arund

Setomaa Noorsootöö Keskuse juhataja

Veebinar "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?"

Eesti ANK korraldas 29. aprillil noortekeskuste veebinari "15. mai, mida teeb sel päeval noortekeskus?", mille eesmärgiks oli arutleda ühiselt eriolukorrast väljumise strateegiat ja noortekeskuse võimalusi tekkivas olukorras.

Veebinaril osales 113 spetsialisti üle Eesti, kes arutlesid järgmistel teemadel:

• Millised tingimused peavad olema sinu kui noorsootöötaja jaoks loodud, et kontakttegevusi jätkata?
• Millised kontakttegevusi te leiate/teate, et noored võiksid vajada eriolukorrast väljumisel?
• Milliseid tegevusi oleksite valmis tegema suvisel perioodil koos noortega? 
• Mida saaksime teha, et olla järgmiseks samasuguseks olukorraks paremini valmis?

Spetsialistid tõid välja, et on keerulises olukorras ning eriolukorra lõppemisega on neil kahetised tunded. Korraga tuntakse nii rõõmu ja ootusärevust kui ka hirmu, sest eriolukorrast väljumine toob kaasa rohkelt uusi ootamatuid olukordi ja rolle. Tekkinud on mitmeid ootuspäraseid küsimusi, millele oodatakse vastuseid nt kuidas tagada uute kontaktide puhul üldine ohutus, nii enda kui oma pere ja teiste kogukonnaliikmete jaoks. Mida teha, kui noorsootöötaja ise on riskigrupp? Kuidas tagada keskuse puhtus? Mida teha olukorras, kui noortel endil maske ei ole? Kuidas teada, et noore pere ei ole kokku puutunud haigestunuga? Mitu noort on väike või suur grupp? Kelle ma luban ruumi ja keda mitte? 

Spetsialistid toonitasid, et kui virtuaaltegevuste puhul saab igaüks tagada oma ohutuse siis kontakttöö puhul tekib jagatud vastutus. Suures osas seega leiti, et kontakttööd 15. mail avatud ruumi teenusena alustada ei saa, väiksematele gruppidele ja teatud keskkondades, on see võimalik aga vajadus on täpsemate juhiste ja kokkulepete järele. 

Spetsialistid tõid välja mitmeid mõtteid, eelkõige peavad kontakttöö jätkamiseks olema loodud järgmised tingimused: 

• selged riiklikud ja KOV-tasandi tehnilised juhised ja otsustamise aluseks olevad mõõdikud (nt üldine statistika, kaasata võivate noorte arv, keskuse ruumide ja vahendite puhastamine, keskuse kodukorra muutused jmt);
• toetusmeetmed noorsootöötajatele (nt üldine ohutus, nõustamine, oskusteabe koolitused jmt);
• kaitsevahendite kättesaadavus noortele ja noorsootöötajatele (et oleksid tagatud võrdsed võimalused osalemiseks);
• rohkemate tegevusvahendite olemasolu, et neid ei peaks andma käest kätte;
• rohkemate spetsialistide olemasolu, et tagada vajalik ohutus ja mõtestatud tegevus;
• selged sisulised kokkulepped riigi, KOV, ANK ja noorte ootuste vahel. 

Avatud ruumi teenuse avamiseks siseruumes kõikidele noortele nähakse võimalust vaid siis, kui on lõppenud eriolukord, kui ei pea kasutama maske ja pidama kahemeetrist vahet ehk olukord riigis on taastunud. 

Võimaluste kohta, mida suvisel perioodil teha, tõid spetsialistid välja mitmeid järgmisi plaane:

• jätkata tänaseid virtuaaltegevusi ja neid edasi arendada;
• luua koos noortega uusi arendavaid mänge ja tegevusi; 
• individuaalne ja/või paarikaupa töö avatud ruumis (noorte nõustamine, nt Noorte Tugila teenus); 
• hoida tasakaalu nutika noorsootöö ja silmast-silma tegevuste vahel sh õpetada noortele niisama olemist, et hoida vaimset tervist;
• rohkelt liikumisega seotud välitegevusi - vee äärde, randa, metsa, seiklusrajale; 
• kevadel ja vajadusel ka sügisel koostöö koolidega, motivatsiooni loovat ja õppima õppimise abi noortele kes seda vajavad;
• tegevused, mis aitavad kodukohta tundma õppida ja seda eelkõige läbi põnevate ja mänguliste tegevuste, orienteerumise, metsaaluse vms koristamise jmt;
• erineva teavitustegevuse tagamine ohutuse teemadel nagu nt kätepesu;
• väikestes gruppides (1-5) erinevate projektitegevuste eeltööd ja korraldamine (nt pildistamine, filmimine juhul, kui noortel on võimalik kasutada oma tehnikat või seda pole vaja käest-kätte anda sest sellist tehnikat ei saa sageli desinfitseerida); 
• sportlikud tegevused, mis ei eelda kehalist kontakti (nt disc-golf, vibulaskmine);
• õueala (nt rannas) infopäevad ja uute projektide koostamised koos noortega sh uue viiruse tulekuks kriisiplaani koostamine;
• õueala muusikaviktoriin, tantsuvõistlus, kunstilised tegevused (nt kriitidega tee peale joonistamine), foto-loodusjaht jmt. 

Kuna tekkinud olukord on kõikidele osapooltele uus ja järgmiste sammude planeerimine on keeruline, arutasid spetsialistid ka teemal, kuidas järgmisel korral, kui olukord peaks eskaleeruma, paremini valmis olla. Peamiste märksõnade ja teemadena toodi välja järgmist:

• digipädevuste jätkuv arendamine;
• riiklik rahaline tugi vahendite soetamiseks, et teha kvaliteetset nutikat noorsootööd üle Eesti);
• järjepidev e-noorsootöö keskkondade kasutamine ja sisu arendamine;
• piirkonna noorte andmebaasi ja/või ühise veebikeskkonna loomine, kus saab noortele saata otse infot ja pakkuda neile võimalusi ka üks-ühele vestelda;
• keskuses olevate hügieeninõuete reeglite ülevaatamine (nt koristamises jms) ja noorte ohutusalaste käitumismustrite muutmine;
• mobiilse ja kutsuva noorsootöö meetodite arendamine ja meeldetuletamine;
• noorte veebikäitumise analüüs ja õppima tundmine, et vastata kiiremini noorte tekkivatele vajadustele; 
• üleüldine eriolukorras toimuva noorsootöö analüüs ja sellest õppimine;
• noorsootöö võimaluste jätkuv pakkumine ka siis kui maja on kinni (virtuaalkeskkonnad, kontaktina eelkõige individuaalne töö);
• eriolukorrast õpitu alusel keskuste kodukorra ülevaatamine ja täiendamine;
• tihedate kontaktide jätkamine teiste noorsootöötajatega antud teemal;
• veebinaride jätkuv kasutamine noorsootöötajatele erinevate teadmiste ja oskuste saamiseks. 

Kokkuvõttes võib välja tuua, et noorsootöötajad küll kohandusid eriolukorraga kiiresti ja loovalt ning võtsid kasutusele erinevaid kanaleid ja meetodeid, et olla endiselt olemas noorte jaoks, on eriolukorrast väljumisega veel mitmeid küsimusi ja rohkelt teadmatust, mis tuleb lahendada koosloomes noorte, omavalitsuse ja riiklike suunistega. Noorsootöötajad on teadlikud, et töö peale eriolukorda erineb varasemast ja seega on mitmeid tehnilisi ja ressursilisi küsimusi, mida noorsootöötajad üksi lahendada ei saa. Selleks on vajadus olla pidevalt kursis riigis ja valdkonnas toimuvaga ja hoida jätkuvat avatud arutelu KOViga. 

Veebinarist on valmimas täpsem juhend noortekeskustele. Hoiame teid selle arenguga kursis. 

Aitäh veelkord veebinaril osalejatele ja oleme terved!

Heidi Paabort - Eesti ANK edastas omapoolse sõnumi presidendile

8. aprillil 2020 toimus Eesti ANK ja ENL veebikohtumine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidiga. Eesti ANK poolt osalesid kohtumisel Noortegarantii tugimeetme programmijuht Heidi Paabort, kvaliteedijuht Kerli Kõiv ja Saaremaa Noorte Tugila noorsootöötaja Lii Vanem. Eesti ANK andis edasi kolm peamist sõnumit ja teemat. 

Noored, kes ei õpi ega tööta, hetkeolukord ja toetamine

Esimese teemana anti ülevaade noorte olukorrast, kes ei õpi ega tööta. Toodi välja, et võrreldes märtsi algusega noorte töötuks registreerimise % vaikselt tõuseb. Kuna e-õpe ei sobi kõikidele noortele siis või tekkida oht, et noored ei läbi õppekava ja tuge vajavate noorte arv kasvab hüppeliselt. 

Kohtumisel tutvustati toimivat Euroopa Liidu soovitust Noortegarantiid ja Noortegarantii tugisüsteemi, mis mitme valdkonna koosmõjul on aidanud kaasa noorte toetamisele ja haridusse või tööturule jõudmiseks. Selgitati, et analüüsid ja statistika näitavad, et mitme valdkonna koosmõjul ollakse tulemuslikumad. Nimetati ka noorsootöös toimivaid tugiteenuseid nagu Noorte Tugila ja Tallinnas Hoog Sisse. 

Kohtumisel toonitati, et näiteks tänase Noorte Tugila (37s KOVis) ressursside ja tekkiva koormuse vaatest ei pruugi riigis olla võimalused piisavad, et tagada üle-eestilist tuge kuna see sõltub suuresti omavalitsuse prioriteetidest ja piirkonna erinevate teenuste olemasolust, mis omakorda ei pruugi hetkel olla vastavuses eriolukorrast tulenevate vajadusega. Sel põhjusel on riigi jõulisem tugi nii noorsootöösse kui ka antud teemasse (sh ESF toetus uuel programmiperioodil) väga oluline. 

Noortekeskuste olukord ja väljakutsed

Teise teemana anti ülevaade noortekeskuse olukorrast, tuues välja, et noortekeskuste jaoks on oluline toimida tekkinud olukorras operatiivselt ja noori toetavalt. Toonitati, et see kriis on noortele elu üks kujundavaid kogemusi, kus noored jälgivad, kuidas nende vanemad, linnad, koolid, asutused ja valitsus käituvad. Siin on väga suur ja oluline mõjutus väärtuste ja usalduse muutusele. Kuivõrd jäävad noored tekkinud olukorra kogemuse toel usaldama riiklikke ja kohalike omavalitsuste institutsioone noorte toetajatena. 

Murekohtadena toodi välja, et üldjuhul riigi poolt haridusvaldkonnale loodud tasuta virtuaalõppekeskkonnad ei ole noortevaldkonnale tasuta kasutamiseks, samuti ei ole olnud siiani tehniliste vahendite tugi noorsootööle olnud märkimisväärselt suur ja piisav. Lahendusena nähti vajadust noore formaal- ja mitteformaalõppe võimaluste terviklikumat ja sarnasemat toetust riigi poolt. Samuti toodi välja, et on vajadus täiendavate programmide järele, mis aitavad noortel peale kriisist väljumist taas aktiveeruda positiivsete ja toetavate tegevuste kaudu noortekeskuses (sotsiaalsete oskuste tugiprogrammid, eneseregulatsiooni ja enesejuhitud programmide elluviimine).

Noorsootöö hetkeseis

Kolmandaks tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust, kelle poolt on valminud kohalikele omavalitsustele juhend, kuidas oma tööd parimal moel eriolukorras korraldada ja eriolukorra leht. Anti ülevaade valdkondlike esindusühingute rollist, kes toetavad oma liikmeid mitmete toetavate tegevustega nagu olukorra kaardistamine ja analüüs, temaatilised igapäevased veebinarid, juhendid, individuaalne nõustamine jpm. Välja toodi ka mõned murekohad nagu noorsootöötajate töökohustuste muutumine (nt patrullimine), kõikide tegevuste kolimine virtuaalsetesse keskkondadesse, mistõttu ei jõuta kõikide noorteni, tööaja muutus, töötasud ja hirm majanduslanguse tõttu valdkonna vähesem toetamine tulevikus ja töökoha kaotus. Anti teada, et valdkonna valmisolek eriolukorrast väljumiseks on tekkimas, milleks koostatakse tegevusplaane, samas on nende täitmiseks tulevikus oluline nii riigi kui ka KOVi poolne tegutsemine ja kinnitus, et valdkond on vajalik ning selleks jätkata valdkonna prioritiseerimist, rahalist toetamist ja osades tegevussuundades suuremas mahus, kui enne. Toonitati, et on näha, et noorte vajadus individuaalse toe ja mitmete teiste toetavate sotsiaalsete oskuste programmideks on kasvav. Sel põhjusel tekib suurem vajadus ka spetsialistide järele. 

President tänas esmalt noorsootöö valdkonda suure panuse eest noorte toetamisel, selgitas Eesti planeeritavaid samme eriolukorraga kohanemisel ja väljumisel ning andis omalt poolt lubaduse saadud sõnumeid nii otsustajatele kui ka üldsusele kommunikeerida.