PickUp Briti eri: Põhja-Tallinna Noortekeskus "Maatriksisse sisenemine"

Projekti eesmärk oli anda noortele uusi teadmisi, selleks tuli renoveerida noortele oluline arvutiklass, et see vastaks visuaalselt ning ohutuselt tänapäevastele standarditele. Projekti tegevustega said noored omandada ka uudseid  kogemusi ja koostööd. Näiteks õppisime koos, kuidas teha erinevaid ehitustöid, püüdes muuta meile väga olulist ruumi paremaks. Ja nüüd see on parem.

Idee tekkis läbi vajaduste, noored andsid juba aastaid teada, et meie noortekeskuse arvutiklass on halvas korras ning vajab renoveerimist ja muutmist. Arvutiklass on noorte seas tähtsal kohal ja pakkusime välja teha arvutiklassis vajalikud muudatused ise. Seejuures saame kõik omandada kasulikke kogemusi ning muuta omavahel koostööd paremaks.

Eesmärgi täitmiseks viidi ellu järgnevad tegevused:

1. Ruumi ülevaade, et kuidas midagi teha saaks ning planeeringute koostamine

2. Vajalike materjalide ja vahendite nimekirja kokkupanek 

3. Poes käik (lisaks veel mitmel korral)

4. Ruumi tühjaks tegemine ja vana vaiba eemaldamine

5. Seinte värvimine (alusvärv + põhivärv ehk hall) 

6. Ruudustiku pinna tegemine seintele – teibiga piirjooned ning seejärel värvimine (must ja punane)

7. Muudatuse tegemine (jätsime 2 seina valgeks, et ühele saaks näidata projektoriga pilti ning teisele seinale pakkusime kõigile noortele teha oma käega või stencili tehnikas värvilisi pilte) 

8. Seinte dekoreerimine – stencil tehnikaga erinevate arvutimängude logode joonistamine seinale noorte poolt

 9. Uue vaiba paigutamine (lõikamine, pinguldamine, liimimine)

10. Laudade ja mööbli tagasi paigutamine

11. Arvutite paigaldus, koristamine ja led-valgustusriba paigaldamine

Kui esmalt projekti ideed „Maatriksi“ kohta arutasime, kujutasin, et ruum tuleb täiesti must ja sellele on joonistatud roheliselt erinevad koodid (binary code), aga koos noorsootöötajatega plaani läbi arutades jäi peale idee teha ruumi ruuduline muster punase ja mustaga. See sobib väga hästi. Arvame, et üldiselt projekti eesmärgid õnnestusid – ruum sai lõpuks valmis ja saime erinevaid kogemusi ja tegevusi mida teha. Me kõik kasutame arvutiklassi üsna palju ja oli oluline ka lubada kõikidel arvutiklassi kujundada isegi kui see ei näe välja nagu esialgselt tahtsime. Samas saame seda ka tulevikus veel muuta kui tahame.

Noorsootöötajate vaatevinklist esines mõningaid probleeme – plaanid muutusid mitmel korral ja aitasime leida olukordadele paindlikumad lahendused, näiteks ei suutnud me püsida algses ajagraafikus ehk ruumi renoveerimisega seotud tegevused algasid hiljem ning kestsid 3 kuud. Osa aega läks muidugi suve nahka – noortekeskuse tegevused toimusid vahepeal rannas ja hoone oli suletud, puhkuste ajad jne. Plaanide osas muutsime projekti lihtsamaks – mõtlesime alguses arvutid paigaldada edaspidi lakke, ehitada ka raam nendele, kuid selgus, et lagi ei ole võimeline arvuteid hoidma ning see läheb liiga kalliks, kuna vajasime seejuures pikemaid kaableid kümnele arvutile. Sellegipoolest arvan, et tegime ära suure töö ja kiitus noortele sinna oma panust andmast! 

Saime päris palju uusi teadmisi, eelkõige praktilisi kogemusi ruumi renoveerimise osas, mida varasemalt ei olnud saanud. Arvan, et samal ajal paranes meie koostöö teiste noortega ka töötajatega ka, sest kõik tegelesid ühe arvutiklassi ehitamisega, ja saime näiteks seda oma tehtud piltidega kujundada, aga samas ei tahtnud ka seda koledaks teha.

Ruum ideaalne päris ei ole, aga oleme tulemusega pigem rahul ning ei oska öelda, mida saab teinekord paremini teha. Arvan, et tegelikult läks halvasti ka see, et vahepeal suvel ei käinud noortekas ja seega ei saanud ka alati projektis abis olla ja tegevused venisid seetõttu ka pikemaks. Samamoodi ei olnud meil võib olla samasugune nägemus ja oleksime saanud teha rohkem kohtumisi koos, et rääkida läbi, millised maalingud täpselt teeme. Aga nii on ka normaalne nagu praegu on. 

Arvutiklassi võib veel täiendada ja kujundust muuta, näiteks ei meeldi kõik maalingud, mõni on läinud valesti ja mõned lahedad pildid on veel puudu. Võiks juurde teha näiteks Rick and Morty, midagi ka Matrixist, näiteks rohelised koodid või mingid valemid. 

Hetkel on Põhja- Tallinna noortekeskuses juba alanud uus projekt, mis on samuti seotud arvutiklassiga. Nimelt korraldab noortekeskus koostöös Kesklinna ja Kristiine noortekeskusega nutiprojekti GiTGuD: e-spordimängud, mille raames hakkavad noored võistkondades üksteise vastu arvutimängudes võistlema. Hetkel keskendume nüüd arvutimängudele, mida mängitakse just selles ruumis, mida noored suve jooksul ise ehitasid ja kujundasid. See kannab seega endaga suurt tähendust ja väärtust.

Õppisime kogemusest, et tuleb tihedamini kohapeal käia, sest projekti tegevused venisid pikemaks, kuna ei saanud alati kohal käia. Arvan seega, et aja planeerimist tuleb teha paremini ja selle peale rohkem mõelda. Vahepeal tuleb ette ootamatuid asju, näiteks olid värvide kogused valed ja värv sai otsa enne kui jõudsime lõpuni teha või poest saime vale koodiga värvi ja lahendasime olukorra koos noorsootöötajate ja juhatajaga ja leidsime noortekeskuses vanad värvid üles.  

Meie projekti tulemusel paranes ruumi olukord, see näeb nüüd parem välja. Tean nüüd rohkem, mida kuidas teha. See oli huvitav ja vajalik kogemus.     

Noorsootöötajate hinnangul sai ruumi füüsiline ja visuaalne olek sai uuenduse (heas mõttes). Oli vahepeal isegi huvitav kogemus, et noored väljusid oma mugavusstsoonist ehk kui tavaliselt tulid niisama arvutis aega veetma, siis suvel seda võimalust väga polnud ja tulid hoopis seinu värvima ja noored olid kuidagi rahulikumad ja oli näha, et neil oli ka huvitav. Võimalusel noored tegeleksid hea meelega veel erinevate renoveerimistöödega, sest osad meie noored õpivad ehitust, elektrit ja muid teemasid ning reaalne praktika on parim õpik.

Meie noortekeskust külastab nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid noori. Tegelikult on noortel päris mitmeid ühiseid huvisid kultuuritaustast hoolimata ja seetõttu ka arvutiklassi renoveerimine täitis noortele ühist eesmärki ja mõlemad pooled osalesid projekti tegevustes ja omandasid uusi kogemusi. Ruum ei ole väga suur, mistõttu ei mahtunud me ühel ajal töid teostama, kuid väiksemates seltskondades käidi ruumi näiteks tühjaks tegemas, värvimas, maalinguid tegemas, vaipa paigaldamas, koristamas jne. 

Projektis osales kokku 40 noort ja 5-10 noort, kes jäid märkimata. Eesti keelt emakeelena kõnelevaid noori osales 20, vene keelt kõnelevaid noori 20.  

Koostöö pigem õnnestus, sest saime kõik ise tehtud. Koostöö sujus, sellega, et aitasime üksteist. Kes värvis ühte seina, kes teist jne. Need tegevused olid huvitavad ja päris lõbusad.

Oleksime saanud ise aktiivsemalt kaasa aidata, kuna ei olnud suvel nii tihti alati noortekas ja oleksime ka võinud teisi noori ka ise appi kutsuda. Erinevast rahvustest noored teevad ka edaspidi ikka koostööd.

Kogukonda kaasasime sellega, et rääkisime ja suhtlesime kohapeal teiste noortega, sest nad käivad ka arvutiklassis tavaliselt. Kui rääkida noortele, siis tundus see kõige parem viis neile öelda, mida arvutiklassiga teeme ja kutsuda neid ka. Noorsootöötajad aitasid ka noori leida ja neid kutsuda remontima. Päris paljud noored tegid ka maalinguid arvutiklassi seintele ja nüüd on seal mitmeid tuntud arvutimängude logosid või nimesid.

Me saime ise teha arvutiklassi ja noored said ka uusi kogemusi, näiteks kuidas värvida seina. Tegime kõik kindlaid tegevusi ja kõik nägid, kuidas midagi algusest peale üldse teha, näiteks sein oli alguses valge, siis tegime teibiga ruudud ja värvisime neid ümbert ja siis seest. Samuti toimus palju omavahelist suhtlemist samal ajal kui värvisime. Tore oli ka see, et oli teistsugune tegevus, mida noored suvel tegid arvutis olemise asemel ehk ehitasime arvutiklassi.

Kogukond abistas meid ja meie abistasime neid seega olime üksteisele toeks.

Tagasiside kogukonnalt oli hea. Saime uusi kogemusi ja nüüd meeldib arvutiklass kõigile palju rohkem. Me ise tahame seda veel natukene muuta tegelikult. 

Jaa, meil on olemas ka lisakogemused juhul kui elus võib minna halvasti. Näiteks oskavad paljud noored nüüd seinu ka edaspidi värvida kui vaja oma kodu ehitada.

Õppisime kuidas teha erinevaid ehitustöid, näiteks värvida seinasid ja mida peab enne seda üldse tegema ja kuidas planeerima. Panime ka esimest korda elus sõbraga koos arvutiklassi vaiba maha (liimisime põranda külge). Tegime kõik ise, isegi valgusteid vaatasime ja otsustasime panna led-valgustite riba seinale. 

Saime uuteks oskusteks läbi projekti koostööd teistega ja sai teadmisi kuidas ajaliselt planeerida üksteise aega.

Transporti oli vaja ainult poeskäikudel ja sellega aitas meid juhataja, kelle autoga käisime poes. 

Täitsime koos töötajate abiga aruandeid ja eelarve tabelit. Nad aitasid dokumente teha ja aru saada. Rahaliselt pidi kõik olema täpselt ja planeerima pidi ka.

Probleeme lahendasime nii, et küsisime abi nii palju kui saime. 

Saime uusi kogemusi ja nüüd teame, et oskame ja saame neid tulevikus uuesti kasutada. Näiteks tean, et oskan nüüd kodus remonti ise teha. Sain suhelda teistega ja õppida teistelt ka. 

Usaldusväärsus ja kohusetunne arenesid pika aja jooksul. Vahepeal ei käinud noortekas, kuigi pidime alguses ruumi juba augustiks valmis saama. Ja pärast hakkasime käima rohkem ja tegime arvutiklassis erinevaid töid. See oli tore, et noorsootöötajad aitasid ja vahepeal kutsusid niisama noori ka ruumis seinasid värvima või teipi kleepima. See oli pikk töö, aga tulemus väga hea. Vahepeal veetsime ka toredalt aega koos projekti meeskonnaga ja oli lõbus. Põhiline oli see, et saaksime ka arvutiklassis tegevused tehtud, sest muidu ei olekski saanud seda valmis. See aitas meil tegevusi lõpuni viia. Eriti lahe oli see, et saime ise vaipa panna ,sest keegi polnud noortekas varem vaipa ise põrandale pannud. 

Arvame, et soov õppida/arenemisvõime pigem arenes. Hetkel kohe ei taha midagi uut teha, aga ideid on küll ja näen, et neid saab noortekas teha. Teistega koos õppimine on päris hea, sest nii on parem ja siin sai ka kohe ise järgi proovida. Nüüd tean, et oskan isegi vaipa põrandale liimida. 

Meil on rohkem julgust ennast väljendada, konflikte lahendada, ennast analüüsida ja tean, et ma ikka oskan ka mõnda asja teha ja saan teistele näidata, et nemad ka õpiksid ja oskaksid. Konflikte väga polnud, saime hästi läbi ja leidisme koos lahendused kui oli vaja. Kõik praktilised tegevused olid mulle huvitavad. 

Meie emakeel on vene keel ja kirjutamine oli eesti keeles raskem, aga tegime seda kõik koos ja parandasime. Kuigi võttis palju aega. Arvan, et peame veel harjutama. Eelarve tabelit oskasin teha, aga valemeid enam ei mäletanud. Lisasime koos Marisega valemi ka.

Eelarve planeerimine on väga oluline. Noorsootöötajad aitasid arvutada, palju on värvi vaja, aga meil läks ikkagi midagi valesti ja tuli välja, et alguses jagus värvi, aga hiljem jäi ikkagi puudu ja ükskord saime poest üldse vale värvi. Pidime leidma lahendused. Õppisime, et eelarvega peab olema täpne. 

Matemaatikat õppisime nii, et arvutasime arved kõik kokku, kasutasime kalkulaatorit.

Kui ruumi kujundamine sai valmis, siis panime praktiliselt ise kõik arvutid tagasi ka ja vedasime kaablid nii, et need ette ei jääks teistele ja installisime vajalikud programmid ja mängud ka. Sotsiaalmeedias aitasid noorsootöötajaid postitusi teha, aga tegime neid koos ja pilte ka. Nii arenesid meie tehnoloogilised oskused.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.

PickUp – Briti eri: Kunda „Aprillis liigu südamest!“ ja liikumisõhtu „Jookse Südamest!“

Seadsime oma projektile kaks eesmärki – panna Kunda koolipere ja linnarahvas liikuma ja oma tervisest hoolima ning erineva tausta, keele ja kultuuriruumiga noored ühise eesmärgi nimel tegutsema, tehes seda sportlikult ja tervislikult.

Kogu projekti idee ja eesmärgid sündisid ühiselt – koolis oli aktuaalseks teemaks olnud vene ja eesti noorte klassi lõimumine ja koostöö, samuti noorte vähene huvi kehalise kasvatuse väliselt liikuda või sportimisest rõõmu tunda. Leidsime, et projektiga oleks meil võimalus n-ö kaks kärbest ühe hoobiga tabada. Projekti otsene tegevus oli seotud liikumisega – esitamise kooliperele väljakutse võimalikult palju samme koguda ning korraldasime linnarahvale ning kooliperele ühise liikumisõhtu „Jookse Südamest!“, mille tegi eriliseks Kunda tänavatest moodustatud südamekujuline rada. Kõike tegevused viidi ellu eesmärgiga kõik klassid ühise eesmärgi nimel tegutsema panna, koos liikuda ning kevadest rõõmu tunda.

Üldiselt saime projekti eesmärgid täidetud. Mõistagi esines probleeme ja tagasilööke, kuid kõik leidis lahenduse ning tundsime projekti elluviimisest rõõmu. Ülehindasime eeldatavat osalejate arvu ning planeerisime väljakutse perioodi liiga lühikeseks. Koolipere osalejate arv oli natukese väiksem, kuid liikumisõhtust võttis osa u 75 inimest vähem. Väljakutse perioodi keskele jäi koolivaheaeg, siis ilmselt sellel põhjusel langes ka osalemismotivatsioon ning pidime väljakutset pikendama mai lõpuni.

Projekt oli kindlasti meile hea kogemus, kuidas korrektselt asjaajamist korraldada, kuidas planeerida sündmusi lühikese ajaga ning seada tegevustele kaudseid eesmärke. Samuti kuidas sõna pidada ja pingelistes olukordades kiireid lahendusi leida (tuli nii mõnigi selline hetk korraldajatele ette). Võimaluse korral soovime väljakutse ja liikumisõhtu korraldamisega jätkata ka järgnevatel aastatel.

Projekti mõju oli märgata – osalejad ja korraldajad tundsid rõõmu ning võidu oma vanuseastmes saavutasid enim just kõrge mitmekultuurilisusega klassid, mis näitab, et ühine eesmärk seab hoolimata rahvusest noored koos tegutsema. Projekti sisulise poole jäime rahule – võitjad tundsid auhindadest rõõmu ning mõnegi õpilase või õpetaja läbitud sammude arv oli üpris kõrge. Korraldusmeeskonna seisukohalt, kus oli ka erinevast rahvusest noori, tekkisid koheselt arutelud, kuidas midagi teha – erinevast kultuuris tehakse asju teisti, mistõttu tuli leida n-ö kuldne kesktee, mis sobib kõigile. Täpset teisest kultuuriruumist osalejate arvu on keeruline välja tuua, kuid registreerimislehtedest ning koolist saadud andmetest lähtuvalt pakume selleks arvuks 60. Korraldajate silmis koostöö õnnestus.

Positiivse näitena võtsid kaks klassi ka lapsevanemad seiklusparki kaasa, mis aitas kaasa ka lapsevanemate koostööle ja suhtlusele. Kogukonda kaasasime liikumisõhtu näol, samuti oli partneriteks kohalik haridusselts ja seikluspark. Kogukond tundis erinäolisest liikumisõhtust rõõmu, saadud tagasiside oli positiivne. Kiidusõnu jagasid ka vallajuhid, spordiinimesed ja teised osalejad. Leiame, et juhtimisime sellega tähelepanu, kuidas linnaruumis lõbusalt liikuda ning oma tervisest hoolimisest piisab 4,2 kilomeetrisest südamekujulisest jooksust või jalutuskäigust.

Korraldajad on varasemast teadlikumad projektikirjutajad, aruannetes sõnaosavamad ning rahaplaneerimises täpsemad. Arenesid ka korraldajate kujundamisoskused – väljakutse ja liikumisõhtu kujundused said palju kiita. Projekt oli tore ning kindlasti kordaksime seda võimalusel uuesti! Projektiga kinnitasime endale, et mitteformaalne õpe (näiteks läbi projektikirjutamise) on sama oluline nagu näiteks matemaatika.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.

PickUp Briti eri: Lohusuu noortekeskus "Noored nutiseadmetest välja"

Meie projekti eesmärk oli tuua noored nutiseadmetes välja ning pakkuda uusi ja huvitavaid mängukogemusi.

Idee teostamiseks tuli tellida õhuhokilaud. Turul on neid palju erinevaid. On kvaliteetseid ja on odavamaid. Õige valiku tegemiseks pidime konsulteerima inimesega, kes oli eelnevalt kokkupuutund taolise mänguga.

Tegevused olid harivad ja õpetlikud mitmest küljest. Esiteks õppisid noored aega planeerima. Mängud pidid toimuma ühe nädala jooksul ning noored pidid ise sobitama ajakavasid ning kohtunikke. Väljakutse oli see ka turnee organiseerijatele. Juba esimestel päevadel oli näha, et noored on aktiivsemad väljaspool nutimaailma.

Samuti oli meie väike idee kutsuda noortekeskusesse vanemaid noori ja ka noori väljaspool meie kogukonda. Paljudele oli sellise uudse mängu mängimine esmakordne. Esmakordne oli ka meie noori karikatega premeerimine.

Koostöö erinevatest rahvustest noortega sujus ootuspäraselt hästi. Kõik olid mängust kaasahaaratud ning suhtlemine oli vaba. Ka kogukond võttis meie idee soojalt vastu. Mängulaua taga võis kohati ka näha kooliõpetajaid. Kuna jäime turnee läbiviimisega koolivaheaja peale, möödusid turniiri lõppmängud kiirustades. Sellest õppisime, et sarnase projekti läbiviimiseks tuleb varuda rohkem aega. Kokkuvõttes jäime ise väga rahule. Samuti jäid rahule ka noored. Loodame algaval kooliaastal näha veel rohkem uusi noori meie vahvas noortekeskuses.

Kirjutasime siis projekti õhuhokilaua jaoks, et noored veedaksid aega vähem nutiseadmetes. Viisime läbi turnee, mis kestis terve nädala, kõik osavõtjad kes soovisid osa võtta said selleks võimaluse, kuid oli ka neid kelles seda võistlusjanu ei olnud, kuid kasutasid ka lauda väga aktiivselt. Panime tähele, et tõepoolest uus asi paelus noori rohkem ja suhtlemine laua taga oli vabam ja vahetum.

Laua lõpptarnijaga meil probleeme ei olnud, tuli ja pani ka ise laua ülesse, kontrollis et kõik töötaks ja toimiks. Väike tagasilöök meil oli. sest tabloo ei hakanud tööle, kuid noored ei lasknud ennast segada ja lugesid punkte ise.

Tegime pilte ka ja need on leitavad siit:

https://www.facebook.com/photo.php fbid=2371231926253698&set=pcb.2317415951918415&type=3&theater&ifg=1

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2378028852240672&set=pcb.2321147688211908&type=3&theater&ifg=1

Turnee nädalal oli noortele olemas värske ja tervislik snäkk. Tegime juurviljapäeva, puuviljapäeva, tegime ise smuutisid, mõni sai hea mõni mitte väga.

Mis me tegemata jätsime oli konkreetne nimekiri turneel osalejatele, meil on olemas võistlejate järjekord ja tabel kes kellega mängima pidi aga puhast nimekirja ei ole. Ise oleme natuke õnnetud et unustasime ka karikatest pilte teha, meil olid väga ilusad karikad.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.

PickUp Briti eri: Leevi noorkotkad "Rahvuslik jaaniõhtu"

Projekti eesmärgiks oli erinevas vanuses kodanike rohkem suhtlus omavahel ning Vene noorte lõimumine Eesti noortega. Lisaks oli eesmärgiks noortele õpetada ka kuidas ise valmistada süüa ja kuidas toimib üks toitlustus ühel üritusel.

Idee tekkis, tänu sellele, et plaanisime korraldada jaanipäeva on kodukülas. Ning soovisime, et erinevas vanuses inimeses rohkem omavahel suhtleksid, ning teeksid erinevaid asju koos. Korraldasime kogukonnale rahvusliku jaanipäeva ning tutvustasime Eesti rahvakultuuri ka Vene rahvusest noortele.

Projekti eesmärgid õnnestusid, kuna oli näha, et erinevas vanuses inimesed suhtlevad üha rohkem oma vahel ning ka koostöö Vene rahvusest noortega oli suurepärane. Suheldi omavahel ning ma arvan, et vahetati ka omavahel kontakte. Õppisime väga palju. Näiteks kuidas eelarvet koostada, mida on täpsemalt vaja, et üks üritus toimuks sujuvalt ning kõik läheks plaanipäraselt jne. Vene rahvusest noori oli kohal 10, mis on ka muljetavaldav tulemus. Nii palju kui kuulsime, siis jäi kogukond üritusega rahule. Meie külas on küll iga aasta traditsiooniline jaanipidu, aga iga aasta on see oma moodi erinev. Näiteks sellel aastal võtsimegi eesmärgiks tänu projektile lõimumise Vene rahvusest noortega. Kogukond sai kasu nii, et sai veeta koos aega teiste kogukonnaliikmetega.

Tänu projektile õnnestus meil korraldada ka Noorte Kotkaste ja Kodutütarde heategevuslik kohvik, millest saadud tulu läks noorkotkaste ja kodutütarde Leevi rühmaruumi remontimiseks.

Tänu projektile õppisid noored müügitööd, näiteks, kuidas müüa kohvikus, kui suured peavad olema kogused, kuidas arvutada hindu, edaspidiseks eluks õppisid noored ka seda kuidas ise süüa teha. Paljud seda enne ei osanud. Kindlasti üks hea asi mida me veel arendasime oli ürituse korraldamine, seda igaüks ei oska ning kõik ei saa ka sellega hakkama. Paberimajanduse kohta õppisin seda, et saab anda ka teistsugust tagasisidet, kui mingi kindel vorm. Selline tagasiside, kus saab kirjutada ise täpsemalt ja lahti kogu asja. Kindlasti saime kasu ka selles, et oskame nüüd paremini oma seisukohta öelda ja seda julgemalt välja öelda. Mis näiteks kongreetselt minule oli võõras seltskonnas natukene raske, nüüd ma enam seda ei karda. Läbi projekti noored minu arvates muutusid kohusetundlikumaks, kuna kõik ülesanded, mis jagasime võrdselt ära omavahel said kõigil täidetud nii nagu vaja. Mina jäin oma meeskonnaga väga rahule. Projekti käigus saime veeta väga palju koos aega, tavaliselt seda nii palju ei tee, sai palju nalja. Koostöö arenes väga hästi. Tekkis ka taluvuspiir, ehk kuulata ära teiste ettepanek enne, kui hakkad eitama ja enda arvates parimat plaani välja käima. Saime kõik konfliktid lahendanud, ilma suurema tülita, alati leidus kellelgi hea lahendus mis sobis kõigile.

Ülesanded jagasime võrdelt ära plakati tegemine oli ühe noore töö, tema sai sellega suurepäraselt hakkama ning tema arvuti kasutus oskused on väga head. Kindlasti õppisime eelarvet koostades ka matemaatika. Vene keelt saime ka vene rahvusest noortelt õppida. See oli hea kogemus, kuna meie tiimi liikmed keegi ei osanud vene keelt.

Selline viis kuidas, saada rahastust oli väga lahe! See pani kogu meeskonna mõtlema, kuidas teha plakatit, kes võtab enda peale paberimajanduse kes suhtleb külalistega, kes kutsub atraktsioonid jne. Selline võimas meeskonnatöö seob inimesed väga hästi omavahel kokku ning välja tulevad kõigi arvamused. Sellist suurt üritust on hea korraldada suure tiimiga, kuid selleks, et suurel tiimil oleks ülesanded paigas, peab olema ka üks väike tiim, kes jagab suurele tiimile ülesanded. Picup Briti eri andis selle jaoks ideaalse võimaluse. Mina tundsin kuidas noored seda ürituse korraldust fännavad. Kõik olid väga asjalikud ja optimistlikud. Kõigil oli üks ja sama eesmärk silme ees, kuigi oli ka palju erinevaid lahendusi ja võimalusi, et mida ja kuidas teha.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.

PickUp – Briti eri: Raja Noortetuba „Mustvee pinks“

Projekti eesmärgiks oli noorte aktiivsemaks muutmine nii noortekas sees, kui ka väljas ja selleks oli meil vaja saada noortekasse spordiinventar. Noortekasse panime kokku pinksilaua, mis on väga populaarseks muutunud, selle taga veedame me kõige rohkem aega.

Noorteka tagahoovile panime välja jalgpalliväravad ja universaalse võrgu. Kui ilmad olid supper ilusad, siis olime enamus noorteka lahtioleku ajast ikka väljas. Õue mängudest oli meil kõige lahedam see, kui mängisime veepallidega. See oli nii, et panime veepallid vett täis ja siis viskasime need üle võrgu üksteisele nii, et pidime need püüdma suurte rätikutega. Üks lahedaid mänge oli ka see, et mängisime kambaga võrkpalli, aga mitte tavalise palliga, vaid mega suure rannapalliga.

Nagu me juba varem kirjutasime on meie lemmikuks kujunenud välja pinksilaud. See laud on toonud meile ka uue traditsiooni sisse. Nimelt me korraldame suuremaid pinksi turniire 1 kord kvartalis kindlasti. Loomulikult koos auhindadega. Juba järgmine suurem pinksi turniir on meil tulemas oktoobris.

Kui muidu oleme alati noortekasse sisenedes jooksnud võidu arvutite taha, siis nüüd ei ole põhjust joosta, saab ka kõndida kellel väga vaja sinna arvuti taha.

Kõige lahedam on ka see, et me hakkasime rohkem üksteisega suhtlema ja meil on loomulikult ühised huvid. Lauatennis ja esimene koht pinksi turniiril.

See oli üks lahe suvi, kus me ei olnud pidevalt arvutite taga. Meie puhul saame öelda et kõik õnnestus 100%-liselt. Me olime reaalselt väljas ja meile see meeldis. Kindlasti on lahe ka see, et me saame kasutada pinksilauda ka talvel, et see pole ainult suvel kasutatav. Kindlasti on meil plaanis ka jätkata ja teha veel nii mõnigi projekti, näiteks jätkuprojektina.

Kõige raskem oli vist see, et pidime mõtlema midagi sellist, mis meile kõigile meeldiks ja millest saaksid kasu kõik kes noortekas käivad. Ja see, et me otsustasime spordiinventari peale, oli üks parimaid otsuseid. Koos spordi inventariga ostsime noortekasse veel Monopoly, selle uuema variandi, mis on selle pangakaardiga. Otsustasime selle kasuks, sest see on üks meie lemmikutest mängudest ja mõtlesime et oleks lahe, kui meil oleks ka uuem versioon sellest. Muidugi me ei saanud mööda minna ka Playstationist, sest see oli eriti hea hinnaga ja komplektis on kaasas ka 20 mängu. See tähendab seda, et meil on jälle tükiks ajaks tegemist, mis on väga lahe. Ta on küll vana versioon ja võibolla pole mängud kõige parema kvaliteediga, kuid sellegipoolest on meil jälle midagi huvitavat teha, kui akna taga on külm ja pime.

See projekt õpetas meile seda, et on vaja üksteisega suhelda ja välja selgitada meie huve ja ainult nii me saame leida midagi sellist, mis meile kõigile meeldiks ja mida me tahaksime üheskoos teha. Muidugi ka see, et me peame tähtaegadest kinni pidama ja tegema õigeaegselt aruande. Seda projekti tehes tegime endale kausta, kus on meil kõik meie paberid, mis on seotud projektiga, isegi meie mõtted, mis olid alguses ja seda on nii lahe lugeda, et mida me kõik sinna kokku kirjutasime. Kuna meil oli ka kindel summa, mille eest saime vajalikud asjad osta, siis pidime ka seda koguaeg jälgima. 

Meile tundub, et me saime projekti läbi viimisega väga hästi hakkama. Kindlasti on meil plaanis ka edasi sellistes projektides osaleda ja hoiame kindlasti oma mapis kõik projektid alles. Siis on meil hea järgmine kord vaadata, et mida me kunagi tegime ja kuidas oleme ise arenenud neid kirjutades.

Selle projekti kirjutamisel aitas meid meie noorteka noortejuht, ta oli meile suureks toeks ja muidugi ka tõlgiks. Kuna me panime plaani kirja vene keeles ja siis hakkasime tasapisi seda teksti tõlkima. Nii et võiks öelda, et me saime ka natuke eesti keele tundi. Üks lahedamaid asju ja samas ka raske, oli see, et me ise otsisime netist need asjad mida meil oleks vaja osta. Raske oli siin see, et pidime ka toodete mõõte vaatama, muidugi selle peale poleks me ise tulnudki.

See et me saime sellega hakkama on väga äge ja see tekitab meis tahet sellega edasi tegeleda ja kirjutada veel projekte.

Projekti mõte tuli väga kiiresti, sest teadsime täpselt, mida meie kogukonna noored tahavad. Kuna see teema on juba varem meil noortetoas arutatud. Ja see projekt andis meile selle võimaluse, et meie kogukonna noored saaksid just seda mida nad tahaksid, enda väikeses külas näha ja pealegi ühiselt kasutada. See tähendab seda, et mitte ainult meie noortetuba külastavad noored saaksid mängida jalgpalli ja võrkpalli või isegi sulgpalli, vaid ka need lapsed, kes tulid vanavanematele külla saavad õue paigaldatud inventari kasutada. See koht, kus asub meie noortetuba on nagu keskpunkt meie külas ja just see inventar on meie noortele väga oluline. Sest suvel tahavad noored rohkem aega veeta väljas.

Projekti esialgne kirjapanek osutus väga lihtsalt, me kirjutasime selle vene keeles, kuna meile on nii lihtsam oma mõtted kirja panna. Kui see sai kirja, siis hakkasime punkt haaval vaatama veel üle, et mida peaksime veel juurde kirjutama ja kuidas, see õigete sõnade leidmine oli väga keeruline ja raske meie jaoks. Kõige rohkem meile meeldis inventari otsing, siis me muudkui lappasime neid interneti lehti ja valisime välja. Aga siis, kui jõudsime nii kaugele, et istusime ja hakkasime üle vaatama, et mida me kõik oleme kokku otsinud, siis tuli välja, et me ei vaadanud mõne inventari mõõte ja tuli hakata otsast peale otsida. Kuid samas see oli isegi päris äge protsess. Muidugi, kui me kunagi teeme ja osaleme veel analoogse projekti kirjutamises, siis me juba teame mida me täpselt tegema peame ja mida meilt täpselt tahetakse.

Jah me ütleme ausat, et ise me ei oleks saanud selle projekti kirjutamisega hakkama ja meile oli suureks abiks meie juhendaja, kes osales projekti kirjutamises sama moodi nagu meie ja vajadusel tõlkis vene keelest eesti keelde, sest see oli meie jaoks kõige raskem osa. Ja isegi vahest oli tahtmine projekt pooleli jätta, kuid võtsime ennast kokku ja tegime selle ära. Ja te ei kujuta ette kui mõnus tunne on, kui tead et said millegi sellega hakkama, mis toob rõõmu, mitte ainult sulle vaid tervele kogukonnale. Ja nähes, et seda kõike kasutatakse motiveerib veel sellistes projektides osaleda ja kinkida rõõmu ja võimalusi noortele. Noored hakkasid päris aktiivselt külastama nii noortekeskust, kui ka aktiivselt aega veetma meie noortetoa tagahoovis, kus siis kogu inventar oli terve suve väljas.

Kindlasti üheks raskeks osaks oli veel see, et me pidime aegadest kinni pidama ja kõik õigeaegselt ära tegema. Ja muidugi see et meie peal on kogu vastutus.

Kui keegi tahaks ka osaleda sellises projektis siis, me ütleksime üheskoos - laske minna ja te ei kahetse!

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.

PickUp – Briti eri: Vaimastvere Noortekeskus „Armasta iseennast“

Projekti eesmärk oli näidata, et hoolimata erinevast taustast, keelest ja kultuurist, on iga inimene väärtuslik ning kõigil on anda oma panus kogukonnale.

Idee tekkis sellest, et märkasime, kuidas osad noored ei tunne ennast meie kooli osana, hoolimata sellest, et me püüame neid kaasata. Jõudsime järelduseni, et nende enda enesehinnang vajab tõstmist ja toetust, et nad usuksid, et nad suudavad olla osa meist.

Selleks, et enesekindlust tõsta, otsustasime teha nädala jooksul võimalikult palju ühiseid enesekindlust tõstvaid töötube. Esmaspäeval toimusid meeskonnamängude töötoad, kus me ise viisime algklassi õpilastele läbi mängu, kus õpetasime läbi rühmatöö kokku hoidmist ning näitasime, et iga liikme panus on oluline. Teisipäeval toimus meil muusikateraapia töötuba, kus leidsime iseennast läbi muusika. Kolmapäeval käis meil koolis rääkimas ohvriabi töötaja, kes rääkis, kuidas jääda ka raskes olukorras iseendaks ning kuidas ennast vajadusel ise aidata saab. Neljapäeval käis meil külas Inger, kes korraldas meile tunniajase kontserdi. Õhtul toimus disko, kuhu kutsusime esineme Utoopia, kuna ta on ka Vaimastvere koolis käinud. See oli eriti äge, kuna ta rääkis enda kooliajast ja muredest meie koolis. Väga paljud meist tundsid, et ta räägiks justkui meist. Ta mõjus väga motiveerivalt. Enamus poistest otsustas ise ka peale seda räppimises kätt proovida.

Nädal õnnestus hästi ja saime natukene ikka ka eesmärgile lähemale. Kahjuks on aga enesekindluse tõstmine pikem protsess, millega proovime ka edaspidi tegeleda. Ometi oli rõõm näha, et üritustest võtsid aktiivselt osa ka need, kes muidu seda väga teha ei taha. Tulevikus, kui peaks veel midagi sellist korraldama, siis prooviksime teha töötubade jaoks väiksemad grupid, et me jõuaksime igaüheni. Praegu ei olnud meil ka suured grupid, olenevalt töötoast 10-20 grupi kohta, kuid tundus, et päris igaüheni nii ei jõua.

Kuna see on juba meie teine kord läbi PickUp-Briti eri üritust läbi viia, siis proovisime vältida esimesel aastal tehtud vigu ja vaadata, et tegevused õnnestuksid paremini (eelmisel aastal olime hädas just aja planeerimisega). Kindlasti sooviksime jätkata sarnaste projektidega, kuna tunneme, et see on mõjus ja annab tervele kogukonnale palju juurde. Lisaks saame ise hindamatu kogemuse projekti läbi viies.

Kuna meie koolis õpib palju pagulaslapsi, siis töötubades vesteldes ja oma kogemusi üksteisega jagades, mõistsime paremini nende tausta ja elu ja loodame, et nemad mõistavad ka meid nüüd paremini. Kui me nendelt selle kohta  küsisime, siis nad ütlesid küll, et neil on hea meel, et me neid ka kutsusime ja et nad on nüüd julgemad. Meie kool on lisaks pagulastele, keda on umbes kümme (nad vahetuvad kiiresti)  omapärane ka  seetõttu, et meil on õpilaskodu ja lapsed käivad siia üle Eesti. Seega oli see projekt kasulik lisaks pagulastele ka meile endile. Sest uusi õpilasi tuleb väga sageli juurde ja alguses on uues kohas ikka hirmus olla. Kindlasti arvestame kõikidega ka edaspidistes projektides. Me kõik ootame seda.

Kontserdid ja töötoad olid avatud kogu külale, kuid kohale tulid ainult kontserdile mõned külaelanikud. Töötubadest nad osa ei võtnud. See võis olla seetõttu, et töötoad olid päevasel ajal ja inimesed käivad ju tööl. Võib-olla edaspidi teha nii, et proovida rohkem õhtuseid aegu ja planeerides juba kaasata neid. Siis on huvi neil ka suurem.

Läbi projekti õppisime, kuidas iga meeskonnaliikme olemasolu ja panus on väga oluline. Näiteks juhtus meil nii, et Ralf jäi haigeks ja oli suur oht, et töötuba peab ära jääma. Õnneks läks tal tervis veidi paremaks ja ta sai selle siiski läbi viia. Tööülesanded olid meil omavahel ära jaotatud, kuid õppisime eelmisest aastast seda, et peame ikkagi ka ühiselt pidevalt maha istuma ja omavahel suhtlema. See aasta tegime seda ja tulemus oli parem, sest kõik tundsid ennast ühiselt vastutavana. Seetõttu läks meil aja planeerimine ja tööde jaotamine väga hästi! Kõigil olid omad ülesanded, kuid aitasime ka omavahel üksteist, kui abi oli vaja.

Kõige raskem oli meie jaoks eelarve, mida me ei suutnud täita, kuna Utoopia ei ole saatnud poolt oma arvest. Tema esinemine läks meil üle projekti eelarve ja saime osa raha koolilt, siis kahjuks teist osa arvest ta meile ei esitanudki, kuigi oleme seda talt korduvalt küsinud ja ka juhendajad on talle mitu korda kirjutanud. Lubab kogu aeg, kuid ei saada.

Õppisime kasutama rohkem infotehnoloogilisi vahendeid (tahvelarvutid, projektor). Samuti õppisime Facebookis oma ideele toetajate leidmise võimalusi. Pidime suhtlema ka ajakirjanikuga, mis nõudsid meilt palju julgust ja selget eneseväljendamisoskust. Samuti saime me seeläbi mõelda tagasi tehtud üritusele ja analüüsida tehtut.

Loodame, et saame kunagi võimaluse veel sarnaseid üritusi läbi viia. Meile väga meeldis.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.