"Noorsootööd tehakse koos noortega ning noorte jaoks" - Hiiumaa hea näide

Noortekeskuste Hea Tava on dokument, mis keskendub noortekeskuse loomise ja arendamise väärtuste väljatoomisele ning Hea Tava esimene punkt kirjeldab, millised on olulised sammud noortekeskuse loomisel kogukonnas. Kärdla Noortemaja loomislugu on Noortekeskuste Hea Tava esimest punkti kirjeldav lugu. 

Kärdla Noortemaja asutati 2001. aastal ning ettepanek asutuse loomiseks tuli Hiiu Maavalitsuse poolt, idee elluviimisesse kaasati Kärdla Linnavalitsuse lastekaitse spetsialist. Peamine põhjus, miks noortekeskus loodi, oli noorte vajadus omavahel kokku saada ning suhelda. Enne seda oli noorte (kampade) kogunemiskohaks linna keskväljak, mis mingil määral kogukonda häiris, sest nende tegevustest ei olnud kellelgi ülevaadet ning puudus vastutaja. Noortekeskuse idee eestvedajad andsid kohalikule omavalitsusele sisuka ülevaate, millist kasu noortekeskuse olemasolu kogukonnale kaasa toob, mille järel avatud noortekeskuse tekkele roheline tuli anti. Ilma noorteta ei ole keskuses hetkegi hakkama saadud, kohe kaasati noored noortekeskuse kodukorra loomisesse, tegevuste algatamisesse ja eestvedamisse.

Noortekeskus oli avatud noortele sobivatel kellaaegadel ja vähemalt 20 h nädalas. Keskuses töötas algul 0,5 kohaga noorsootöötaja, hiljem lisandus vabatahtlik. 2005. aastal koliti noortekeskus kultuurimaja keldrist endisesse politseimajja, mille ruumid kohandati vastavalt noorte vajadustele. Keskusesse võeti juurde veel kaks spetsialisti. Teenus on olnud algusest peale kättesaadav kõikidele piirkonna noortele- nii linnas kui valdades elavatele. 

Teenused on olnud noortele võrdselt kättesaadavad ning kõikidele noortele on pakutud võrdseid võimalusi teenusest osa saamiseks. Enamus tegevusi on noorte jaoks tasuta, tegevuste valikul arvestatakse noorte soovide ja huvidega. Keskuse on siiani säilitanud enda apoliitilise, ilma religioossete eelistusteta hoiakud, juhindub oma tegevustes EV seadustest ning teistest õigusaktidest. Keskust on alates loomisest lähtunud avatud noorsootöö põhimõtetest ning olnud aktiivne, loomingulist ja identiteeti toetav, turvaline ja noori kaasav arengukeskkond.

2013. aastal ühinesid Kärdla linn ja Kõrgessaare vald. Uue valla tekkimise tulemusena algasid ka kahe ühinenud omavalitsuse sarnaste valdkondade allasutuste liitmine. Noorsootöö asutused liideti ning Kärdla Avatud Noortekeskuse, Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse (VAK) noortekeskuse ja Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS asemele tekkis ühendasutus Hiiumaa Noorsootöö Keskus. Säilisid kõigi kolme maja teenused - noortekeskustes avatud noorsootöö teenus ning nõustamiskeskuses nõustamis- ning noorteinfo teenused ning ka edaspidi jälgiti noortekeskuste head tava ehk noorsootööd tehakse koos noortega ning noorte jaoks. Kolme tegevuskoha tegevusi oli võimalik veidi ringi mängida ning ümber tõsta, et noored teenuse kvaliteedis võidaksid.

Enne asutuste liitmist kirjutas iga keskus oma projektid ise, nüüd tekkis võimalus spetsialistidel oma tööd kvaliteetsemalt teha. Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noortemajad pakuvad avatud noorsootöö teenust- ühendasutusena teenuse pakkumise kellaajad ühtlustusid ning pakutakse sarnaseid, samas piirkonna eripäraga arvestavaid tegevusi. Samal ajal tehakse koostööd erinevate osapooltega- sh Hiiumaa Arenduskeskusega noorte ettevõtlikkuse teemadel. Keskuse tegevuskohad on avatud koostööle kõikide osapooltega, et Hiiumaa noored oleksid toetatud ning suunatud nende endi huvidest ning tugevustest lähtuvalt. Asutus tegeleb samal ajal töötajate kvalifikatsiooni tõstmise toetamisega, et valdkonnas tööle asunud spetsialistid oleksid võimelised teenust kvaliteetselt pakkuma.

Merle Salusoo, Hiiumaa Noorsootöö Keskus, nõustamisteenuse juhataja

Hiiuma Noorsootöö Keskuse toimeka meeskonna ja tegemistega tutvu siin: https://ntk.hiiuvald.ee/

“Active Citizens” programmis osalenud noorsootöötajad jäid koolitusega rahule

29.mai – 2. juuni toimus Toosikannu puhkekeskuses koolitusprogramm „Active Citizens“, kus osalesid noorsootöötajad ja noorteorganisatsioonide esindajad üle-Eesti. Programmi eesmärk on kogukonna arendamine läbi sotsiaalse ettevõtlikkuse – viie päeva jooksul õpiti tundma iseennast kogukonnaliikmena, dialoogi võimalusi erinevate osapoolte vahel ning mõeldi, milliseid tegevusi saaks kogukonda kaasates kohe ellu viima hakata. 

Esimesel päeval arutleti, miks on oluline tunda iseennast kui kogukonnaliiget: enda tugevusi-nõrkusi, identideeti, kultuuri, huve jne. Teisel päeval paigutati ennast dialoogi teisega, seejärel aga mõeldi koostegutsemise võimaluste üle kogukonnas. „Sain kindla teadmise, et see on maailm, kus ise liigun ja koos oma kogukonnaga soovime liikuda, on õigel teel ja saavutab need tulemused, mida ühiselt soovime!“ Osalejad tõid välja märksõnad, nagu "jõgi" ja "kaasamine", millest esimene aitas kogu materjali ühe lihtsa sõnaga loogiliseks ja meeldejäävaks muuta. „Lisaks täiesti uuele lähenemisele, kus kaasamine liigub jõena ja saab alguse eelkõige sinust endast, sain ka praktilised koolitamise/treenimise oskused.”

Programmi lõpuks tutvustasid kõik osalejad oma visuaalseid kogukonnakaarte ning selgitasid, milliseid probleemikohti nad märkavad ning milliseid lahendusi nad näeksid. Iga päev viisid osalejad vastavalt teemadele läbi töötubasid, kus igaühel oli oluline roll. „Kõik teoreeriline materjal oli visuaalselt selgitatud ning praktiliselt kasutatav; mulle meeldis, et kõik lähtus minust endast nii, et osaleja tundis ennast kaasatult ja sai motivatsiooni, et oma ümbrust muuta!” Proovile pandi loovus ja esinemisjulgus, aga kiiresti loodi usalduslikud suhted, mis andis võimaluse õppida üksteise kogemustest praktiliste tegevuste toel. “Tänu programmile sain juurde uusi sõpru, esinemisjulgust ning julgust eksida, õppida vigadest ja end parandada ning arendada.” Enamus osalejate jaoks oli läbiviimise kogemus uus, aga just seda kogemust hinnatakse kõige väärtuslikumaks. Kui esimesed iseseivad läbiviimised olid pigem ettevaatlikud, siis lõpuks tundsid kõik ennast kindlalt ning uusi meetodeid ja harjutusi saadi nii programmikavast kui ka üksteiselt. “Kõige paremad olid muidugi tegevustejärgsed kokkuvõtlik ja väga abivalmis tagasiside, mis andis soovitusi paremaks facilitator’iks olemiseks. Lisaks pandi alati rõhku ka sellele, mida me hästi tegime.”

Koolitaja Mike Waldron tegi õppeprotsessi mänguliseks ja kaasavaks ning oli suurepäraseks eeskujuks. „Koolitaja oli suurepärane ning suutis avada sisemise maailma sügavused.” Osalejad andsid koolitajale tagasides mõtteliseks hindeks 5+, sest paremini ei oleks saanud programmi edasi anda. „Mike’iga oli väga meeldiv suhelda, ta on kindlasti üks efektiivsemaid koolitajaid, kellega mul on olnud võimalus koos töötada. Ta viis hommikusi tegevusi suurepäraselt läbi ning pärastlõuna ajal oli ta väga abivalmis ja toetav juhendaja, kelle käe all ise partneriga tegevusi läbi viia oli lihtsalt puhas rõõm.”

Kui alguses pelgasid mõned osalejad inglise keelt, siis mida päev edasi, seda julgemaks ja avatumaks muututi. Kultuuridevaheline dialoog on hoopis midagi muud, kui perfektne keeleoskus ning see sai kiiresti selgeks. “Üllatasin ennast ehk suutsin suhelda inglise keeles ja see oli suur saavutus, sest siiani ei ole ma avalikult seda teha julgenud!” Üksteist toetades ja üheskoos õppides jõuti enesearengus kaugemale, kui esialgu arvati.

Lisaks põhiprogrammile tutvuti ka Eestimaa looduse ja kultuuriga – kauaks meelde jääv kogemus oli retrobussiga läbitud ulukisafari, kus teele jäi palju kitsi ja põtru; õhtuti lõõgastuti saunades ning arutleti vabas õhkkonnas õpitu üle. Kuna programm oli kõigi jaoks põnev, siis tihti tabati ennast arutlemas just päeva jooksul kuuldu ja tehtu üle. „Lootsin veeta hästi aega ja saada uusi kontakte tulevaseks tööeluks. Ja see on täpselt see, mis ma sain!“

Programmi „Active Citizens“ rahastas ja aitas korraldada Briti Nõukogu, kelle toel toimus koolitus Eestis alles teist korda. Alates 2009. aastast on programm jõudnud 46-de riiki ja hea meel on teada, et ka Eesti on nüüd üks riikidest, kus tegutsevad vastava tunnistuse saanud aktiivsed kodanikud. Iga osaleja sai endaga kaasa käsiraamatu, mille toel kogukonnas programmitegevusi jätkata ning kaugemalegi viia. Ka osalejad loodavad, et programm leiab suurema kõlapinna ning annavad selleks enda panuse. Juba on suheldud erinevate aktiividega, mis näitab, et programm andis motivatsiooni ja inspiratsiooni.

„Soovitan kindlasti kõigil osaleda, kes tegelevad kaasamine/aktiivse kogukonna ja muu taolisega või ka neil, kes tahavad oskusi, kuidas oma teadmisi paremini ja mänguliselt edasi anda.”

“Active Citizens võiks Eestis suuremat kõlapinda leida seetõttu, et ta annab teistsuguse vaatenuga näiteks ka noorsootööle ja teemadele, kuidas mõnda probleemi lahendada.”

“Ütleksin, et senimaani on see olnud kõige huvitavam ja kasulikum programm, millest olen osa võtnud.”

“Julgen väita, et üks parimaid koolitusi, kus olen viibinud!“

Noorsootöö nutikaks Soome eeskujul

13.-18. mail 2019 toimus Eesti ANK partnerluses ellu viidava Erasmus+ strateegilise koostööprojekti "Smart youth work in youth centers" õppevisiit nutika noorsootöö teemadel Soomes. Noorsootöötajaid Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Sloveeniast võõrustas Marttineni noortekeskus, ent põnevaid praktikaid külastasime ka Tamperes ja Jyväsküläs. 

Külastasime nädala jooksul mitmeid organisatsioone, teiste hulgas:

Pelifarmi.fi - värskelt avatud elektrooniliste sportide keskus, mis võimaldab arvutimängudest huvitunud noortel osaleda ise mängude loomises (sh. saab panustada erinevate oskustega nagu graafiline disain, taustahelide loomine, koodi kirjutamine vmt.) või arendada mängimise oskusi ja selleks vajalikke aspekte, ent ka sotsiaalseid oskusi. Muuhulgas on võimalik ka virtuaalse osalemise ja kogukonda kuulumise võimalus, mis on ääretult oluline noortele, kes ühel või teisel põhjusel ei tunne end turvaliselt kodust välja tulles või sotsiaalsetesse olukordadesse sattudes, ent võimaldab siiski samm-sammult areneda ning edasi liikuda.

Music against Drugs - organisatsioon, mille tegevused võimaldavad kõigil noortel osaleda sotsiaalselt jõustavates narkootikumivabades tegevustes, kus kõiki koheldakse võrdsetena. Noored saavad siit kogukonda kuulumise kogemuse, uusi sõpru ja tuttavaid ning põnevaid kogemusi, mis vähendavad narkootikumide kuritarvitamise riski ja toetavad vaimset tervist.

Youth against Drugs - organisatsioon, mis on suurepärane näide sellest, kuidas mängustamise abil on vabatahtlikest noortest tekkinud online kogukond, mis ulatub üle terve riigi ning toetab organisatsiooni sõnumi levikut. 

Jyväskylä Rakenduskõrgkool - Mängustamine on teema, mida õpetatakse rakenduskõrgkooli tudengitele, ent ka noorsootöötajatest külalised said võimaluse enda silmaringi mängustamise teemal avardada. Kuulsime mängustamisel põhinevatest enesehoiu ja -arengu rakendustest; mängudest rahu ja keskendumisvõime säilitamiseks, kus saavutad edu vaid tänu õigele hingamisele; mängustatud lahendustest igapäevaolukordades, näiteks tantsiv valgusfoor, et inimesed rohelise tule ära ootaksid; mängudest, mis on efektiivsed teismeliste depressiooni ravimisel jpm.

Rakenduskõrgkooli Humak esindaja tutvustas praktilises töötoas digitaalset jutuvestmist kui üht võimalikku meetodit noorsootöös.

Saime ülevaate NäytönPaikka online profiili võimalustest, mis võimaldab kogu elu olukorda ja tulevikuplaane puudutavat infot kaardistada, kaasas kanda ning soovi korral jagada ka näiteks tugispetsialistidega.

Lisaks oli õppevisiit muidugi ka koht, kus osalejatel avanes võimalus õppida teineteiselt- sh. näiteks Instagrami nippe, digitaalseid  tööriistu efektiivseks projektijuhtimiseks, digitaalsete õpimärkide loomist ja palju muud. Katsetasime järgi ka mitmed digitaalsed lahendused ja äpid, mis ka noorsootöös erinevate tegevuste juures kergesti kasutatavad on.

Kogusime kokku osalejate kogemused toimunud õppevisiidist, mida teiega allpool jagame.

„Õppevisiit Soome oli väga hariv ja tore. Andis palju uut energiat ning ideid, mida oma igapäevatöös rakendada. Minu jaoks oli väga silmiavav just see, et arvutimängudel on vastupidiselt üldisele arvamusele ka palju positiivseid külgi, mida saab vahvasti ära kasutada noorsootöös. Teadmine, et arvutid on tänapäeval tihtilugu üks väheseid keskkondi, kus noorega esmane kontakt luua, muutis minu arusaamu kõvasti. Saime kahel päeval võimaluse külastada arvutimängu tubasid, panime pead kokku ja otsisisme parimaid digilahendusi tulevikuks. Olen selle kogemuse eest väga tänulik.” Triin Pikhoff, Iisaku noortekeskus

”Soome on tubli! Õppevisiidil osalemine andis taaskord kinnitust sellele, kui hästi on naaberriigis noorsootöö võimalustega. Kuigi viimasel ajal  kuuleb tihti, et meie eestlased oleme juba nutikamad, jagub sealgi  mitmeid häid toimivaid näiteid, mida Eestis veel väga ei rakendatagi.  Muljet avaldas Marttineni noortekeskuse kompleks, kus on loodud väga head tingimused noorsootöö korraldamiseks. Juba kogu kompleksi toimimine on nutikalt korraldatud, millest on õppust võtta. Asukoht looduskaunis kohas loob sellele muidugi lisaväärtust. Külastuste käigus tooksin enim esile 

Gamification (mängustamine) meetodi tutvustuse Jyväskylä Rakenduskõrgkoolis, mida soomlased on integreerinud meditsiini valdkonda. Meetodit on tõhusalt praktiseeritud abivahendina vaimse tervisega seotud probleemide ravis ning  kognitiivteraapias. Tore oli näha ja kuulda, kuidas tihti negatiivset kuvandit ümbritsevaid kõikvõimalikke digimänge püütakse tänapäeval kasutada positiivses võtmes ning siduda see rohkem nutika õpikogemusega, mis soodustaksid noorte arengut. Õppevisiidi ajal saime ülevaate ka mitmetest digitaalsetest tööriistadest, mida saime ka koheselt 

praktiseerida ning tõenäoliselt õnnestub neid edaspidigi noorsootöös edukalt rakendada. Tänan, et sain osaleda nii sisukal ja innustaval nutika noorsootöö õppevisiidil Soomes.” Laura Kalaus, Tartu Linnavalitsuse noorsooteenistus

”Mina õppisin eelkõige inglise keelt ja sain motivatsiooni seda edasi õppida, sain aru selle keele vajalikkusest. Digitaalsest noorsootööst sain teada, et paljud online mängud arvutis ongi ok, näiteks oma viha saad välja elada mängides, mitte ei lähe tänavale kaklema, olemas on rahustavad mängud, mänge saab kasutada ka depressiooni raviks. Hea nipp on korraldada mängulaagreid, kus õpitakse muuhulgas ka õigesti mängima, sööma, puhkama, sportima ning seeläbi märkama, kuidas nii paranevad ka mängutulemused. Väga mitmeid uusi ja huvitavaid äppe kirjutasin endale üles ja kavatsen neid ka kasutada ja noortega arutada, milliseid kasutavad nemad.” Ainika Mägi, Põlva Noorsootöö Keskus

“Osalesin õppevisiidil Soome nutika noorsootöö teemal ja tahan alustada  sellest, et ei olnud väga nutikas inimene. Aga õppevisiit oli suurepärane ja andis mulle palju mõtteid, ideid ja vahendeid, mida ma tahan noorsootöös edasi kasutada. Minu esimene samm tööle tagasi jõudes oli see, et rääkisin oma noorema kolleegiga õppevisiidist ja näitasin kõiki pilte ja videosid, sest see teema huvitab teda palju. Meie järgmine samm on uurida rohkem "Badgewallet" rakenduse ja digitaalsete õpimärkide kohta meie noortele. Samuti me alustasime ettevalmistust selleks, et ka minu kolleeg saaks sõita Tamperesse "Pelifarmi" külla ja selle kohta rohkem näha ja kuulda.  Praegu meie noored juba testivad erinevaid rakendusi ning neile meeldib see. Minu isiklik lemmikteema õppevisiidil oli mängustamine ja vaimne tervis, sest arvan, et väga oluline on see fakt, et mängud on juba osa meie elust ja me ei saa neid eemalda, aga on oluline kuidas neid kasutada noorte arengu jaoks. Kui me praegu paljuski veel kakleme mängu vastu, siis Soomes juba kasutatakse reaalsuse ja virtuaalsuse kokkupuudet kasulikult. Seda teemat tahan rohkem uurida ja sellega edasi tegeleda, muuhulgas näiteks korraldada lastevanematele koolitused või infotunnid, et aidata neil sellest teemast rohkem aru saada ning leida viise, kuidas oma lastega suhelda.” Anna  Konovalova, Narva-Jõesuu noortekeskus

Projekti raames on sügisel 2019 ees Sloveenias toimuv rahvusvaheline noorsootöötajate koolitus, et nutika noorsootöö teemadega ning rakendamise võimalustega noorsooöös veelgi põhjalikumalt tegeleda. Eesti ANK partnerluses avaneb grupil Eesti noorsootöötajatel võimalus koolitusel osaleda – jälgi infot!