teisipäev, 26. november 2019

PickUp – Briti eri: Vaimastvere Noortekeskus „Armasta iseennast“


Projekti eesmärk oli näidata, et hoolimata erinevast taustast, keelest ja kultuurist, on iga inimene väärtuslik ning kõigil on anda oma panus kogukonnale.

Idee tekkis sellest, et märkasime, kuidas osad noored ei tunne ennast meie kooli osana, hoolimata sellest, et me püüame neid kaasata. Jõudsime järelduseni, et nende enda enesehinnang vajab tõstmist ja toetust, et nad usuksid, et nad suudavad olla osa meist.

Selleks, et enesekindlust tõsta, otsustasime teha nädala jooksul võimalikult palju ühiseid enesekindlust tõstvaid töötube. Esmaspäeval toimusid meeskonnamängude töötoad, kus me ise viisime algklassi õpilastele läbi mängu, kus õpetasime läbi rühmatöö kokku hoidmist ning näitasime, et iga liikme panus on oluline. Teisipäeval toimus meil muusikateraapia töötuba, kus leidsime iseennast läbi muusika. Kolmapäeval käis meil koolis rääkimas ohvriabi töötaja, kes rääkis, kuidas jääda ka raskes olukorras iseendaks ning kuidas ennast vajadusel ise aidata saab. Neljapäeval käis meil külas Inger, kes korraldas meile tunniajase kontserdi. Õhtul toimus disko, kuhu kutsusime esineme Utoopia, kuna ta on ka Vaimastvere koolis käinud. See oli eriti äge, kuna ta rääkis enda kooliajast ja muredest meie koolis. Väga paljud meist tundsid, et ta räägiks justkui meist. Ta mõjus väga motiveerivalt. Enamus poistest otsustas ise ka peale seda räppimises kätt proovida.

Nädal õnnestus hästi ja saime natukene ikka ka eesmärgile lähemale. Kahjuks on aga enesekindluse tõstmine pikem protsess, millega proovime ka edaspidi tegeleda. Ometi oli rõõm näha, et üritustest võtsid aktiivselt osa ka need, kes muidu seda väga teha ei taha. Tulevikus, kui peaks veel midagi sellist korraldama, siis prooviksime teha töötubade jaoks väiksemad grupid, et me jõuaksime igaüheni. Praegu ei olnud meil ka suured grupid, olenevalt töötoast 10-20 grupi kohta, kuid tundus, et päris igaüheni nii ei jõua.

Kuna see on juba meie teine kord läbi PickUp-Briti eri üritust läbi viia, siis proovisime vältida esimesel aastal tehtud vigu ja vaadata, et tegevused õnnestuksid paremini (eelmisel aastal olime hädas just aja planeerimisega). Kindlasti sooviksime jätkata sarnaste projektidega, kuna tunneme, et see on mõjus ja annab tervele kogukonnale palju juurde. Lisaks saame ise hindamatu kogemuse projekti läbi viies.

Kuna meie koolis õpib palju pagulaslapsi, siis töötubades vesteldes ja oma kogemusi üksteisega jagades, mõistsime paremini nende tausta ja elu ja loodame, et nemad mõistavad ka meid nüüd paremini. Kui me nendelt selle kohta  küsisime, siis nad ütlesid küll, et neil on hea meel, et me neid ka kutsusime ja et nad on nüüd julgemad. Meie kool on lisaks pagulastele, keda on umbes kümme (nad vahetuvad kiiresti)  omapärane ka  seetõttu, et meil on õpilaskodu ja lapsed käivad siia üle Eesti. Seega oli see projekt kasulik lisaks pagulastele ka meile endile. Sest uusi õpilasi tuleb väga sageli juurde ja alguses on uues kohas ikka hirmus olla. Kindlasti arvestame kõikidega ka edaspidistes projektides. Me kõik ootame seda.

Kontserdid ja töötoad olid avatud kogu külale, kuid kohale tulid ainult kontserdile mõned külaelanikud. Töötubadest nad osa ei võtnud. See võis olla seetõttu, et töötoad olid päevasel ajal ja inimesed käivad ju tööl. Võib-olla edaspidi teha nii, et proovida rohkem õhtuseid aegu ja planeerides juba kaasata neid. Siis on huvi neil ka suurem.

Läbi projekti õppisime, kuidas iga meeskonnaliikme olemasolu ja panus on väga oluline. Näiteks juhtus meil nii, et Ralf jäi haigeks ja oli suur oht, et töötuba peab ära jääma. Õnneks läks tal tervis veidi paremaks ja ta sai selle siiski läbi viia. Tööülesanded olid meil omavahel ära jaotatud, kuid õppisime eelmisest aastast seda, et peame ikkagi ka ühiselt pidevalt maha istuma ja omavahel suhtlema. See aasta tegime seda ja tulemus oli parem, sest kõik tundsid ennast ühiselt vastutavana. Seetõttu läks meil aja planeerimine ja tööde jaotamine väga hästi! Kõigil olid omad ülesanded, kuid aitasime ka omavahel üksteist, kui abi oli vaja.

Kõige raskem oli meie jaoks eelarve, mida me ei suutnud täita, kuna Utoopia ei ole saatnud poolt oma arvest. Tema esinemine läks meil üle projekti eelarve ja saime osa raha koolilt, siis kahjuks teist osa arvest ta meile ei esitanudki, kuigi oleme seda talt korduvalt küsinud ja ka juhendajad on talle mitu korda kirjutanud. Lubab kogu aeg, kuid ei saada.

Õppisime kasutama rohkem infotehnoloogilisi vahendeid (tahvelarvutid, projektor). Samuti õppisime Facebookis oma ideele toetajate leidmise võimalusi. Pidime suhtlema ka ajakirjanikuga, mis nõudsid meilt palju julgust ja selget eneseväljendamisoskust. Samuti saime me seeläbi mõelda tagasi tehtud üritusele ja analüüsida tehtut.

Loodame, et saame kunagi võimaluse veel sarnaseid üritusi läbi viia. Meile väga meeldis.

Konkurssi "Pick-Up - Briti eri" rahastas Briti Nõukogu.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar